Home > �igusteadus on teadus mis selgitab kehtivate �igusnormide sisu Tavakasutuses j��vad tahaplaanile k�simused �igusteaduse teaduslikkusest ja �igusnormid

�igusteadus on teadus mis selgitab kehtivate �igusnormide sisu Tavakasutuses j��vad tahaplaanile k�simused �igusteaduse teaduslikkusest ja �igusnormid

�igusteadus on teadus mis selgitab kehtivate �igusnormide sisu Tavakasutuses j��vad tahaplaanile k�simused �igusteaduse teaduslikkusest ja �igusnormide kehtivusest mida lihtsalt eeldatakse ja keskendutakse k�simustele �igusnormide sisust
�igusteadus ja jurisprudents
P�hiartikkel Jurisprudents
Eelneva t�ttu samastatakse enamikel juhtudel �igusteadus jurisprudentsiga ehk �igusdogmaatikaga kui normide sisu selgitamisega Sisu selgitamisele suunatud tegevust nimetatakse t�lgendamiseks T�lgendamine ongi jurisprudentsi meetod mille objektiks on �igusnormid Uurimisobjekti j�rgi v�ib jurisprudentsi t�psemalt liigitada n�iteks karistus�igusjurisprudentsiks riigi�igusjurisprudentsiks jne
�igusteadus kui jurisprudents Rechtswissenschaft on peamiselt Saksa 19 sajandi teise poole �igusteadlaste looming mis kasvas v�lja Carl Friedrich von Savigny ideedest Savigny v�itis oma vaidluses Thibaut'ga et loomu�iguse asemel tuleks Saksa era�iguse kodifitseerimisel p��rduda Saksa riikides ajalooliselt j�us olnud �iguse poole See t�hendas Rooma era�iguse uurimist
�igusteaduse m�iste tugineb eeldusele et �igusmaterjale seaduseid tava�igust jne on v�imalik vaadelda loomulikult esinevate n�htustena mille uurimisest �igusteadlane avastab sisemised p�him�tted ja seosed analoogiliselt loodusteadustega Kehtivat �igust n�hakse s�steemina millesse iga uus p�him�te peab l�nkadeta paiknema Sellest tuleneb suur huvi definitsioonide ja klassifikatsioonide vastu mida ei vaadelda mitte kokkuleppelistena vaid t�e kehastusena See protsess leiab aset k�rgel abstraheerituse tasemel traditsioonilise formaalse loogika reegleid j�rgides Jurisprudentsi iseloomustab p��dlus puhtuse poole millest tuleneb muude sotsiaalteaduste leidude samuti v��rtuste mittejuriidilistena k�rvalej�tmine
Mandrieuroopa �igusteaduskondade �ppekavades m��ravat rolli omav �igusteadus on seega �ks peamiseid eristavaid jooni mandrieuroopa ja angloameerika �iguss�steemide vahel Lihtsustatult on �eldud et "�ldise �iguse kohtunikud on probleemilahendajad mitte teoreetikud ja tsiviil�iguse r�hk stsientismile s�steemiehitamisele formalismile ja muule taolisele j��b efektiivsele probleemilahendamisele ette"
�igusteadus ja �igusteadused
Vaata ka �igussotsioloogia �igusajalugu v�rdlev �igusteadus �igusteooria
Laiemas t�henduses h�lmab �igusteaduse m�iste endasse mitmed teadused mis tegelevad �igusnormide sisust k�rvale j��vate k�simustega Seega erinevad nad jurisprudentsist nii meetodi kui uurimisobjekti poolest
�igusteaduste valdkonnad
Vaata ka
�igusteadlaste loend
Viited
V�lislingid
1919 aasta MCMXIX oli 20 sajandi 19 aasta
S�ndmused Eestis
7 jaanuar – Vabaduss�da algas Eesti v�e vastupealetung
9 jaanuar – Eesti v�gi vabastas J�geva
14 jaanuar – Eesti v�gi vabastas Tartu
17 jaanuar – Eesti ja Soome vabatahtlikud maabusid Eesti laevadelt Udria rannas Vt Udria dessant
Eesti Ajutine Valitsus tunnistas Ruhnu saare Eesti vabariigi osaks
18 jaanuar – Eesti v�gi vabastas Narva
31 jaanuar – asutati Peipsi Laevastiku Divisjon
31 jaanuar – toimus Paju lahing mille v�itmine avas Eesti v�ele tee Valka
16 veebruar-21 veebruar – Kuivastu m�isas toimunud Vabaduss�tta mobiliseeritud saarlaste vastuhakk kasvas �le suuremat osa Saaremaast haaranud Saaremaa m�ssuks
24 veebruar – Tallinnas t�histati Eesti Vabariigi esimest aastap�eva s�jav�eparaadiga
24 veebruar – asutati auhind Vabadusrist
24 veebruar – alus pandi Eesti Panga loomisele
24 veebruar – loodi Eesti Punane Rist
20 m�rts – lasti k�ibele 1-margane kassat�ht
3 aprill – S�jav�gede �lemjuhataja andis korralduse s�jakooli loomiseks
23 aprill – avati Asutav Kogu
25 aprill – Narva sai Punaarmee suurt�kitulest r�ngalt kannatada h�vitatud Joaoru linnaosas j�i peavarjuta 2000 inimest
4 mai – Tallinnas hakkas tegutsema �le-eestilise Noorsoo �henduse Tallinna osakond
8 mai – ametisse valiti esimene vabariigi valitsus mille eesotsas oli Otto Strandman
13 mai alustas Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee pealetungi Petrogradile
25 mai – Eesti v�gi vallutas Pihkva
5 juuni – sakslaste r�nnakuga Eesti soomusrongidele Amata j�e silla juures algas Landesveeri s�da
19 juuni – Tallinnas toimus Eesti Ajakirjanikkude Liidu asutamiskoosolek
21 juuni – 23 juuni – toimus V�nnu lahing Landeswehri ja Rauddiviisiga Lahingu v�itsid eestlased Selle m�lestuseks t�histatakse V�idup�ha
3 juuli – L�ppeb Landesveeri s�da S�lmitakse vaherahu
9 juuli – Tallinnas avati eesti kunstnike t��de suur �levaaten�itus
2 august – Pirita j�e basseinis algasid Eesti esimesed meistriv�istlused ujumises
Septembris avati kaks muusikak�rgkooli Eesti Helikunsti Seltsi Tartu K�rgem Muusikakool ja Estonia Seltsi K�rgem Muusikakool
6–7 september – Tallinnas toimus Eesti kirjanike esimene kongress kus valiti Kirjanikkude keskkomitee
1 oktoober – Tartus alustas tegevust Eesti esimene kunstik�rgkool K�rgem Kunstikool Pallas
10 oktoober – Eesti Asutav Kogu v�ttis maareformi teostamiseks vastu maaseaduse
10 oktoober – 23 oktoober – Eesti soomusrongid v�itlesid Riias Pavel Bermondt-Avalovi v�gedega
12 oktoober alustas Narvas ja Gattšinas paiknev Nikolai Judenitši juhitav Loodearmee pealetungi Petrogradile
12 oktoober – asutati Noorsoo Karskus�hing
13 oktoober – J�geva ja Nuustaku said aleviks
18 oktoober – miilits nimetati �mber politseiks
26 november – 9 detsember – Toimusid Krivasoo lahingud eestlased likvideerisid venelaste l�bimurded
16 november – Vabaduss�da Irboska alt saabus l�bi rinde Eestisse Venemaa esindaja Litvinov
19 november – Vabaduss�da Venemaa esindaja Litvinoviga lepiti kokku vangide vahetamises ja vaherahus alates 24 novembrist vaherahu ei j�ustunud
30 november – Tallinnas toimus Eesti I spordikongress
1 detsember – avaaktus Tartu �likoolis T��d alustas 7 teaduskonda 74 �ppej�u ja 351 �li�pilasega
4 detsember – Tartu rahu l�bir��kimised Eesti rahusaatkond eesotsas Jaan Poskaga ja N�ukogude Venemaa rahusaatkond eesotsas Adolf Joffega kogunesid Tartusse
5 detsember – Tartu rahu Tartus algasid rahul�bir��kimised
31 detsember – Vabaduss�da kirjutati alla vaherahulepingule mis j�ustus 3 jaanuaril 1920
S�ndmused maailmas
Jaanuar
5 jaanuar – Saksamaal M�nchenis asutati Saksa T��lispartei Hiljem nimetati see �mber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa T��lisparteiks
7 jaanuar – algas J�ulu�lest�us Serbia okupatsiooni vastu Montenegros
10 jaanuar – Loode-Saksamaal asutatakse Bremeni N�ukogude Vabariik
10 jaanuar – Reinimaal kuulutati v�lja Flaschenhalsi Vabariik
18 jaanuar – avati Pariisi rahukonverents
25 jaanuar – Pariisi rahukonverentsil asutati Rahvasteliit
29 jaanuar – USA osariigid ratifitseerisid konstitutsiooni 18 paranduse millega kuulutati ebaseaduslikuks alkohoolsete jookide tootmine transport ja m��k Parandus j�ustus 16 jaanuaril 1920
Veebruar
M�rts
23 m�rts – Benito Mussolini asutas Fasci d'Italiani di Combattimento st fašistliku liikumise
Aprill
4 aprill – Baieris loodi n�ukogude vabariik likvideeriti 1 mail 1919
Mai
Juuni
1 juuni – Soomes hakkas kehtima nn kuiv seadus
28 juuni – Saksamaa esindajad allkirjastasid Pariisi l�hedal Versailles lossi Peeglitesaalis rahulepingu
Juuli
6 juuli – esimene dirižaabel Briti p�ritolu R-34 j�udis �le Atlandi ookeani lennates New Yorki
August
11 august – Saksamaal kuulutas Rahvuskogu v�lja "Weimari konstitutsiooni"
September
Oktoober
7 oktoober – rajati Hollandi lennukompanii KLM mis on praegu maailma vanim tegutsev lennufirma
19 oktoober – USA Senat h��letas Versailles' rahulepingu ratifitseerimise vastu Sellega j�i USA Rahvasteliidust v�lja
November
28 november – esimese naisena valiti Briti parlamenti Leedi Nancy Astor
Detsember
S�ndinud
1 jaanuar – Daniil Granin vene kirjanik
6 jaanuar – Roy Cochran USA kergej�ustiklane
17 jaanuar – Ilmar Talve eesti kirjanik ja etnoloog
10 m�rts – Pavel Bogovski Eesti arstiteadlane ja akadeemik
13 m�rts – Marie Nyswander USA arstiteadlane
18 aprill – Ian Smith Rodeesia poliitik
19 mai – Juhan Peegel eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane kirjanik
30 september – Endel Bergmann eesti skulptor
22 oktoober – Doris Lessing inglise kirjanik
26 oktoober – Heinrich IV Reu�i v�rstliku perekonna pea
10 november – Mihhail Kalašnikov vene relvakonstruktor
21 november – Diana Laev eesti graafik
19 november – Gillo Pontecorvo Itaalia filmilavastaja
Surnud
27 jaanuar – Endre Ady ungari luuletaja
2 veebruar – Julius Kuperjanov Vabaduss�ja kangelane
16 veebruar – Axel Baron Buxhoeveden viimne Saaremaa maamarssal tapeti
27 aprill – Anton Irv Eesti s�jav�elane ja Vabaduss�ja v�ejuht
5 november – Oskar Eller Eesti s�jav�elane ja Vabaduss�ja kangelane
3 detsember – Pierre-Auguste Renoir prantsuse maalikunstnik
Nobeli auhinnad
f��sika – Johannes Stark
keemia – auhinda v�lja ei antud
meditsiin – Jules Bordet
kirjandus – Carl Friedrich Georg Spitteler
rahu – Thomas Woodrow Wilson
Viited
2015 aasta MMXV on 21 sajandi 15 aasta
Vasted teistes kalendrites
Juudi kalender 5775 5776
Hinduistlik kalender 5116 5117
Islami kalender 1436 1437
Iraani kalender 1393 1394
Sirvikalender 10228
P�hendused
Rahvusvaheline valguse aasta
Rahvusvaheline muldade aasta
Venemaal on kirjanduse aasta
S�ndmused maailmas
18 veebruar – 1 m�rts – Falunis toimuvad 2015 aasta p�hja suusaalade maailmameistriv�istlused
19 aprill – Soomes toimuvad parlamendivalimised
17 mai – Austrias peetakse 60 Eurovisiooni lauluv�istlus
31 juuli – Kuala Lumpuris valib ROK 2022 aasta taliol�mpiam�ngude korraldaja
29 august – 6 september – Pekingis toimuvad 2015 aasta kergej�ustiku maailmameistriv�istlused
S�ndmused Eestis
1 m�rts – Toimusid Riigikogu valimised Valimised v�itis Eesti Reformierakond saades 30 kohta Riigikogus
Surnud
1 jaanuar – Ulrich Beck saksa sotsioloog
6 jaanuar – Paul Tammela eesti matemaatik
7 jaanuar – Maria Tilk eesti ajaloolane
10 jaanuar – Francesco Rosi itaalia filmilavastaja
12 jaanuar – Jelena Obraztsova vene ooperilaulja
19 jaanuar – Karl Pribram neurobioloog
25 jaanuar – Demis Roussos kreeka laulja ja basskitarrist
27 jaanuar – Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar eesti filmimees ajaloolane ja publitsist
30 jaanuar – �lo Kaevats eesti filosoof
30 jaanuar – Želju Želev Bulgaaria poliitik
30 jaanuar – Inna Taarna eesti n�itleja ja teatripedagoog
31 jaanuar – Richard von Weizs�cker Saksamaa poliitik
1 veebruar – Robert Nerman eesti arhitektuuri- ja linnaajaloolane
6 veebruar – Andr� Brink L�una-Aafrika Vabariigi kirjanik
23 veebruar – Gennadi Taniel Eesti helilooja
27 veebruar – Boriss Nemtsov Venemaa poliitik
1 m�rts – Anatoli Logunov vene f��sik
9 m�rts – �lo Tedre eesti rahvaluuleteadlane
11 m�rts – Eino Baskin Eesti n�itleja ja lavastaja
12 m�rts – Terry Pratchett inglise ulmekirjanik
14 m�rts – Valentin Rasputin vene kirjanik
17 m�rts – Tatjana Hallap eesti t�lkija
18 m�rts – Ants Viires eesti etnograaf
24 m�rts – Astrid Ivask l�ti luuletaja
26 m�rts – Tomas Transtr�mer rootsi luuletaja
28 m�rts – Albert Norak Eesti NSV riigitegelane
2 aprill – Margus Tuuling eesti n�itleja lavastaja ja teatripedagoog
13 aprill – G�nter Grass saksa kirjanik
19 aprill – Artur-Bernhard Upsi Eesti NSV parteitegelane
Viited
29 aprill on Gregoriuse kalendri 119 liigaastal 120 p�ev Juliuse kalendri j�rgi 16 aprill 1901–2099
S�ndmused
Eestis
1765 – Liivimaa kindralkuberner George von Browne andis v�lja 13 punktist koosneva koolipatendi mis n�gi ette kooli asutamise igas v�hemalt viie adramaa suuruses m�isas ja kihelkonnakooli asutamise igas kihelkonnas �ppet�� pidi koolis kestma mardip�evast lihav�tteni Vanemad kes lugeda oskasid ja katekismust tundsid v�isid oma lapsi kodus �petada Need kellel kodus �ppida polnud v�imalik pidid kooli minema M��ratleti k�strikoolide tegevusvaldkond ja m�isnike kohustused koolimajade ehitamiseks ning n�uti k�stritelt j�rip�evaks aruannet �pilaste arvu ja edasij�udmise kohta Talupoegadest koolmeistrid soovitati vabastada m�nest m�isakohustusest
1890 – Venemaa keiser kinnitas Riigin�ukogu otsuse "Vene �ppekeele tarvituselev�tmisest Tartu �pperingkonna t�tarlaste �ppeasutustes"
1905 – Jaan T�nissoni ajalehes Postimees ilmus m��dukaid reformiettepanekuid taotlev t��pm�rgukiri mille eeskujul hakkasid vallad valitsusele saatma petitsioone
1922 – Tallinnas v�eti Vabadusplatsil maha Peeter I ausammas
1924 – toimus esimene Eesti-L�ti maav�istlus korvpallis mille Eesti kaotas 1620
1940 – Siseminister August J�rima nimetas T�rivere valla Iisaku vallaks
1988 – asutati Eesti Akadeemiline S�jaajaloo Selts mille esimeheks valiti Mati �un
Maailmas
1624 – Kardinal Richelieu sai kuningas Louis XIII ministriks
1770 – James Cook saabus lahte mille nimetas Botany Bayks
1882 – Werner von Siemens katsetas Berliinis trollibussi eelk�ijat
1945 – Adolf Hitler abiellus oma Berliini punkris Eva Brauniga
S�ndinud
1818 – Aleksander II Venemaa keiser
1854 – Henri Poincar� prantsuse matemaatik f��sik astronoom
1875 – Paul Rubens inglise muusikalihelilooja ja libretist
1885 – Egon Erwin Kisch juudi rahvusest saksakeelne Austria ja Tšehhoslovakkia ajakirjanik ja kirjanik
1920 – Harold Shapero ameerika helilooja
1926 – Paula Padrik eesti laulja
1929 – Peter Sculthorpe austria helilooja
1929 – Ray Barretto puerto-rico dž�ssmuusik
1930 – Jean Rochefort prantsuse n�itleja
1936 – April Stevens ameerika laulja
1947 – Olavo de Carvalho brasiilia filosoof
1954 – Jerry Seinfeld ameerika koomik
1957 – Daniel Day-Lewis n�itleja
1958 – Michelle Pfeiffer ameerika n�itleja
1970 – Andre Agassi ameerika tennisist
1970 – Uma Thurman ameerika n�itleja
1986 – Viljar Veski eesti korvpallur
Surnud
1928 – Gustav Maser Eesti s�jav�elane
1933 – Juozas Tumas-Vaižgantas leedu kirjanik ja �hiskonnategelane
1951 – Ludwig Wittgenstein austria filosoof
1977 – Valter Kotsar Eesti diplomaat
1980 – Alfred Hitchcock briti filmilavastaja ja stsenarist
1999 – Toivo Aare eesti ajakirjanik
2006 – John Galbraith USA majandusteadlane
P�had
rahvusvaheline tantsup�ev
Ilmarekordid
Viited
9 jaanuar on Gregoriuse kalendri �heksas p�ev Juliuse kalendri j�rgi 27 detsember 1901–2099
S�ndmused
Eestis
1702 – vana kalendri j�rgi 29 detsember 1701 toimus Erastvere lahing Rootsi ja Tsaari-Venemaa vahel
1833 – j�ustus "Seadus Venemaa Evangeelse Luteriusu Kirikule" millega asutati Peterburi Kindralkonsistoorium kellele hakkasid alluma k�ik Eesti alal olevad luterlikud konsistooriumid
1910 – Moskvas asutati �levenemaaline Eesti P�llut��ametnikkude Selts
1919 – Vabaduss�da Rahvav�e pealetung mis oli alanud 7 jaanuaril j�tkus Selle tulemusena vabastati Tapa ja J�geva
1935 – Paul Keres sai 19-aastaselt esimest korda Eesti malemeistriks
1936 – S�jaringkonnakohtus algas protsess kommunist Voldemar Tuberiku ja tema kaaslaste �le
1939 – Wilhelm Wrangell valiti Riigin�ukogu liikmeks
1940 – August P�hn valiti J�rva praostiks
1940 – Frits Suit valiti tagasi V�ru linnapeaks
1945 – EELK piiskopi aset�itjaks valis n�ukogu August P�hni
1955 – moodustati Eesti Spordiliit Ameerikas ESA
1999 – Teede- ja sideministeerium kuulutas v�lja riikliku sidefirma Eesti Telekom 49% aktsiate avaliku m��gi
2005 – Eestis m�llas v�ikesem��duline orkaan mille tuule kiirus ulatus 38 m s Torm p�hjustas suure �leujutuse P�rnus ja Haapsalus kus rannikualadelt evakueeriti mitusada inimest Ainu�ksi P�rnus t�usis veetase ligi 3 meetrit �le Kroonlinna nulli Kahjustada sai ka Eesti l��nerannik ja saared Tormi tekitatud kahjuks arvestati hiljem ligi 700 miljonit krooni
Maailmas
1349 – Baselis p�letati juudid keda peeti muhkkatku p�hjustajaiks
1431 – Rouenis algas Jeanne d�Arci kohtuprotsess
1522 – Rooma paavstiks sai Hadrianus VI Adriaan Florensz d'Edel 1459–1523
1719 – Hispaania kuulutas s�ja Prantsusmaale
1768 – Philip Astley avas Londonis esimese kaasaegse tsirkuse
1799 – Suurbritannias kehtestati tulumaks
1801 – Gruusia p�randati Venemaa keisritele v�imule tuli ajutine valitsus kuhu kuulusid Ivan Petrovitš Lazarev 1763–1803 prints Ioane Batonišvili 1768–1839 ja Ignati T`umanišvili
1845 – Jaapanis algas Koka ajastu
1878 – p�rast neljandat Šipka lahingut palus T�rgi Venemaalt relvarahu
1885 – R�o Muni muutus Hispaania protektoraadiks administratsioonikeskus asus Fernando P�o's
1905 – Verine p�hap�ev Peterburis
1916 – l�ppes �anakkale lahing
1923 – esimest korda lennatakse tiiviklennukiga
S�ndinud
1797 – Ferdinand von Wrangell baltisaksa maadeavastaja
1890 – Karel Čapek tšehhi kirjanik
1890 – Kurt Tucholsky juudi rahvusest Saksa publitsist ja kirjanik
1891 – August Gailit eesti kirjanik
1899 – Harald Tammer eesti t�stja kergej�ustiklane ja ajakirjanik
1908 – Simone de Beauvoir prantsuse kirjanik ja filosoof
1913 – Richard Milhous Nixon USA poliitik
1922 – Ahmed S�kou Tour� Guinea poliitik
1932 – Robert Patrick Casey USA poliitik
1936 – Jaan Kangilaski eesti ajakirjanik ja kirjanik
1939 – Susannah York Briti teatri- ja filmin�itleja
1940 – Ruth Dreifuss Šveitsi poliitik
1943 – Freddie Starr inglise koomik ja laulja
1944 – Jimmy Page inglise kitarrist
1944 – Alberto Cecchetti San Marino poliitik
1948 – Lydia Rahula eesti koorijuht ja pedagoog
1959 – Rigoberta Mench� Nobeli rahuauhinna laureaat 1992
1963 – Jiř� Parma tšehhi suusah�ppaja
1965 – Andrei Nazarov Eesti kergej�ustiklane
Surnud
1832 – Karl Ferdinand von K�gelgen saksa maalikunstnik
1873 – Napoleon III Prantsuse keiser
1879 – Vittorio Emanuele II Piemonte-Sardiinia ja Itaalia kuningas
1927 – Houston Stewart Chamberlain saksa filosoof
1944 – Antanas Smetona Leedu president 1919–1920 ja 1926–1940
1945 – J�ri Uluots Peaminister Vabariigi Presidendi �lesandeis
1947 – Karl August Hindrey eesti prosaist ajakirjanik ja karikaturist
1961 – Emily Greene Balch Nobeli rahuauhinna laureaat 1946
1984 – Dimitrios S Bitsios Kreeka v�lisminister 1974–1977
2006 – Mikk Mikiver eesti n�itleja ja lavastaja
2007 – Jean-Pierre Vernant prantsuse klassikaline filoloog religiooni- ja kultuuriloolane ning antropoloog
2010 – Venda Tammann eesti akordionist ja muusikapedagoog
2011 – Peter Yates Briti filmilavastaja
P�had
�igeusu kirikus m�rter Polyeuktose ja vaga Eustratiose m�lestusp�ev
Ilmarekordid
Moskva k�lmarekord –354 ˚C 1883
Tallinna soojarekord +85 ˚C 2005
Tartu soojarekord +80 ˚C 2005
"Vesine p�hap�ev" k�rgeim kunagi olnud veeseis Tallinnas P�rnus Helsingis jm 2005
Viited
Aadlisuguv�sad
Abašidze
Anckarstr�m
Dolgorukov
Natt och Dag
Radziwill
St�lhammar
Ventimiglia
Baltisaksa aadlisuguv�sad
Baltisaksa aadel koondus r��telkondadesse ja maiskondadesse Eraldi r��telkonnad olid Eestimaal Liivimaal Saaremaal ja Kuramaa r��telkond R��telkondadesse kuulus immatrikuleeritud aadel Neisse r��telkondadesse olid immatrikuleeritud j�gmised suguv�sad v�i �ksikisikud
A
Adamowicz gen Adam | Adeling | Aderkas | Adlerberg | Agthe | Akerman | �kerman | Albedyll | Alopaeus | Amboten | Ampach | Anhorn von Hartwi� | Anrep | Antropoff | Apraxin | Araktschejew | Arnold | Arps von Arpshofen | Arronet | Arseniew | Ascheberg
B
Bach | Baehr | Baer | Bagge af Boo | Baggehufwudt | Balaschew | Balugjanski | Bandemer | Baranoff | Barclay de Tolly | Barl�wen | Bars | Bartholomaei | Bassewitz | Baumgarten | Bayer | Becker | Beckern | Behaghel von Adlerscron | Behr | Bekleschow | Bellingshausen | Below | Belzig | Benckendorff | Bercken | Berends | Berens von Rautenfeld | Berg | Bergholtz | Berner | Besborodko | Biattiger | Bibikow | Biel | Bielsky | Bienemann von Bienenstamm | Biron | Bistram | Blanckenhagen | Blomberg | Bludow | Bluhmen | Bobrinsky | Bock Lahmuse | Bock Suddenbach | Bodendieck | Bodisco | Boetticher | Bohl | Bolschwing | Boltho von Hohenbach | Borch | Bornemann | Boye | Brackel | Bradke | Brandt | Brasch | Bredahl | Bremen | Brevern | Brincken | Briskorn | Brockhausen | Broel gen Plater | Broemsen | Browne-Camus | Brucken gen Fock | Bruemmer | Bruiningk | Brunnow | Br�ckendahl | Br�ggen | Br�ggener | Br�hl | Buchholtz | Budberg-B�nninghausen | Budde | Buddenbrock | Buhrmeister | Bunge | Bussen | Buttlar | Buturlin | Buxhoeveden | B�nninghausen gen Budberg | B�ldring | B�low
C
Cahdeus | Campenhausen | Cancrin | Castell-R�denhausen | Ceumern | Clapier de Colongue | Clodt von J�rgensburg | Cronmann | Cube
D
Dahlen | Dannenstern | Dansas | Daschkow | de la Barre | De la Gardie | de Rossillon | Dehn | Dellingshausen | Delwig | Demidow | Derfelden | Dermont-Siwicki | Derschau | Derwnick | Diahamel | Diasterlohe | Diebitsch | Diebitsch-Zabalkanski | Dietz | Dinggraven | Ditmar | Djihamel | Dolgoruki | Dorthesen | Douglas | Drachenfels | Drenteln | Drewnick | Dreylingk | Dubelt | Dunten | D�nhoff | D�rper | D�cker | D�sterlohe
E
Eck | Eckeln gen H�lsen | Edler von Emme | Ehden | Ekesparre | Elerdt | Elmendorff | Elmpt | Engdes | Engelhardt | Erdtmann | Ermes | Essen | Ewers
F
Fahrensbach | Fermor | Fersen | Fick | Fink von Finkenstein | Finkenaugen | Fircks | Fischbach | Fischer | Fleming | Fock | Foelkersahm | Freis | Fresendorff | Freymann | Freytag von Loringhoven | Fricke | Friederici | Frisell | Fromhold | Fuchs | Funck | Funcken | F�rstenberg
G
Gagarin | Galau | Galen gen Halswig | Gantzkow | Gavel | Gayl | Gernet | Gerngroll | Gerschau | Gersdorff | Gianzel | Girard de Soucanton | Glasenapp | Goes | Gohr | Golizyn | Golowin | Golowkin | Golubzow | Gortschakow | Grabbe | Grahmann | Grandidier | Gra� | Greigh | Grimberg gen Altenbockum | Grote | Grotenhielm | Grotthu� | Gr�newaldt | Guillemot de Villebois | Gurjew | Guzkowsky | G�ldenhoff | G�ldenstubbe | Gyllenschmidt
H
Hagemeister | Hagmann | Hahn | Hahnebohm | Handtwig | Hanenfeldt | Hansen | Harpe | Harreyan gen Harrien | Harten | Hastfer | Haudring | Hedemann | Hehn | Helffreich | Heller | Helmersen | Henning | Heringen | Hertel | Herzog W�rttemberg | Herzog zu Schleswig-Holstein-Beck | Heyden | Heyking | Hildebrand | Hirschheydt | Hoerner | Hoerschelmann | Hoff | Hohenastenberg gen Wigandt | Holmdorff | Holstinghausen gen Hoisten | Holtey | Horn Haaren | Howen | Hoyningen gen Huene | Huchen | Hueck | Hunnius
I
Igelstr�m
J
Jaguschinski | Jankiewitz | Jarmersted | J�ger
K
Kahlen | Kallmann | Kaulbars | Kawer | Keller | Kersenbroick | Ke�ler | Kettler | Keyserling | Kieter | Kiewel von Kiefeistein | Kirchner | Kisselew | Klebeck | Klein | Kleinmichel | Kleist | Kleist vom Loss | Klick | Klopmann | Klot | Klugen | Kl�chtzner | Kl�pffel | Kl�ver | Knabenau | Knieriem | Knigge | Knorring | Kochius | Kocken von Gr�nbladt | Koltowskoy | Komorowski | Koskull | Kosodawlew | Kotschubei | Kotzebue | Kraemer | Krause | Kreusch | Kroeger | Krook | Kropotkin | Krumme� | Kruse | Krusenstiern | Kr�fting | Kr�hen | Kr�dener | Kurakin | Kursell | Kutaissow | K�hler | K�nigseck | K�nigsfels | K�gelgen
L
La Trobe | Lacy | Lambert | Landsberg | Lantingshausen | Lauw | Le Fort | Ledebuer | Leps | Lescken | Lewaschew | Lieven | Lilienfeld | Lilienring | Linden | Lingen | Liphart | Lode | Loebel gen Leubel | Loewendahl | Lohausen gen Solderbach | Lohmann | Loudon | Luce | Ludewig | Lueder | L�schern von Herzfeld | L�wen | L�wenstern | L�wenwolde | L�wis of Menar | L�dinghausen gen Wolff | L�tke | Lysander
M
Malama | Maltitz | Manderstierna | Manecken | Manteuffel gen Szoege | Masslow | Maydell | Meck | Medem | Meerfeldt | Meerscheidt gen H�llessem | Meiners | Meks | Mellin | Mengden | Menschikow | Mensenkampff | Mentzel | Merzahn von Klingstaedt | Mestmacher | Meyendorff | Meyer | Meyer gen Rautenfels | Michelsohnen | Mickwitz | Middendorf | Minckwitz | Mirbach | MoelIer | Mohl | Mohrenschildt | Moltschanow | Mordwinow | Mueller | Murawiew | M�hlen | M�hlendahl | M�ller | M�nchhausen | M�nnich | M�nster
N
Nagel | Nandelstaedt | Nasackin | Neff | Nepkowski | Nesselrode | Nettelhorst | Neuhoff gen der Ley | Nieroth | Nolcken | Nolde | Nothhelfer | Nottbeck | Nowossilzow | Numers
O
Oelsen | Oest gen Driesen | Oettingen | Oldenburg | Olitz | Olsufiew | op dem Hamme gen Schoeppingk | Orgies gen Rutenberg | Orlow | O'Rourke | Osten-Sacken | Ostermann | Ovander
P
Pahlen | Palm | Palmenbach | Palmstrauch | Pander | Panin | Paskau | Paskewitsch-Eriwanski | Passek | Patkul | Pauffler | Paulucci | Paykull | Peetz | Pfeiffer | Pfeil | Pfeilitzer gen Franck | Piattoli | Piele gen Pfeil | Piepenstock | Pilar von Pilchau | Pistohlkors | Plettenberg | Pohlmann | Poll | Posse | Pott | Priauda | Przezdziecki | Pr�bsting | Puttkamer
R
Raab gen Th�len | Raczyna-Raczynski | Radebandt | Radingh | Rahden | Ramm | Rappe | Ra� | Rathlef | Rechenberg | Rechenberg gen Linten | Recke | Rehbinder | Rehren | Reibnitz | Reichard | Rennenkampff | Renteln | Reusner | Reutern | Reutz | Reyer | Reyher | Riacker | Ribeaupierre | Richter | Rickmann | Riesenkampff gen Rehekampff | Ringemuth | Rittern | Roemer | Roenne | Rohland | Rokossowski | Rolshausen | Ropp | Rosen punane | Rosen valge | Rosenbach | Rosenberg | Rosenkampff | Rosentahl | Roth | Rothkirch | Rubusch | Ruckteschell | Ruden | Rumjanzew-Sadunaiski | Rummel | Rump | Rungen | R�diger | R�mlingen
S
Schukowski | Saenger | Sail | Saltza | Samson-Himmelstjerna | Sa� | Sayn-Wittgenstein | Schoultz | Schachowskoy-Glebow-Streschnew | Schaffhausen | Schafirow | Scharenberg gen Schorlemer | Scheinvogel | Schelking | Schenking | Scheremetjew | Scheurmann | Schierstedt | Schilling | Schlippenbach | Schmidt | Schmidt der Launitz | Schmysingk gen Korff | Scholtz | Schonert | Schoultz von Ascheraden | Schrader | Schreiter von Schreitterfeld | Schroeder | Schroeders | Schr�der a d H Aahaken | Schubert | Schulmann | Schulte | Schultz | Schultzen | Schulz | Sch�tz | Schuwalow | Schwaben | Schwanenberg | Schwartzhoff | Schwebs | Schwengelm | Schwerin | Scwengelm | Seefeld | Sege von Laurenberg | Seidlitz | Sengbusch | Se�wegen gen G�ldenbogen | Sherebzow | Sievers | Silberarm | Silfwerharnisk | Simpson | Sivers | Skogh | Smitten | Solms-Wildenfels-Sachsenfeld | Sommer | Soritsch | Spalchhaber | Speranski | Spiridonow | Staal | Stackelberg | Staden | Stael von Holstein | Stahrenschild | Stanecke | Stauden | Stein | Steinheil | Steinrath | Stempel | Stenbock | Sternfeld | Sternstrahl | Stichhorst | Stieglitz | Stjernhjelm | Stjernschantz | Straelborn | Strandmann | Streithorst | Stroganow | Strohkirch | Stromberg | Stromburg gen Stromberg | Strukow | Stryk | Subow | Suworow-Rymnikski Itaijiski | Syberg zu Wischling | Szeliga-Mierzejewski
Z
Zeddelmann | Zoeckell | Zoege von Manteuffel | zum Berge | zur M�hlen
T
Taube | Taubert | Teyls | Thielau | Thor-Haken | Tideb�hI | Tiedewitz | Tiesenhausen | Timroth | Tinnen | Tippelskirch | Tobien | Toick gen Engel | Toll | Torck | Torklus | Tornow | Totleben | Trankwitz | Transehe-Roseneck | Traubenberg | Treyden | Tritthof | Trompowski | Troschinski | Troschtschinski | Trotta gen Treyden | Trubezkoi | Tryzna gen Karp | Tschernyschew | Tschitscherin | Tschoglokow | Tunzelmann | T�dwen | Tyszkiewicz
U
Uexk�ll | Ulrich | Ulrichen | Ungern-Sternberg
VW
Vegesack | Veh | Vietinghoff | Vischer | Vogdt | Volkonski | Wachten | Wachtmeister | Wachtmeister af Johannishus | Wagner | Wahi | Wahl | Wahlen | Walden | Walther | Walujew | Wangersheim | Warden | Wardenburg | Wartmann | Wassermann | Wassiltschikow | Wa�mann | Wei� | Wenden | Wendrich | Wenge gen Lambsdorff | Wessel | Wettberg | Wetter-Rosenthal | Weymarn | Wiedau | Wilcken | Wildemann | Wistinghausen | Witte von Wittenheim | Witten | Wjasemski | Wjasmittinow | Wolff | Wolffeldt | Wolffenschild | Wolfframsdorff | Wolkonsky | Wolski | Woronzow | Wrangell | Wrede | Wrisberg | Wrschowetz-Sekerka | Wulf | Wulfsdorff
Vaata ka
Rootsi aadlisuguv�sade loend
Soome aadlisuguv�sade loend
D�nastiad
<TABLE WIDTH"80%" border1 bordercolorwhite cellspacing0 cellpadding0>
<TR align"center" VALIGN"TOP" bgcolorE0E0E0>
<TD COLSPAN"7"><b>jaanuar< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>veebruar< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>m�rts< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>aprill< b>< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>&nbsp;22< TD>
<TD>&nbsp;23< TD>
<TD>&nbsp;24< TD>
<TD>&nbsp;25< TD>
<TD>&nbsp;26< TD>
<TD>&nbsp;27< TD>
<TD>&nbsp;28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>&nbsp;22< TD>
<TD>&nbsp;23< TD>
<TD>&nbsp;24< TD>
<TD>&nbsp;25< TD>
<TD>&nbsp;26< TD>
<TD>&nbsp;27< TD>
<TD>&nbsp;28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>&nbsp;22< TD>
<TD>&nbsp;23< TD>
<TD>&nbsp;24< TD>
<TD>&nbsp;25< TD>
<TD>&nbsp;26< TD>
<TD>&nbsp;27< TD>
<TD>&nbsp;28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>&nbsp;22< TD>
<TD>&nbsp;23< TD>
<TD>&nbsp;24< TD>
<TD>&nbsp;25< TD>
<TD>&nbsp;26< TD>
<TD>&nbsp;27< TD>
<TD>&nbsp;28< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>< TR>
<TR align"center" VALIGN"TOP" bgcolorE0E0E0>
<TD COLSPAN"7"><b>mai< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>juuni< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>juuli< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>august< b>< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>< TR>
<TR align"center" VALIGN"TOP" bgcolorE0E0E0>
<TD COLSPAN"7"><b>september< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>oktoober< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>november< b>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD COLSPAN"7"><b>detsember< b>< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>1< TD>
<TD>2< TD>
<TD>3< TD>
<TD>4< TD>
<TD>5< TD>
<TD>6< TD>
<TD>7< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>8< TD>
<TD>9< TD>
<TD>10< TD>
<TD>11< TD>
<TD>12< TD>
<TD>13< TD>
<TD>14< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>15< TD>
<TD>16< TD>
<TD>17< TD>
<TD>18< TD>
<TD>19< TD>
<TD>20< TD>
<TD>21< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>22< TD>
<TD>23< TD>
<TD>24< TD>
<TD>25< TD>
<TD>26< TD>
<TD>27< TD>
<TD>28< TD>< TR>
<TR align"right" VALIGN"TOP" bgcolorEEEEEE><TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD>29< TD>
<TD>30< TD>
<TD>31< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>
<TD bgcolorwhite>< TD>< TR>< TABLE>
Ajaarvamine on dateerimise s�steem mille aluseks on teatud s�ndmusest m��dunud v�i selleni j��nud aastate arv
Aastaarv
Islami kalender arvab aastaid Muhamedi minekust Mekast Mediinasse aastal 622 maj
Gregoriuse kalender ja Juliuse kalender loevad aastaid Kristuse s�nnist
Budistlik kalender loeb aastaid Buddha surmast aastal 544 ema
Hiina kalender peab esimeseks aastaks aastat 2698 ema
Juudi kalender arvab aastaid maailma loomisest milleks on loetud aasta 3761 ema
Eesti maavalla kalender arvab aastaid Billingeni katastroofist milleks on loetud aasta 8213 ema
B�tsantsi kalender mida kasutati B�tsantsis aastatel 988–1453 ja ajaarvamist loeti "Konstantinoopoli asutamisest" ehk B�tsantsi kalendri j�rgi toimus maailma loomine 5509 ema B�tsantsi kalendrit kasutati lisaks ida ortodokses kreekakatoliku kirikus aastatel ca 691–1728 ning Vene �igeusu Kiriku kaudu Vene Suurv�rsti- Moskva tsaari- ja Venemaa Keisririigis umbkaudu aastatel 988–1700
Vaata ka
absoluutne ajaarvamine
aja m��tmine
geoloogiline ajaarvamine
kalender
suhteline ajaarvamine
Ajakirjandus on aktuaalsete s�ndmuste kohta informatsiooni kogumine kontrollimine anal��simine ja esitamine Ajakirjandusega tegeleja on ajakirjanik
Arvatakse et Prantsuse revolutsioon toimus t�nu ajakirjandus<nowiki >e kaudu vaba teabe levitamisele 1850ndate Inglismaal sai ajakirjandusest valitsuse ja rahva vahetalitaja neljas v�im
Vaata ka
Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kollane ajakirjandus
Tsensuur
Ajakirjanike loend
Eesti ajalehtede loend
V�lismaa ajalehtede loend
Eesti ajakirjade loend
V�lismaa ajakirjade loend
Ringh��ling
Televisioon
Ajaleht
Ajakiri
Teadusajakirjandus
Intervjuu
Osaluseksperiment
Fotoajakirjandus
Ajalugu kreeka keeles historia mis t�hendab uurimust t�hendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja l�petades t�nap�eva s�ndmustega Ajalugu on humanitaarteadus sest uurib inimesega seounduvat Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia
Liigitus
Ajalooteadus on �ks k�ige laiahaardelisemaid teadusi See on tingitud sellest et igal �hiskonnaelu valdkonnal on ajalugu mida saab ajalooteaduse meetoditega uurida
Ajalugu on traditsiooniliselt jagatud j�rgmiselt
Kronoloogiline
Selle kohaselt jaguneb ajalugu st minevik eelajalooliseks ja ajalooliseks ajaks Ajalooline aeg omakorda perioodideks millest k�ige �ldisemad on vanaaeg keskaeg uusaeg ja kaasaja ajalugu ehk l�hiajalugu Nende ajaj�rkude kronoloogilised piirid on vaieldavad Samuti jagunevad need ajaj�rgud ise l�hemateks perioodideks Nii eristatakse keskajas vara- k�rg- ja hiliskeskaega; uusajas varauusaega 1500–1800
Geograafiline
Selle kohaselt eristuvad terviklikena mandrite v�i suuremate regioonide ajalood Sellisteks on eriti sageli Euroopa ajalugu aga ka Ladina-Ameerika ajalugu v�i Aafrika ajalugu Piirkondlike ajalugudena aga n�iteks Baltikumi L�his-Ida v�i Balkani ajalugu
Riikide ja rahvuste j�rgi
See on k�ige enam levinud ajalook�sitlus Seda eriti paaril viimasel aastasajal kui ajalookultuuri juhtivad maad on olnud rahvusriigid Riikide ja rahvuste ajalood olgu kirjutatud selle riigi elaniku v�i rahvuse esinadaja poolt v�i kellegi teise poolt on k�ige enam vaidlusi tekitanud Seda eriti juhul kui m�nda riiki v�i rahvast on ajaloos erilisele kohale t�stetud v�i siis teisi rahvaid eriti v�iksemaid on tahetud sootuks n-� ajaloost v�lja j�tta
Temaatiline
Temaatiline ajalook�sitlus keskendub �hele v�i mitmele ajaloovaldkonnale Sageli on valdkondlikud ajalood k�ige teaduslikumad kuna kasutavad k�ige laiadasemalt erinevaid uurimismeetodeid Kuid on ka vastupidised n�ited kus n�iteks poliitilised ajalood on v�ga ideologiseeritud Oma kujunemise ajal oli ajalooteadus suuresti poliitiline ajalugu
Traditsiooniliselt eristuvad j�rgmised teemad
Poliitiline ajalugu milles omakorda on rahvusvaheliste suhete ajalugu ja diplomaatia ajalugu
Ideede ajalugu ja mentaliteedi ajalugu
Majandusajalugu milles on muuhulgas kaubanduse ajalugu t��stuse ja p�llumajanduse ajalugu
Sotsiaalajalugu mis on ��rmiselt lai valdkond ja k�ige tihedamalt p�imunud sotsiaalteadustega Sellesse kuuluvad rahvastiku ajalugu sotsiaalsete r�hmade ja suhete ajalugu milles omakorda on suurte valdkondadena naiste t��liste ja v�hemuste ajalugu
Kultuuri- ja kunstiajalugu
Allikad
Esemelised ajalooallikad ehk muistised kinnismuistised ja irdmuistised
Kirjalikud ajalooallikad �rikud kroonikad seadused memuaarid statistilised materjalid jne
Suulised ajalooallikad p�rimused rahvaluule legendid m��did muinasjutud
Etnoloogilised ajalooallikad tavad kombed ja traditsioonid
Lingvistilised ajalooallikad keel ja murded
Audiovisuaalsed ajalooallikad fotod filmid ja helisalvestised
Abiteadused
Ajalooline geograafia Allika�petus Antropoloogia Arheograafia Arheoloogia Arhiivindus Diplomaatika Etnoloogia Filateelia Folkloristika Genealoogia Heraldika Kronoloogia Metroloogia M�toloogia Numismaatika Paleograafia Sfragistika
Et�moloogia
Eestikeelne termin "ajalugu" on neologism mis on kasutusel alates 19 sajandi teisest poolest Selle kasutuselev�tjaks peetakse Jaan Jungi Enamikus Euroopa keeltes on selle termini vasteks laens�na mis p�rineb kreekakeelsest s�nast historia See s�na tuleb verbist historein mis t�hendab j�releuurimist
Eestikeelses s�nas on esil pigem lugu kui s�ndmus
Historiograafia
S�na "historiograafia" tuleneb kreeka s�nadest ιστορία histor�a; ajalugu mineviku uurimine ja γράφο graphō; kirjutan t�hendades k�ige lihtsamas m�ttes ajaloo kirjutamist Varem ongi ajaloolasi nimetatud historiograafideks Sellel on aga ka v�ga palju muid definitsioone millest olulisemad on
Kogu ajalookirjandus �ldse v�i mingi osa sellest Eesti Euroopa jne
Anal��siv ja kriitiline teaduslik �levaade ajalookirjandusest mingi valdkonna maa v�i perioodi kohta; see t�hendus on ka levinuim
Ajalooteadmiste -m�tte -teaduse ehk -kirjutuse ajalugu tervikuna v�i m�nel �ksikul maal n�iteks Eesti ajaloo historiograafia Ajalooteadus t�nases m�ttes hakkas v�lja kujunema Vana-Kreekas 6–5 sajandil eKr
Ajalooteaduse haru mis uurib ajalookirjutust ennast
Viited
Vaata ka
Ajaloolane
Ajaloolaste loend
Allikakriitika
Arheoloogia
Eesti ajalugu
S�jad
Sotsiaalajalugu
�ldajalugu
Esiaeg Kiviaeg Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum Eneoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg Ajalooline aeg Vanaaeg Antiikaeg Keskaeg Uusaeg Uusim aeg Ajaarvamine Kristlik ajaarvamine Kronoloogia
Diplomaatia D�nastiad Muuseum
Aprill 2015 kroonika
2015 aasta aprill algab kolmap�eval ja l�peb 30 ��p�eva p�rast neljap�eval
1 aprill
Ameerika �hendriikides teatas Arkansase kuberner Asa Hutchinson et ta ei allkirjasta religioosse vabaduse taastamise seadust mis oleks andnud teenindajatele �iguse keelduda teenindamast �ritusi mida nad ei pea koosk�laks olevaks oma religioossete veendumustega Seadusele heideti ette et see annab v�imaluse homoseksuaalsete inimeste diskrimineerimiseks
Ameerika �hendriikides Californias k�skis kuberner Jerry Brown kohalikel omavalitsustel v�hendada vee tarbimist 25% v�rra Californias valitseb neljandat aastat p�ud ja osariigi veevarud on drastiliselt kahanenud
Andorras astus ametisse peaminister Antoni Mart� uus valitsuskabinet
Euroopa Liidus kaotasid kehtivuse 31 aastat j�us olnud riikide piimatootmiskvoodid mille �letamisel pidi riigi piimatootjad tasuma trahve
Jeemenis tungisid šiiitidest al-Ḩūthiyyūni m�ssulised riigi seadusliku valitsuse ajutiseks asukohaks oleva Adeni kesklinna
Kreeka pealinnas Ateenas toimunud valitsusvastasel meeleavaldusel tungisid umbes 20 meeleavaldajat parlamendi territooriumile ja n�udsid seal marksistliku r�hmituse liidri Savas Xirose vanglast vabastamist
Prantsusmaa meretaguse ala Uus-Kaledoonia valitsuse presidendiks valiti Philippe Germain
Rahvusvaheline Kriminaalkohus v�ttis organisatsiooni liikmeks vastu Palestiina
San Marinos astusid kaptenregentidena ametisse Andrea Belluzzi ja Roberto Venturini
Tai valitsus teatas et t�histas riigis kehtinud s�jaseisukorra mis kehtestati p�rast s�jav�elist riigip��ret 10 kuud tagasi
T�rgis İstanbulis r�ndasid kaks meest politsei peakorterit Puhkenud tulevahetuses lasti m�lemad r�ndajad maha haavata sai ka kaks politseinikku
T�rgis İstanbulis tungis valitseva �igluse ja Arengu Partei peakorterisse relvastatud mees kes �nnestus m�ne aja p�rast vahi alla v�tta Mees tekitas partei kontoris materiaalset kahju inimesed vahejuhtumis vigastada ei saanud
Venemaa annekteeritud Krimmis l�petas t�� krimmitatarlaste esimene telekanal ATR kuna Venemaa sidej�relvalveametkond Roskomnadzor keeldus kanalile v�ljastamast uut tegevusluba
Eestis alustas Patendiameti peadirektorina t��d Margus Viher
Eestis alustas meediaettev�tte BNS Group juhatuse esimehena t��d Anvar Samost kes seoses tagasip��rdumisega ajakirjandusse loobus poliitilisest tegevusest
Eestis j�ustusid uued toidum�rgistamise n�uded mis kohustavad kaubandus- ja teenindusettev�tteid esitama informatsiooni ka pakendamata toidukaupade kohta muuhulgas ka toitlustusasutustes serveeritava toidu kohta
Eestis hakkas kehtima uus pensioniindeks mille kohaselt t�usis rahvapension 63% Keskmine pension t�usis sellega 375 euroni kuus
2 aprill
Kenyas Garissa linnas h�ivasid viis Somaalia ��rmusliku islamiliikumise Ash-Shabāb v�itlejat kohaliku k�rgkooli Garissa University College kampuse tapsid seal v�hemalt 148 inimest ja haavasid veel 78 inimest Ohvritena valiti v�lja kristlastest �li�pilased muslimitele viga ei tehtud Vastasseis Kenya julgeolekuj�udude ja terroristide vahel kestis 15 tundi Neli terroristi lasid ennast l�puks sissepiiratuna ise �hku viies vangistati
Liibanonis ei suutnud parlament j�rjekordsel katsel saada kokku kvoorumit presidendi valimiseks J�rgmine valimiste voor m��rati 22 aprillile
Peruus astus peaministrina ametisse Pedro Cateriano Bellido
Suurbritannias toimus parlamendivalimiste kampaania peamine teledebatt kus osalesid kuue suurema erakonna juhid
Šveitsis Lausanne'is j�uti l��neriikide ja Iraani vahelistel tuumal�bir��kimistel kokkuleppele mille kohaselt kohustub Iraan v�hendama oma rikastatud uraani varusid ja v�hendama ka kahe kolmandiku ulatuses uraani rikastamiseks kasutatavaid tsentrifuuge Nende tingimuste t�itmisel hakatakse samm-sammult t�histama �hinenud Rahvaste Organisatsiooni Ameerika �hendriikide ja Euroopa Liidu majandussanktsioone Iraani vastu
Venemaal Kamtšatka l�histel Ohhoota merel l�ks p�hja kalatraaler "Dalni Vostok" Pardal olnud 132 meeskonnaliikmest hukkus v�hemalt 56 13 meeskonnaliiget j�i esialgu teadmata kadunuks
Venemaal Moskvas otsustas Lefortovo rajooni kohus pikendada Kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri vahi all hoidmise t�htaega veel kahe kuu v�rra 5 juunini
Eestis Haapsalus toimunud linnavolikogu erakorralisel istungil kukkus l�bi umbusaldus linnapea Urmas Suklesele Linnapea umbusaldamist toetas 5 selle vastu oli 14 volikogu liiget
Kuressaare linnapeaks valiti XIII Riigikogu liikmeks saanud senise linnapea Hannes Hanso asemel senine abilinnapea parteitu Madis Kallas
Viljandi linnapea Isamaa ja Res Publica Liitu esindav Ando Kiviberg teatas et lahkub ametist ja alustab uue koalitsiooni moodustamiseks k�nelusi Reformierakonnaga
3 aprill
Ameerika �hendriikides 200 miili kaugusel P�hja-Carolina rannikust p��steti 66 p�eva eest oma 35-jalasel purjekal laeva�nnetuse l�bi teinud 37-aastane ameerika purjetaja
Hiina ajakirjandus teatas et riigi endisele avaliku julgeoleku ministrile Zhou Yongkangile esitati ametlik s��distus altk�emaksu v�tmises v�imu kuritarvitamises ja riigisaladuste reetmises
Prantsusmaa parlamendi alamkoda kiitis heaks Sotsialistliku Partei algatatud seaduseeln�u mis keelab modelliagentuuridel liiga k�hnade modellide palkamise Agente kes seaduse s�tteid rikuvad v�ib karistada rahatrahvi ja kuni kuuekuise vangistusega
Saudi Araabia �huj�ud toimetasid Jeemenisse Adeni kaitsjatele relvi ja meditsiinitarvikuid �le-eelmisel p�eval Adeni kesklinna tunginud šiiitidest al-Ḩūthiyyūni m�ssulised t�mbusid aga p�rast kaks p�eva kestnud lahinguid linna keskosast tagasi
Tuneesia v�lisministeerium teatas et Tuneesia taastab diplomaatilised suhted S��ria seadusliku Bashār al-Asadi juhitava valitsusega et paremini kindlaks teha neid Tuneesia kodanikke kes on l�inud S��riasse islamistide poolel v�itlema
Eesti president Toomas Hendrik Ilves �tles v�ljaandele The Times antud intervjuus et NATO peaks mitte ainult tavalistele vaid ka k�berr�nnakutele vastama s�jalise j�uga
4 aprill
Egiptuses Kairos algas korduskohtuprotsess riigi ekspresidendi Ḩusnī Mubāraki ja tema poegade �le kellele on esitatud s��distus avaliku raha kasutamises oma perekonna kinnisvara arendamiseks Varasema s��dim�istva kohtuotsuse sama s��distuse alusel Egiptuse �lemkohus t�histas
Hiina l�unaosas Guizhou provintsis s�itis m�giteelt v�lja buss mis veeres 100 meetrit m�ek�ljest alla ja kukkus j�es�ngi 24 bussis viibinud inimesest hukkus 21
5 aprill
Bangladeshi endine peaminister ja opositsioonijuht Khaleda Zia kelle vastu on esitatud kaks korruptsioonis��distust vabastati kohtus kautsjoni vastu Varem oli Zia j�tnud korduvalt kohtusse ilmumata
Gregoriuse kalendrit kasutavad kristlikud kirikud t�histasid esimest �lest�usmisp�ha
Jeemeni šiiitidest al-Ḩūthiyyūni m�ssulised teatasid et on valmis alustama rahul�bir��kimisi kui Saudi Araabia l�petab �hur�nnakute korraldamise ja l�bir��kimisi asuvad vahendama rahvusvahelised v�i regionaalsed j�ud kes "ei ole Jeemeni rahva suhtes agressiivselt meelestatud"
Rootsi peaminister Stefan L�fven teatas et ei osale 9 mail Moskvas toimuvatel Teise maailmas�ja l�pu 70 aastap�eva �ritustel
Eesti meediakontserni Eesti Meedia �ks omanikke ja senine tegevjuht Mart Kadastik teatas et m��b oma �ripartneri Margus Linnam�e ettev�ttele UP Invest 20 protsenti enda valduses olevatest aktsiatest mis v�imaldab Linnam�el suurendada osalust Eesti Meedias 70 protsendini
6 aprill
Malaisia parlament v�ttis vastu uue terrorivastase seaduse mis v�imaldab muuhulgas terrorismis kahtlustatavaid ilma kohtuotsuseta m��ramata ajaks kinni pidada
Eestis L��ne-Virumaal algas 1 jalav�ebrigaadi suurt�kiv�epataljoni n�dalane koost��harjutus mille k�igus peetakse �ppelahinguid Rakveres ja Kadrinas ning viiakse l�bi lahinglaskmised koos Ameerika �hendriikide �huv�ega
Eestis j�udsid valitsusl�bir��kimisi pidanud Eesti Reformierakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit kokkuleppele nii koalitsioonileppe l�plikus versioonis kui ka uue valitsuse ametikohtade jaotuses Viimase kohaselt sai Reformierakond 7 ja �lej��nud kaks erakonda m�lemad 4 ministrikohta
Isamaa ja Res Publica Liit tegi teatavaks oma ministrikandidaatide nimed justiitsministriks saab erakonna esimees Urmas Reinsalu rahandusministriks Sven Sester keskkonnaministriks Marko Pomerants ning sotsiaalkaitseministriks Margus Tsahkna
7 aprill
Ameerika �hendriikides Chicagos toimunud linnapea valimiste teises voorus valiti ametisse tagasi senine linnapea Rahm Emmanuel kes sai 56% h��ltest Tema vastaskandidaat Jes�s Garc�a p�lvis 44% valijate toetuse
Ameerika �hendriikides teatas senaator Rand Paul et kavatseb p�rgida Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks ja kandideerida 2016 aasta presidendivalimistel
Iraanis Sīstān va Balūchestāni provintsis sai kokkup�rkes Pakistani territooriumilt Iraani sisenenud relvastatud isikutega surma kaheksa Iraani piirivalvurit
Kreeka rahandusministeerium esitas ametliku kalkulatsiooni h�vitise suuruse kohta mida Saksamaa peaks Kreeka hinnangul Teises maailmas�jas tekitatud s�jakahjude eest Kreekale maksma Kreeka v�imude hinnangul v�lgneb Saksamaa neile 2787 miljardit eurot Saksamaa valitsus on keeldunud reparatsioonide k�simust Kreeka valitsuse esindajatega arutamast ning on seisukohal et see k�simus on juba aastate eest juriidiliselt korrektselt lahendatud
Eestis alustas Vabariigi Presidendi Kantselei �lemana t��d Alo Heinsalu
XIII Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimeheks valiti Priit Sibul aseesimeesteks said Andres Metsoja ja Juhan Parts
8 aprill
Ameerika �hendriikides Bostonis toimunud kohtuprotsessil tunnistas vandekohus Džohhar Tsarnajevi s��di 2013 aasta Bostoni terrorir�nnakute organiseerimises ja politseiniku tapmises
Kreeka v�lisministeerium kutsus v�lja Eesti suursaadiku Kreekas Margus Rava kellele avaldati ametlikult protesti president Toomas Hendrik Ilvese s�nade p�rast ajalehele The Times antud intervjuus President Ilves nimetas Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide l�dvendamist soovivaid riike "Putinile kasulikeks idiootideks"
Prantsusmaal algas lennujuhtide kahep�evane streik millega avaldati meelt mitterahuldavate t��tingimuste ja pensioniea t�stmise vastu
Eestis andis XIII Riigikogu Taavi R�ivasele h��ltega 5840 volitused valitsuse moodustamiseks Samal p�eval nimetas president Toomas Hendrik Ilves R�ivase valitsuse ka ametisse
Eesti kaitsev�e juhataja kindralleitnant Riho Terras alustas kahep�evast ametlikku visiiti Saksamaal mille raames kohtus ta oma Saksamaa kolleegi Volker Wiekeriga
9 aprill
Afganistanis Mazār-e Sharīfi linnas korraldas islamiliikumine Ţālebān r�nnaku kohtumajale R�nnakus hukkus 8 inimest nende seas ka ringkonna politsei�lem
Ameerika �hendriikide riigisekret�r John Kerry kohtus Panam�s Kuuba v�lisministri Bruno Rodr�guezega See oli kahe riigi v�lisministrite esimene kohtumine p�rast 1958 aastat
Iraani k�rgeim usujuht ajatolla Alī Khāmeneī esines n�udmisega et Iraani ja kuue suurriigi tuumakokkuleppe allkirjastamise j�rel tuleb k�ik majandussanktsioonid Iraani vastu koheselt t�histada �htlasi nimetas ta oma esinemises genotsiidiks Saudi Araabia �hur�nnakuid Jeemenis milles on hukkunud ka rohkelt tsiviilisikuid
Itaalias Milanos avas pankrotikohtuasjas kostjana kohtusse ilmunud Claudio Giardello kohtumajas tule Ta tappis kokku kolm inimest kohtuniku advokaadi ja oma kaaskostja Veel �ks inimene sai haavata P�rast tulistamist Giardello p�genes politsei tabas ta hiljem samal p�eval Vimercate linnas
Jaapani peaminister Shinzō Abe sai Eesti e-residendiks Eesti e-residentsuse andis peaministrile kingitusena �le Jaapanit k�lastanud Eesti riikliku delegatsiooni kuulunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka
Kreeka rahandusministeerium kinnitas et on teinud Rahvusvahelisele Valuutafondile 460 miljoni euro suuruse laenu tagasimakse mille toimumine oli pikka aega kahtluse all aga mis oli eeltingimuseks fondi abipaketist viimase osamakse saamiseks
Prantsusmaa parem��rmusliku erakonna Rahvusrinne esimees Marine Le Pen kutsus oma isa erakonna endist esimeest Jean-Marie Le Peni �les poliitikast lahkuma ja lubas algatada ta vastu distsiplinaarmenetluse Vana Le Pen on esinenud mitmete kommentaaridega mis on kahjustanud Rahvusrinde mainet nimetades viimati riigi peaministrit Manuel Vallsi immigrandiks ja kaitstes Teise maailmas�ja ajal sakslastega koost��d teinud marssal Philippe Petaini
Prantsusmaa suuremates linnades toimusid tuhandete osav�tjatega meeleavaldused mille ameti�hinguorganisatsioonid korraldasid protestiks valitsuse k�rpepoliitika vastu Riigi suurim ameti�hing CFDT keeldus meeleavaldustega osalemast r�hutades et Prantsusmaa k�rpeid ei saa kuidagi v�rrelda Hispaanias Iirimaal ja Kreekas ellu viidud k�rpepoliitikaga
Sloveenia parlament avaldas h��ltega 6811 umbusaldust kaitseminister Janko Veberile Kaitseministri kohuset�itjaks sai p�llumajandusminister Dejan Zidan
T�rgi president Recep Tayyip Erdoğan teatas et suhete taastamine Egiptusega ei ole v�imalik enne riigi ekspresidendi Muḩammad Mursī vabastamist ja tema toetajatele langetatud surmaotsuste t�histamist
Eestis XIII Riigikogu ees andis ametivande ja astus sellega ametisse Taavi R�ivase teine valitsus
XIII Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimeheks valiti Andres Anvelt aseesimeesteks said Helmen K�tt ja Kalvi K�va
Eesti meedia teatas et Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas on asunud t��le praeguse asepresidendi Valdis Dombrovskise erin�unikuna majandusk�simustes
Eestis esitas lahkumisavalduse siseministeeriumi kantsler Leif Kalev p�hjendades seda sooviga tegeleda rohkem akadeemilise t��ga ja meedia sekkumisega tema eraellu "Aktuaalne Kaamera" oli eelmisel p�eval paljastanud et Kalev m��ras ilma konkursita Euroopa r�ndev�rgustiku kontaktpunktiks oma teise t��andja Tallinna �likooli ja projekti kontaktisikuks �likooli juures on tema abikaasa Mari-Liis Jakobsoni Minister Hanno Pevkur rahuldas avalduse ja Kalevi t��suhe siseministeeriumiga l�peb 15 juunil
10 aprill
Leedus Vilniuses toimus Balti Ministrite N�ukogu mitteametlik istung kus osales ka Eesti peaminister Taavi R�ivas
Norra ajalehes Aftenposten ilmus viie P�hjamaa kaitseministri �hisartikkel milles nad teatasid kaitsekoost�� tugevdamisest nii omavahel kui ka Baltimaadega p�hjuseks Venemaalt l�htuva julgeolekuohu suurenemine
Tuvalu peaministriks vannutati uueks ametiajaks Enele Sopoaga
11 aprill
Egiptuse kohus m�istis Muslimi Vennaskonna juhi Muḩammad Badī‘ ja 13 tema l�hikondlast surma riigis kaose ja v�givalla p�hjustamise eest
Maltal toimus referendum k�simuses kas kaotada riigis kevadine jahihooaeg
Nigeerias toimusid kohalikud valimised mille raames valiti osariikidele ka uued kubernerid
Panama pealinnas Panam�s kohtusid Ameerikate tippkohtumisel Ameerika �hendriikide president Barack Obama ja Kuuba president Ra�l Castro Nende kahe riigi riigipead ei olnud omavahel kohtunud ligi 60 aastat
12 aprill
Ameerika �hendriikides teatas Hillary Clinton oma kavatsusest p�rgida Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks ja kandideerida 2016 aasta presidendivalimistel
Paavst Franciscus pidas Vatikanis jumalateenistuse 100 aastat tagasi aset leidnud armeenlaste genotsiidi m�lestuseks ja nimetas neid 1915 aasta s�ndmusi "20 sajandi esimeseks genotsiidiks"
Suurbritannia ajaleht The Telegraph avaldas intervjuu Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega milles viimane �tles et Venemaast l�htuva julgeolekuohu t�ttu vajab Eesti NATO v�gede alalist kohalolekut oma territooriumil
�igeusu kirik t�histas vastavalt Juliuse kalendrile esimest �lest�usmisp�ha Ainsana �igeusu kirikutest ei j�rgi �lest�usmisp�hade t�histamisel Juliuse kalendrit Soome �igeusu Kirik
13 aprill
Ameerika �hendriikides teatas senaator Marco Rubio et kavatseb p�rgida Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks ja kandideerida 2016 aasta presidendivalimistel
Hispaanias Barcelonas toimus Euroopa Liidu ja Euroopa Liidu l�unanaabrite v�lisministrite kohtumine kus k�sitleti peamiselt Euroopa naabruspoliitika edasisi arengusuundi Kohtumisel osales ka Eesti v�lisminister Keit Pentus-Rosimannus
Sudaanis toimusid presidendi- ja parlamendivalimised Presidendivalimised v�itis 9405% h��ltega senine president ‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr
Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu avas Tartu avavangla
Eesti kaitseminister Sven Mikser k�lastas �mari lennubaasi et tutvuda seal toimuva Eesti ja Ameerika �hendriikide �hise �huv�e�ppusega
Eesti koolides algasid PISA 2015 aasta rahvusvaheliste testid Eesti kooli�pilased osalevad eri riikide �pilaste teadmisi ja oskusi v�rdlevates PISA testides neljandat korda
14 aprill
Gibraltari peaminister Fabian Picardo teatas et kui emamaa Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma siis Gibraltar p��ab ikkagi s�ilitada mingil kujul liikmelisuse Euroopa Liidus
Kanada valitsus teatas et kavatseb Ukrainasse saata umbes 200 s�jav�einstruktorit Varem on sarnasest otsusest teatanud Ameerika �hendriigid ja Suurbritannia
L�tis Riias algas Euroopa liidu keskkonna- ja energeetikaministrite mitteametlik kolmep�evane kohtumine Eestit esindab kohtumisel keskkonnaminister Marko Pomerants
Prantsusmaa rahvuslasest poliitik Jean-Marie Le Pen kinnitas et j��b poliitikasse kuni surmani Tema t�tar Rahvusrinde esimees Marine Le Pen oli kutsunud isa �les poliitikast lahkuma sest viimase v�lja�tlemised kahjustasid erakonna mainet
Somaalia pealinnas Muqdishos r�ndas islamistlik ��rmusliikumine Ash-Shabāb ministeeriumihoonet R�nnakus hukkus v�hemalt 10 inimest
T�rgi president Recep Tayyip Erdoğan m�istis hukka paavst Franciscuse s�nad milles too nimetas 1915 aastal toimunud armeenlaste tapmist genotsiidiks ja hoiatas et paavst enam selliste avaldustega ei esineks
Eestis viibis ametlikul visiidil Saksamaa v�lisminister Ursula von der Leyen kes kohtus siin Eesti peaministri Taavi R�ivase kaitseminister Sven Mikseri ja president Toomas Hendrik Ilvesega
Tallinna Tehnika�likoolis toimus �likooli nelja rektorikandidaadi Jaak Aaviksoo Jakob K�barsepa Andrus Salupere ja Mart Ustavi avalik debatt
15 aprill
Soome telekommunikatsiooniseadmete tootja Nokia teatas et ostab Prantsusmaa elektroonikafirma Alacatel-Lucent Tehingu v��rtuseks on 156 miljardit eurot ja viiakse l�bi aktsiavahetuse kujul hiljemalt 2016 aasta esimesel poolel
Togos toimusid presidendivalimised
Eestis Tartus Nooruse t�naval pandi nurgakivi Rahvusarhiivi uuele hoonele Tseremoonia avak�ne pidas president Toomas Hendrik Ilves tseremoonial osales ka haridus- ja teadusminister J�rgen Ligi
Eesti T��tukassa n�ukogu valis uueks esimeheks T��andjate Keskliidu esimees Toomas Tamsari
16 aprill
Hollandis Haagis toimus rahvusvaheline k�berkonverents "Global Conference on CyberSpace 2015" Eestit esindas konverentsil v�lisminister Keit Pentus-Rosimannus
Venemaa president Vladimir Putin nimetas Kemerovo oblasti senise kuberneri Aman Tulejevi kelle ametiaeg hakkas l�ppema kuberneri kohuset�itjaks kuni uute korraliste valimiste toimumiseni
Eesti president Toomas Hendrik Ilves alustas 21 aprillini kestvat t��visiiti Ameerika �hendriikides et juhtida Washingtonis Maailmapanga arenguaruande n�ukoda
Eestis Tartu messikeskuses algas 18 aprillini kestnud p�llumajandusn�itus Maamess
Tartu linnavolikogu uueks esimeheks valiti senine abilinnapea Vladimir Šokman uueks abilinnapeaks sai Artjom Suvorov M�lemad mehed kuuluvad Eesti Keskerakonda
P�rnu linnavolikogu valis h��ltega 229 uueks linnapeaks senise abilinnapea Romek Kosenkraniuse
Raudteefirma GO Rail teatas et peatab alates 12 maist t�htajatult rongiliikluse marsruutidel Tallinn–Peterburi ja Tallinn–Moskva
17 aprill
Ameerika �hendriikides California osariigis Fresnos l�hkus ehitusmeeskond kogemata gaasitoru Toimunud plahvatuses ja tulekahjus sai vigastada 15 inimest
Burundi pealinnas Bujumburas ajas politsei pisargaasi ja veekahureid kasutades laiali meeleavalduse millel protesteeriti president Pierre Nkurunziza kandideerimise vastu presidendiametisse ka kolmandaks ametiajaks
Mali p�hjaosas Gao linna l�histel r�nnati �hinenud Rahvaste Organisatsiooni varustuskonvoid Relvastatud isikud pidasid kinni kaks veoautot tapsid nende tsiviilisikutest juhid ja s��tasid masinad p�lema
T�rgist İstanbulist Šveitsi Baselisse teel olnud Turkish Airlinesi reisilennuk Boeing 737-800 p��rdus pommi�hvarduse t�ttu İstanbuli tagasi Lennuki l�biotsimisel selle pardalt pommi ei leitud
Ukrainasse saabusid Ameerika �hendriikide �hudessantv�elased kes hakkavad korraldama Ukraina kaitsev�elaste v�lja�ppet Kokku saabus riiki 290 s�durit 173 �hudessantbrigaadist
Eestis teatas Vabariigi Presidendi Kantselei et president Toomas Hendrik Ilves ja tema abikaasa Evelin Ilves lahutavad oma abielu Abielulahutus j�ustub 30 aprillil
Eestit k�lastas Saksamaa v�lisminister Frank-Walter Steinmeier kes kohtus siin Eesti peaministri Taavi R�ivase ja v�lisministri Keit Pentus-Rosimannusega
Eestis teatati et kultuuriministeeriumi uueks kaunite kunstide asekantsleriks saab ministeeriumi senine teatrin�unik Hillar Sein
18 aprill
Afganistanis Jalālābādis r�ndas enesetaputerrorist pangakontorit r�nnakus hukkus 33 ja sai vigastada �le 100 inimese Vastutuse r�nnaku eest v�ttis ��rmusorganisatsioon Islamiriik
Austraalia politsei teatas et nurjas ettevalmistamisel olnud terroriakti Vahistati viis teismelist kes kavatsesid Esimese maailmas�ja aastap�eval r�nnata Austraalia politseinikke Politsei hinnangul olid teismelised noorukid saanud m�jutusi ja inspiratsiooni ��rmuslikult islamiorganisatsioonilt Islamiriik
19 aprill
Kuubas toimusid kohalikud valimised
Liib�a rannikul l�ks p�hja illegaalseid immigrante transportinud paat Euroopa Liit algatas p��steoperatsiooni kuid �nnetuses hukkus kuni 900 p�genikku
P�hja-K�prose T�rgi Vabariigis toimus presidendivalimiste esimene voor Teise vooru p��sesid edasi ametisolev president Derviş Eroğlu 283% h��ltest ja Mustafa Akıncı 268% antud h��ltest Valimiste teine voor toimub 26 aprillil
Soomes toimusid parlamendivalimised Valimised v�itis 211% h��ltega Soome Keskerakond mis sai 200-kohalises Eduskuntas 49 kohta Teiseks j�i erakond P�lissoomlased 176% ja 38 parlamendikohaga senine valitsev Rahvuslik Koonderakond sai 182% ja 37 kohta parlamendis Valimisaktiivsus oli 668%
Eestis Valgamaal toimus Kaitseliidu noorteorganisatsioonide v�istlusmatk V�le J�nes
20 aprill
Egiptuse pealinnas Kairos m�istis kohus surma veel 22 Muslimi Vennaskonna liiget kes tunnistati s��di 2013 aastal toimunud r�nnakus �hele Kairo politseijaoskonnale
Hispaanias Barcelonas vahistati teismeline nooruk kes r�ndas koolip�eva hommikul koolis �petajaid ja kaas�pilasi noa ja ammuga Ta tappis �he oma �petajatest ja haavas veel nelja inimest
Kreeka rannikul Rhodose saare l�histel l�ks p�hja illegaalseid immigrante vedanud paat P��steti �le 90 inimese neist 30 vajas haiglaravi V�hemalt kolm inimest uppus
Luksemburgis toimus Euroopa Liidu p�llumajandus- ja kalandusministrite kohtumine kus Eestit esindas keskkonnaminister Marko Pomerants
L�tis Riias algas Euroopa Liidu terviseministrite kolmep�evane kohtumine kus Eestit esindas tervise- ja t��minister Rannar Vassiljev
L�una-Koreas esitas tagasiastumispalve peaminister Lee Wan-koo keda s��distati ebaseaduslike summade saamises hiljem enesetapu sooritanud ettev�tjalt President Park Geun-hye rahuldas peaministri tagasiastumispalve 27 aprillil
Portugalis astus ametisse Madeira autonoomse piirkonna valitsuse esimees Miguel Albuquerque
Saudi Araabia �hur�nnak Jeemeni šiiitidest m�ssuliste s�jav�ebaasile pealinnas Sanaas tekitas seal paiknenud Scud-t��pi rakettide t�ttu v�imsa plahvatuse milles hukkus 25 inimest ja sai vigastada veel ligi 400 inimest
Eesti peaministri Taavi R�ivase b�rood asus juhtima ka Andrus Ansipi ajal seda ametit pidanud ja vahepeal lapsehoolduspuhkusel viibinud Kairi Uustulnd
21 aprill
Egiptuse pealinnas Kairos m�istis kohus riigi endise presidendi Muḩammad Mursī meeleavaldajate tapmise eest vangi kahek�mneks aastaks ilma armuandmise v�imaluseta
Mehhiko parlament v�ttis vastu korruptsioonivastase seaduse mis kehtestas senisest rangema kontrolli riigiametnike �le ja seadis sisse korruptsiooniga tegeleva eriprokur�ri ametikoha
Eesti kagupiiril algas ulatuslik kahep�evane piirivalve�ppus milles osalesid muuhulgas soomukid �hus�idukid ja kiirreageerimis�ksused
22 aprill
Anguillas yoimusid parlamendivalimised Valimistel saavutas absoluutse enamuse Anguilla �hisrinne mis sai 545% h��ltest ja 6 kohta 7-kohalises parlamendis Valimisaktiivsus oli 732%
Austria parlamendierakonnad andsid v�lja �hisdeklaratsiooni milles nimetasid 1915 aasta armeenlaste tapmist Osmanite riigis genotsiidiks Vastusena deklaratsioonile kutsus T�rgi tagasi oma suursaadiku Austrias ja T�rgi v�lisministeerium teatas et see deklaratsioon kahjustab p�sivalt kahe riigi vahelisi suhteid
Euroopa Komisjon avaldas j�relduse mille kohaselt on Venemaa riiklik gaasikompanii Gazprom kuritarvitanud oma valitsevat turupositsiooni kaheksas Euroopa Liidu liikmesriigis teiste seas Eestis L�tis ja Leedus ning rikkunud sellega �htlasi ka Euroopa Liidu konkurentsieeskirju
Indoneesias Jakartas toimus Aasia-Aafrika konverentsi raames Jaapani peaministri Shinzō Abe ja Hiina presidendi Xi Jinpingi kahepoolne kohtumine
Liibanonis j�i kvoorumi puudumisel �ra presidendivalimiste j�rjekordne voor Uus valimisvoor m��rati 13 maile
Prantsusmaa peaminister Manuel Valls teatas et alates jaanuaris 2015 toimunud Charlie Hebdo tulistamisest on riigis �ra hoitud viis islamistide kavandatud terrorir�nnakut
Saksamaa ajaleht Rheinische Post teatas Venemaa s�jav�elennukite lendudest L��nemere ja P�hjamere kohal ning avaldas Norra kaitseministeeriumi fotod NATO p��durh�vitajate pardalt tehtud fotod lennukitest Tu-22M ja Tu-95
Saudi Araabia teatas Jeemenis korraldatud �hur�nnakute l�petamisest kuid vaatamata Saudi Araabia v�imude vastavale kinnitusele tegelikult r�nnakud j�tkusid
Tšiili l�unaosas hakkas esimest korda p�rast 1961 aastat purskama Calbuco vulkaan Inimesed evakueeriti 20 km ulatuses vulkaani �mbrusest
Uus-Meremaale kuuluvate Cooki saarte �lemvolinikuks nimetati Nick Hurley
Venemaal nimetati Krasnodari krai administratsiooni �lema kohuset�titjaks Venjamin Kondratjev
Eestis XIII Riigikogus loodi toetusr�hm traditsioonilise perekonna kaitseks mille liikmeteks astusid ainult Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud Saadikur�hm moodustati istungitevahelisel n�dalal ja teiste erakondade esindajatel puudus v�imalus asutamiskoosolekul osaleda Kuna tavaliselt kuuluvad toetusr�hmadesse eri erakondade saadikud kritiseeriti uue toetusr�hma loomist kui vastandumist Riigikogu heale tavale
23 aprill
Anguilla peaministrina astus ametisse Victor Banks
Belgias Br�sselis toimus Euroopa �lemkogu erakorraline istung et arutada illegaalse immigratsiooni k�simusi ja v�imalikke lahendusi neile k�simustele Eestit esindas �lemkogul peaminister Taavi R�ivas
K�rg�zstanis esitas tagasiastumispalve peaminister Džoomart Otorbajev
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma p�hitses Tallinna Toomkirikus piiskopiks Joel Luhametsa ja Tiit Salum�e Koos uute p�hitsetutega on Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus n��d viis piiskoppi
Viljandi linnavolikogus moodustasid uue v�imukoalitsiooni Eesti Reformierakond ning Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Linnapeaks valiti tagasi Ando Kiviberg
24 aprill
Ameerika �hendriikides allkirjastas Washingtoni osariigi kuberner Jay Inslee seaduse mis l�i koosk�la seni reguleerimata meditsiinilise marihuaana turu ja referendumi tulemusel seadustatud marihuaana kui legaalse m�nuaine turu vahel
Ameerika �hendriikide kaitseminister Ashton Carter teatas et Ameerika �hendriigid kavatsevad oma v�gede paigutamiseks ja �mberpaigutamiseks Aasias taotleda Filipiinide valitsuselt kaheksa s�jav�ebaasi kasutamise �igust
Kreeka parlament v�ttis vastu seaduse mis kohustab edaspidi kohalikke omavalitsusi vajadusel riigile laenu andma
L�tis Riias toimus euroala rahandusministrite kohtumine kus Eestit esindasid rahandusminister Sven Sester rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ja asekantsler M�rten Ross J�rgmisel p�eval j�rgnes sellele Euroopa Liidu rahandusministrite mitteametlik kohtumine kus Eestit esindasid samad isikud
Eestis Tallinnas algas Lennart Meri konverents mille avas peaminister Taavi R�ivas
Eesti tervise- ja t��minister Rannar Vassiljev k�lastas Rakvere haiglat
Eesti Rahvusraamatukogus toimus �lemaailmse Eesti Keskn�ukogu �lemkogu mille avas kultuuriminister Indrek Saar
Eesti Kirjandusmuuseumis andis haridus- ja teadusminister J�rgen Ligi �le Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad
25 aprill
Bosnia ja Hertsegoviina suurim serblaste partei S�ltumatute Sotsiaaldemokraatide Liit teatas et nad kavatsevad saavutada 2018 aastal referendumi korraldamise Serblaste Vabariigi iseseisvumiseks
Burundi valitsev erakond Demokraatia Kaitse Rahvusn�ukogu – Demokraatia Kaitsej�ud nimetas president Pierre Nkurunziza oma presidendikandidaadiks ka kolmandaks ametiajaks riskides sellega vallandada opositsiooni meeleavaldused
Iisraeli julgeolekuj�ud lasid maha kaks terariistadega inimesi r�nnanud noort palestiinlast �he Jordani L��nekaldal Hebroni linnas ja teise Jeruusalemma idaosas
Nepalis toimus 79-magnituudine maav�rin mille epitsenter asus pealinnast Kathmandust 80 km loodes Ametlikel andmetel hukkus �le 3700 inimese teiste seas ka 1 riigis viibinud Eesti kodanik Maav�rinas h�vinesid ka m�ned Nepali kultuuriv��rtused teiste seas Dharaharā torn
Portugali kahe valitseva erakonna Sotsiaaldemokraatliku Partei ja CDS – Rahvapartei esimehed leppisid kokku valimisliidu moodustamises 2015 aasta parlamendivalimisteks
Togos toimusid presidendivalimised
T�rgis Gelibolu poolsaarel t�histati koidikul 100 aasta m��dumist Gallipoli kampaania algusest Teiste seas osalesid m�lestustseremoonial Austraalia peaminister Tony Abbott Uus-Meremaa peaminister John Key Suurbritannia kroonprints Charles ja tema noorem poeg Henry Mountbatten-Windsor
T�rgi rahvusliku lennukompanii Turkish Airlinesi reisilennuk Airbus A320 tegi İstanbuli Atat�rki lennujaamas p�leva mootoriga h�damaandumise Lennuk maandus edukalt tulekahju kustutati ja reisijatel �nnestus lennukist turvaliselt lahkuda
�hinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekret�r Ban Ki-moon nimetas oma eriesindajaks Jeemenis Mauritaania diplomaadi Ismail Ould Cheikh Ahmedi
26 aprill
Beninis toimusid parlamendivalimised Benini president Yayi Boni teatas seoses valimistega et j�rgmise aasta presidendivalimistel ei kavatse tema kolmandat korda presidendiametisse kandideerida
Kasahstanis toimusid presidendivalimised mille v�itis absoluutse h��lteenamusega 975% h��ltest senine president Nursultan Nazarbajev Valimisaktiivsus oli 951%
Malaisia v�imud teatasid 12 inimese vahistamisest ja nende juurest leitud l�hkeainete konfiskeerimisest V�idetavalt oli tegemist islamistidega kes soovisid Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni kohtumise ajal r�nnata mitmeid sihtm�rke pealinnas Kuala Lumpuris ja selle �mbruses
P�hja-K�prose T�rgi Vabariigis toimus presidendivalimiste teine voor Presidendiks valiti s�ltumatu kandidaat Mustafa Akıncı kes sai 603% antud h��ltest Valimisaktiivsus oli umbes 64%
Suurbritannias v�listas Leiboristlik Partei p�rast parlamendivalimisi koost��s Šoti Rahvusparteiga
Eestis Tallinnas Toompea lossi ees toimus kell 1200 Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noorteorganisatsiooni Sinine �ratus korraldatud meeleavaldus valitsuskoalitsiooni kavandatava k�tuseaktsiisi t�usu vastu millel osales umbes 1000 inimest
27 aprill
Afganistanis Kondūzi provintsis toimus ulatuslik tulevahetus islamiliikumise Ţālebān v�itlejate ja Afganistani julgeolekuj�udude vahel �htlasi teatas islamiliikumine kavandatavast r�nnakust provintsi pealinnale Kondūzile mille t�ttu otsustas Afganistani president Ashraf Ghani edasi l�kata oma ametliku visiidi Indiasse
Burundi pealinnas Bujumburas j�tkusid teist p�eva meeleavaldused millega protesteeriti president Pierre Nkurunziza kandideerimise vastu presidendiks ka kolmandaks ametiajaks Toimusid kokkup�rked politsei ja meeleavaldajate vahel t�navatele saadeti politseile abiks korda tagama s�jav�gi
L�ti pealinnas Riias algas kahep�evane Euroopa ja Aasia riikide k�rgharidusministrite kohtumine Kohtumise raames allkirjastavad Hiina aseharidusminister Li Weihong ning Eesti haridus- ja teadusminister J�rgen Ligi Hiina ja Eesti haridusdiplomite vastastikuse tunnustamise lepingu
L�tis tehti varahommikul kella 7 ajal telefoni teel pommi�hvardus Riia lennujaamale mis t�i kaasa kogu lennuliikluse peatamise ja reisijate evakueerimise Eriteenistused otsisid lennujaama terminalid l�bi kuid l�hkekeha ei leidnud Lennujaama tavap�rane t��režiim taastus umbes kella 11 ajal
28 aprill
Eesti v�lisminister Keit Pentus-Rosimannus on visiidil Ukraina pealinnas Kiievis kus ta esineb ettekandega rahvusvahelisel konverentsil "International Support for Ukraine Conference"
29 aprill
L�ti pealinnas Riias algab Euroopa ja Aasia riikide transpordiministrite kahep�evane n�upidamine millel osaleb ka Eesti majandus- ja taristuminister Kristen Michal
Eestis on visiidil Malta haridus- ja t��h�iveminister Evarist Bartolo kes kohtub siin oma Eesti kolleegi J�rgen Ligiga
Eesti v�lisminister Keit Pentus-Rosimannus on ametlikul visiidil Moldovas kus ta kohtub Moldova presidendi Nicolae Timofti parlamendi esimehe Adrian Candu peaministri Chiril Gaburici v�lisministri Natalia Ghermani ja majandusministri Stephane Bridega
Tallinnas Eestimaa r��telkonna hoones toimub Eesti Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu inauguratsioonitseremoonia Valitsust esindavad tseremoonial haridus- ja teadusminister J�rgen Ligi ning kultuuriminister Indrek Saar
Tallinna teletornis toimub avaliku teenistuse tippjuhtide seminar mille raames tutvustab peaminister Taavi R�ivas neile valitsuse prioriteete ning arutletakse tippjuhtide rolli �le valitsuse tegevuskava elluviimisel
Viited
Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru mis k�sitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe p�hjal �hiskonna minevikku
Muistised on rajatiste eriti hoonete j��nused esemelised leiud ja muu v�ljakaevamistel saadud materjal v�lja arvatud kirjalikud allikad mis kuuluvad filoloogia epigraafika ja numismaatika valdkonda
Muistiseid �pitakse tundma arheoloogilistel v�ljakaevamistel Selleks eemaldatakse muistiselt pinnasekiht ja uuritakse �ksikasjalikult l�bi kultuurkiht Muististe laadi ja leviku j�rgi selgitatakse asjaomase ajaj�rgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned
Eriti t�htis on arheoloogia esiajaloo uurimises
Arheoloogiaga tegelevat inimest nimetatakse arheoloogiks
S�na "arheoloogia" t�histas algselt n�iteks Thukydidesel mineviku�petust
Ajalugu
Arheoloogia alged ulatuvad renessansiaega kui uuriti Vana-Roomast ja Itaaliast p�rit muistiseid Arheoloogia kui teadus tekkis alles 19 sajandil; tollal jaotati muinasaeg kivi- pronksi- ja rauaajaks
T�nap�eva arheoloogia alguseks loetakse Trooja linna v�ljakaevamisi Heinrich Schliemann ja Frank Calverti juhtimisel 1871 aastast alates
Pilte
Vaata ka
Aardeleid
Arheoloogilised kultuurid
Altamira
Kivikalme
Mesoliitikum
Olduvai ajastu
Paleoliitikum
Viited
Kirjandus
ISBN 9789985406489
V�lislingid
ISSN 17367484 ja ISSN 14062933
Kukruse muinasaja kalmistu Ida-Virumaal v�ljakaevamiste juhid T�nno Jonuks ja Mari L�hmus
Kuressaare piiskopilinnus ja kindlustused v�ljakaevamiste juht Garel P��a
L�una-Eesti linnuste uurimise programm v�ljakaevamiste juht Heiki Valk
P�rnu j�ev�rav ja aidahoone v�ljakaevamiste juht Margo Samorokov
Raasiku aardeleid ja muinaskalmistu v�ljakaevamiste juht �lle Tamla
Salme teine viikingilaev v�ljakaevamiste juht J�ri Peets
Valjala muinasaja l�pu kalmistu v�ljakaevamiste juht Ain Lavi
Veibri kiviaja matusepaik Emaj�e ��res v�ljakaevamiste juht Mari L�hmus
horisontee
17 oktoober 2011 Risto Berendson postimeesee paberil LK 4
Humala Harjumaa Roland Koit leidis s��tis p�llult pronksasju
kaupmehe kirst Tallinna lahest
Salme paadileid – 17 m pikkuse teise laeva v�ljakaevamine leiti 36 s�jamehe j��nused
Mihkli kirik
J�gala linnuse l�hedal kunagise liigp�llundamise tagaj�rjed
l�hi�levaade arheoloogi igap�evasest t��p�llust t��v�tetest ja vahenditest ja m�ned tulemused
Arhitektuur ladina keeles architectura; kreeka s�nast architektōn ehitusmeister ehk ehituskunst on hoonete ja neid �mbritseva keskkonna kujundamine Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks
Arhitektuur on kunst mis kujundab ja kaunistab inimese mistahes otstarbel p�stitatud ehitisi niimoodi et nende v�limus tuleb kasuks ta vaimsele tervisele annab talle j�udu ja teeb r��mu
Arhitektuuri liigitatakse mitmeti �ks v�imalik jaotus on
sakraalarhitektuur tempel kirik kabel;
profaanarhitektuur loss kindlus elamu avalikud hooned;
maastikuarhitektuur aed park
Arhitektuuri m�iste h�lmab nii �ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist Hoonete sisemuse kujundamisega tegeleb sisearhitektuur Arhitektuurse keskkonna kujundamisele eelneb reeglina ruumiline planeerimine Planeeringuga m��ratakse ehitus�igus
Arhitektuur kuulub ainelisse kultuuri ja kunsti mist�ttu arhitektuur s�ltub oluliselt nii ajastu ehitustehnikast eriti ehitusmaterjalidest ja konstruktsioonit��pidest ning otstarben�udeist aga ka ilup�him�tteist ja kunstivaadetest
Hoonete liike
ait buleuteerion bussijaam elamu eramu haigla hotell kastell kastell-linnus katedraal kino kirik klooster klubi kool kortermaja kreml kultuurikeskus k��n laut loss linnus magasiait mošee m�isahoone noortekeskus onn palee raudteejaam rehielamu saun staadion s�nagoog tall talumaja teater tehas tempel tuletorn velodroom villa
Arhitektuuristiile
barokk blobism dooria stiil funktsionalism gooti stiil historitsism neorenessanss neogootika neobarokk heimatstiil hilisbarokk joonia stiil juugend klassitsism korintose stiil Lombardia romaani stiil modernism N�ukogude arhitektuur postmodernism renessanss rokokoo romaani stiil romantism varaklassitsism
Eesti arhitektuuriteoseid
Emaj�e �rikeskus P��sk�la raamatukogu Sakala keskus Tallinna Linnahall Tallinna Ol�mpiapurjespordikeskus Tallinna vanalinn Tartu Kaubahoov Tartu �likooli peahoone Tigutorn
V�lisriikide arhitektuuriteoseid
1 Canada Square Austria parlamendihoone Burj Khalīfah Colosseum Commerzbank Tower Doodžide palee Eiffeli torn Empire State Building Erechtheion Euroopa torn Hagia Sophia Heraion Jin Mao Tower – Kapitoolium Kapitoolium Washington L�unatorn Parthenon Petronas Towers – Rundet�rn Saint-Sulpice Sch�nbrunni loss Sears Tower Shanghai World Financial Center Sydney ooperiteater Tadž Mahal Taipei 101 Talvepalee The Shard Torre Agbar Tour Montparnasse Umeda Sky Building Yokohama Landmark Tower
Loendid
V�lismaa arhitektide loend
Eesti arhitektide loend
Eesti linnuste loend
Eesti kirikute loend haldus�ksuste kaupa
Eesti m�isate loend
Eesti tuletornide loend
Kirikud
Tallinna k�rghooned
Raudteejaamade loend
Vaata ka
Arhitektuuri m�isteid
Ateena harta
Venezia harta
V�lislingid
14 november 2009 Eesti P�evaleht Arhitektuuriprofid toovad v�lja parima ja halvima mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis
19 detsember 2013 Sirp – autori�iguste ahistamisest Eesti arhitektuurivaldkonnas
Astronoomia ehk t�heteadus on teadusharu mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna
Nimetus
Astronoomia ja astroloogia
Erinevalt paljudest teistest teadustest ei ole astronoomia nimetuse l�pus "-loogia" vaid "-noomia" kreeka s�nast nomos seadus Nimetuse esimene osa tuleb vanakreeka s�nast astēr t�ht taevakeha Astroloogiat peetakse pseudoteaduseks
Astronoomia ja astrof��sika
Astrof��sikaks nimetatakse tavaliselt astronoomilisi uuringuid mis on seotud f��sikaga T�nap�eval on aga valdav osa astronoomiast f��sikaga seotud ning seet�ttu astronoomiat ja astrof��sikat sageli samastatakse
Astronoomia harud
Jaotus meetodi j�rgi
Meetodi j�rgi liigendub astronoomia kolmeks
astromeetria tegeleb taevakehade asukoha m��ramisega ning taevakaartide koostamisega;
taevamehaanika uurib taevakehade eesk�tt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasf��ril;
astrof��sika uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb sellest j�reldusi nende ehituse ja arenemise kohta
Jaotus objekti j�rgi
Objekti j�rgi jaguneb astrof��sika neljaks
planetoloogia koos geof��sikaga uurib planeetide nende kaaslaste jt P�ikeses�steemi objektide ehitust;
t�htede f��sika uurib t�hti;
galaktikate f��sika uurib galaktikaid t�hes�steeme;
kosmoloogia uurib Universumi st kogu maailma ehituse ja arengu seadusp�rasusi
Astronoomia ja teised teadused
Astronoomiaga on tihedalt seotud f��sika ja matemaatika Need kolm teadust on �ksteist oluliselt m�jutanud F��sikateooriaid saab paljudel juhtudel kontrollida ainult kosmilistes mastaapides v�i kosmilistel energiarikastel objektidel Astronoomiale vajalikud arvutused on olnud arvutusmatemaatika ja andmet��tluse arengu oluliseks motiiviks
Traditsiooniline on olnud astronoomia koost�� geodeesiaga astrogeodeesia koha m��ramine aja m��ramine tausts�steemid navigatsioon ajaarvamisega ja kalendriarvutusega astronoomiline kronoloogia ning optikaga astronoomiliste instrumentide ja andurite areng Astronoomilised instrumendid ja meetodid on tihedalt seotud ka tehnika kosmonautika ja matemaatikaga m��teriistad satelliiditehnika taevakehade trajektooride modelleerimine Geodeetilisi meetodeid on rakendatud ka peale Maa ka teiste taevakehade gravitatsiooniv�lja ning kuju kindlakstegemiseks
Viimastel k�mnenditel on �ha t�htsamaks muutunud ka koost�� geoloogia ja geof��sikaga sest maateaduse uurimisala kattub osalt planetoloogia omaga Mineraloogia anal��sib Maa mineraale sarnaste meetoditega nagu teiste taevakehade omi Kosmosekeemia on keemia haru mis uurib keemiliste elementide ja keemiliste �hendite jaotust universumis ja keemilist evolutsiooni Eksobioloogia uurib maav�lise elu tekke ja olemasolu asjaolusid
Interdistsiplinarsed uuringud toimuvad ka astronoomia ja humanitaarteaduste koost��s Astronoomiaajalugu kui ajalooteaduse oda uurib astronoomia ajalugu Esi- ja varajase ajaloo arheoloogilisi leide t�lgendab astronoomia valguses paleoastronoomia Et astronoomia tegeleb kosmoloogia raames ka universumi tekke ajaloo ja l�pu k�simustega on ta seotud teoloogia ning filosoofiaga
Astronoomia ajalugu
Algul t�hendas astronoomia �ksnes palja silmaga n�htavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta
Vana-Kreekas leiutati t�hesuuruste s�steem ning m��ratleti kaheteistk�mnest t�htkujust koosnev sodiaak
Keskajal viisid astronoomiat edasi �ksnes m�ned araabia astronoomid
Renessansiajal esitas Kopernik P�ikeses�steemi heliotsentrilise mudeli mida kaitsesid arendasid edasi ja korrigeerisid Galilei ja Kepler Viimane rajas esimesena s�steemi mis kirjeldas �igesti planeetide tiirlemist �mber P�ikese Planeetide liikumise p�hjuse avastas Newton kellelt p�rineb gravitatsiooniseadus ja taevamehhaanika See oli esimene samm astrof��sikas mis p�hineb eeldusel et f��sikaseadused on �hesugused nii Maal kui ka kosmoses
Avastati et t�hed on v�ga kauged taevakehad Spektroskoopia abil t�estati et t�hed sarnanevad P�ikesega kuid nende temperatuurid massid ja m��tmed v�ivad olla v�ga erinevad
20 sajandil t�estati et meie Galaktika Linnutee on vaid �ks paljudest galaktikatest ning et Universumi paisumise t�ttu enamik galaktikaid eemaldub meist
20 sajandil arenes tormiliselt kosmoloogia Suure Paugu mudel on astronoomias kinnitust leidnud reliktkiirguse ja Hubble'i seaduse p�hjal
Vaata ka
Astronoomia m�isteid
Amat��rastronoomia
Astrof��sika
Astronoomia ajalugu
Astronoomiam�rgid
Kosmoloogia
Observatoorium
Rahvaastronoomia
Observatooriumite loend
Astronoomide loend
Taevakehade loend
T�htkujude loend
Kosmoseaparaatide loend
Ameerika Astronoomiaselts
V�lislingid
�pikud
pdf; saksa keeles
Ajakirjad
inglise keeles
inglise keeles
saksa keeles
saksa keeles
Portaalid
saksa keeles
saksa keeles
Suhtekorraldus on inimese organisatsiooni asutuse v�i ettev�tte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesm�rgiga m�jutada selle mainet ja kajastust Suhtekorralduse s�non��mid on �ldsussuhted ja avalikkussuhted v�i avalikud suhted mis on t�lge ingliskeelsest terminist public relations l�hendina PR
Definitsioon
Suhtekorraldus on laiaulatuslik m�iste mist�ttu on selle �hese defineerimisega raskusi J�rgnevalt on esitatud mitmeid definitsioone milles on v�lja toodud suhtekorraldusele iseloomulikud jooned
1949 aastal defineeris Avalike Suhete Instituut The Institute of Public Relations suhtekorraldust kui planeeritud ja toetatud pingutusi hea tahte ja vastastikkuse m�istmise loomiseks ning s�ilitamiseks organisatsiooni ja avalikkuse vahel
Lihtsustatud kujul defineeris Avalike Suhete Instituut 1994 aastal suhtekorraldust j�rgmiselt suhtekorraldus on reputatsioon mis on kujunenud selle p�hjal mida sa teed mida sa �tled ja mida teised �tlevad sinu kohta – teisis�nu suhtekorraldus on distsipliin mis aitab kujundada reputatsiooni eesm�rgiga olla aktsepteeritud nii saada kui anda tuge ning m�jutada arvamust ja k�itumist
Mexicos 1978 aastal toimunud �lemaailmsel Suhtekorraldus�hingute Assambleel World Assambly of Public Relations t��tasid suhtekorralduspraktikud v�lja j�rgmise definitsiooni suhtekorraldus on kunst ja sotsiaalteadus mille eesm�rk on anal��sida trende ennustada nende t�htsust ja t�hendust konsulteerida organisatsiooni liidreid ja viia t�ide tegevusprogramme mis kajastaksid nii organisatsiooni kui avalikkuse huve
Rahvusvaheline Avalike Suhete Assosiatsioon defineeris 1987 aastal suhtekorraldust kui kogu organisatsiooni suhtlemisprotsessi pidevat ja plaanip�rast juhtimist eesm�rgiga saavutada m�istmine toetus ja kontakt organisatsiooni v�i institutsiooni ning teatavate sihtgruppidega kellega on juba kontakt olemas v�i kellega soovitakse kontakti saada Sealjuures v��rtustatakse avalikku arvamust ning korrelegeeritakse sellega v�imaluse piires oma tegevust nii et etteplaneeritud ja laiahaardelise infovahetuse abil tagada t�hus koost�� ning �histe huvide elluviimine
Suhtekorralduse peamiseks eesm�rgiks on organisatsiooni eesm�rkide saavutamine
Suhtekorralduse funktsioonid
avaliku arvamuse ennetamine anal��simine t�lgendamine;
organisatsiooni juhtkonna n�ustamine mitmel alal meediasuhted finantssuhted suhted t��tajatega suhted ametiv�imudega;
organisatsioonisisese suhtekorralduse arendamine teostamine ja planeerimine;
organisatsioonis teostavate programmide ja avalikkusega suhtlemise uurimine juhendamine ja hindamine et saavutada viimase arusaam organisatsiooni eesm�rkidest;
planeerimine v�i kaasa aitamine organisatsiooni p��dlustele m�jutada v�i muuta avalikkuse hoiakuid ja seisukohti organisatsioonile soodsas ja soovitud suunas
Ajalooline �levaade
Informatsiooni edastamist vaadete v�i tegevuse m�jutamiseks v�ib t�heldada varajastest tsivilisatsioonidest peale N�iteks v�ib suhetekorralduse algelemente leida muistses Indias kus varases kirjas�nas viidati kuninga spioonidele kelle �lesanne oli muuhulgas kuninga informeerimine rahva arvamusest kuninga kaitsmine avalikkuse ees ja valitsusele soodsate kuulujuttude levitamine
Suhtekorraldus t�nap�eva m�istes hakkas arenema 19 saj l�pus Ameerika kodus�jale j�rgnenud aastad t�histavad t��stuse ja ettev�tluse tormilist arengut 1889 aastal asutas Georges Westinghouse oma elektrikorporatsioonis esimese suhtekorraldusosakonna
Suhtekorraldust public relations kasutati terminina esmakordselt 1897 Yearbook of Railway Literature eess�nas Kaasaegse suhtekorralduse rajajaks peetakse Ivy Ledbetter Lee'd kes 1906 a ilmunud Declaration of Principles s�nastas suhtekorraldaja avaliku vastutuse
T�nap�evasele tegevusele andis suure t�uke Esimene maailmas�da ja USA president Woodrow Wilsoni asutatud Avaliku Informatsiooni Komitee Committee on Public Information Selle komitee �lesandeks oli mobiliseerida avalik arvamus s�ja ja Wilsoni rahueesm�rkide toetuseks maal mis oli s�ja v�ljakuulutamise hetkeks l�henenud 1915 aastal asutasid seitse pankurit esimese avalike suhete organisatsiooni Finantsreklaami Assotsiatsiooni Financial Advertisting Association
P�rast Esimest maailmas�da t�usis m�rgatavalt �hiskonnateadlaste huvi suhtekorralduse vastu Hoogustusid turu-uuringud sotsiaalsed �levaated ja avaliku arvamuse k�sitlused 1921 aastal pidas oma esimese �lemaailmse avaliku informatsiooni alase konverentsi Ameerika Inseneride Assotsiatsioon American Association of Engineers 1923 aastal ilmus Edward L Bernayslt esimene raamat suhtekorraldusest "Avalikku arvamust kristalliseerides" "Crystallizing Public Opinion" Samal aastal pidas ta esimesed loengud suhtekorraldusest New Yorgi �likoolis Edward L Bernayslt p�rineb ka avalike suhete m�iste public relations
1930 aastatel hakati �ha enam r�hutama et avalikud suhted toimivad tuginedes vastutustundelisel tegevusel ja veenval propagandal 1930ndate alguses asusid t��le ka esimesed poliitilise kampaania spetsialistid 1933 aastal asutasid Clem Whitaker ja Leone Baxter San Franciscos esimese poliitilistele kampaaniatele spetsialiseerunud agentuuri Teise maailmas�ja aastad t�id suhtekorralduse peamise t��vahendina esiplaanile reklaami mida kirjeldati v�ljenditega "avalike suhete reklaam" public relations advertising "�hiskondliku teenindamise reklaam" public service advertising v�i "institutsioonidele tehtav reklaam" institutional advertising 1942 aastal asutati S�jareklaami N�ukogu War Advertising Council mis t��tas koos t��stuse ja valitsusega Selle n�ukogu eesm�rk oli reklaamist v�imsa vahendi kujundamine mille abil panna inimesed s�ja jaoks tootma ratsioneerima nappivaid ressursse ostma s�jav�lakirju ja teenima relvaj�ududes
P�rast Teist maailmas�da suundus s�jat��stusele orienteeritud majandus teeninduskesksusele avalike suhete t�htsus t�usis ning kerkisid esile uued kommunikatsioonivahendid Kirjutati suhtekorralduse teemalisi raamatuid ja artikleid Loodi Rahvusvaheline Avalike Suhete Assotsiatsioon International Public Relations Association Sel ajaj�rgul edenes j�udsalt ka suhtekorraldusalane haridus 1945 aastal hakati v�lja andma ajakirja "Public Relation Journal" millest sai kaks aastat hiljem 4 augustil 1947 loodud Ameerika Avalike Suhete �hingu The Public Relations Society of America PRSA kuukiri
Alates 1960 aastatest on suhtekorralduse funktsioonid pidevalt kasvanud t�htsuse ja keerukuse poolest Suhtekorraldusest on saanud �ks olulisemaid tegureid organisatsiooni ja riigi arengul
Eestisse j�udis aktiivsem suhtekorraldus 1990 aastate alguses koos turumajandusega kui firmades alustasid t��d suhtekorraldajad 1990 aastal kirjutasid Tartu �likooli ajakirjanduse eriala diplomit�� suhtekorraldusest Hannes Astok ja �lo Veldre Suhtekorralduse kui majandusharu tekkimise algust t�histab aga 1994 aasta kui avalikult turule tuli esimene suhtekorraldusteenuseid pakkuv PR-firma 1996 asutati Eesti Suhtekorraldajate Liit mis koondab ainsa organisatsioonina Eestis suhtekorralduse alal t��tavaid inimesi Samal aastal hakati Tartu �likoolis �petama suhtekorralduse eriala 1996 alustati Tartu �likoolis ka akadeemilise hariduse andmist suhtekorralduse erialal
M�isted
Logo
Meediasuhted
Berliin saksa keeles Berlin on Saksamaa pealinn liidumaa 1 j�rgu haldus�ksus ja suurim linn Oma 35 miljoni elanikuga on Berliin Kesk-Euroopa suurim linn ja suuruselt teine linn Euroopa Liidus Berliin on jaotatud 12 linnarajooniks Linna pindala on 892 km� ning sellele j��vad Spree ja Haveli j�ed ning mitmed v�iksemad vooluveekogud ja j�rved
Berliin asub P�hja-Saksa tasandikul 70 km kaugusel Poola piirist Ta asub Brandenburgi liidumaa keskel ent alates 1920 aastast ei kuulu selle koosseisu
Nimi
Nimi Berlin ei ole et�moloogiliselt seotud karuga mis on Berliini vapil Oletatavasti tuleb see slaavi s�nast berl mis t�hendab sood
Asend
Ida-l��ne suunal on Berliini ulatus k�ige laiemast kohast umbes 45 km ja ning p�hja-l�una suunal ligikaudu 38 km Linna pindala on umbes 892 km� Berliini �mbritseb t�ielikult Brandenburgi liidumaa Linn asub Ida-Saksamaal umbes 70 km kaugusel l��nes Poola piirist Berliin-Brandenburgi linnastu on �ks Saksamaa k�ige tihedamalt asutatud piirkondi
Berliin asub liustikulise tekkega pinnasel Linna ajalooline keskus asub Varssavi-Berliini liustikuoru k�ige kitsamas kohas Org l�bib linna kagu–loodesuunaliselt ning Spree j�gi voolab orust l�bi ida–l��nesuunaliselt Berliini kirdeosa asub Barnimi lavamaal ning umbes pool linna pindalast asub selle edelaservas oleval Teltow’ lavamaal Berliini k�ige l��nepoolsem linnarajoon Spandau asub korraga nii Berliini liustikuorus kui ka linna l��neserval asuval Nauener Platte lavamaal Berliini maastik tekkis viimase j��aja ehk Weichseli j��tumise ajal ning liustikuorg kujunes j�� taandumisel umbes 18 000 aastat tagasi
Berliinis voolavad Spree haruj�gedest veel Panke Dahme Wuhle ja Erpe Spandau linnarajoonis suubub Spree Haveli j�kke mis l�bib Berliini l��neserva p�hja–l�unasuunaliselt Voolu poolest meenutab Havel sageli hoopis j�rve ning suuremad paisud sellel on Tegeler See ja Gro�e Wannsee j�rved Berliini linna j��vad veel Havelisse suubuvad Tegeler Flie�i ja B�ke ojad
Berliini k�rgeim loodusliku tekkega punkt on Gro�e M�ggelberg 1147 meetrit �le merepinna k�rgeimad inimtekkelised kohad on Teise maailmas�ja purustustest p�rinevast kivipr�gist kokku kuhjatud Teufelsberg 1147 meetrit �le merepinna Charlottenburg-Wilmersdorfi linnarajoonis ning Ahrensfelder Berge 1145 meetrit �le merepinna Marzahn-Hellersdorfis Madalaimad paigad Berliinis on Haveli paisud linna edelaoas mis asuvad 32 meetrit merepinnast allpool
Kliima
Berliin j��b m��duka kliima piirkonda mis asub merelise kliima ja kontinentaalse kliima �leminekukohal Berliini aasta keskmine temperatuur on 89 �C ja keskmine sademete hulk on 581 mm K�ige soojemad kuud on juuli ja august mil keskmine temperatuur on vastavalt 185 ja 177 �C K�ige k�lmemad on jaanuar ja veebruar mil temperatuur on keskmiselt vastavalt −06 ja −03 �C K�ige sademeterikkam on juuni mil keskmine sademete hulk on 70 mm K�ige v�iksem on keskmine sademete hulk m�rtsis keskmiselt 31 mm
K�ige sagedamini puhuvad Berliinis edela- ja loodetuuled mis eriti talvel on tugevad ja toovad kaasa merelisele kliimale omaseid �humasse Kirde- ja kagutuulega kaasnevad sageli k�rgr�hkkonnad mis vastavalt aastaajale toovad kas v�ga kuuma v�i v�ga k�lma �hku
Kuna linnas on maapinna k�rguse erinevused v�ikesed on kliima kogu Berliinis �sna sarnane M�ningad temperatuurierinevused on siiski t�heldatavad tihedalt t�is ehitatud piirkondade ja suuremate rohealade vahel Eriti suve��del on esinenud kuni 10 �C k��ndivaid temperatuurierinevusi
Haldusjaotus
Berliin jaguneb 12 linnarajooniks mis omakorda jagunevad 95 linnaosaks Linnaosad ei ole iseseisvad haldus�ksused kuid neil on kindlad piirid Kolmanda taseme moodustavad �ksused saksa keeles Ortslagen millel pole kindlaid piire ning mis m�rgivad vaid igap�evak�nes tuntud geograafilisi piirkondi Igap�evak�nes on linnaosadel ja v�iksematel piirkondadel t�htsam roll samas kui linnarajoonid on eelk�ige kunstlikult loodud administratiiv�ksused
1920 aastal loodi mitme linna maa-asula ja m�isa liimise tulemusel nn Suur-Berliin mis m�ningate muudatustega p�sib t�naseni Esialgu oli �sjaloodud linnas 20 linnarajooni oma 94 linnaosaga mille piirid vastasid varasemate eraldiseisvate asulate piiridele P�rast linna jagamist Ida- ja L��ne-Berliiniks j�id 12 linnarajooni l��neossa ning 8 Berliini idaossa Seoses uute elamupiirkondade ehitamisega kasvas aastatel 1979–1989 Ida-Berliinis linnarajoonide arv 11-le samas kui L��ne-Berliinis p�sis arv muutumatuna Taas�hendatud Berliinis oli 1990 aastal kokku 23 linnarajooni
1 jaanuari 2001 haldusreformiga liideti senised linnarajoonid 12-ks enam-v�hem v�rdse elanike arvuga linnarajooniks Ka linnaosade arv ja nende piirid on viimase k�mnendiga oluliselt muutunud
Berliini linnarajoonid
Berliinis on 12 linnarajooni
Mitte
Friedrichshain-Kreuzberg
Charlottenburg-Wilmersdorf
Lichtenberg
Marzahn-Hellersdorf
Neuk�lln
Pankow
Reinickendorf
Spandau
Steglitz-Zehlendorf
Tempelhof-Sch�neberg
Treptow-K�penick
Ajalugu
P�rast Suurt rahvaster�ndamist j�i Ida-Saksamaa inimt�hjaks 6 sajandil asusid sinna slaavi h�imud havelaanid kes said nime Haveli j�e j�rgi mille ��res nad elasid ja sprevljaanid kes said nime Spree j�e j�rgi
Brandenburgi alistas 948 Otto I Suur Aastal 983 mil ta suri kihutasid slaavlased sakslased sealt minema ning tapsid vaimulikud ja keisri ametnikud Slaavlased j�id paganateks veel poolteiseks sajandiks kuni 12 sajandi algul saksid piirkonna uuesti vallutasid ja seekord juba l�plikult ristisid Slaavlased aeti osalt v�lja osalt assimileerusid ent on v�hesel m��ral s�ilinud t�nap�evani sorbid
Praegune Berliin on tekkinud kahest asulast Berlinist ja C�llnist mida esmamainiti vastavalt 1244 ja 1237 Nende linna�igusi on esmamainitud vastavalt 1251 ja 1261 kuid eeldatavasti olid nad juba varem linnad 1307 aastal �hinesid selleks ajaks linnastunud asulad teineteisega Ehitati �hine raekoda milles valitses �hine raad Linnaeelarved olid eraldi Samal aastal sai Berliin hansalinnaks
T�nap�eva Berliini alal paiknevaid Spandaud 1197 ja K�penicki 1209 on mainitud varemgi ent ametlikult �hendati nad Berliiniga alles 1920
1415 aastal sai Brandenburgi markkrahviks ja kuurv�rstiks Hohenzollernite suguv�sast p�rit Friedrich I kes valitses seal oma surmani 1440 Hohenzollernid p�sisid Berliinis v�imul 1918 aastani algul Brandenburgi markkrahvidena siis aastast 1701 Preisimaa kuningatena ja l�puks aastast 1871 Saksa keisritena
1448 m�ssasid linlased Friedrich II Raudse vastu ega tahtnud talle lossi ehitada �lest�us suruti maha ning linn j�eti ilma hulgast poliitilistest ja majanduslikest vabadustest 1451 kuulutati Berliin Brandenburgi markkrahvide ja kuurv�rstide residentsiks ja kaotas hansalinna staatuse Linna majandus orienteerus �mber luksuskaupade tootmisele �ukonna jaoks
Berliini keskosa ehitati alates Saksamaa �hinemisest Saksa Keisririigi ehk nn Teise Riigi asutamisest 1871 aastal v�lja pealinnale v��rikate mitmekorruseliste kivihoonetega esinduslikus stiilis Meieni on tollasest arhitektuurist s�ilinud Riigip�evahoone taastatud 1990ndatel muudetud kujul Brandenburgi v�ravad jt ehitisi
Natside v�imuloleku ajal 1930 aastate teisel poolel tehti arhitekt Albert Speeri juhtimisel kava Berliini �mberehitamiseks pomp��sses stiilis Berliinist kavandati tollal teha maailma pealinn Germania mis n�itaks kujukalt Natsi-Saksamaa v�imsust 1939 aastal alanud Teise Maailmas�ja t�ttu tollaseid plaane ellu ei viidud �hena v�hestest kavandatud suurehitistest valmis Speeri projekti j�rgi vaid Riigikantselei hoone 1937–1939 j�i s�jas 1945 aastal varemeisse ja hiljem lammutati
Liitlaste Suurbritannia v�hemal m��ral ka USA pommir�nnakud Berliinile 1943–1945 ning arvukad t�navalahingud 1945 aasta kevadel linna kaitsjate ja pealetungivate N�ukogude v�gede vahel muutsid suure osa kesklinnast varemeteks T�nane Berliini kesklinn on suures osas 20 sajandi teisel poolel uuesti �les ehitatud
Potsdami konverentsi otsusega jagati Berliin nagu omakorda terve Saksamaa neljaks Briti USA Prantsuse ja N�ukogude Liidu sektoriks Briti Prantsuse ja USA sektorid �hinesid tritsooniks p�rast seda kui NSV Liidu komandant lahkus komandantide komiteest 7 oktoobril 1949 kuulutati Ida-Berliin Saksa DV pealinnaks Aastal 1961 eraldati Ida- ja L��ne-Berliin teineteisest kivim��riga Berliini m��r 9 novembril 1989 avati taas piir Ida- ja L��ne-Saksamaa vahel 3 oktoobril 1990 �hinesid kaks Saksa riiki rahumeelselt Berliini m��r on lammutatud ainult m�nes kohas on natuke m�lestuseks alles j�etud
Elanikkond
Berliinis elab praegu umbes 35 miljonit inimest mida on rohkem kui Saksamaa suuruselt j�rgmistes linnades Hamburgis ja M�nchenis kahe peale kokku Koos linnaliste asulatega mis j��vad Berliini liidumaa piiridest v�lja k��ndib elanike arv umbes 435 miljonini ning Berliin-Brandenburgi linnastus mis h�lmab t�ielikul m�lemat liidumaad elab kokku ligi 6 miljonit inimest
Kuni 17 sajandi keskpaigani oli Berliini �mbrus h�redalt asustatud Kolmek�mneaastase s�ja k�igus v�henes Berliini elanikkond umbes poole v�rra Kui kuurv�rst Friedrich Wilhelm 1640 aastal valitsemise oma isalt �le v�ttis t�i ta muuhulgas piirkonda endaga rohkelt Prantsuse hugenotte Nii suurenes elanike arv 1648 aasta umbes 6000-lt 1709 aastaks ligikaudu 57 000-le P�rast seda j�tkas elanike arv p�sivalt kasvamist ning 1875 aastal sai Berliinist miljonilinn
Elanikkonna kasv kiirenes eriti p�rast industrialiseerimisele suunatud reformide ellurakendamist 19 sajandi viimasel veerandil oli vaid 40% linna elanikest Berliinis s�ndinud Suurem osa sisser�nnanutest olid 1900 aastal p�rit erinevatest Preisimaa provintsidest v�lismaalt saabunuid oli 15% linna elanikkonnast ning enam kui 98% berliinlaste emakeel oli saksa keel Nn Suur-Berliini loomisega 1920 aastal kasvas linna elanike arv t�nu uute asulate liitmisele ligi 4 miljonini 1920 ja 1930 aastatel oli Berliin seega Mandri-Euroopa suurim ning Londoni ja New Yorgi j�rel maailma suuruselt kolmas linn Oma k�rgpunkti saavutas Berliini elanike arv 1942 aastal kui linnas elas 448 miljonit inimest
Teise maailmas�ja ajal elanike arv langes ning on sellest alates p�sinud 31 ja 35 miljoni vahel Alates 1991 aastast on nii linna kolijate kui ka sealt lahkujate arv p�sinud aastas 100 000 ja 145 000 vahel Berliin on �ks Saksamaa suurima rahvastiku mobiilsusega linn Ainu�ksi 2010 aastal kolis Berliini 147 769 inimest neist 61 462 olid v�lismaalased Samal ajal lahkus 130 951 inimest kellest 59 091 olid v�lismaalased
Teise maailmas�ja j�rgsetel aastak�mnetel tuli L��ne-Berliini rohkelt v�list��j�udu L�una-Euroopast ja T�rgist ning Ida-Berliini saabusid lepingulisi t�id tegema eelk�ige v�list��lised Vietnamist Alates 1980 aastatest asusid linna �mber paljud Venemaa sakslased ning taas�hinemise j�rel Ukraina ja Venemaa juudid Berliini elanikkonna hulka kuulub praegu umbes 190 riigi kodanikke
Suurimad rahvusgrupid Berliinis lisaks sakslastele
t�rklased umbes 180 000–210 000
poolakad umbes 100 000
venelased umbes 50 000
palestiinlased umbes 30 000
serblased umbes 26 000
liibanonlased umbes 25 000
itaallased umbes 22 000
vietnamlased umbes 21 000
ameeriklased USA p�ritolu umbes 20 000
prantslased umbes 20 000
kasahhid umbes 20 000
bulgaarlased umbes 16 000
ukrainlased umbes 16 000
britid umbes 15 000
bosnialased umbes 14 000
kreeklased umbes 13 000
austerlased umbes 13 000
horvaadid umbes 12 000
hiinlased umbes 12 000
iraanlased umbes 11 000
tailased umbes 11 000
s��rlsed umbes 11 000
rumeenlased umbes 11 000
egiptlased umbes 10 000
ghanalased umbes 10 000
iisraellased umbes 10 000
brasiillased umbes 10 000
indialased umbes 10 000
korealased umbes 10 000
Kuna v�lisp�ritolu on �heselt keeruline defineerida v�ivad v�lisp�ritolu inimesi puudutavad andmed suures ulatuses varieeruda Lisaks elab Berliinis veel 100 000 – 25 000 illegaalset immigranti kes on peamiselt p�rit Aafrikast Aasiast Balkanilt v�i Ladina-Ameerikast
P�rast Rumeenia ja Bulgaaria liitumist Euroopa Liiduga on toimunud ulatuslik romade sisser�nne Nende arvukuse hinnangutes pole �ksmeelt kuid kuni 200 000 romat v�ib olla viimastel aastatel ajutiselt Berliinis peatunud
Transport
Metroo
Berliini metroo U-Bahn Berlin
Linnaraudtee
Berliini linnaraudtee S-Bahn
S�pruslinnad
Vaata ka
Berliini kell
Berliini Humboldti �likool
Berliini Vaba �likool
Berliini Tehnika�likool
Berliini juutide p�letamise ohvrite m�lestuskivi
V�lislingid
Viited
''Siin loetletakse nii seni eestikeelsest Vikipeediast loetavad biograafiaid kui ka biograafiaid mis v�iksid Vikipeedias olla
''Vaata Biograafiad
Thomas 15X Johnson Khalil Islam Malcolm X-i m�rvas s��dim�istetu
Norman 3X Butler Muhammad Abdul al-Aziz Malcolm X-i m�rvas s��dim�istetu 1938–
50 Cent USA r�ppar 1975–
6025 USA muusik
A
Vaata Biograafiad A
B
Vaata Biograafiad B
C
Vaata Biograafiad C
D
Vaata Biograafiad D
E
Vaata Biograafiad E
F
Vaata Biograafiad F
G
Vaata Biograafiad G
H
Vaata Biograafiad H
I
Vaata Biograafiad I
J
Vaata Biograafiad J
K
Vaata Biograafiad K
L
Vaata Biograafiad L
M
Vaata Biograafiad M
N
Vaata Biograafiad N
O
Vaata Biograafiad O
P
Vaata Biograafiad P
Q
Vaata Biograafiad Q
R
Vaata Biograafiad R
S
Vaata Biograafiad S
Š
Vaata Biograafiad Š
Z
Vaata Biograafiad Z
Ž
Vaata Biograafiad Ž
T
Vaata Biograafiad T
U
Vaata Biograafiad U
V
Vaata Biograafiad V
W
Vaata Biograafiad W

Vaata Biograafiad �

Vaata Biograafiad �

Vaata Biograafiad �

Vaata Biograafiad �
X
Vaata Biograafiad X
Y
Vaata Biograafiad Y
Bioloogia uurib eluga seonduvat piltidel kolibakter s�najalgtaim gasell koljatmardikas
Bioloogia varem on eesti keeles kasutatud ka s�nu eluteadus ja bionoomia on loodusteaduse haru mis uurib elu
Bioloogia uurib k�iki planeedil Maa elavaid organisme nende ehitust talitlust kasvu paljunemist p�ritolu evolutsiooni levikut jne ning organismide kooslusi
Bioloogia t�htsamad meetod on vaatlus kirjeldus v�rdlus ja eksperiment
Elusorganismidega seotud saladused on inimesi k�itnud ajast aega �ks osa uudishimust johtub tahtest kontrollida eluprotsesse ning kasutada loodusressursse Paljudele k�simustele on leitud ka vastuseid ning see on tunduvalt parandanud meie elukvaliteeti
Inimest kes tegeleb s�gavamalt bioloogiliste probleemidega nimetatakse bioloogiks
Kitsamas m�ttes nimetatakse bioloogiaks mingi organismide liigi v�i laiema r�hma eluviisi
Valdkonnad
Bioloogiasse kuulub hulk uurimisvaldkondi mida sageli vaadeldakse ka omaette distsipliinidena Nad uurivad elu eri tasandeid ja aspekte
aatomite ja molekulide tasandit molekulaarbioloogia biokeemia biof��sika
p�rilikkust geneetika
rakutasandit rakubioloogia
kudede f�sioloogia anatoomia ja histoloogia tasandit
elundite tasandit organoloogia<ref>Essential Atlas of Biology Starling Publishers 2006 lk 7 ISBN 9789797599072
< ref> anatoomia f�sioloogia histoloogia
isendi arengut ehk ontogeneesi arengubioloogia
k�itumist etoloogia
kommunikatsiooni zoosemiootika
liikide p�lvnemist evolutsioonibioloogia s�stemaatika f�logeenia
organismide omavahelisi suhteid ja nende suhteid elupaikadega �koloogia
eri tasandite vahelisi suhteid et m�ista kuidas kogu tervik t��tab s�steemibioloogia
Suuremaid organismide r�hmi k�sitlevad viroloogia viirused mikrobioloogia bakterid arhed ja protistid botaanika taimed m�koloogia seened ja zooloogia loomad Nende raames eristatakse kitsamaid harusid n�iteks algoloogiat ja protistoloogiat
Bioloogia �ldiste ja teoreetiliste aspektidega tegelevad �ldbioloogia teoreetiline bioloogia ja biosemiootika
Ajalugu
M�iste "bioloogia" elusorganisme k�sitleva teaduse nimetusena v�eti kasutusele 19 sajandi algul Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti �ldise loodusteaduste filosoofia v�i meditsiini raames
Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi ehkki pakuti ka v�lja t�nap�eva m�istes naiivseid seletusi eluprotsesside p�hjuste kohta Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt Hippokrateselt Aristoteleselt Plinius Vanemalt Galenoselt
Keskaeg t�i bioloogiasse v�he uut Kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos �ldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu V�ga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17 sajandil mis v�imaldas vaadelda v�iksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse
18 sajandil j�tkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning arvelev�tmine mis viis organismide teadusliku s�stemaatika v�ljat��tamiseni millele vahest suurima panuse andis Carl von Linn� v�lja t��tatud binaarne nomenklatuur
19 sajandist p�rineb mitu p��rdelise t�htsusega saavutust evolutsiooniteooria v�ljat��tamine Charles Darwin raku�petuse teke Rudolf Wirchow jt embr�oloogia teke Georges Cuvier Karl Ernst von Baer mikrobioloogia teke Robert Koch Louis Pasteur biokeemia teke Emil Fischer Otto Warburg jt Sajandivahetusel hakkasid v�lja kujunema ka geneetika Gregor Mendel Thomas Hunt Morgan ja �koloogia
Uued suuremad l�bimurded j�rgnesid 20 sajandi teisel poolel p�rilikkuse mehhanismide selgitamisega James Watson Francis Crick Jacques Monod Edward Lawrie Tatum jpt Molekulaarbioloogia kiire areng t�i kaasa arengu ka teistes bioloogia harudes ilmusid uued vaated evolutsioonile Motoo Kimura Ernst Mayr Richard Dawkins jt bios�stemaatikale Lynn Margulis Carl Woese jt arengubioloogiale Christiane N�sseln-Vollhard Edward B Lewis jt 20 sajandi l�pu t�htsaimaks saavutuseks v�ib pidada mitmete organismide kaasa arvatud inimese genoomide t�ielike j�rjestuste kindlakstegemist
Vaata ka
Bioloogide loend
Bioloogia m�isteid
Anatoomia m�isteid
Botaanika m�isteid
F�sioloogia m�isteid
Meditsiini m�isteid
Mikrobioloogia m�isteid
Molekulaarbioloogia ja geneetika m�isteid
Rakubioloogia m�isteid
Zooloogia m�isteid
�koloogia m�isteid
P�llumajandus
Meditsiin
Rakendusbioloogia
Merebioloogia
Viited
V�lislingid
inglise keeles
Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku T��lispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad t��lisliikumises VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid keda juhtis Vladimir Lenin partei keskorgani valmisel h��lteenamuse Sellest tulebki nimetus "enamlased" V�hemusse j��nud vastaseid hakati nimetama menševikeks ehk v�hemlasteks
Sotsiaaldemokraadid hindasid 1905-1907 aastatel alanud revolutsioonilist liikumist kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni mis oli suunatud tsaari isevalitsuse n�rgestamisele mitte aga klassiv�itlusest l�htuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele Bolševike arvatates pidi antud revolutsiooniline liikumine �le kasvama sotsialistlikuks menševikud aga arvasid et Venemaa peab enne sotsialismi l�bima rea reforme Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise �lesehituse suhtes bolševikud ja Lenin arvasid et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud s�jav�et��pi organisatsioon mis v�imaldaks saavutada peale taktikaliste eesm�rkide ka strateegilisi eesm�rke-proletariaaadi maailmarevolutsioon jne
Menševike juht oli Georgi Plehhanov
Bolševikud pidasid erinevalt menševikest revolutsiooonilise liikumise peaj�uks t��lisklassi proletariaadi diktatuuri v�imu aluseks ja sotsialismi ehitamise p�hitingimuseks lugesid nad t��lisklassi ja talurahva liitu
Enamlaste v�itlus v�hemalaste vastu l�ppes VSDTP VI Kongressil 1912 sellega et v�hemlased heideti parteist v�lja
Vaata ka
NLKP
Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvastikku selle suuruse koostise ja arengu aspektist ning demograafilisi n�itajaid rahvastiku �ldtunnuseid arvulises v�ljenduses
Vaata ka
Demograafia m�isteid
V�lislingid
demograafia m�istete ja terminite �levaade ning eesti-inglise s�nastik pdf
Dessant prantsus keeles descente maabumine on s�jaline operatsioon kus v�ed �hudessantv�ed meredessantv�ed v�i selleks dessandiks ettevalmistatud muud �ksused maanduvad v�i maabuvad vaenlase valduses oleval territooriumil
Dessandid jagunevad strateegilisteks operatiivseteks taktikalisteks ja eriotstarbelisteks
�hudessandid jagunevad
langevarjudessant – v�itlejad h�ppavad v�lja lennukitest ja maanduvad langevarjudega;
maandedessant – v�itlejad lastakse maha maapinna l�hedal rippuvatelt kopteritelt v�i maandub lennuk v�i plaaner dessantv�elastega;
kombineeritud dessant – kus kasutatakse erinevaid dessant�ksuste vaenlase tagalasse paiskamise v�imalusi
II maailmas�jas nimetati tankidessandiks tankile v�i liikursuurt�kile paigutatud 8–10 v�itlejat kes koos masinaga saadeti r�nnakule v�i reidile vaenlase tagalasse
Vaata ka
Dessantide loend
Dessandi lahingumasin
Dessantlaev
Eesti Rahvav�gi oli Eesti s�jav�e nimetus 16 novembrist 1918 kuni 1926 aastani ja �igusvastaselt 1940 aastal Rahvav�gi v�ttis osa Eesti Vabaduss�jast
1926 aastal nimetati Eesti Rahvav�gi �mber Eesti Kaitsev�eks
Rahvav�e loomine
Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse korraldusega 21 novembrist 1918 moodustati Eesti Rahvav�gi ja 1 Diviisi �lemaks m��rati kindral Aleksander T�nisson
1 Diviisi koosseisus moodustatavate polkude asukohtadeks m��rati
1 polk – Tallinna kindral Ernst P�dderi juhtimisel
2 polk – Tartu kolonel Johan Unti juhtimisel
3 polk – V�ru kolonel Eduard-Alfred Kubbo juhtimisel
4 polk – Narva kolonel Aleksander Seimani juhtimisel
5 polk – Rakverekolonel Nikolai Reeki juhtimisel
6 polk – P�rnu J Puskari juhtimisel Polk asutati 21 novembril 1918 aastal
Suurt�kiv�e- ratsav�e- ja inseneriv�epolkude asukohaks m��rati Tallinn
Rahvav�e juhtorganid
S�jav�gede �lemjuhatuse organisatsioon 1918 aasta detsembris
S�jav�gede �lemjuhataja Johan Laidoner
Operatiivstaap
Peastaap
Rahvav�e areng
Rahvav�e esmaste maav�eosade moodustamise j�rel loodi Eesti soomusv�gi soomusrongid ning soomusautod suurt�kiv�gi v�li- ja kindlusepatereid jne
Vaata ka
Eesti Rahvav�e auastmed
Vabaduss�da oli Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 1918 aasta 28 novembrist 1920 aasta 3 jaanuarini N�ukogude Venemaaga ning 1919 aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu peetud s�da
Vabaduss�ja algus
11 novembril 1918 alistus Saksamaa Esimese maailmas�ja tulemusena Antandile P�rast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa v�gede evakueerimise algust t�histas Lenini juhitud N�ukogude Venemaa valitsus 13 novembril 1918 �hepoolselt Saksa keisririigiga s�lmitud Brest-Litovski rahulepingu 16 novembril andis Punaarmee �lemjuhataja Jukums Vācietis k�su alustada taganevate saksa v�gede j�rel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega 18 novembril tungis Punaarmee L�tisse ja 28 novembril kahe diviisi j�ududega kokku 12 000 meest �le Eesti piiri Narvas
Eesti rahvav�e organiseerimine oli alles alanud Rindele suudeti saata umbes 2200 meest lisaks 14000 kaitseliitlast v�hem kui pooled neist p�sside ja varustusega ning ilma ainsagi suurt�kita Esimese s�jakuu jooksul Eesti v�ed taganesid Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti<ref>< ref> sealhulgas Tartu
Eestit toetasid iseseisvusp��dlustes ja v�itluses N�ukogude Venemaaga v�lisriigid 20 novembril avaldas Suurbritannia v�lisminister Robert Cecil Eestile toetust ning lubas s�jalist abi 12 detsembril saabus Tallinna reidile Liepajast Suurbritannia s�jalaevastik admiral sir Edwyn Alexander Sinclairi juhtimisel Laevastiku saabumine �nnestus teisel katsel sest esimesel katsel hukkus Saaremaa l�histel kergeristleja "Cassandra" ning laevastik p��rdus tagasi T�nu inglaste abile oli Eesti rannik N�ukogude Punalaevastiku eest julgestatud Briti laevastik t�i Eestile ka relvi ja varustust USA abistas Eestit eesk�tt humanitaarabiga Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919 aasta 5 jaanuarini mil lahkus L��nemerelt
23 detsembril 1918 nimetati s�jav�gede �lemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner Korraldati mobilisatsioon mis 5 jaanuariks 1919 t�i kokku Eesti kaitsej�ududesse ainult 13 500 meest P�hilise osa kaitsej�ududest moodustasid Esimeses maailmas�jas osalenud eesti ohvitserid ja kooli�pilastest vabatahtlikud
Olulist rolli m�ngisid edasises s�ja k�igus 30 detsembril Tallinnasse j�udnud Martin Ekstr�mi juhitud 1 Soome vabatahtlike salga vabatahtlikud Soomest ning Eesti vabatahtlikest – koolipoistest moodustatud �ksused kohalikest baltisakslaste poolt moodustatud Balti pataljon Konstantin Weissi juhtimisel ja Pihkva piirkonnas Punaarmeed takistanud vene valgekaartlaste Pihkva korpus
1918 aasta taganemislahingud
1919 aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel Eesti v�ed ja Martin Ekstr�mi ning Hans Kalmi Soome vabatahtlike pataljon asusid 7 jaanuaril vastupealetungile Tapa vabastati 9 Rakvere 12 J�hvi 17 jaanuaril Narva vabastamiseks tehti 17 jaanuaril Utria dessant
1919 aasta vastupealetungiperiood
Soomusrongide nr 1 ja 2 eduka pealetungi tulemusel kanti s�jategevus �le L�una-Eestisse 6 jaanuaril vabastati ��tla K�rstna ja Taagepera m�isa; 7 asusid Eesti v�ed �ldpealetungile Viru rindel – 9 vabastati Tapa ja L�unasuunal vabastati J�geva ja Ruhja
11 jaanuaril vabastati Viru rindel Kunda 12 jaanuaril Rakvere 13 jaanuaril L�una-Eestis Kaarepere raudteejaama ja 14 jaanuaril vabastasid soomusrongid ja Tartumaa kaitsepataljon Tartu linna
15 jaanuaril Eesti v�ed vallutasid Vasknarva ja J�hvi 16 jaanuaril peatus soomusrongide pealetung l�hutud Elva silla juures kuid 17 jaanuaril j�udsid Eesti v�ed Vaivara raudteejaamani ja lahingutes L�una-Eestis V�ru suunal vabastati R�ula m�is ja h�ivati Elva raudteejaam
17–18 jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18 jaanuaril Laagna lahing vabastati Merik�la Narva-J�esuu ja Riigi k�la 19 jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva 21 jaanuaril L�una-Eestis vallutasid Eesti v�ed Ruhja suunalt Valga suunas L�timaal Pikksaare ja Pikksaare raudteejaama
25 jaanuaril vabastati L�una-Eestis R�ngu ja Puka 28 jaanuaril Sangaste raudteejaam ja 29 jaanuaril R�pina Kanepi Kurni 30 jaanuaril l�ikasid Eesti v�ed l�bi V�ru ja Petseri vahelise Valga-V�ru-Pihkva raudtee l�igates �ra Valga poolt taanduvate enamlaste taganemistee
31 jaanuaril toimus Paju lahing ja 1 veebruaril h�ivasid Eesti v�ed Valga ja V�ru 4 veebruaril vallutasid Eesti v�ed L�unarindel Petseri
24 veebruaril 1919 kandis kindral J Laidoner Eesti Maan�ukogule ette et vaenlane on Eesti piiridest v�lja aetud Vastupealetungi k�igus v�tsid Eesti v�ed 6000 vangi ja said saagiks �le 40 suurt�ki
Lahingutegevus P�hja-L�tis
Eesti v�gede pealetung aitas kaasa ka L�ti ja Leedu armeede edule 1919 aasta jaanuaris oli N�ukogude Venemaa Punaarmee L��nerinde N�ukogude L�ti armee v�eosad okupeerinud peaaegu kogu L�ti koos Riia linnaga kus moodustati L�ti Sotsialistlik N�ukogude Vabariik ja suure osa Leedust koos Vilniusega kus moodustati Leedu-Valgevene NSV 16 veebruaril alustas Punaarmee Volmari suunalt vastupealetungi ja vallutas Heinaste Samal p�eval algas Saaremaa m�ss
Eesti v�gede edu sundis Punaarmee �lemjuhatust 22 veebruaril 1919 pealetungi L�tis Leedus ja Valgevenes seisma panema L��nerindel opereerivate Punaarmee j�udude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu Punaarmee N�ukogude L�ti armee 80 000 eliitv�itlejat – l�ti punast k�tti M�rtsist kuni maini 1919 p��dis Punaarmee murda Eesti kaitset kuid tulutult Eesti s�jav�gi kasvas mobilisatsiooni l�puleviimisega 75 000 meheni ja t�rjus k�ik r�nnakud Samal ajal sai Punaarmee l��a Leedus ja L�tis kaotades Vilniuse 23 aprillil Poola v�gedele
Mai keskel alustas L�unarinde 3 diviis pealetungi Ainaži eestip�raselt Heinaste – Salaca Salatsi j�e – Burtnieki Asti j�rve – Seda S�de j�e joonelt l�una suunas Esialgu takerduti l�ti k�tiv�gede kaitsesse kuid p�rast 22 mail Riia kaotamist kindral von der Goltzi Landeswehri v�gedele p��rdusid Punaarmee N�ukogude L�ti armee v�eosad p�genema Eesti �ksused h�ivasid mai l�pup�evil Salacgrīva Salatsi Limbaži Lemsalu Valmiera Volmari ja Smiltene ning 31 mai �htul sisenes rahvav�e koosseisu kuulunud P�hja-L�ti brigaadi l�ti polk Cēsisesse
Mai l�pus l�ks Kagu-Eestist L�ti suunal pealetungile ka eesti v�gede 2 diviis kes h�ivates Alūksne Marienburg saavutas ulatusliku l�bimurde vastase rindest ning teostas s�gavale vastase kaitsesse ulatuva reidi vaenlase tagalasse 31 mail h�ivati Gulbene saksap�raselt Schwaneburg raudtees�lm 5 juuniks j�uti aga Daugava V�ina j�eni ning h�ivati Krustpils Kreutzburg ja L�una-L�tis asuv Jēkabpils Jakobstadt Idasuunal kujunes Punaarmeega uueks rindejooneks Pedetsi l�tip�raselt Pededze ja Aiviekste j�gede ning Lubānsi j�rve liinil
1919 aasta maipealetung Venemaal
1919 aasta mais osalesid Eesti v�ed ajutise strateegilise liitlasena Vene valgekaartlaste P�hjakorpuse s�jalises operatsioonis Valge M��k Petrogradi ja Pihkva kubermangus 13 mail asusid Peipsi j�rve p�hjaosas asunud P�hjakorpuse v�eosad pealetungile Pljussa j�e piirkonnas asunud endise kindral Nikolajevi juhitud brigaadile kelle staap vangistati ning millest tingitud olukorras taganesid brigaadi v�eosad Luga suunas J�rgnenud Weimarni raudteejaama ja asula vallutamisega tungisid P�hjakorpuse v�ed Punaarmee Jamburgi v�egrupi tagalapiirkonda kes kartes �ral�ikamist peaj�ududest taganes mille j�rel h�ivasid P�hjakorpuse v�ed 17 mail Jamburgi linna ja 15 mail h�ivasid polkovnik Stanisław Bułak-Bałachowiczi ratsav�eosad Peipsi j�rve idakaldal asunud Gdovi eestip�raselt Oudova J�rgnenud pealetungil Gattšina ja Petrogradi suunal j�udsid Vene valgekaartlaste v�eosad Kikerino raudteejaama ja Koporjeni kus asunud Punaarmee v�eosade vastupanu t�ttu pealetung peatus 13 juuni 1919 puhkes Seraja Lošadi ja Krasnaja Gorka fordis bolševikevastane �lest�us mis aga suruti Balti laevastiku laevade tulega maha ja �lest�usnud taganesid 16 juunil P�hjakorpuse v�gede juurde
Peipsi j�rve l�unak�ljel l�ksid 12 mail l�ks Eesti armee 3 Diviisi v�eosad �ldpealetungile Kagu-Eestis V�ru suunalt ja vallutas 25 mail Pihkva mille kaitse anti �le Gdovi suunalt peale tunginud vene P�hjakorpuse Stanislav Bulak-Balahhovitši v�gedele
Juuni alguses j�udsid P�hjakorpuse v�eosad Luuga ja Gattšina l�hedale Punaarmee tugevdas reservidega oma kaitset kuni 60 000 s�durini ning pealetung peatati ja vastur�nnakud vallutas Punaarmee 28 augustil uuesti Pihkva
Maipealetungi tulemusel h�ivasid Vene valgekaartlaste v�ed territooriumi Venemaal ning see v�imaldas neil oma valduses oleval territooriumil surendada s�jaj�udusi j�rgnevalt moodustati P�hjakorpuse baasil Loodearmee mille koosseisu kuulus juba kaks korpust
Landesveeri s�da
Eesti aitas L�til luua s�jav�ge p�rast Kārlis Ulmanise valitsuse kukutamist Eestisse evakueerunud l�ti s�jav�elastest P�hja-L�ti brigaad 1919 aasta suvel tegutses kolmest Eesti diviisist kaks P�hja-L�tis puhastades selle Punaarmee L��nerinde N�ukogude L�ti armeest Marienburg-Jakobstadti operatsioon 27 maist kuni 5 juunini
Juunis 1919 viis see kokkup�rkele Landeswehriga kes olles vabastanud L��ne- ja Kesk-L�ti Punaarmeest p��dis allutada L�tit oma v�imule ning kehtestada Balti hertsogiriiki V�nnu lahingus 23 juunil purustasid Eesti 3 Diviis Landeswehri v�ed P�hja-L�tis See p�ev on Eestis V�idup�ha J�rgnevate lahingute k�igus j�udis 3 diviis Riiani ning Esimese maailmas�ja v�itnud Antanti riikide s�jalised esindajad taastasid L�ti iseseisvuse
1919 aasta s�gispealetung Petrogradile
S�da N�ukogude Venemaa vastu toimus suvel ja s�gisel 1919 Venemaa ja L�ti pinnal Osalt toimus see koost��s Judenitši juhitud Loodearmeega Eesti v�eosad osalesid koos polguga lahingutes Ingerimaal Luga ja Koporje lahe ��rsetel rannikualadel ning Krasnaja Gorka operatsioonis
Rahul�bir��kimised ja kaitselahingud Narva all
Novembriks 1919 oli Eesti s�jav�es toidul 100 000 m��ka ja t��ki Novembris tungis Punaarmee uuesti Eesti piiridele ja novembris ja detsembris toimusid Viru rindel Vabaduss�ja �gedaimad lahingud N�ukogude v�ejuhatus saatis Eesti vastu kaks armeed kokku 160 000 mehega Eesti pani v�lja 85 000 meest N�ukogude Venemaa ei suutnud Eesti kaitsest l�bi murda ning 1919 aasta l�puks n�ustus vaherahuga See algas 3 jaanuaril 1920 kell 1030 hommikul
Rahu s�lmimine
2 veebruaril 1920 s�lmisid Eesti ja N�ukogude Venemaa Tartu rahu Selle s�nul loobus Venemaa "igaveseks ajaks" k�igist pretensioonidest Eestile tunnistas tingimusteta Eesti Vabariigi iseseisvust ning kohustus maksma v�lja Eesti osa Venemaa kullatagavarast Samuti m��rati kindlaks Eesti ja N�ukogude Vene piir
Vabaduss�jas langes 3588 Eesti s�durit
Hinnangud
Mati �una arvates "On mehi kes arvavad et Vabaduss�da oli lavastatud Mul on kahtlus et see v�ib ka t�si olla Langenute arv on v�ga v�ike ja s�jategevus on ��rmiselt madala intensiivsusega Ausad eesti mehed kes selles s�jas v�itlesid seda muidugi ei teadnud nemad ei n�inud suurt pilti"
Kirjandus
August Traksmaa "L�hike Vabaduss�ja ajalugu" Olion 1992 teine tr�kk
V�lislingid
ИА REGNUM 28 november 2008 vene keeles
Akadeemia nr8 1938
Vaata ka
Eesti Abistamise Peatoimkond
Eesti Vabaduss�jas langenute m�lestussammas
Eesti Vabaduss�ja m�lestusm�rk
Eesti Vabaduss�ja m�lestusm�rkide loend
Vabadusrist
Vabaduss�ja M�lestamise Komitee
Vabaduss�ja veteranide �lendamine 28 novembril 1978
Viited
Eesti t�hestik on eesti keele �lesm�rkimiseks kasutatavate t�htede komplekt See p�hineb ladina t�hestikul mis on kohandatud eesti keelele
Eesti t�hestikus on 27 t�hte
Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv �� �� �� ��
Cc Qq Ww kaksisvee Xx ja Yy �psilon ehk igrek on harilikumad v��rt�hed mida kasutatakse ainult v��rnimede v��rnimetuletiste ja v��rkeelsete s�nade tsitaats�nade kirjutamiseks Varem gooti kirja kasutamise ajal kasutati eesti t�hestikus w-d ja v oli v��rt�ht mida kasutati p�hiliselt antiikvas ladinakeelsete s�nade kirjutamiseks Samuti kasutatakse gooti kirjas pikka s-i
Koos nendega on eesti t�hestikus 32 t�hte
Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Qq Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Ww �� �� �� �� Xx Yy
Ff eff Šš šaa Zz zett ja Žž žee esinevad ainult v��rs�nades ja v��rnimedes
Ilma nendeta on eesti t�hestikus 23 t�hte
Aa Bb Dd Ee Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Tt Uu Vv �� �� �� ��
Vaata ka
Pikk s
V�lislingid
Eestikeelne Vikipeedia on veebip�hise vaba sisuga ents�klopeedia Wikipedia eestikeelne versioon mis asub aadressil http etwikipediaorg 24 augustil 2002 loodud veebients�klopeedias on praegu millega see on artiklite arvult 43 keeleversioon<ref>< ref>
Eestikeelset Vikipeediat iseloomustab v�ga stabiilne kasv v�ike tegijate ring ja �sna suur artiklite hulk v�rrelduna eesti keele k�nelejate arvuga<ref>< ref>
Ajalugu
Eestikeelse Vikipeedia esimene artikkel oli "Viki"
Kuni 2003 aasta oktoobrini lisandus artikleid v�ga aeglaselt – sinnamaani loodi p�evas keskmiselt v�hem kui 15 uut artikli Esimese eestlasest kaast��lise varal hakati aga j�udsamalt 1000 artikli piirile l�henema Umbes 23 keeleversioonina j�udis eestikeelne Vikipeedia selle teet�hiseni novembris 2003 K�ll p�sis aga artikliteke endiselt madal kuni 2004 aasta jaanuarini mil see t�usis keskmiselt 26 artiklini p�evas varasem rekord oli 8 Selle toel kerkis eestikeelne versioon artiklite �ldarvult erinevate Vikipeedia keeleversioonide seas 18 kohale<ref name"stat">< ref>
Artiklite arvu muutumise p�hjal v�ib eestikeelse Vikipeedia arenguloos v�lja tuua kolm perioodi Neist esimene kestis 2004 aasta alguseni ja siis loodi v�ga v�he uusi artikleid 2004–2006 hakkas sisuteke kiirenema k�rvuti aktiivsete kaast��liste hulga m�rgatava t�usuga 2006 aastal seis stabiliseerus ja sealt alates on kasvutempo olnud �sna �htlane
Alates 2005 aasta detsembrist on alustatud p�evas keskmiselt �le 20 uue artikli Seejuures oli 2006 aasta teises pooles kasv k�ige aktiivsem Augustis loodi keskmiselt 71 uut artiklit p�evas mis on senini eestikeelse Vikipeedia rekord Tempo rauges 2007 aasta l�puks ja sealt alates p�sis kerges langustendentsis kuni 2011 aasta s�giseni
2006 aasta keskpaigast kuni j�rgmise aasta keskpaigani p�sis eestikeelne Vikipeedia eri keeleversioonide arvestuses artiklite arvult 31 kohal Sealt alates algas kerge langus ning 2011 aasta kevadeks oli artiklite arvult m��dunud 9 keeleversiooni 40 kohale j��di pidama kuni 2013 aasta esimese pooleni muutes vahepeal vaid ajutiselt kohti
1 septembril 2008 v�eti kasutusele uus esilehe kujundus Loodi rubriigid "" ja "" et juhtida t�helepanu ja piltidele millest uued tulijad saaksid eeskuju v�tta Samuti lisandus rubriik "Kas teadsid et " ja hakati looma H�id artikleid hakati valima 2007 aasta teisest poolest praeguseks on nende hulka arvatud artiklit
Alles 2010 aasta alguses ilmus ajakirjas Horisont esimene pikem ajakirjanduslik artikkel mis oli kirjutatud eestikeelsest Vikipeediast
Alates 2011 aastast on j�rjest tihenenud koost�� �likoolidega ning aina enam tudengeid on �ppet�� osana osalenud Vikipeedia artiklite koostamises See kajastub h�sti artiklite arvu muutumise statistikas 2011 aastal peeti esimest korda Vikipeedia-teemaline �likoolikursus
Uue olulise t�hiseni 100 000 artiklini j�uti 25 augustil 2012 – k�igest p�ev p�rast eestikeelse Vikipeedia 10 s�nnip�eva
Kaast��lised
Esimene autor eestikeelses Vikipeedias oli prantslane kasutajanimega n��d Eerik Hiljem lisandus Hollandist Esimene aktiivne eestlasest autor oli kes j�udis Vikipeediasse 2003 aastal Talle lisandusid peagi ja
2004 aastal hakkas aktiivsete kaast��liste hulk m�rgatavalt suurenema 2006 aasta m�rtsiks oli nende kasutajate arv kes tegid kuus v�hemalt 100 muudatust kasvanud 20-ni Edasi see m�nev�rra v�henes kuid asus taas t�usule 2007 aasta keskel 2006 aastasse j��b ka suurem uute aktiivsete kaast��liste lisandumise laine Nende hulgas alustasid seitse kasutajat kes said hiljem P�rast 2009 aastat liitunud kasutajatest on administraatoriks valitud ainult neli
2007 aastasse j�i Eesti esimene vikipedistide kokkusaamine mis peeti detsembris Tallinna �likooli ruumides
2008 aasta juulis toimunud Wikimanial osales esimest korda ka eestikeelse Vikipeedia esindaja Tol korral Egiptuses Aleksandrias peetud konverentsi on eri paigus korraldatud alates 2005 aastast ja see toob kokku Wikimedia Sihtasutuse koordineeritavates projektides osalejad
2008 aasta l�pus nimetatud 15 aasta vabatahtliku seas oli ka eestikeelse Vikipeedia administraator Andres Luure Vikipeedia arendamise eest sai Andres 2013 aastal ka Valget�he V klassi teenetem�rgi
6–7 augustil 2009 toimusid Saaremaal Viki k�las Mihkli Talumuuseumis Seej�rel on neid peetud 20–22 augustil 2010 Valgamaal Puka vallas Kuigatsi k�las Viinistul Muhu saarel Aegnal ja Naissaarel
Propageerimine
4 aprillist 4 maini 2009 korraldati millega sooviti juurde saada Norra-teemalisi artikleid ja leida uusi kaast��lisi Sama aasta l�pul anti v�lja ka
Esimene fotode saamisele suunatud ettev�tmine oli 3 juunist kuni 3 oktoobrini 2010 kestnud fotokogumisaktsioon Head Eesti Looduse Pildid mida on j�tkatud ka j�rgmistel aastatel Sellele lisandusid 2011 aastal Wiki Loves Monuments ehk WLM ja taaselustatud WLM-i on korraldatud aastatel 2011–2014 kus see oli �ks Eesti suurimaid fotokonkursse 2014 aastal v�eti osa ka rahvusvahelisest pildikogumisest "Wiki Loves Earth"
Artikliv�istluste ja -talgute seas on toimunud veel 2010 2010 2011 2011 2012 2013 2014 loodusteemaline 2011 2012 2014 jt
2010 aasta suvel loodi kohalik chapter mittetulundus�hing Wikimedia Eesti mille �lesanne on toetada kohalike Wikimedia projektide arengut ning suurendada inimeste teadlikkust nendest �hingu esimene projekt oli mille raames peeti koolides loenguid Vikipeediast ja tehti uuring mis v�ttis vaatluse alla inimeste Vikipeedia kasutamise harjumused ja oskused Samast aastast hakkas sagenema eestikeelse Vikipeedia
Statistika
Eestikeelse Vikipeedia k�lastatuim artikkel on "Eesti" ja k�lastatuim lehek�lg on esileht
Kui n�iteks ingliskeelses Vikipeedias on konkurentsitult suurim valdkond kunsti- ja kultuuriteemalised artiklid mille hulka kuulub ligikaudu 30% artiklitest
19 aprillil 2010 j�uti eestikeelses Vikipeedias 2 miljoni redaktsiooni ehk salvestatud muudatuse tegemiseni Sel ajal moodustas 20 k�ige tegusama vikipedisti tehtud muudatuste koguarv umbes 32% k�igist redigeerimistest Arvutiprogrammide peale langev osa oli umbes 395% ning �lej��nutele j�i seega 285% k�igist muudatustest �htlasi andis ainult 17 k�ige aktiivsema vikipedisti panus enam kui poole k�igist inimeste tehtud muudatustest ja k�ige aktiivsema kasutaja muudatuste koguarv �letas sisselogimata tehtud muudatuste arvu
2014 aasta 9 augusti seisuga oli 3109 kasutajat kellest iga�ks oli Vikipeedia artiklites teinud �le 10 muudatuse Artiklites �le 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 718% k�igist inimeste tehtud muudatustest 159% muudatustest oli tehtud sisse logimata
3 miljoni redaktsioonini j�uti 11 veebruaril 2012 ja 4 miljonit muudatust t�itus 2014 aasta m�rtsi l�puks See n�itab et muudatuste lisandumise tempo kasvab
2010 aasta l�pus oli eestikeelses Vikipeedias natuke v�hem kui 81 000 artiklit ja neist 522 protsenti oli loodud k�igest kolmek�mne kasutaja poolt 6 aprillil 2013 oli artikleid 108 900 ja 30 k�ige aktiivsemat kasutajat olid algatanud 499 protsenti k�igist artiklitest
Eestikeelses Vikipeedias on 30
Seisuga 26 august 2012 oli alustatud 100�060 artiklit ja 253�000 lehek�lge ning seejuures tehtud �le 33 miljoni muudatuse Viimase 30 p�eva jooksul tegutsenud kasutajaid oli 384 Seisuga 2 juuni 2013 oli alustatud 111�700 artiklit ning tehtud �le 375 miljoni muudatuse
Vaata ka
V�rukeelne Vikipeedia
Wikimedia Eesti
Viited
V�lislingid
Eestikeelse Vikipeedia mobiilseadmetele kohandatud versioon
Toomas Schvak ettekanne e-�ppe Arenduskeskuse s�gisseminaril Luua Metsanduskoolis 27 november 2008
Maris Sander Eesti Ekspress 13 jaanuar 2011
Toomas Schvak DELFI 11 august 2011
Tallinna Televisioon 15 jaanuar 2013
Ehitamine on hoone rajatise vms ehitise p�stitamine Ehitamine h�lmab ehitust��d ja seadmete montaaži Ehitamist ettevalmistavad etapid on projekteerimine rahastamine ja ehitamiseks vajalike lepingute s�lmimine
Ehitamiseks loetakse ehitusseaduse alusel
ehitise p�stitamist ehk ehitamist
ehitise laiendamist
ehitise rekonstrueerimist
ehitise tehnos�steemide muutmist
ehitise lammutamist
Ehitamise aluseks on projekt mis m��rab ehitise mahu- ja konstruktsioonilahendused Projekti aluseks hajaasustuses on kehtiva �ldplaneeringu alusel v�ljastatud projekteerimistingimused ja tiheasustuses v�i detailplaneeringu kohustusega alal kehtiv detailplaneering Projekteerimise staadiumid on eskiisprojekt ideelahendus eelprojekt p�hiprojekt ja t��projekt
Vaata ka
Ehitusteadus
�koehitus
Ehituse m�isteid
Ehitusmaterjalide loend
V�lislingid
Paljude maailma ehitiste loend l�bi ajaloo
Ehitusalased terminid maakeeli
Ehitusinfo artiklid tootetutvustused uudised seadused foorum
Elektrotehnika on teaduse ja tehnika haru Teadusharuna k�sitleb elektrotehnika elektri ja magnetismi n�htuste teoreetilisi aluseid Elektrotehnika kui tehnikaharu tegeleb nende n�htuste rakendamisega Elektrotehnika rakendusliku osa p�hiliigid on tugevvoolutehnika ja n�rkvoolutehnika
Tugevvoolutehnika nagu ka sellega suures osas kattuv elektroenergeetika tegeleb elektrienergia tootmise muundamise jaotamise ja tarbimise tehniliste vahenditega elektrienergia allikad elektrimasinad ja -aparaadid elektrijaamad ja -v�rgud elektriajamid elektervedu elektervalgustus jm
N�rkvoolutehnika h�lmas 20 sajandi algupoolel peamiselt side- ja raadiotehnikat Valdkondadena j�rgnesid elektroautomaatika elektrim��tetehnika infotehnoloogia andmet��tlus ja andmeedastus N�rkvoolutehnika tugineb riistvaraliselt elektroonika rakendustele ja tarkvaraliselt digitaalsignaalide kasutamisele
Rakendused
Tugevvoolutehnika kohtkindlad rakendused on elektripaigaldistes sh elektervalgustuspaigaldistes ja elektriv�rkudes mitte kohtkindlad s�idukitel
Vaata ka
Elektrotehnika m�isteid
Elektrotehniliste suuruste ja m��t�hikute loend
Elektroonika vt Elektroonikakomponentide loend
Mehhatroonika
Elektromagnetiline �hilduvus
V�lislingid
Energeetika on t��tleva majanduse haru mis tegeleb energoressurside kaevandamisega energia muundamisega k�tusest veest tuumak�tusest sobivaks energialiigiks tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks ja edastatamisega inimestele ning t��stustele mis seda kasutavad
Teisis�nu v�ib ka �elda et energeetika on erinevate energialiikide mitmekordsete muundamiste protsess mille l�pptulemusena saadakse elektrienergia mis antakse tarbijale �le
Vaata ka
Mikroenergeetika
Vesinikuenergeetika
Soojusenergia
Elekter
Elektrijaam
Energialiigid
Energiakriis
BTu Brittish Termal Unit
GWh
Erootika on inimese seksuaalsuse ja erootilise armastusega seonduv �hiskonnaelu- ja kultuurin�htuste valdkond ning nendega seotud teadmiste valdkond
Kitsamas m�ttes m�istetakse erootika all otseseid v�i fantaasia v�i kunstiteostega vahendatud esteetiliselt rafineeritud erootilisi elamusi ning nende allikaid
Vaata ka
seksuoloogia m�isteid
Esoteerika ehk esoteeria on salap�rased v�i salajased �petused teadmised ja oskused
S�na tuleb vanakreeka s�nast esōterikos sisemine Esoteerika all on m�istetud siis seda mis on ligip��setav ainult p�hendatute siseringile Vastand eksoteeria v�line k�igile avatud teadmised
Antiikajast saadik on esoteerika all m�istetud religioosseid m�stilisi v�i maagilisi salateadmisi mis on k�ttesaadavad �ksnes p�hendatute siseringile P�rimuse j�rgi Hermes Trismegistoselt alguse saanud sala�petuse "m�stilist teadmist" nimetatakse ka hermeetiliseks
Vaata ka
Alkeemia
- Alternatiivmeditsiin
- Astroloogia
- Ennustamine
- Eksoteerika
- Kabala
- Lilleoru
- Maagia
- Meediumkirjandus New Age Numeroloogia Paraps�hholoogia Religioon Okultism Salateadused S�telk�nd Teleportatsioon Ufoloogia Alternatiivmeedia Viljaringid
Etikett prantsuse keeles �tiquette on konventsionaalse sotsiaalse k�itumise koodeks
Etikett muutub ajas ning erineb kultuuriti klassiti ja grupiti
M�isteid
Tervitus
Vaata ka
Sotsiaalne norm
Viisakus
Lauakombed
Netikett
Etnograafia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu mis uurib erinevate rahvaste materiaalset kultuuri aga ka kombestikku tavasid jmt Kaasajal kasutatakse ka m�istet "kultuuriantropoloogia" mis h�lmab ka vaimse kultuuri folkloori m�toloogiat jne
Eesti ja teiste soome-ugri rahvaste etnograafilise materjali kogumise ja uurimisega tegeleb Eesti Rahva Muuseum
M�isteid
Etnoloogia
P�randkultuur
Sirp
Ui
Vikat
Etnoloogia on humanitaarteaduste hulka kuuluv teadusharu
Traditsiooniliselt peetakse etnoloogia uurimise objektiks eri rahvaste kultuure Kaasajal kasutatakse tema kohta ka terminit "kultuuriantropoloogia"
Vene teadusruumis on etnoloogia eesk�tt rahvaste etnogeneesiga tegelev teadusharu mille loojaks peetakse Lev Gumiljovi
1979 aasta V��rs�nade leksikoni j�rgi on etnoloogia �ldise v�rdleva etnograafia t�histamiseks 19 sajandi alguses tekkinud termin mida n�ukogude teaduses ei kasutata
Vaata ka
Etnograafia
Kulturoloogia
Rahvad ja h�imud
Viited
Ferdinand Victor Eug�ne Delacroix 26 aprill 1798 Charenton-Saint-Maurice Pariisi l�hedal – 13 august 1863 oli prantsuse k�ige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik
Juulirevolutsiooni ajendil l�i ta �he oma kuulsaimatest maalidest – "Vabadus viib rahva barrikaadidele" teise nimega "Vabariik barrikaadidel"
Biograafia
Eug�ne Delacroix s�ndis pere neljanda lapsena Tema isa Charles Delacroix oli aastail 1795–1797 Prantsuse v�lisminister Isa t�� t�ttu kolis perekond 1802 aastal Bordeaux'sse p�rast tema surma kolis perekond elama Pariisi
Hariduse sai ta Lycee Louis-le-Grandis seej�rel j�tkas �pinguid Pierre Narcisse Gu�rini stuudios Seal kohtus ta romantisti Th�odore G�ricault'ga kes avaldas noorele kunstnikule suurt m�ju
Aastal 1816 v�eti Eug�ne Delacroix vastu �cole des Beaux-Arts'i Koolis ta millegagi silma ei paista
1822 aastal eksponeeriti Delacroix "Dante ja Vergilius p�rgus" esimest korda Louvreis Salongi aastan�itusel See �ratas suurt t�helepanu ning see osteti riigile
Aastal 1832 reisis diplomaatilise delegatsiooni saatjana Marokosse Alžeeriasse ja Hispaaniasse Sel ajal tegi ta palju visandeid tulevasteks t��deks n�iteks "Alžeeria naised" ja teised
Viimast korda esines Delacroix Salongis 1859 aastal
Eug�ne Delacroix suri 13 augustil 1863 aastal Pariisis
Looming
Tema maalid on d�naamilised kontrastse v�rvik�sitlusega ja viimistletud tehnikaga Tema kunstit��des on sageli kajastatud v�givalda ahastust ja valu
Eug�ne Delacroix viljeles ajaloo- ja maastikumaali ning portreekunsti Ta maalis George Sandi Fr�d�ric Chopini ning tegi mitmeid autoportreid
Maalid
"Dante ja Vergilius p�rgus" Louvre 1822
"Chiose veresaun" 1824
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" Louvre 1831
"Taillebourgi lahing" 1837
"Ophelia surm" 1843
"Isast neetud Desdemona" 1852
"L�vijaht Marokos" 1853
"Alžeeria naised"
"George Sandi ja Chopini kaksikportree"
"Kreeka Missolonghi varemetel"
"Lahing barrikaadidel"
"Sardanapalose surm"
Kirjandus
Aleksander Aspel "Eug�ne Delacroix modernse kunsti isa" Sari Suurmeeste elulood nr 35 EKS Tartu 1936 168 lk
Philippe Jullian "Delacroix" T�lkinud Ott Ojamaa Kirjastus Kunst Tallinn 1991 224 lk
Voldemar Eller "Rinnahoidja Delacroix' maalile" maali "t�iendamisest" ajakirja N�ukogude Kultuur 1941 nr 3 kaanevinjetil – almanahhis "Raamat on" III Tallinn 2003 lk 156–157
"21 maailmakuulsat kunstnikku" koostanud Annus Raud Odamees Tallinn 2005 lk 85–91; ISBN 9949419549
Charles Baudelaire "Eug�ne Delacroix looming ja elu" – Ch Baudelairei artiklite kogumikus "M�tisklusi minu kaasaegsetest" t�lkinud Katre Talviste sari Avatud Eesti Raamat Ilmamaa Tartu 2010 lk 495–528 ka nimeregistris mitmes kohas mujal; ISBN 9789985772737
V�lislingid
F��sika on loodusteadus mis uurib loodust k�ige �ldisemas m�ttes k�igi mateeriavormide �ldisi omadusi F��sikud uurivad aine ja j�udude vastasm�ju
F��sika on t�ppisteadus nii f��sikaline katse kui ka teooria loodusseaduste formuleeringud rajanevad matemaatikal
Antiikajal v�idi nimetada f��sikaks kogu loodusteadust vanakreeka s�na physis t�hendab loodust iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16–17 sajandil T�htis ajaj�rk f��sika arengus oli 19 sajandi l�pp ja 20 sajandi algus Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria – t�nap�eva f��sikalise maailmapildi alused
F��sika harude seas on mehhaanika akustika termod�naamika elektrod�naamika optika aatomif��sika tahkisef��sika tuumaf��sika elementaarosakeste f��sika ja gravitatsiooniv�lja teooria �ldrelatiivsusteooria
F��sika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud astrof��sika geof��sika ja teisi teadusharusid
F��sika on v�ga tihedalt seotud teiste loodusteadustega eriti keemiaga mis uurib molekule ja keemilisi �hendeid mis molekulid suurtes kogustes esinedes moodustavad Keemia toetub paljudele f��sika harudele sealhulgas kvantmehaanikale termod�naamikale ja elektromagnetismile Keemian�htused on siiski piisavalt mitmekesised ja keerukad et lugeda keemiat f��sikast erinevaks teaduseks
F��sika on �ks tehnika alusteadusi ja kasutab ise tehnika saavutusi
F��sika ajaloo �levaade
Antiikajast saadik on inimesed p��dnud aru saada aine k�itumisest miks asjad kukuvad miks eri materjalidel on erinevad omadused ja nii edasi M�istatusi pakkus ka n�iteks Maa kuju ning taevakehade eriti P�ikese ja Kuu k�itumine Pakuti mitmesuguseid teooriaid mis t�nap�eva vaatepunktist olid enamasti v��rad Teooriaid s�nastati enamasti filosoofilises vormis ning neid ei allutatud s�stemaatilisele katselisele kontrollile Antiikaja f��sikute seast paistis silma Archimedes kes avastas mehaanikas ja h�drostaatikas kvantitatiivseid seadusi mis on aktsepteeritud ka t�nap�eva f��sikas
17 sajandi alguses s�nastas Galileo Galilei inertsiseaduse Aastal 1687 avaldas Isaac Newton raamatu "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" kus ta esitas kaks mastaapset teooriat Newtoni seadused millest sai alguse klassikaline mehhaanika ja gravitatsiooniseaduse mis kirjeldab gravitatsiooni �ht fundamentaalsetest j�ududest Klassikalist mehaanikat t�iustasid Joseph-Louis de Lagrange William Rowan Hamilton ja teised Gravitatsiooniseadusest sai alguse astrof��sika mis kirjeldab astronoomian�htusi f��sikateooriate alusel
Valdkondi
D�naamika
Mehaanika
Makrof��sika
Megaf��sika
Mikrof��sika
Optika
Spektroskoopia
Loendid
F��sika m�istete loend
Elementaarosakeste loend
F��sikaliste suuruste loend
F��sikute loend
Ameerika F��sikaselts
V�lislingid
inglise keeles
F��siline antropoloogia ehk inimeseteadus uurib inimest kui bioloogilist olendit tegeleb peamiselt inimese f��silise karakteristika uurimise ja anal��siga uurib tema ise�rasusi ja on p�lvnemist k�sitlev teadusharu uuritakse inimese bioloogilist evolutsiooni rasside kujunemist aga ka inimese erinevat vastuv�tlikkust teatud haigustele mis kuulub juba otseselt t�nap�evaste probleemide ringi F��silise antropoloogiaga seonduvad mitmesugused teadusharud bioloogia biokeemia meditsiin geneetika jt
Antropogeneesi vallas uuritakse inimese asendit zooloogilises s�steemis inimese ja inimahvide sarnasust inimese spetsiifilisi tunnuseid inimese evolutsiooniga primaatide paleontoloogia ja paleoantropoloogia p�hjal
Paleoantropoloogia on inimese ja tema eellaste luustike uurimisega tegelev teadusharu
Somatoloogia on inimese kehaosi uuriv teadus
Populatsioonigeneetika on rahvastiku geneetilist struktuuri uuriv teadusharu
Odontoloogia on hammaste tervise ja haiguste �petus hambateadus
Meditsiiniantropoloogia
Spordiantropoloogia
Inimese evolutsioon Paleoantropoloogia
Inimlased Hominiidid Hominidae
Ahvinimene Australopitetsiinid
Ardipithecus ramidus
Ardipithecus ramidus ardipithecus
Australopithecus anamensis L�unaahvlased ahvinimeste Australopithecus ja inimahvlaste prokonsul orangutan jne vahevorm
Australopithecus afarensis
Australopithecus africanus
Paranthropus Australopithecus aethiopicus
Paranthropus Australopithecus robustus
Paranthropus Australopithecus boisei
Inimene Hominiinid Homininae
Osavinimene Homo habilis
Sirgeinimene ehk p�stine inimene Homo erectus
Neandertaallane Homo neanderthalensis
Homo rudolfensis
Homo ergaster
Homo heidelbergensis
Tarkinimene Homo sapiens
Tark tarkinimene ehk p�risinimene Homo sapiens sapiens
T�nap�eva inimene
Kromanjoonlane oli �ks p�risinimese tunnuseid evinud inimlane
Rassid
Europiidne rass
Mongoliidne rass
Negriidne rass
Segarassid
Surimask
V�lislingid
Leiu Heapost – ERR Teadus 20 mai 2010
Filmikunst on kunstiliik mille alla kuuluvad kunstiteosed on filmid
Žanrid
Filmide jaotus žanrideks on nende liigitamine teemade j�rgi ehk selle j�rgi millest film on dokumentaalfilmid on dokumenteeritud s�ndmustest armastusfilmid armastusest jne Žanride alla kuuluvaks v�ib lugeda ka ekraniseeringut samas v�ib ekraniseeringuid viia erinevate filmižanride alla
Žanr erineb stiilist selle poolest et erinevaid stiile saab rakendada erinevatele žanritele Samuti on v�imalik žanride kombineerimine n�iteks ulmeseiklusfilm v�i �uduskom��dia
Dokumentaalfilm
Dokumentaalfilm
Poliitiline dokumentaalfilm
Muusikafilm
Propagandafilm
Animafilm ehk multifilm
Joonisfilm
Anime
Hentai
Nukufilm
Lamenukufilm
3D raal-animafilm
flash vektorgraafiline animafilm
Piksillatsioon ehk inimese animeerimine
M�ngufilm
Dokumentaaldraama
Draamafilm
Eksperimentaalfilm
Fantaasiafilm
Kom��diafilm
Krimifilm
Kunstfilm
L�hifilm
Melodraama
M�rul action-film
Muusikafilm
Poliitiline film
Pornofilm
P�nevusfilm
Road movie teekonnafilm
Romantilinefilm
Seiklusfilm
vestern
S�jafilm
Thriller
Poliitiline thriller
Ps�hholoogiline thriller
Tummfilm
Ulmefilm
�udusfilm
Muusikavideo
Reklaamfilm
Stiilid
Filmi stiil on r�hm tavasid mida filmitegijad kasutavad et lisada oma t��desse k�itvust t�hendusrikkust v�i s�gavust See v�ib puudutada filmi mis tahes aspekti dialoogi operaatorit��d suhtumist-hoiakut
Kuigi osa stiile on tihedalt seotud konkreetse žanriga saab iga stiili rakendada igale žanrile n�iteks v�ib v�lja tulla s�rrealistlik seiklusfilm
Avant garde
Ekspressionism
Film noir
Formalism
K�berpunk
New Wave Uus Laine
No Wave
Ps�hhoanal��s
Punk
Remodernism
Romantism
Sotsialistlik realism
Strukturalism
S�rrealism
Uusrealism
Filmifestivalid
Animated Dreams
Berliini filmifestival
Cannes'i filmifestival
Kinobuss
Matsalu Loodusfilmide Festival
P�rnu Antropoloogiafilmide Festival
Rotterdami filmifestival
Sundance'i filmifestival
Tallinna Pimedate ��de Filmifestival
Tartu Maailmafilm
Venezia filmifestival
Filmiauhinnad
Eesti Filmiajakirjanike �hingu Aasta filmi auhind
Kuldgloobus
Kuldkaru
Kuldl�vi
Kuldp�rnikas
Kuldne Palmioks
Oscar
Vaata ka
Filmi ajalugu
Filmide loend
Eesti filmikunst
Eesti filmide loend
Seriaalide loend
Režiss��ride loend
Filmin�itlejate loend
Filmioperaatorite loend
Filmiprodutsentide loend
Stsenaristide loend
Filmitegelaste loend
A-film
Filosoofia kreeka s�nast φιλοσοφία mille ligikaudne t�hendus on tarkusearmastus defineerimine on ise filosoofiline k�simus Filosoofia uurib s��raseid fundamentaalseid k�simusi filosoofilisi k�simusi nagu t�e h�ve ja ilu loomus teadmise saavutamise v�imalikkus v�i v�lismaailma olemasolu Ta p��ab neile k�simustele p�hiliselt m�istusele toetudes vastata v�i ka kritiseerib seda ettev�tmist Filosoofiale on t��piline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi �le
Selliste k�simuste �le on m�tiskletud �le maailma ning m�neski kohas on kujunenud filosoofilised traditsioonid L��ne akadeemilistes ringkondades m�eldakse filosoofia all tavaliselt l��nemaailma filosoofilisi traditsioone mille kogumit nimetatakse ka l��ne filosoofiaks S�na "filosoofia" ilma t�iendita t�hendabki tavaliselt l��ne filosoofiat L��ne filosoofia on alguse saanud Vana-Kreekas ning selle traditsioon on kandunud t�nase p�evani Kuulsate l��ne filosoofide hulka kuuluvad n�iteks Sokrates Platon Aristoteles Aquino Thomas Ren� Descartes David Hume Immanuel Kant Georg Hegel Friedrich Nietzsche ja Ludwig Wittgenstein
S�na "filosoofia" t�hendused
Rangemalt filosoofilises kasutuses t�histab "filosoofia" �laltoodud tavap�raseimas t�henduses teatud m�tteloolise traditsiooniga seotud distsipliini mis tegeleb �ldk�simustega Sellise traditsiooni piirid ei ole rangelt kindlaks m��ratud Eri m�tlejate ja ajalooliste m�tteliinide kuulumine v�i mittekuulumine filosoofiasse on tihtipeale vaieldav ning selleteemalised otsustused t�hendavad filosoofilist seisukohav�ttu
Fraasides nagu "Kanti filosoofia" t�histab "filosoofia" m�ne tuntud filosoofi vaateid samuti ka tekstikogu milles need ilmnevad Selline s�nakasutus j��b m�nev�rra �hmaseks kuna enamiku filosoofide vaated j�uavad elu jooksul muutuda
Sama t�henduse laienduses t�histab "filosoofia" tuntud filosoofide t��dekogu; see v�ib t�hendada mitmesuguste filosoofide poolt t�statatud k�simuste akadeemilist uurimist; samuti v�ib see t�hendada teatud kriitilist loovat m�tteviisi �htki neist t�hendustest ei saa k�sitleda teistest s�ltumatuna v�i absoluutsena L�hidalt �teldes on filosoofial igap�evases keelekasutuses erinevaid kaast�hendusi kuid k�esoleva artikkel keskendub filosoofiale kui uurimisvaldkonnale
S�na mitteakadeemiline kasutus
Tavakeeles kasutatakse s�na "filosoofia" sageli t�histamaks iga kogutud teadmiste vormi v�i inimese vaateid elule nagu v�ljendis "elufilosoofia" v�i millegi saavutamise alusprintsiipe v�i meetodeid nagu "minu kiirteedel s�itmise filosoofia" Neist esimest t�hendust v�ljendatakse harilikult ka s�naga "maailmavaade" Teises t�henduses on levinud fraasid "korporatiivne filosoofia" ja "�rifilosoofia"
Teise n�itena v�ib traagilisele elamusele filosoofiliselt reageerimine t�hendada hoidumist kirglikest reaktsioonidest intellektualiseeritud l�henemise kasuks See konkreetne m��ratlus tuleneb Sokratese n�itest kes arutles rahulikult oma �pilastega hinge olemuse �le juues m�rkputkeleotist mida kasutati Ateena kohtu otsusel tema hukkamiseks Stoikud j�rgisid Sokratest otsides vabadust oma kirgedest millest p�rineb kaasaegne s�na stoiline kasutus t�histamaks rahulikku meelekindlust
Filosoofia problemaatika ja harud
Tavap�raselt tegelevad filosoofid selliste teemadega nagu eksistents v�i olemine moraal v�i headus teadmine t�de ja ilu; ajalooliselt on enamik filosoofiat keskendunud ka religioossetele uskumustele v�i kattunud teadustega Filosoofid v�ivad esitada kriitilisi k�simusi taoliste m�istete olemuse kohta v�ljapoole teaduse vaatlusala j��vaid k�simusi ka algavad mitmed suuremad t��d uusaegses filosoofias k�simisega filosoofia enese t�henduse ja �lesannete j�rele Mis on filosoofia? on iseenesest juba filosoofiline k�simus ehkki filosoofe ajendavad sagedamini spetsiifilised k�simused nagu
Mis on t�de? Kuidas v�i miks m��ratleme me lauseid kas t�ese v�i v��rana ja kuidas me seejuures arutleme?
Kas teadmine on v�imalik? Kuidas me teame et me teame?
Kas moraalselt �igete ja v��rade tegude v�i v��rtuste v�i institutsioonide vahel on erinevus? Kui jah siis milles see seisneb? Millised teod on �iged ja millised v��rad? Kas v��rtused on absoluutsed v�i suhtelised? �ldiselt ja konkreetselt kuidas peaksin ma elama?
Mis on reaalsus ja milliseid asju v�ib kirjeldada reaalsetena? Mis on selliste asjade loomus? Kas m�ned asjad eksisteerivad s�ltumatult meie tajust? Mis on aja ja ruumi olemus? Mis on m�tte ja m�tlemise olemus? Mida t�hendab olla keegi?
Mida t�hendab olla ilus? Kuidas erinevad ilusad asjad igap�evastest? Mis on kunst?
Neid viit Vana-Kreeka filosoofias ilmnenud laiahaardelist k�simuset��pi nimetatakse vastavalt anal��tiliseks v�i loogiliseks epistemoloogiliseks eetiliseks metaf��siliseks ja esteetiliseks Need pole ainsad ning Aristoteles kes selletaolist klassifikatsiooni esimesena kasutas k�sitles ka poliitikat meieaegset f��sikat geoloogiat bioloogiat meteoroloogiat ja astronoomiat filosoofia harudena
Sokratese ja sokraatilise meetodi m�jul arendasid kreeklased anal��sitraditsiooni jagades k�nealuse probleemi osadeks et seda paremini m�ista
Teised traditsioonid pole alati kasutanud selliseid t�histusi v�i r�hutanud samu teemasid Ehkki India filosoofial on sarnasusi L��ne filosoofiaga polnud jaapani korea ja hiina keeles 19 sajandi keskpaigani terminit filosoofia t�histamiseks vaatamata aastatuhandetepikkusele filosoofiatraditsioonile Eriti Hiina filosoofias oli kasutusel kreeklastest erinev kategooriate kontseptsioon ning definitsioonid ei p�hinenud �histel omadustel vaid olid tavap�raselt metafoorsed ja viitasid korraga erinevatele n�htustele Samas ei ole ka L��ne filosoofias kategooriate vahel selgeid piire ning v�hemalt alates 19 sajandist on L��ne filosoofid sageli k�sitlenud k�simusi probleemikeskselt pesakonniti liigitamata neid eraldi valdkondadesse
Siiski on filosoofia k�sitlemine problemaatika alusel harudesse jagunevana j��nud L��ne filosoofiak�sitlustes valdavaks ning levinud �ha enam ka teistesse filosoofiatraditsioonidesse
Motiivid eesm�rgid ja meetodid
S�na "filosoofia" tuleneb vana-kreeka s�nast &934;&953;&955;&959;&963;&959;&966;&943;&945; philosophia mis t�hendab ligikaudselt "tarkusearmastus" See t�histab p�hendumust k�simisele �ppimisele ja teadmiste levitamisele Paljud filosoofid on tundnud huvi maailma inimolemise olemise v��rtuste m�istmise ja asjade olemuse vastu
Filosoofiat v�ib eristada teistest distsipliinidest selle uurimismeetodite p�hjal Filosoofid formuleerivad oma k�simused tihti probleemide v�i m�istatustena toomaks selgeid n�iteid enda kahtlustest neid huvitaval v�luval v�i segadusseajaval teemal
Tavap�raselt formuleerivad filosoofid probleeme loogilisel kujul kasutades ajalooliselt traditsioonilise loogika s�llogisme kuid alates Fregest and Russellist aina enam predikaatloogikat ning suunduvad siis lahenduse poole mis p�hineb kriitilisel lugemisel ja m�tlemisel Nagu Sokrates otsivad nad vastuseid arutelu abil v�i vastates teiste argumentidele v�i hoolika isikliku m�tiskluse kaudu Filosoofid vaidlevad nende meetodite suhteliste paremuste �le k�sides n�iteks kas filosoofilised "lahendused" on objektiivsed l�plikud ja �tlevad reaalsuse kohta midagi informatiivset v�i selgitavad need lahendused pigem meie keele loogikat v�i m�juvad pigem vaid isikliku teraapiana Filosoofid otsivad p�hjendusi nende k�simuste vastustele
Keel on filosoofi esmane t��riist Anal��tilises traditsioonis on vaidlused filosoofilise meetodi �le olnud tihedalt seotud vaidlustega filosoofia ja keele suhte �le Sama k�simustik on t�usetunud ka kontinentaalses filosoofias Metafilosoofia "filosoofia filosoofia" uurib filosoofilistele probleemide ja lahenduste olemust ning kohaseid meetodeid j�udmaks �hest teiseni Need vaidlused on seotud ka vaidlustega keele ja t�lgenduse �le
Selline diskussioon on oluline ka filosoofia kui terviku jaoks kuna filosoofia olemus ja �lesanne ise on alati olnud oluline osa filosoofilistest arutlustest Vastupidi selliste valdkondade nagu pataf��sika olemasolu viitab ulatuslikule vaidlusele mis j��b v�ljapoole k�esoleva artikli haaret Selliseid k�simusi k�sitletakse pikemalt artiklis Metafilosoofia
Filosoofiale l�henetakse ka suhete l�bi osade vahel nagu on tavaks strukturalismis ja rekursionismis Eksisteerib ka �ldine teadusfilosoofia ja selle spetsiifilised harud nagu bioloogiafilosoofia f��sikafilosoofia keemiafilosoofia jts
Filosoofiatraditsioonid
Erinevate �hiskondade liikmed on huvitunud filosoofilistest k�simustest ja loonud oma t��l p�hinevad filosoofiatraditsioonid Termin "filosoofia" v�ib Euroopa ja Ameerika akadeemilises kontekstis viidata eksitavalt ainu�ksi L��ne-Euroopa tsivilisatsiooni filosoofilisele traditsioonile Seda kutsutakse ka "L��ne filosoofiaks" eriti vastandatuna "Ida filosoofiale" mis h�lmab Aasia filosoofilisi traditsioone M�lemad m�isted �hendavad erisuguseid isegi �ksteisega sobimatuid koolkondi
Filosoofiliste k�simuste �le on m�tiskletud �le maailma ning erinevates regioonides on kujunenud suuremal v�i v�hemal m��ral iseseisvad filosoofilised traditsioonid L��ne akadeemilistes ringkondades m�eldakse filosoofia all tavaliselt l��nemaailma filosoofilisi traditsioone mille kogumit nimetatakse ka l��ne filosoofiaks S�na "filosoofia" ilma t�iendita t�hendabki tavaliselt l��ne filosoofiat Tavap�raselt k�sitletakse L��ne filosoofia algusena Vana-Kreeka filosoofiat mille traditsioon on kandunud t�nase p�evani
Et teistest filosoofiatraditsioonidest hakati alguses "filosoofiana" k�nelema just L��nes k�rvutatuna ja vastandatuna L��ne filosoofiale on nende asend koosseis ja omavahelised suhted siiani m�nev�rra vaieldavad Ka j��vad teised filosoofiatraditsioonid L��ne k�sitlustes siiani sekundaarseteks
Ida ja L�his-Ida filosoofiatraditsioonid on m�jutanud L��ne filosoofe Vene juudi islami ja viimasel ajal ka Ladina-Ameerika filosoofilised traditsioonid
Piirid k�igi nende traditsioonide vahel on tinglikud Erinevused traditsioonide vahel p�hinevad tihti nende poolt t�htsamaks peetavatel ajaloolistel filosoofidel r�huasetustel ideede ja kirjutamisstiilide v�i -keelte suhtes Iga traditsiooni temaatikat ja m�ttevahetust v�ib uurida kasutades teistest traditsioonidest tuletatud meetodeid ning nende vahel on olnud olulisi �hisusi ja seoseid
Teisi filosoofilisi traditsioone n�iteks Aafrika filosoofiat k�sitletakse mujal harva Seoses �ldlevinud r�huasetusega L��ne filosoofiale kui l�htepunktile on v��rtuslike kuid v�hemtuntud mitte-L��ne filosoofiliste t��de uurimine s�ilitamine ja levitamine seotud mitmete raskustega
L��ne filosoofia
L��ne filosoofiatraditsioon algas kreeklastega ja j�tkub t�nap�evani Tuntud L��ne filosoofide hulka kuuluvad Sokrates Platon Aristoteles Augustinus Aquino Thomas Michel de Montaigne Francis Bacon Ren� Descartes Baruch Spinoza George Berkeley John Locke David Hume Jean-Jacques Rousseau Immanuel Kant Georg Wilhelm Friedrich Hegel Arthur Schopenhauer S�ren Kierkegaard Friedrich Nietzsche Gottlob Frege Bertrand Russell Henri Bergson Edmund Husserl Ludwig Wittgenstein Martin Heidegger Jean-Paul Sartre Theodor Adorno Jacques Derrida ja Willard Van Orman Quine
Levinud on L��ne filosoofia harudesse liigitamine problemaatika alusel Tavap�raseimad jaotised on metaf��sika epistemoloogia tunnetusteooria eetika ja esteetika Teiste alldistsipliinide seas on ka loogika keelefilosoofia ja poliitiline filosoofia
Ehkki mingil juhul ei saa L��ne filosoofiatraditsiooni pidada �helgi selle ajahetkel �htseks v�ib �elda et ta �ldsuunitlus on aegade jooksul teinud l�bi v�ga olulisi kannap��rdeid Kui antiikaegne L��ne filosoofia oli teadustega tugevalt l�bi p�imunud ning enamjaolt kas ei suhestunud religiooni kuigi selgelt v�i seoses kristluse leviku aegse religioossete k�simuste aktualiseerumisega �hiskonnas toetas aktiivselt �ht v�i teist levinud usundit siis oli praktiliselt kogu keskaegne filosoofia religioosne ja seel�bi j�id teaduslikud k�simused filosoofilise dispuudi fookusest k�rvale Uusaegse Euroopa ilmalikustumise k�igus intensiivistus teadustegevus ja sellest peale on aina enam eriteadusi filosoofiast iseseisvunud Samas on varasemate etappidega v�rreldes oluliselt suurenenud teadusfilosoofia osakaal ning filosoofia ja eriteaduste t�helepanu samadele k�simustele religioosse filosoofia kaal L��ne filosoofias on seevastu langenud
Anal��tiline ja kontinentaalne filosoofia
Mugavuse m�ttes v�ib jagada kaasaegse L��ne akadeemilise filosoofia kaheks traditsiooniks kuna m�iste "L��ne filosoofia" kasutus viimasel sajandil on sageli ilmutanud kallakut �hele v�i teisele poole
Anal��tilisele filosoofiale on iseloomulik t�ppisl�henemine filosoofiliste k�simuste keele anal��sile Selle eesm�rk on paljastada probleemide aluseks olevat m�istelist segadust Anal��tiline filosoofia domineerib angloameerika filosoofias kuid selle juured on osalt ka mandri-Euroopas kus seda samuti praktiseeritakse Anal��tilise filosoofia traditsioon algas 20 sajandi alguses Gottlob Fregega seda j�tkasid Bertrand Russell G E Moore ja Ludwig Wittgenstein
Kontinentaalne filosoofia on nimetus erinevate koolkondade kohta mis tegutsevad valdavalt mandri-Euroopas kuid ka mitmete ingliskeelsete �likoolide humanitaarteaduskondades ja v�ivad tegeleda keele metaf��siliste probleemide poliitilise teooria perspektivismi v�i kunsti ja kultuuri mitmesuguste aspektidega �ks kontinentaalfilosoofia koolkondade viimase aja huvipunktidest on katse tuua akadeemilisse filosoofiasse mittefilosoofilistena tunduvaid teemasid muutes tavaootusi filosoofia �lesannetele
Stanley Cavell filosoof kelle huvid pole ei kindlapiiriliselt "anal��tilised" ega "kontinentaalsed" kirjeldab seda erinevust l�henemises kirjutades "filosoofia on p�ritav kui kas lahendatavate probleemide kogum nagu seda teevad angloameerika anal��tikud v�i loetavate tekstide kogum nagu seda teeb Euroopa v�lja arvatud muidugi seal kus on taas vastu v�etud anal��s On tuntav kuidas sellest p�rilusviiside erisusest tulenevad erinevad koolitusimperatiivid erinevad standardid kriitikaks ja vestluseks erinevad kompositsioonižanrid erinevad autoripersoonid" "The Philosopher in American Life" Emerson’s Transcendental Etudes 45-46
Ida filosoofia
Ida filosoofia j�rgib arvukaid traditsioone mis p�rinevad muistsest Indiast ja Hiinast v�i olid seal populaarsed Kuulsate Ida filosoofide seas on Kapila Jadžnjavalkja Gautama Buddha Akšapada Gotama Nāgārdžuna Kong Fuzi Laozi Zhuangzi Mengzi Xun Zi Zhu Xi Wang Yangming Dharmakirti Šānkara Ramanudža Vivekananda Aurobindo ja Sarvepalli Radhakrishnan
India filosoofia on ehk L��ne filosoofiaga k�ige paremini v�rreldav Nii uurib muistne njaaja koolkond loogikat nagu seda teevad ka m�ned kaasaegsed anal��tilised filosoofid; kuid on ka olulisi erinevusi n�iteks r�hutas muistne India filosoofia traditsiooniliselt koolkondade v�i muistsete tekstide mitte �ksikute filosoofide �petusi kellest enamik kirjutas kas anon��mselt v�i kelle nimesid lihtsalt ei antud edasi
Filosoofia ja teaduste suhe
Levinud on seisukoht mille j�rgi kuuluvad filosoofia valdkonda k�simused millele eriteadused kas ei paku lahendust v�i mille eriteaduslikke lahendusi peavad nende k�simuste filosoofilistena k�sitlejad ebapiisavateks Selline m��ratlus n�itab muidugi l�htumist vastandusest teaduse ja filosoofia vahel
Seoses eriteaduste iseseisvumisega on viimastel sajanditel aina levinum olukord kus filosoofia ja teadus tegelevad samade probleemidega K�simus filosoofia p�ristise osa olemasolust ja filosoofia m�ttekusest on olnud �ks anal��tilise filosoofia l�htepunkte
Rakendusfilosoofia
Ehkki filosoofiat peetakse tihti l�binisti abstraktseks alaks on sel ka praktilisi rakendusi K�ige ilmsemad rakendused on eetikal – eriti rakenduseetikal ja poliitikafilosoofial Poliitikafilosoofia suurkujude n�iteks Kong Fuzi Kautilya Sun Zi John Lockei Jean-Jacques Rousseau Karl Marxi John Stuart Milli Mahatma Gandhi ja John Rawlsi vaated on kujundanud ja p�hjendanud erinevaid valitsusvorme ja nende tegusid
Rakenduslikust vaatenurgast on oluline ka epistemoloogia mis v�ib aidata korrigeerida arusaamu teadmisest t�estusest ja �igustatud uskumustest Kaks kasulikku teed mille kaudu epistemoloogia ja loogika v�ivad reaalset maailma m�jutada on ajakirjandusteooria ja kriminalistika
�ldises plaanis v�ivad mitmesugused erifilosoofiad nagu "�igusfilosoofia" "matemaatika filosoofia" jts aidata vastavate alade spetsialistidel oma eriala teoreetilisi v�i kontseptuaalseid l�htealuseid paremini m�ista
Enamgi veel viimasel ajal on tekkinud uus tegevusala filosoofiline n�ustamine mille praktiseerijad rakendavad filosoofilist l�henemist igap�evaelu probleemide lahendamisel Ka on mitmed ida filosoofia harud aidanud leevendada miljonitel inimestel �revusprobleeme keskendudes meditatsioonile sisemisele rahule ning seosele kehalise ja vaimse tervise vahel
Filosoofia terminoloogia
Filosoofilised terminid kujunevad v�lja kahel viisil nii-�elda s�nalt t�hendusele ja t�henduselt s�nale
Tavakeeles olemasolevatest s�nadest millel on oma t�hendusv�li kuid mille t�hendus ei ole selgelt piiritletav kujunevad tasapisi filosoofia terminid ja v�iks vist isegi �elda et "filosoofide tavakeel" Kui filosoofid omavahel oma tavakeelt r��givad siis ei maksa arvata et nad oskavad iga s�na defineerida isegi juhul kui see s�na on filosoofia "termin" Veel enam filosoofid kipuvad vaidlema iga s�na t�henduse �le ja n�iteks k�simusest mida t�hendab teadmine on saanud omaette filosoofiline probleem
Siin meenutab olukord seda olukorda mis esineb luules S�nu mida luuletaja kasutab ta ei defineeri S�na t�henduse m�istmine lugeja poolt tugineb selle s�na t�hendusele tavakeeles ning ka luuletraditsioonis mida v�iks nimetada "luuletajate tavakeeleks" Teisalt kipub luuletaja andma s�nadele erilise selle luuletaja isikup�rasesse luulekeelde kuuluva v�i ka �he konkreetse luuletuse puhul kehtiva t�henduse mida lugeja m�istab aimamisi ja mille piirjooned on lahtised Ka filosoofias juhtub et m�ne termini m�istmiseks tuleb tunda nii vastava s�na t�hendusv�lja tavakeeles selle termini kasutamise traditsiooni filosoofia ajaloos kui ka konkreetse filosoofi loomingut tervikuna ning samuti tuleb vihjete varal aimata mida filosoof silmas peab �he ja sama termini erinevad t�hendused tekivad k�esolevas l�igus kirjeldatud juhul traditsioonide lahknemise t�ttu Traditsioonide lahknemine omakorda p�hineb klassikute isikup�rasel s�nakasutusel
Juhtub muidugi ka nii et m�ni filosoof v�tab kasutusele uue m�iste ning t�histab selle siis mingi s�naga See olukord on sarnane terminite kasutuselev�tule defineerimise teel matemaatikas �helt poolt on termini t�hendus �hem�tteline ning see n�uab termini kasutamisel t�psust Termini kasutamise �igsus on kontrollitav Teiselt poolt v�imaldab just t�pse definitsiooni seega siis ka t�pse m�iste olemasolu muuta fikseeritud m�iste v�ljendamiseks kasutatavat terminit kui tahes sageli Sellisel juhul ei tasu norida s�nade kallal vaid tuleb olla salliv kui tahes imelike s�nakasutuste vastu eeldusel et filosoof teeb t�pselt selgeks mida ta �he v�i teise terminiga silmas peab S�nade mitmet�henduslikkus p�hineb k�esolevas l�igus kirjeldatud juhtumil s�nade tinglikkusel
Filosoofia m�iste ja filosoofiak�situste ajalugu
Hegel
"Filosoofiliste teaduste ents�klopeedias" toob Georg Friedrich Wilhelm Hegel v�lja et erinevalt teistest teadustest puuduvad filosoofial ettekujutusest antud esemed ja valmis meetod Nagu religioonilgi on filosoofial esemeks t�de nimelt Jumal Nagu religioongi k�sitleb filosoofia Jumalat seej�rel loodust ja inimvaimu l�plikkuse valda looduse ja vaimu vahekorda ning nende vahekorda Jumalaga kui oma t�ega Enne filosoofiani j�udmist tutvutakse filosoofia esemetega ettekujutuste kaudu; filosoofia on esemete m�tlev vaatlus mis vajab ettekujutusi Filosoofia ei v�ta eeldusena midagi endast v�ljapoole j��vat vaid peab n�itama oma sisu paratamatust t�estama nii oma esemete olemist kui ka nende m��ratlusi � 1 Filosoofia on m�tlemine m�tte vormis m�isteline m�tlemine Religioonis m�eldakse sama eset mittem�isteliselt � 2
Filosoofiatraditsioone
Aafrika filosoofia
Araabia filosoofia
Anal��tiline filosoofia
Budistlik filosoofia
Eesti filosoofia
Hiina filosoofia
Ida filosoofia
India filosoofia
Indoneesia filosoofia
Islami filosoofia
Jaapani filosoofia
Juudi filosoofia
Kontinentaalne filosoofia
Ladina-Ameerika filosoofia
L��ne filosoofia
L��ne filosoofia ajalugu
Vene filosoofia
Filosoofia harusid ja valdkondi
Ajafilosoofia
Ajaloofilosoofia
Aksioloogia
Eetika
Esteetika
Filosoofia ajalugu
Filosoofiline loogika
Haridusfilosoofia
Keelefilosoofia
Kriitiline teooria
Matemaatikafilosoofia
Metafilosoofia
Metaf��sika
Ontoloogia
Poliitikafilosoofia
Rakendusfilosoofia
Religioonifilosoofia
Teadusfilosoofia
Tunnetusteooria
Vaimufilosoofia
�igusfilosoofia
Kuulsamaid filosoofe
Sokrates
Platon
Aristoteles
Aquino Thomas
Ren� Descartes
John Locke
Gottfried Wilhelm Leibniz
David Hume
Immanuel Kant
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Friedrich Nietzsche
Edmund Husserl
Gottlob Frege
Bertrand Russell
Ludwig Wittgenstein
Willard Van Orman Quine
Vaata ka
Filosoof
Philosophia
Filosoofide loend
Filosoofia m�isteid
Filosoofiliste teoste loend
Eesti filosoofia
V�lislingid
Indrek Meos
Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus folkloorist ehk rahvaluulest Folkloristika tegeleb folkloori kogumise talletamise s�stematiseerimise anal��simise ja publitseerimisega
Folkloristikaga tegelev teadlane on folklorist
Folkloristika ajalugu
Rahvaluuleteaduse kujunemine algas valgustusajastul 18 sajandi teisel poolel Valgustusega kaasnesid drastilised muudatused �hiskonnas kiri sai valdavaks taandus seisuslikkus esile t�usis haritlaskond algas industrialiseerumine t�usis poliitiline huvi rahva vastu toimus sotsiaalne eneseteadvuse t�us Valgustusajastut iseloomustab huvi erinevate eluvaldkondade vastu ja �hiskonna uurimine etnograafia geograafia demograafia M�iste "rahvas" t�hendas metsikut primitiivset kirjaoskamatut Romantismis eristati �lemkihti kirjaoskusega linnaelanikkonda kellel oli kultuur ja alamkihti kirjaoskamatuid talupoegi kellel kultuuri ei arvatud olevat
Eestis
Eesti rahvaluuleuurimist on m�jutanud �helt poolt eesti kultuuri ja teaduse �ldine arengujoon 19 sajandi kultuurimurrang jne teiselt poolt rahvusvahelised teaduskontaktid saksa n�ukogude soome jm
Valgustus- ja romantismiajastul hakati Euroopas huvi tundma v�ikeste eksootiliste rahvaste vastu Eestis avaldus see baltisakslastest estofiilide tekkega kes uurisid eesti keelt ja kultuuri
Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19 sajandil saksa keele m�jul Esimesed eestikeelsed terminid olid t�lkelised ja kirjeldavad Friedrich Reinhold Kreutzwald kasutas oma 1861 aasta rahvaluule kogumise �leskutses s�nu "vana vara" Esimest korda kasutas terminit "rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu t�henduses 1878 aastal Jakob Hurt viis oma 1896 aasta k�nes l�puks saksakeelsed terminid eestikeelsetega vastavusse Hurt nimetas "rahvam�lestusteks" die Volks�berlieferungen k�ike mida rahvas oma minevikust m�letab need on nii jutud kui ka kombed arvamised usk �tlemised ja ka laulud "Rahvam�lestuste" alaliikideks olid n�iteks "vanad jutud" die M�rchen "rahvalikud ajaloolised jutustused" die Sagen "vaimulikud rahvajutud" die Legenden "pruugid ja kombed" die Sitten und die Gebr�uche
Folkloristika m�isteid
- itk
- Kalevala-m��t
- Kalevala-m��duline luule
– legend
– loomism��did
– m��t
– par�mioloogia
– p�rimus
– regilaul
– regiv�rss
– saaga
Vaata ka
Folkloristide loend
Eesti m�toloogia
Etnograafia
Etnoloogia
Etnomusikoloogia
M�toloogia
Eesti rahvakalender
Rahvamuusika
Rahvausund
Fotograafia on kogum protsesse mille abil j��dvustatakse valgustundliku materjali v�i valgustundliku elektroonilise seadme abil reaalsetest objektidest t�ep�raseid ja detailseid kujutisi
Seadet mida kasutatakse kujutise j��dvustamiseks nimetatakse fotokaameraks ehk fotoaparaadiks Saadud t�ep�rast kujutist nimetatakse fotoks ning kujutise salvestamist fotoaparaadiga nimetatakse fotografeerimiseks ehk pildistamiseks
Fotograafia ajalugu
13 sajand
Nimetus "kaamera" p�rineb fotograafia eelk�ijaks olnud camera obscurast ehk pimekambrist Camera obscura oli kasutusel juba 11 sajandil ning 13 sajandi l�pul kasutati seda astronoomide poolt P�ikese vaatlemisel L��tse asemel kasutab see kaamera �ksnes v�ikest auku mida l�binud valguskiired projitseerivad kambri vastasseinale �mberp��ratud kujutise ava ees olevatest esemetest
16 kuni 17 sajand
L�bimurdeks on l��tse taasavastamine 1550 aastal mille abil suudeti luua heledamaid ning samas ka teravamaid kujutisi
18 sajand eelk�ijad ja eellugu
Vaata ka laterna magica panoraam ja dioraam Keemikud n�iteks Humphry Davy hakkasid valgustundlikke aineid uurima ning loodud kujutise kinnisteid otsima
19 sajand Varased tehnoloogiad
Fotograafia alaliigid
Digitaalfotograafia on fotograafia alaliik kus tulemuseks on digitaalne pilt mida v�ib vaadata arvutiekraanil v�i m�ne muu seadme vahendusel v�i muuta see printimise teel paberfotoks Digitaalfotograafias salvestatakse pilt digitaalse infona
Digitaalfotograafia eeliseks v�rreldes filmi peale pildistamisega on vahetu tulemus ning operatiivsus See v�imaldab pilti n�ha kohe p�rast pildistamist seda edastada elektrooniliselt ilma f��silise kohaleviimiseta t��delda kasutada ning v�ljastada f��silisel kujul
Fotograafia stiilid
Pitoreskne fotograafia ehk pitorealism
Vaata ka
Foto
Fotokunst
Fotograaf
Fotograafide loend
Aerofotograafia
Digitaalfotograafia
Loodusfotograafia
Loodusfotograaf
Pulmafotograafia
S�jafotograafia
Refotograafia
Stereofotograafia
Eesti Fotop�rand
Fotoajakirjandus
Fotot��tlus
Kirjandus
Kaljula Teder "Eesti fotograafia teerajajaid Sada aastat 1840–1940 arenguteed" Illustreeritud fotodega muuseumide raamatukogude arhiivide klubide ja eraisikute kogudest Tallinn Eesti Raamat 1972 148 lk
Moonika Teemus Reisides toas Pano- kosmo- ja dioraamadest Tallinnas ja Tartus 1826–1850 Tartu 2005 ISBN 9949-11-122-6
Geoloogia on teadus mille uurimisobjektiks on planeet Maa Geoloogia uurib Maa koostist ehitust ning neid m�jutavaid tegureid Samuti Maa ning tema eluvormide ajalugu alates Maa s�nnist ligikaudu 455 miljardit aastat tagasi
Traditsiooniliselt loetakse geoloogia uurimisobjektiks nn tahket Maad Seega ei kuulu atmosf��ri uuriv meteoroloogia ning h�drosf��ri uuriv h�droloogia otseselt geoloogiliste teaduste hulka Et erinevad geosf��rid moodustavad siiski �htse terviku siis tekkis vajadus Maa kui s�steemi �htse k�sitluse j�rgi mis panigi 20 sajandi teisel poolel aluse uuele teadusele nimega Maa s�steemi teadus
Klassikaliselt on geoloogia olnud vaid Maad uuriv teadus j�ttes teised taevakehad astronoomiale Kuid viimaste aastak�mnete jooksul on kuhjunud palju uusi andmeid Kuu Marsi Veenuse ja teiste P�ikeses�steemi kiviste taevakehade kohta ja on s�ndinud teadusharu nimega planeetide geoloogia
Geoloogia on retrospektiivne teadus See t�hendab seda et geoloogid uurides kivistisi kivimeid mineraale setteid isotoope jms �ritavad teada saada mineviku klimaatilisi tingimusi elustikku ja selle arengut mandrite asukohti ning omavahelist paiknemist jne
Geoloogia eesm�rgiks on rekonstrueerida v�imalikult t�pselt Maa ajalugu ja teha kindlaks tema palet muutvate protsesside p�hjused ja toimimismehhanismid Seet�ttu jaotatakse geoloogiat traditsiooniliselt ajalooliseks ja d�naamiliseks geoloogiaks
Ajalooline geoloogia uurib Maa ajalugu t�psemalt tema paleogeograafiat elustiku evolutsiooni paleontoloogia kliimamuutusi paleoklimatoloogia jms D�naamiline geoloogia tegeleb kivimite petroloogia mineraalide mineraloogia Maa pinda kujundavate protsesside geomorfoloogia jms uurimisega
Geoloogia on v�ga interdistsiplinaarne teadus S�ltuvalt spetsialiseerumisest on geoloogidel vaja h�id teadmisi f��sikast keemiast v�i bioloogiast
Geoloogia on ka rakenduslikult t�htis teadus N�iteks h�drogeoloogia uurib p�hjavett selle teket koostist ja liikumist ehitusgeoloogia pinnase sobivust ehitiste rajamiseks maavara�petus maardlate teket koostist geoloogilist ehitust paiknemist jne
Geoloogia ja teiste teaduste piirimail on arenenud n�iteks paleontoloogia geokeemia ja geof��sika
Geoloogilised teadusharud
ajalooline geoloogia
d�naamiline geoloogia
ehitusgeoloogia
geoarheoloogia
geof��sika
geokeemia
geokronoloogia
geomorfoloogia
geotektoonika
glatsioloogia
h�drogeoloogia
isotoopgeoloogia
kaevandusgeoloogia
keskkonnageoloogia
kristallograafia
kristallooptika
kvaternaarigeoloogia
litoloogia
Maa s�steemi teadus
meregeoloogia
mineraloogia
naftageoloogia
paleoklimatoloogia
paleontoloogia
petroloogia
rakendusgeoloogia
regionaalgeoloogia
sedimentoloogia
seismoloogia
speleoloogia
stratigraafia
struktuurigeoloogia
vulkanoloogia
Vaata ka
Geoloog
Loendid
Geoloogia m�isteid
Eesti loodusm�lestiste loend
Geoloogide loend
Maailma loodusm�lestiste loend
Kivimite loend
Maav�rinate loend
Mineraalide loend
Eesti r�ndrahnude loend
Vulkaanide loend
Vulkaanit��pide loend
Kirjandus
V�lislingid
S�nastikud
Haridus on �ppeprogrammidega etten�htud teadmiste oskuste ja vilumuste v��rtuste ja k�itumisnormide s�steem mida �hiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib<ref>< ref>
Hariduseks v�idakse nimetada teadmiste jne omandamist m�nes spetsiifilises valdkonnas aga ka eluks vajalike kogemuste omandamist laiemas t�henduses st pigem �ldist ning �hiskonna poolt suunatud sotsialiseerumise ja kultuuriga kohanemise protsessi
Hariduseks nimetatakse �htlasi sel viisil omandatud v�i omandatavaid teadmiste oskuste ja vilumuste s�steemi ennast nt kui r��gitakse kellegi haridusest vms
Haridus on kultuuri funktsioon ja vastupidi
Haridust k�ige otsesemas t�henduses omandatakse �ppeasutustes
Hariduse liigitus �lesannete alusel
�ldharidus
�ldharidus on teadmiste oskuste vilumuste v��rtuste ning k�itumisnormide s�steem mis v�imaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks kes on suuteline elama v��rikalt austama iseennast oma perekonda kaasinimesi ja loodust valima ning omandama talle sobivat elukutset tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust
Kutseharidus
Kutseharidus on teatud erialal t��tamiseks teatud kutse saamiseks teatud ametikohale kandideerimiseks v�i selle s�ilitamiseks vajalike teadmiste oskuste vilumuste v��rtuste ja k�itumisnormide s�steem mille omandamine ja t�iendamine loob eeldused tulemusrikkaks professionaalseks tegevuseks
Huviharidus
Huviharidus on teadmiste oskuste vilumuste v��rtuste ja k�itumisnormide kogum mis on omandatud s�steemse juhendatud tegelemise kaudu vaba tahte alusel tasemekoolitusest t��alasest koolitusest ja t��st vabal ajal ning mis loob v�imalusi isiksuse mitmek�lgseks arenguks
Hariduse liigitus tasemete alusel
Alusharidus
Alusharidus on teadmiste oskuste vilumuste ja k�itumisnormide kogum mis loob eeldused edukaks edasij�udmiseks igap�evaelus ja koolis
P�hiharidus
P�hiharidus on riigi haridusstandardiga etten�htud kohustuslik �ldharidusmiinimum P�hihariduse omandamine loob eeldused ja annab �iguse j�tkata �pinguid keskhariduse omandamiseks P�hiharidus on 1–9 klass
Keskharidus
Keskharidus on haridustase mis p�hineb p�hiharidusel Keskharidus jaguneb �ldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks
�ldkeskharidus on p�hikooli ja g�mnaasiumi riikliku �ppekavaga kehtestatud n�uete kogum �ldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab �iguse j�tkata �pinguid k�rghariduse omandamiseks
Kutsekeskharidus on kutseharidusstandardi ja kutse- v�i erialade riiklike �ppekavadega kehtestatud n�uete kogum Kutsekeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab �iguse asuda t��le �pitud kutse- v�i erialal v�i j�tkata �pinguid k�rghariduse omandamiseks
Vaata ka
Kasvatus
�ppimine
�petamine
Kultuur
Haritus
Haritlane
Teadus
�petajate loend
Keskkonnaharidus
�hisharidus
Rakendusk�rgharidus
Innove
Maailma �likoolide loend
K�rgkoolide loend riikide kaupa
Eesti haridus
Viited
See loend loetleb harrastusi
B
bibliofiilia –
bonistika
E
ekslibristika
F
faleristika –
ferridromofiilia –
filateelia –
fillumeenia –
filofoonia –
filokartia
fotograafia –
fromoloogia
G
gumofiilia
H
heraldika
J
jahindus
K
kalandus –
kalendristika –
kepik�nd
kiiking –
kopoklefiilia –
kofrokartia
L
langevarjuh�pped –
lebelistika –
lilleseade
loteristika-
M
matkamine –
meisterdamine –
merematkamine –
m�ngud -
m�lkky
N
numismaatika
O
origami
P
paintball
- planking
- purjetamine
R
raudteemudelism
S
sukeldumine
Z
zorbing
T
taksidermia
- tervisesport
W
Wardriving
Informaatika ehk arvutiteadus ka arvutiasjandus; inglise computer science saksa Informatik prantsuse informatique on info struktuuri hankimist t��tlemist ja esitamist k�sitlev teaduse ning tehnika haru Informaatikat seostatakse t�nap�eval eesk�tt arvutitega
Definitsioon
Eestikeelsetes teatmeteostes on informaatikat defineeritud nii
"arvutil p�hineva infot��tlusega tegelev teaduse ja tehnika haru"
"arvutip�hise infot��tlusega tegelev teaduse ja tehnika haru mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga"<ref>< ref>
Nimi
Eesti keeles on informaatika kohta k�ibel peamiselt nimetus mille eeskuju on v�etud saksa ja prantsuse keelest Inglise keele eeskujul moodustatud "arvutiteadus" on v�hem kasutatav ning m�nikord m�istetakse selle all informaatika haru teoreetilist informaatikat
S�nad Informatik ja informatique on moodustatud s�nast Information v�i information informatsioon s�nade Mathematik ja math�matique matemaatika eeskujul S�na v�eti saksa ja prantsuse keeles kasutusele 1960ndatel
Inglise keeles ei ole s�na informatics laia kasutamist leidnud Selle asemel kasutatakse otseselt arvutitele viitavat terminit computer science Et v�ltida paljude informaatikute meelest liiga tihedat sidumist arvutitega kasutatakse ka v�ljendit computing science arvutusteadus
Informaatika harud
Informaatika p�hiharud on teoreetiline informaatika ehk arvutiteadus kitsamas m�ttes praktiline informaatika ja tehniline informaatika ehk arvutitehnika K�rvalvaldkondade seas on interdistsiplinaarsed teadusharud informaatika didaktika tehisintellekt ja sotsiaalinformaatika
Rakendusinformaatika h�lmab informaatika rakendusi igap�evaelus ja teistel erialadel n�iteks majandusinformaatika geoinformaatika meditsiiniinfomaatika
Informaatikuid
Aladdin Ayesh
Edsger Wybe Dijkstra
Bill Gates
Jordan Hubbard
Bill Jolitz
Brian Kernighan
Donald E Knuth
Marvin Minsky
Dennis Ritchie
Richard Stallman
Linus Torvalds
Ken Thompson
Alan Turing
Eesti informaatikuid
Ustus Agur
Ahto Buldas
�lo Jaaksoo
Peeter Normak
Jaak Vilo
Leo V�handu
Viited
Vaata ka
Amdahli seadus
Andmestruktuurid
Andmeturve
Arvutiv�rk
Bioinformaatika
Infoarhitektuur
Informaatika m�isteid
Informatsioon
Informatsiooniteooria
Infos�steem
Internet
Programmeerimine
Riistvara
Tarkvara
Telekommunikatsioon
Kirjandus
Peter Rechenberg Was ist Informatik? Eine allgemeinverst�ndliche Einf�hrung 2000
J�rg Desel Das ist Informatik 2001
Claus Rautenstrauch Thomas Schulze Informatik f�r Wirtschaftswissenschaftler und Wirtschaftsinformatiker 2002
Heinz-Peter Gumm Manfred Sommer Einf�hrung in die Informatik 2006
Peter Rechenberg Informatik-Handbuch 2006
Dieter Werner Taschenbuch der Informatik 2007
Ingliskeelne Vikipeedia inglise Wikipedia The Free Encyclopedia on suurim Vikipeedia keeleversioon See on asutatud 15 jaanuaril 2001 ning seda kuup�eva v�ib lugeda ka Vikipeedia alguseks
2012 aasta mai seisuga on seal �le 39 miljoni artikli ning enam kui 16 miljonit registreeritud kasutajat
V�lislingid
Inimgeograafia ehk �hiskonnageograafia on geograafia haru mis uurib inimeste elu ja majandustegevust kohalikul regionaalsel ja �lemaailmsel tasandil ruumis ja ajas Inimgeograafia on �ks kahest peamisest geograafia suunast Inimgeograafia on sotsiaalteaduste haru mis uurib maailma inimesi kogukondi ja kultuure keskendudes koha- ja ruumisuhetele Inimgeograafia anal��sib inimkonna looduse ja inimtegevuse vastasm�ju ja suhteid nii looduse kui ka �hiskonna seisukohast Inimgeograafia erineb loodusgeograafiast selle poolest et keskendub inimtegevusele ja kasutab sagedamini kvalitatiivseid uurimismeetodeid Teadusharuna on inimgeograafia ise�ranis mitmek�lgne meetodite ja teoreetiliste l�henemiste poolest
Inimgeograafia peamised allharud on majandus- sh t��stus- p�llumajandus- veondus- ja turismigeograafia sotsiaal- sh rahvastikugeograafia ja asustusgeograafia linna- ja ruraalgeograafia poliitiline sh valimis- ja s�jageograafia ning geopoliitika meditsiini- ajalooline kultuurigeograafia sh keelte ja religioonide geograafia jm
Ajalugu
Nii loodus- kui sotsiaalgeograafilistel teadmistel on pikk ajalugu Geograafia ajaloos on geograafid tihti kirja pannud ja seletanud n�htuseid mida t�nap�eval k�sitletakse loodusgeograafia asemel pigem inimgeograafia osana N�iteks Vana-Kreeka geograaf ja ajaloolane Hekataios Mileetoselt kirjeldas nii antiikmaailma elanikke kui ka loodusolusid
Geograafiat hakati Inglise �likoolides �petama 16 sajandi l�pus USAs 19 sajandi alguses Formaalse akadeemilise teadusharuna tunnustati geograafiat alles 18-19 sajandil
1830 aastal rajati Inglismaal Kuninglik Geograafiaselts Royal Geographical Society <ref>< ref> esimene geograafia �ppetool loodi Suurbritannias aga alles 1917 aastal Esimene kes Suurbritannias silma paistis oli Halford John Mackinder keda peetakse geopoliitika ja geostrateegia �heks loojaks Mackinder hakkas Oxfordi �likoolis �petama 1887 aastal
Riiklik Geograafiaselts National Geographic Society loodi 1888 aastal USAs ja see hakkas publitseerima ajakirja National Geographic millest sai geograafia populariseerija omades seda rolli t�nap�evani Riiklik Geograafiaselts on pikka aega pakkunud geograafiaalast haridust ja viinud l�bi uurimusi
�heks esimeseks n�iteks kus geograafia meetodeid pole kasutatud �ksnes Maa f��sikaliste omaduste kirjeldamiseks ja teoretiseeringuks on John Snow kaart 1854 aasta Broad Streeti koolerapuhangu kohta See kaart on �htlasi ka �heks esimeseks n�iteks meditsiinigeograafiast
Praeguseks k�llaltki selge erinevus loodus- ja inimgeograafia vahel kujunes alles hiljem �hendus inim- ja loodusgeograafia valdkonna vahel avaldub k�ige selgemini keskkonnadeterminismis mis sai populaarseks 19 sajandil ja mis oli tihedalt seotud evolutsioonibioloogia teooriatega Selle suunaga tegelesid Carl Ritter Ellen Churchill Semple Ellsworth Huntington Thomas Griffith Taylor jt
Keskkonnadeterminismi teooriast l�htuvalt s�ltub inimeste tegevus ja k�itumine otseselt neid �mbritsevast looduskeskkonnast 19 sajandi keskel sattus keskkonnadeterminism r�nnaku alla metoodilise j�rjepidevuse puudumise t�ttu hiljem p��de t�ttu �igustada rassismi ja imperialismi
Sarnane inim- ja loodusgeograafia kokkupuude ilmneb ka hilisemas regionaalgeograafias 19 sajandi l�pus ja 20 sajandi esimesel poolel Regionaalgeograafia eesm�rk oli jagada ruum regioonideks ning seel�bi m�ista ja kirjeldada iga regiooni iseloomulikke omadusi nii inim- kui loodusgeograafiast l�htudes S�ilisid m�ned t�helepanekud keskkonna m�just �hiskonnale ja kultuurile nagu keskkonnadeterminismiski k�ll aga possibilismi ja kultuuri�koloogia m�jutustega
1960ndatel toimus kvantitatiivne revolutsioon mis t�i kaasa tugeva kriitika regionaalgeograafia suhtes Heideti ette teadusliku ranguse puudumist ja teadusharu kirjeldavat olemust J�tkati geograafia eristamist geoloogiast ning inimgeograafiat loodusgeograafiast 20 sajandi keskel hakkasid geograafid ruumiprobleemide lahendamisel rakendama statistilisi ja matemaatilisi meetodeid Omandati kvantitatiivsed meetodid ruumimustrite anal��simiseks ning ruumilise organiseerumise mudeli arendamiseks Kvantitatiivrevolutsiooni k�igus loodud edasiarendused on n�htavad geoinfos�steemides Statistika kasutamine ruumimudelite loomine ja positivistlik l�henemine on senini paljudes inimgeograafia k�rvalharudes aktuaalne Selle ajaj�rgu tuntumateks inimgeograafideks on Fred Schaefer Waldo Tobler William Garrison Peter Haggett Richard Chorley William Bunge ja Torsten H�gerstrand
Paljud positivismi kriitikud sidusid end uue esile t�usnud geograafia haruga Kriitilise geograafia esilet�us m�rkis inimgeograafia ajaloos j�rjekordset p��rdepunkti Esile kerkinud biheiviorism p��dis m�ista kuidas inimesed loovad koha ja ruumi ning teevad lokaalseid otsuseid Veelgi m�jukamaks osutus radikaalne geograafia mis t�usis esile 1970ndatel ja 1980ndatel ning toetus marksismi teooriale ning tehnikatele Radikaalset geograafiat seostati selliste geograafidega nagu David Harvey ja Richard Peet Keskenduti eelk�ige inimese k�itumise uurimisele Kasutati nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid �ritati leida lahendusi probleemidele mis kaasnesid kvantitatiivse l�henemisega vastupidiselt eraldatusest mis on iseloomulikum positivismile Kvantitatiivsele l�henemisele heidetigi k�ige enam ette et see ei suutnud kirjaldada elu t�ielikult j�ttes k�rvale inimese m�ju Radikaalne geograafia ja marksismi ning sellega seotud teooriate jooned on oluliseks osaks kaasaegses inimgeograafias Humanistlik geograafia mille �heks tuntumaks esindajaks on Yi-Fu Tuan sarnaneb biheivioristlikule geograafiale kuid on metoodiliselt veelgi kvalitatiivsem Humanistlikus geograafias kasutatakse sageli n�iteks osaluseksperimenti ehk etnograafilist meetodit ning intervjuu- ja ankeetk�sitluse meetodit
Muutused kriitilises geograafias viisid kaasaegsete l�henemisteni teadusharus n�iteks feministlik geograafia uus kultuurigeograafia ning
tiheda seoseni postmodernismi ja poststrukturalismi teoorite ja filosoofiatega
Valdkonnad
Peamised uurimissuunad inimgeograafias keskenduvad j�rgmistele uurimisvaldkondadele
Kultuur
Kultuurigeograafia on ruumiline kultuuriteadus Kultuurigeograafia uurib kultuuritooteid ja norme ning nende muutumist ja suhteid kohtades ning ruumis Kultuurigeograafia kirjeldab ja anal��sib inimeste ruumilist k�itumist ja seda kuidas keel religioon majandus valitsus ja teised kultuurilised fenomenid erinevates kohtades muutuvad v�i j��vad samaks<ref>< ref>
Alajaotus lastegeograafia zoogeograafia keelegeograafia religioonigeograafia seksuaalsuse geograafia
Majandus
Majandusgeograafia uurib inimeste majandusliku tegevuse paiknemist ja ruumilist korraldust
Peamisteks uurimisteemadeks on globaliseerumisprotsessid majanduse ruumiline korraldus institutsioonide �hiskonnakorralduse ja kultuuri m�ju majanduse ruumilisele korraldusele
Alajaotus �ldmajandusgeograafia �ksikute majandusharude geograafia tarbimisgeograafia t��h�ive- ja t��j�u geograafia
Tervis
Meditsiinigeograafia all m�istetakse inimeste haiguste geograafilise leviku tervisliku seisundi ning tervishoiu valdkonna geograafiliste ise�rasuste uurimist
Ajalugu
Ajalooline geograafia on mineviku �hiskondade ruumilise korralduse uurimine
Ajalooline geograafia tegeleb laia temaatika ja probleemistikuga Tavaliseks uurimisteemaks on geograafia ajalugu ja kohtade v�i regioonide muutumine aja jooksul Paljud geograafia ajaloo uurijad tegelevad geograafia seadusp�rasuste muutumisega aja jooksul kaasa arvatud inimeste vastastikm�ju keskkonnaga ja kultuurmaastike loomine
Poliitika
Poliitiline geograafia on ruumiline politoloogia ehk uurib poliitilise tegevuse ruumilist korraldust Poliitiline geograafia uurib nii saaduste jaotumise ruumilist ebav�rdsust kui ka poliitilisi protsesse ja seda kuidas poliitilised protsessid on m�jutatud ruumilistest struktuuridest
Poliitilise geograafia jagunemine rahvusvaheliste suhete geograafia riigisiseste suhete geograafia
Poliitiline geograafia h�lmab n�iteks valmisgeograafiat geopoliitikat ja s�jageograafiat
Rahvastik
Rahvastikugeograafia k�sitleb seda mil m��ral ruumilised muutused rahvastiku levikus koosseisus migratsioonis ja rahvastikukasvus on seotud koha olemusega Rahvastikugeograafia tegeleb ennek�ike paiknemise ja ruumilise korralduse m�juga rahvastikuprotsessidele mitte rahvastikuprotsesside uurimisega
Asustus
Asulastiku geograafia on teadus linna ja maapiirkondadest p��rates erilist t�helepanu asulate sisemise struktuuri asulageograafia ning erinevate asulate vastastikuste m�jude uurimisele asulategeograafia
Uuritakse alasid kuhu on koondunud ehitised ja infrastruktuur ning kus enamik majandustegevusest kuulub teise ja kolmandasse sektorisse Linnageograafia puhul tegeletakse tihedama rahvastikutihedusega aladega
Inimgeograafia Eestis
Eestis on kaks inimgeograafia �ppetooli
Tartu �likooli �koloogia ja maateaduse instituudis on inimgeograafia professoriks Rein Ahas samas t��tavad Ott Kurs Jussi Jauhiainen Garri Raagmaa Tiit Tammaru Ain Kull Erki Tammiksaar Anto Aasa Uudo Pragi �lle Liiber Tiia R�ivas Siiri Silm ja Olle J�rv
Tallinna �likoolis on inimgeograafia professoriks Hannes Palang kes juhatab ka sellealast uurimisr�hma
Tuntud inimgeograafe
Denis Cosgrove
Yi-Fu Tuan
Carl Ritter
Paul Vidal de la Blache
Halford John Mackinder
Carl Sauer
Walter Christaller
Richard Hartshorne
Torsten H�gerstrand
Waldo Tobler
David Harvey
Edward Soja
Doreen Massey
Nigel Thrift
Nikolai Baranski
Nikolai Kolossovski
Gleb Kržižanovski
August L�sch
Vladimir Maksakovski
Friedrich Ratzel
Veniamin Semjonov-Tjan-Šanski
Pjotr Semjonov-Tjan-Šanski
Johann Heinrich von Th�nen
Peter Haggett
Richard Hartshorne
�lis�e Reclus
Viited
Mis tahes arvutiv�rkude v�rgustiku �ldnimetus on internet �lemaailmse TCP IP protokollistikku kasutava arvutiv�rkude v�rgu nimetus on Internet<ref>< ref>
Ajalugu
T�nase Interneti kujundamist alustati 1960 aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutiv�rgust ARPANET mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud s�jav�eliseks MILNETiks Aastail 1962–1968 arendati v�lja paketip�hine tsentraliseerimata andmesidev�rk et tagada t��kindlus ka suurte purustuste n�iteks tuumas�ja korral 1969 aastal toimusid esimesed �nnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California �likoolis Los Angeleses UCLAs prof Kleinrocki juhtimisel ning 1970 aastate alguses t��tasid Vint Cerf ja Robert Kahn v�lja TCP IP protokolli
Aastal 1983 k�ivitati esimene TCP IP arvutiv�rk 200 hostarvutiga ja j�rgmisel aastal alustas t��d sellel p�hinev kommerts-arvutiv�rk
1980 aastate l�pus hakati Genfis Euroopa Tuumauuringute Keskuse CERN-i uurimislaboris arendama jooniseid ja viiteid sisaldavate dokumentide edastamise s�steemi inglase Tim Berners-Lee juhtimisel Aluseks v�eti uus loodav h�pertekstikeel HTML HyperText Markup Language
1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma h�pertekstikeele HTML-i esimese versiooni Teaberuum kus seda kasutama hakati sai veebi World Wide Web WWW nime Samal ajal t��tas Marc Andreessen Illinoisi �likoolist v�lja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija brauseri Mosaic 10 ning Interneti ja veebi laialdasem levik v�is alata
2012 aasta 30 juuni seisuga oli maailmas �le 24 miljardi internetikasutaja
Brauserid
Brauser ehk veebilehitseja on rakendus arvutiprogramm veebilehtede kuvamiseks Selle lisandprogrammidega saab kasutada teisi Interneti-p�hiseid teenuseid
Teenused
Internetis enimkasutatavad andmevahetusprotokollid on IP TCP UDP DNS PPP SLIP ICMP POP3 IMAP SMTP HTTP HTTPS SSH telnet FTP LDAP ja SSL TLS
Populaarsemad teenused mis neid protokolle kasutavad on e-post veeb Useneti uudisgrupid failide jagamine kiirsuhtlus IRC ja MUD Neist enim kasutatakse e-posti ja veebi ning paljud teenused p�hinevad omakorda neil nagu n�iteks postiloendid ja ajaveebid Internet v�imaldab samuti reaalajas pakutavaid teenuseid nagu n�iteks veebiraadiod ja online-videod
Domeen
Domeen on nimeline valdus Internetis mille nimi koostatakse t�htedest ja numbritest kombinatsioonina millele eraldatakse avalik IP-aadress v�i vahemik alamv�rk Internetis Domeene jagatakse esimese ja teise astme domeeniks
�ladomeen
Vaata ka
ARPANET
e-kiri
HTML
Internetisotsioloogia
IP-aadress
TCP IP
V�rguneutraalsus
Veeb
Digil�he
Interneti kuulsuse hall
V�lislingid
Valdo Praust 1997
Kaido Kikkas
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Viited
Johann Voldemar Jannsen s�nninimi Jaan Jensen; 16 mai 1819 Vana-V�ndra vald – 13 juuli 1890 Tartu oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte
Elulugu
Jannsen s�ndis Vana-V�ndra vallas V�ndra m�isas m�ldri pojana 7-aastaselt isa kaotanud �nnestus andekal ja visal poisil vaatamata hariduse puudulikkusele end �les t��tada Juba 19-aastasena t��tas ta kantori hiljem ka k�stri ja alates aastast 1838 koolmeistrina V�ndra k�stri- ja kihelkonnakoolis 1850 kolis P�rnusse kus kuni 1863 aastani oli P�rnu �lej�e Algkooli vallakooli juhataja
Eesti Laulik
Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude t�lkimisega Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht Et h�lbustada laulukooride t��d andis Jannsen 1860 aastal v�lja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised k�la- ja ajalooainelised jutud
P�rnu Postimees
Otto Wilhelm Masingu Maarahva N�dalalehest eeskuju v�ttes otsustas Jannsen taotleda ajalehe v�ljaandmisluba Keiser Aleksander II troonile tulles vajalik luba saadi ja 1857 aasta suvel asutas Jannsen esimese j�rjepidevalt pikemat aega ilmunud eestikeelse n�dalalehe P�rnu Postimees algup�raselt Perno Postimees ehk N�ddalileht mis ilmus P�rnus aastatel 1857–1886 Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm Jannsen toimetas P�rnu Postimeest aastatel 1857 – 1863 Ajaleht v��rtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja v��rikust samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta P�rnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses p��rdus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole olles �ks esimesi haritud eestlasi kes julges oma rahvaga �htekuuluvust niiv�rd julgelt tunnistada Jannsen kasutas Perno Postimehes hiljem uut kirjaviisi aidates kaasa selle �lemaalisele levikule
Eesti Postimees
1863 aastal asus Jannsen elama Tartusse kus hakkas v�lja andma uut ajalehte Eesti Postimees mille sisu oli sarnane Perno Postimehega Perekond Jannseni kodu muutus tolleaegse haritlaskonna �heks peamiseks koosk�imise kohaks Lisaks Carl Robert Jakobsonile ja Jakob Hurdale v�is seal kohata ka eesti kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist Aja jooksul j�id Jannseni seisukohad aga enamiku rahvuslaste arvates liialt alalhoidlikuks ning v�imudepoolseid piiranguid kartes sulges Jannsen oma leheveerud rahvusradikaalidele eestk�tt Jakobsonile aga Hurdale
M�ni kuu enne esimest laulupidu 1869 ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud" Tuntud on ka isamaalaulud "Eesti vennad laulgem r��msast" "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa mu �nn ja r��m" Viimane laul koos soome helilooja Paciuse viisiga on Eesti h�mniks Esimese �ldlaulupeo ajal nimetasid sakslased Jannsenit enda k�ige kurjemaks vaenlaseks
Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku �rkamisaja esimene pool ehk 1860 aastad ning 1870 aastate algus 1865 aastal asutas ta Tartusse laulu- ja m�nguseltsi "Vanemuine" kus lavastati ka esimesed eestikeelsed n�idendid; 1869 aastal organiseeris esimese �ldlaulupeo; 1869 andis v�lja Eesti Postimehe lisana esimese eestikeelse p�llundusajakirja Eesti P�llomees mille toimetamisel oli suuresti abiks tema t�tar Lydia Koidula Jannsen osales Eesti Aleksandrikooli liikumises olles 1870 aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige
1870 aastal pani ta aluse Tartu Eesti P�llumeeste Seltsile olles selle esimene president aasta hiljem oli ta sunnitud loovutama selle koha Hurdale kuid valiti 1872 aasta l�pul uuesti esimeheks Sellele ametikohale j�i ta kuni 1874 aasta l�puni
1880 aastal haigestus Jannsen afaasiasse ta suri k�mme aastat hiljem 13 juulil 1890 Tartus
Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi t�naval h�vis II maailmas�jas kuid s�ilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm"
Kriitika
19 sajandi teisel poolel levitasid Jannsenile vaenulikud ��rmuslased v�idet mille kohaselt Jannsen oli sakslaste poolt �ra ostetud et ta oma ajalehes Eesti Postimees kirjutaks sakslastele meelep�rast juttu Voldemar Miller leidis 1940 aastail arhiivist materjale regulaarsete toetussummade maksmise kohta Eesti Postimehele mida tavaliselt peetakse selle v�ite t�estuseks Eestimaa kindralsuperintendendi Woldemar Schultzi ringkirjas 17 29 detsembrist 1870 on �eldud p�rast nentimist et kristliku rahvalehe asutamiseks pole luba antud Jannsen on oma suure hulga ettetellijate ees raskes seisukorras ja tervitaks tublisid kaast��lisi ajalehele kui igatsetud abi nende m��dutundetuse vastu – ta on n�us t�rkumata vastu v�tma korralikke v�i patriootilisi �htsust ja rahu sisendavaid artikleid Et aga organiseeritud kaast�� mis saksa keeles kirjutatuna ja Jannseni poolt eesti keelde �mberpanduna vastu v�etakse tooks kaasa ajalehe ja toimetamist�� laienemise siis on h�rra v Samson pakkunud talle subventsiooni katmaks ettetellijatearvu teatavat kaotust ja Jannsen on sellise asjade korraldamisega n�ustunud ilma et ta vabadusest oma arvamisavaldusele loobuks Jannsen p��dis rahvuslikku liikumist ja aadlit lepitada ent 1870 aastate Eestis polnud see ilmselt enam v�imalik Nii j�i talle k�lge eestlaste reeturi maine mida ilmselt tegelikult ei v��rinud
M�lestuse j��dvustamine
P�rnu linn annab alates 1994 aastast Johann Voldemar Jannseni nimelist auhinda 1893 aastal avati Tartu Maarja kalmistul pidulikult Johann Woldemar Jannseni m�lestussammas kus hallist marmorist sambas asuvas ��nsuses seisab August Weizenbergi loodud Jannseni marmorb�st
Tsitaadid
Viited
Kirjandus
Voldemar Miller "Eestikeelne ajakirjandus baltisakslaste teenistuses" esmakordselt esitatud dokumendid Jannseni ja r��telkondade suhete kohta esmatr�kk Eesti Kirjandus 1940 nr 8 ja Eesti Keel ja Kirjandus 1941 nr 1; uustr�kk V Milleri artiklikogus "Minevikust tulevikku" Eesti Raamat 1972 lk 7–42
Eesti kirjanduse ajalugu II k�ide XIX sajandi teine pool Toimetanud Endel Nirk Eesti Raamat Tallinn 1966 lk 128–157 peat�ki autor Maie Kalda
Malle Salupere „J V Jannsen pietismi ja sotsialismi vahel – Keel ja Kirjandus 1999 nr 12 lk 851-864
Hugo-Herbert Artma "P�rnu �lej�e Algkool 1850–1958" P�rnu 2000; P�rnu �lej�e Algkool 1850–1958" Teine osa P�rnu 2000 Sisaldab Hugo-Herbert Artma Malle Salupere Endel Lauli Kalle Kure jt kirjutisi Johann Voldemar Jannseni tegevusest P�rnus sealhulgas P�rnu �lej�e vallakoolis
Vello Paatsi "Kas Jannsen oli ostetav?" – Keel ja Kirjandus 2001 nr 5 lk 312–323
Malle Salupere „J V Jannseni t�hendus ja tegevus tema ajas poliitiline situatsioon ja k�simus m��davusest – Keel ja Kirjandus 2001 nr 11 lk 765–777 ja nr 12 lk 853–867
Aarne Vinkel "J V Jannseni saatusest eesti kirjandusloos" – A Vinkeli artiklikogumikus "Viimased vaod" Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Tallinn 2002 lk 168–178
Malle Salupere "Postipapa Mitmes peeglis mitmes rollis" T�nap�ev Tallinn 2006 368 lk
Mart Laar "Jannseni pikk lahkumine" – Looming 2006 nr 10 lk 1557–71
Reet V��ri P�rnu Postimees 16 mai 2009
V�lislingid
H Prants Eesti Kirjandus 1921 nr 2
Soolapaberifotod Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus
Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus mille tulemusena juht m�jutab juhitavaid et saavutada organisatsiooni eesm�rgid l�bi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise
Traditsiooniliselt on juhtimise funktsioonideks peetud tegevuste strateegilist ja operatiivset planeerimist jooksvat tegevuste organiseerimist organisatsiooni mehitamist ja selle liikmete motiveerimist erinevate tegevuste koordineerimist ja kontrollimist jms Traditsiooniliselt ja ajalooliselt on juhi m�nedžer direktor juhjataja v�i totaalse v�imu korral diktaator roll olnud sageli v�imu keskne juhi k�ske v�i korraldusi t�idetakse tema poolt omatava v�imu t�ttu ehk hirmust saada karistada Kaasaegne juhtimine l�htub aga t�siasjast et inimesed ei allu v�imule kuna neil on demokraatlikus �hiskonnas valikuvabadus Seet�ttu tuleb inimesed juhi poolt kaasata tegevusse vabatahtlikkuse alusel Juht peab seet�ttu k�skude ja keeldude asemel looma visiooni ja n�itama isiklikku eeskuju visiooni alusel seatud eesm�rkide saavutamiseks Juht on t�nap�eval aina enam liidri ehk teen�itaja rollis Juht peab tulemuste saavutamiseks suutma luua arusaadava visiooni tulevikust ja seadma selle alusel eesm�rgid millega inimesed saavad oma isiklikke eesm�rke siduda Kaasaegset juhti inglise keeles leader eristab traditsionaalsest v�imu alusel talitavast juhist see et teda j�rgitakse vabatahtlikult N�iteks seet�ttu et m�istetakse eem�rgi olulisust v�i eesm�rgi sidet isikliku arenguga Juhtimise fookus on seet�ttu muutunud v�imule baseeruvalt k�sutamiselt tegevuste strateegilisele planeerimisele organisatsiooni liikmete kaasamisele koost��le ja tegevuste sihip�rasele organiseerimisele ja koordineerimisele
Grupi juhtimine juhtimine kui grupi protsess
Sissejuhatus
K�esolevas
artiklis antakse �levaade juhtimisest l�bi kahe aspekti Esimeses osas k�sitletakse juhtimist kui sotsiaal-kognitiivset protsessi ning teises osas on r�huasetus sellel et juhtimine on grupiprotsess Artikli kirjutamisel on tuginetud G Thomase R Martini ja R-E Riggio artiklile „Leading groups leadership as a group proccess mis on ilmunud aastal 2013 ajakirjas Group
Proccesses & Intergroup Relations
Juhtimine on inim�hiskonna �ldlevinud tunnus Erinevad uuringud n�itavad et inimesed on ajast-aega elanud gruppides kus juhi ja j�rgija suhe on kiiresti ilmnenud Juhtimist on vaadetud kui lahendust probleemile koordineerimaks grupiviisilist tegevust l�htuvalt grupi eesm�rkidest
�heks levinuimaks juhtimise m�isteks on „juhtimine on sotsiaalne protsess l�bi mille v�rvatakse ja rakendatakse teiste oskusi ja abi kollektiivsetel eesm�rkidel
'Juhtimine kui sotsiaal-kognitiivne
protsess'
Kuidas j�rgijad teavad kas keegi on hea v�i halb juht? Vaadatuna sotsiaal-kognitiivsest punktist ei saa sellele k�simusele vastata keskendudes vaid liidri loomuomastele headele v�i halbadele omadustele Uurijad arendasid juhtimisteooria mis p�hineb �ratundmisel
Liidri kategoriseerimise teooria – Selle eesm�rk on selgitatada j�rgijate juhtimisraamistiku struktuuri sisu protsessi� ja kellegi liidriks kategoriseerimise tagaj�rgi Liidri kategoriseerimine sisaldab protot��pide sobitamise protsessi kus seda parem on tulemus mida paremini sobivad juhi tunnused j�rgija ootustega v�i protot��biga Seda meeldivamana tajub j�rgija liidrit
Teooria kinnitab et juhtide kategoriseerimine m�jutab oluliselt seda kas liider kiidetakse heaks ning m�jutab l�pptulemusena ka liidri efektiivsust Koosk�las selle vaatega leiti et eriti eeskujulikud liidrid kes sobitusid j�rgijate juhtimisteooriaga saavutasid parema kvaliteediga suhteid j�rgijatega ning nad omavad positiivsemat m�ju j�rgijate p�hendumisele ja t��ga rahulolule
Juhtimine kui grupiprotsess
S�num juhtimisest kui grupi protsessist aitab tasakaalustada liidri-keskset l�henemist mis on domineerinud juhtimisalastes uuringutes Juhtimine ilmneb eranditult grupi kontekstis Juhtimine on grupi omadus liidreid ei saaks eksisteerida ilma j�rgijateta ning j�rgijaid ei saaks eksisteerida ilma juhtideta
�ks enim esilet�usvaid l�henemisi juhtmisest kui grupi protsessist tuleneb sotsiaalse identiteedi anal��sist juhtimises See paneb r�hku ka grupi liikmete sotsiaalsele tunnetusele kuid eriti r�hutab ta tunnetuslikke protsesse mis on p�hiliselt seotud ps�hholoogilise gruppi kuulumisega Grupi liikmeksolek annab inimestele identiteedi ning liidrid v�jendavad kehastavad ja kujundavad grupi identiteedi
Sotsiaalse identiteedi teooria p�hiprintsiip juhtmises on see et grupi liikmeksolek tuleb enam esile ja liikmed identifitseerivad end tugevamini grupiga kus liidrid on rohkem eeskujulikud v�rreldes nendega kes seda on v�hem �Peamine j�reldus on et juhtmine on grupi omadus liidreid ei saaks eksisteerida ilma j�rgijateta ning j�rgijaid ei saaks eksisteerida ilma juhtideta
<nowiki> < nowiki>1970 – 1980 sattusid sotsiaalps�hholoogias laiema vaatluse alla uuringud sotsiaalsest tajust ja sotsiaalsest tunnetusest Toetudes sellele leiti et juhtimine ei ole ainult �lalt-alla protsess vaid see on vastastikune suhe 'kus liidrid ja j�rgijad m�jutavad
teineteist'
Sarnased artiklid
1����� Emery Calvard ja Pierce on oma artiklis Leadership� as� an� Emergent Group� Process �A� Social� Network� Study� of Personality Leadership and Followership 2013 uurisid missugused grupi liikmete personaalsed tunnused ja juhi-j�rgija sarnasus ennustab liidrite ja j�rgijate esile kerkimist klassikalises liidrita grupis Thomas Martin Riggio 2013
2����� Quaquebeke ja Eckloff v�tavad enda uurimuses „Why� Follow?�The� Interplay� of��Leader Categorization�Identification� and� Feeling Respected 2013 vaatluse alla liidri kategoriseerimise teooria koos identieedil baseeruva l�henemise juhtimises Thomas Martin Riggio 2013
'Kasutatud
kirjandus'
Thomas G Martin R Riggio R-E 2013 Leading groups leadership as a group proccess Group Proccesses & Intergroup Relations January
2013; vol 16 1
Juhtimise m�isteid
Ajur�nnak
Alluvuse �hesus
Ametkondlikkus
Arendusjuht
Autoritarism
Elektrooniline ajur�nnak
Liider
Meeskonnat��
Organisatsiooni sotsialiseerumine
Organisatsioonikultuur
Organisatsioonips�hholoogia
Organisatsiooniteooria
Parkinsoni seadus
Peteri printsiip
Vertikaalne integratsioon
V�tmeisik
�pitud vajaduste teooria
Vaata ka
Aja juhtimine
Ettev�tte juhtimine
Haldamine
Inimressursside juhtimine
Infojuhtimine
Juhtimisteadus
Karismaatiline juhtimine
Keskkonnajuhtimine
Koosotsustamine
K�berneetika
Projektijuhtimine
Organisatsioon
S�nkroonne ajur�nnak
Valitsemine
�leminekujuhtimine
Juulirevolutsioon ehk 1830 aasta Prantsuse revolutsioon prantsuse keeles Trois Glorieuses Kolm hiilgavat oli 27–29 juulil 1830 Prantsusmaal toimunud �lest�us millega kukutati Bourboni d�nastiast kuningas Charles X ning troonile p��ses tema kauge sugulane Orl�ansi hertsog Louis-Philippe kuningana Louis-Philippe I
Revolutsiooni ajendiks olid 25 juulil 1830 v�lja antud juuliordonnantsid millega Charles X saatis laiali �sja valitud Saadikutekoja piiras valimis�igust keelates kodanlastel kandideerida parlamenti v�hendas saadikute arvu ja piiras ajakirjandusvabadust kehtestades eeltsensuuri
27 juulil algas Pariisis �lest�us mis l�ppes 29 juulil v�iduga V�imule tuli ajutine valitsus eesotsas pankur Jacques Laffittei ja markiis Gilbert du Motier de La Fayetteiga
Charles X loobus 2 augustil troonist koos oma vanema poja Louis Antoine Kuningapere ainus elusolev meessoost liige peale nende oli Charlesi noorema poja 10-aastane poeg Henri keda aga peeti liiga nooreks et trooni talle anda Orl�ansi hertsog Louis-Philippe kuulutati 31 juulil asevalitsejaks ja 7 augustil kuningaks Ta n�ustus valitsema konstitutsioonilise monarhina Eksiilis hakkas Louis aga nimetama ennast �igusj�rgseks Prantsuse kuningaks Louis XIX-ks ja pidas end selleks surmani 1844 Seej�rel pidas tema vennapoeg Henri end �igusj�rgseks Prantsuse kuningaks Henri V-ks kuni oma surmani 1883 Kummalgi neist polnud lapsi ja nii suri Bourbonide d�nastia Prantsusmaal v�lja
9 augustil 1830 kehtestati uus 1814 aasta omast liberaalsem p�hiseadus Algas juulimonarhia
Juulirevolutsioon innustas p�hjanaabreid belglasi Belgia revolutsioonile mille tulemusel Belgia iseseisvus Hollandi v�imu alt Peale selle korraldati eba�nnestunud �lest�us Itaalias ja Poolas
Juulimonarhia ei osutunud prantslaste seas kuigi populaarseks ja 1848 aasta revolutsiooniga see l�petati Louis-Philippe kukutati ja ta j�igi viimaseks Prantsuse kuningaks Prantsusmaal kehtestati Teine vabariik
Juulirevolutsioon inspireeris Eug�ne Delacroix'd looma tuntud maali "Vabadus viib rahva barrikaadidele"
K�sit�� on tarbe- ja iluesemete valmistamine k�sitsi lihtsaid t��riistu kasutades
Enne t��stuslikku p��ret ja vabrikut��stuse kujunemist valmistati k�ik esemed sisuliselt k�sit��na Elukutselised k�sit��lised kes ei valmistanud asju �ksnes oma tarbeks vaid ka vahetuseks ja m��giks tekkisid arvatavasti koos metallide sulatamise leviku ja linnadega Eestiski tekkisid k�sit��lised seoses linnade arenguga Keskaja Euroopas reguleerisid k�sit��liste tegevust tsunftid ja gildid ning nende reeglid
Sageli jaotatakse k�sit�id meeste ja naiste t��deks Eestis olid traditsioonilised meeste k�sit��d metalli puidu ja savi t��tlemine ja vitspunumine aga naiste k�sit��d kanga ja silmuskudumine �mblemine heegeldamine ja tikkimine
K�sit��stuskoda oli k�sit��stuse alal tegutsevate isikute kutseesindus Eestis See asutati 1935 aastal ja likvideeriti 1940
T�nap�eva arenenud riikides on levinud k�sit�� meelelahutuse ja ajaviitena v�i massitiraažis t��stustoodangust taotluslikult erinevate unikaalesemete valmistamisena enda tarbeks v�i m��giks Selline k�sit�� piirneb tihedalt kunstiga K�sit��s kasutatakse tihti traditsioonilisi t��v�tteid t��riistu ja kujunduselemente kuid neid v�idakse ka �hendada t�nap�evastega
K�sit��alad
Heegeldamine Kudumine Kullassepat�� Maalrit�� N�elumistehnika Pottsepat�� Sepat�� Silmuskudumine Tikkimine Tislerit�� Viltimine �mblemine
Vaata ka
K�sit��selts
Viited
V�lislingid
Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
K�berneetika on teadusharu mis uurib juhtimise sideteenuste sidetehnika ja informatsiooni �ldisi seadusp�rasusi nii tehnilistes looduslikes kui sotsiaalsetes s�steemides Praktilises teoloogias nimetatakse k�berneetikaks �petust kiriku valitsemisest ja juhtimisest
S�na "k�berneetika" tuleb kreekakeelsest s�nast mis t�hendas laevajuhtimiskunsti Juhtimisteooriate t�henduses t�i termini �ldisesse kasutusesse Norbert Wiener
Vaata ka
K�berneetika m�isteid
K�berpunk
K�berseks
Kirjandus
Norbert Wiener Cybernetics or Control and Communication in the Animal and the Machine Hermann Editions in Paris; Cambridge MIT Press Wiley & Sons in NY 1948
W R Ashby 1956 Introduction to Cybernetics Methuen London electronically republished at
F Heylighen & C Joslyn 2001 "" in R A Meyers ed Encyclopedia of Physical Science & Technology 3rd ed Vol 4 Academic Press New York
Manfred E Clynes & Nathan S Kline 1960 "Cyborgs and Space" Astronautics September; reprinted in Gray Mentor and Figueroa-Sarriera eds The Cyborg Handbook New York Routledge 1995
V�lislingid
Kaevandus on koht kus maavarade kaevandamine toimub maa all
Tehniliselt moodustab kaevanduse kaeve��nte ja masinate ning seadmete kogum Kaevanduse juurde v�ib kuuluda pealmaakompleks
Majanduslikult nimetatakse kaevanduseks ettev�te mis kaevandab maap�ues
Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivis�tt kivis�ekaevandus p�levkivi p�levkivikaevandus kulda kullakaevandus soola soolakaevandus teemanteid teemandikaevandus vaske vasekaevandus v��vlit v��vlikaevandus jt
Eestis on p�levkivikaevandused nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Ojamaa kaevandus Ida-Virumaal
Kohtla-N�mmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum
Vaata ka
Allmaakaevandamine
Karj��r
Kapten Irv oli Eesti Rahvav�e ja Kaitsev�e relvastuses olnud soomusrong
Soomusrong kandis algselt nimetust Laiar��pmeline Soomusrong nr 1 LRSR nr 1 p�rast 27 aprillil 1919 aastal soomusrongi esimese �lema kapten Anton Irve hukkumist lahingus Valga l�histel Egle raudteejaama l�histel anti soomusrongile Anton Irve j�rgi nimetus Kapten Irv
1918 aasta novembri l�pus Tallinna Kaitseliidu patrulli pool leitud Tallinnast Kopli kaubajaamast sinna Saksa okupatsiooniv�imude poolt maha j�etud primitiivne soomusrong ehitati Johan Pitka eestvedamisel �mber Tallinnas 29 novembriks 1918 ning soomusrong s�itis 30 novembril rindele
Soomusrongi juhid
30 november – 10 detsember 1918 kapten Karl Parts LRSR nr 1 �lem
10 detsember 1918 – 23 jaanuar 1919 leitnant Anton Irv LRSR nr 1 �lem
24 jaanuar – 30 aprill 1919 alamkapten Eduard Neps soomusrongi Kapten Irv �lema ajutine kohuset�itja
1919–1920 Hans Raudsepp soomusrongi Kapten Irv �lema kt
1920 aasta alguses alamkapten Eduard Neps
september 1921 – m�rts 1923 alamkapten Ernst Grasmandorf soomusrongi Kapten Irv �lema kt
1927 – 1929 Hugo Kulbok soomusrongi Kapten Irv �lem
august 1929 – november 1932 Paul Villemi soomusrongi Kapten Irv �lem
1932 kolonel Karl Tallo soomusrongi Kapten Irv �lem
Hans Raudsepp soomusrongi Kapten Irv �lema kt
Soomusrong
Somusrong koosnes seitsest osast rongi keskel asus vedur selles ees ja tagapool aga soomusrongi dessantroodu kuulipildujatega suurt�ki kaitseks avatud vagun ning ��rmisena suurt�kivagun
Soomusrongi koosseis
;suurt�kivagunid
suurt�kivagun "Wambola" millel 107 mm Schneideri kahur
suurt�kivagun "Pisuh�nd" millel kaks 76 mm v�likahurit
;kuulipildujavagunid
Kuulipildujavagunites paiknesid kaks kuulipildujate komandot 28 raskekuulipildujaga
;dessantvagunid
Dessantvagunites paiknesid soomusrongi dessantpataljon mille suurus oli 1919 aasta suvest 239 meest
Soomusrongi Kapten Irw isikkoosseisu ja relvastuse moodustasid Vabaduss�ja l�pus 12 ohvitseri 145 t��ki ning relvastuseks 22 kuulipildujat 3 suurt�kki
Soomusrongil teenisid ka soomusrongi suurt�kiv�epatarei �lem staabikapten Mart Unt 1602–26041919 rongi sidekomando �lem lipnik Osvald Dreher Lannes LRSR 1 luurekomando �lem lipnik Paul Villemi ning rongi �lema adjutant lipnik Jaan K�nnapuu dessandi �lem J�ri Ratassepp 1930ndatel aastatel teenis soomusrongil Alfons Rebane
Viited
V�lislingid
Kirjandus
Paul Villem "Kapten Anton Irv" Tartu 1935
"Eesti Vabaduss�da 1918 1920" Vabaduss�ja Ajaloo Komitee Tallinn 1937
Mati �un Tiit Noormets Jaak Pihlak "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918 1941" 2003 Kirjastus Sentinel 138 lk ISBN 9789985945544; ISBN 9985945549
Karj��riks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis kus kaevandatakse kive liiva ja mineraale Karj��r on avatud t��pi kaevandus On ka veel teist t��pi kaevandus mida kutsutakse maa-aluseks kaevanduseks ning see koosneb maa-alustest tunnelitest ja kaevandusšahtidest
Karj��ride peamine �lesanne on kaevandada kive ehitusmaterjalide tarbeks ja karj��rid on kasutusel olnud juba tuhandeid aastaid Vanad egiptlased kasutasid p�ramiidide ehitamiseks l�hedal asuvatest karj��ridest saadud hiiglaslikke lubjakivist ja graniidist plokke Kiviplokid kaalusid mitmeid tonne ja need raiuti v�lja k�sitsi Vanas Roomas olid karj��rides t��tajateks tavaliselt orjad ja kurjategijad keda sunniti tegema ekstreemselt rasket t��d marmori- lubjakivi- ja graniidikaevandustes karj��rides
Maailma suurimaks karj��riks on Hull-Rusti karj��r Minnesota l�hedal ja esimene kaevamine tehti seal 1895 aastal Karj��ri pikkuseks on 8 km ja laiuseks 32 km ning s�gavuseks 180 m Kogu karj��r asub 81 km� suurusel alal Karj��ri tegutsemisaja v�ltel on sealt v�lja veetud 700 miljonit tonni kaevist
Ajalugu
Kivide ja muude materjalide kaevandamise meetodid on j�rk-j�rgult muutunud alates esimestest karj��ridest Aswani piirkonnas Egiptuses kus teostati kaevet�id Algselt kasutati karj��rides haamreid kirkasid ja meisleid peitleid mis olid valmistatud kas siis kivist v�i m�nest metallist nagu n�iteks pronks ja raud
Karj��re loodi ka kogukondades kus ei eksisteerinud kivist ehitisi N�iteks Lakota kultuur ei kaevandanud selleks et ehitada maju ja monumente vaid et toota rahu- ja tseremooniapiipe Rahupiibud olid valmistatud metamorfsest kivimist mida kutsuti nimedega catlinite v�i pipestone Rahupiipudel oli oluline osa h�imudevahelistel koosistumistel ning otsuste langetamisel
Karj��risaaduste kasutamine ehitusmaterjalidena n�udis palju rohkem t��d ja energiat kuna materjal tuli karj��rist v�lja vedada k�sitsi Samuti veeti kive karj��ridest v�lja k�ite puust kelkude ja palkide abil See protsess kaasas endaga tuhandeid orjasid ja muid t��lisi
N�iteks Lihav�ttesaare kujude kaevandamisega tahumise ja transpordiga pidi olema seotud terve kogukond Kujude valmistamiseks vajatavad kivid saadi teisest saare otsast �hest ainsast karj��rist K�ige raskem tahutud kujutis kaalub 86 tonni ja teadlased p��avad ikka veel uurida kuidas need kivid sinna transporditi
T�nap�eval kasutatakse karj��rides mehaanilisi t��riistu mis sisaldavad endas puurimistehnikat l�hkeaineid ja suuri veokeid K�vade kivimite l�bimiseks kasutatakse teemant otsaga t��stuslikku puuri M�ned kaevurid kasutavad l�hkeaineid et p��seda ligi soovitud materjalidele L�puks veetakse materjal �ra hiiglaslike veoautode ja kalluritega M�ne veoauto kandev�ime v�ib ulatuda kuni 350 tonnini
Rajamine
Karj��ri rajamisele eelnevad erinevad geoloogilised otsingud ja uuringud maa-ala ettevalmistamine nagu n�iteks metsa v�sa hoonete jms k�rvaldamine ning teised eelt��d Seej�rel maardla avatakse ning j�rgnevad paljandus- koristus- ja rekultiveerimist��d Paljandust��dega eemaldatakse maarde peal olevad maaret piiravad kivimid katend koristust��d seisnevad maarde vahetus kaevamises rekultiveerimist��dega taastatakse karj��ri rajamisel rikutud maade taaskasutatavus
Avamis- paljandus- koristus- ja rekultiveerimist��de tehnoloogia s�ltub peamiselt kaevandatavate kivimite k�vadusest Samuti on olulised faktorid ka maarde paiknemise s�gavus ja ulatus katenditegur ning erinevad �koloogilised n�uded
Puistangute ja kaevandatud alade rekultiveerimisel kujundatakse sobivad pinnavormid Seej�rel taimestatakse need rajatakse veekogud ehitatakse teed ja hooned
Tehnika
T�nap�eval rakendatakse karj��rides peamiselt ekskavaator- v�hem h�drokaevandamist Ekskavaatorkaevandamine sobib igasuguse k�vadusega kivimite h�drokaevandamine peamiselt kergesti uhutavate ja l�heliste kivimite puhul K�vad kivimid purustatakse enne v�ljamist l�hates v�i kobestitega Rakendatakse ka teisi meetodeid nagu n�iteks elektrof��sikaline termiline ja keemiline meetod Avamis- ja paljandust��del kasutatakse katendi teisaldamiseks karj��riekskavaatoreid puistureid v�i h�drotransporti v�ikestes karj��rides ka autovedu Kaevis v�ljatakse harilikult mehaaniliste labidate draglain- rootor- v�i kettekskavaatoritega
Katend t�stetakse ekskavaatoriga v�i veetakse puisturi konveieri v�i veokitega kaevandatud alale v�i karj��ri piirest v�lja Katendi paigutamisega seoses olevaid t�id nimetatakse puistet��deks Puistangu kujundamiseks kasutatakse peamiselt puistangusahku buldoosereid ekskavaatoreid ja skeepereid Kaevise vedamiseks kasutatakse diisel- trolli- v�i gaasiturbiinkallureid lint- v�i plaatkonveiereid puistureid raudteid ja k�isteid
Suurem��tmelised kivid ja agregaadid
Erinevaid t��pi kive kaevandatakse eri eesm�rkidel Kaks peamist t��pi on suurem��tmelised kivid ja agregaadid Suurem��tmelisi kivisid kasutatakse majade ja monumentide ehitamisel v�i siis majade kaunistamisel Samuti valmistatakse neist ka k��gim��blit ja majade katuseid
Agregaatideks kutsutakse liiva kruusa v�i muud suurematest kividest purustatud materjali Agregaate kasutatakse tavaliselt ehitustel kus on vaja saavuta stabiilne aluspind nagu n�iteks teede v�i raudteede ehitusel Agregaate kasutatakse samuti asfalti- ja betoonit��stuses Et materjal oleks k�ttesaadavam rajatakse tavaliselt asfalti- ja betoonitehased karj��ride juurde Asfalti kasutatakse teede ehitamisel ja see on �line materjal mis on segatud kokku agregaatidega Betoon mis leiutati vanas Roomas on segu kleepuvast tsemendist ja agregaatidest Roomlased kasutasid betooni ja agregaate et ehitada tohutuid teid ja akvedukte millest paljud on veel t�naseni s�ilinud
Maavarasid mida kaevandatakse karj��rides
fosforiit
graniit
kaoliniit
kilt
kips
kivis�si
kriit
kruus
liiv
liivakivi
lubjakivi
maagid
marmor
p�levkivi
pruuns�si
savi
M�ju keskkonnale
Karj��rid muudavad nende �mberkaudset keskkonda suurel m��ral Nad h�ivavad suure osa pinnasest ja taimestikust ning sunnivad loomad sealsetest paikadest lahkuma Mahaj�etud karj��rides ei pruugi elutegevus enam taastuda kuna pinnas muutub elamisk�lbmatuks Kaevandamisest tingitud keskkonnam�ju ei l�pe m�et��de l�petamisega ja kaevanduse sulgemisega vaid j�tkub reeglina ka p�rast seda kuigi m�ningases uues kontekstis ning suunitlusega loodusliku olukorra taastumise suunas Kaevet��de l�petamisel ja karj��ri sulgemisel tuleb eelk�ige hinnata kaevandamisj�rgse pikaajalise keskkonnam�ju olulisust kaevev�ljal ja leida v�imalikke lahendusi selle leevendamiseks
J��kreostus
Karj��rid on �leujutuste suhtes tundlikud kuna nad on rajatud allapoole pinnavee taset Keskkonnakaitsjad kardavad et toksilised j��tmed v�ivad sattuda p�hjavette kui mahaj�etud karj��ri vesi puutub kokku pinnaveega V�ltimaks reostust peavad kaevurid aeg-ajalt karj��ridest vett v�lja pumpama
J��kreostuse allikateks v�ivad olla suletavate kaevanduste tootmisterritooriumil asuvad k�tuste m��rde�li ja kemikaalide laod v�i hoidlad nii maapealsed kui ka maa-alused Seal v�ib olla s�ilinud v�i pinnasesse imbunud j��kmaterjale Samuti v�ib j��kreostuse allikateks veel olla kaevanduste territooriumile rajatud pr�gilad ning kasutusest v�ljaminevad j�utrafod ja trafo�lid Pr�gilates v�ib olla saepuru puiduj��tmeid vanarehve ehitusprahti koristusj��tmeid ja teisi loodust reostavaid elemente Taolised pr�gilad on pinnasereostuse suhtes k�rgendatud ohuallikateks kust v�ib vette sattuda mitmesuguseid kemikaale �lisid diislik�tust jne Sellep�rast tuleb nad sulgeda ja reostunud pinnas puhastada
Karj��rij�rved
Mahaj�etud karj��ridest v�ivad saada veega t�itumise korral tehisj�rved Mahaj�etud karj��ride peamisteks veega t�itumise allikateks on p�hjavesi ja sademetevesi Paljud sellised tehisj�rved on selgeveelised ja s�gavad pakkudes endas ujumisv�imalusi nii inimestele kui ka veeloomadele konnad linnud M�nikord on mahaj�etud karj��ride p�hjas kaevandamistehnikat mille t�ttu on nad ujumiseks ohtlikud
Viited
Kartograafia on teaduse ja tehnika haru mis tegeleb geograafiliste kaartide sealhulgas gloobuste valmistamise uurimise ja kasutamisega
Kartograafia kreeka keeles Χάρτης chartis – kaart ja graphein – kirjutama on kaartide valmistamise kunst teadus ja tehnika koos kaartide kui teadusdokumentide ja kunstiteoste uurimisega
Kartograafiaga tegelevat inimest nimetatakse kartograafiks
Traditsioonilise kartograafia peamised probleemid on
Valida kaardistatavad objektid Need v�ivad olla f��silised n�iteks maanteed v�i maat�kid v�i abstraktsed n�iteks riigipiirid v�i kohanimed
Edastada kaardistatava objekti reljeefi lamedal pinnal
Eemaldada kaardistatavalt objektilt omadused mis ei ole antud kaardi eesm�rgi seisukohalt olulised generaliseerimine
V�hendada kaardistatavate objektide keerukust
V�ljendada kaardielemente viisil mis aitab kaardi eesm�rki k�ige paremini lugejatele edastada
Kaasaegne kartograafia on tihedalt seotud geoinformaatikaga ja moodustab suuresti geoinfos�steemide ehk GISide teoreetilised ja praktilised alustalad
Ajalugu
Vanim teadaolev kaart on siiamaani t�pselt m��ratlemata sest m�iste „kaart definitsioon ei ole t�pne ning m�ned arheoloogilised leiud mida on peetud kaartideks v�ivad tegelikkuses olla midagi muud Vanimaks leiuks mida v�ib kaardiks lugeda peetakse Anatoolia piirkonnast �atalh�y�ki linnast leitud seinamaali mille s�nniajaks v�ib pidada 7 aastatuhande l�ppu eKr Teiste tuntud iidse maailma kaartide hulka kuulub 1600 aastast eKr p�rit seinamaal „Admirali koda kus on kujutatud mere��rset kogukonda ja Kassiitide perioodist 12–14 sajand eKr p�rit Bab�loni linna Nippuri graveeritud kaart
Vanimad t�nap�evani s�ilinud kaardid on Bab�loni maailmakaardid 9 sajandist eKr �hel neist on kujutatud Bab�loonia riiki mida �mbritseb �mar maa-ala kuhu j��b Ass��ria Urartu ja m�ned linnad mida omakorda �mbritseb Oceanuse j�gi ja seda �mbritsevad 7 saart Teisel kujutatakse Bab�loonia riiki �lej��nud maailma keskmest oluliselt p�hja pool
Vanima teadaoleva maailmakaardi koostas Anaximandros 6 sajandil eKr Kreeka teadlane Ptolemaios avaldas 2 sajandil pKr kartograafiateemalise uurimuse "Geographia" Selles oli tema koostatud maailmakaart mis kujutas tol ajal L��ne �hiskonnale teada olevat maailma 8 sajandil t�lkisid araabia �petlased kreeka geograafide t�id araabia keelde
Esimesed s�ilinud Vana-Hiina kaardid on p�rit 4 sajandist eKr s�divate riikide ajastust Xin Yi Xiang Fa Yao raamatus mille avaldas 1092 aastal hiina teadlane Su Song on �igepikkuselised silindrilises projektsioonis t�hekaardid
Selline kaardistamismeetod oli Hiinas ka varem tuntud kuid antud raamatus olevad kaardid on teadaolevalt vanimad paberformaadis t�hekaardid
Varajased India kartograafilised teosed sisaldasid P�hjanaela ja teiste t�htkujude asukohti Neid kaarte v�idi n��disaja alguses kasutada navigatsiooni eesm�rgil
Keskaegses Euroopas valminud kaartide �ldnimetuseks on "mappa mundi" mungakaart Keskajast on teadaolevalt s�ilinud umbes 1100 mungakaarti millest umbes 900 on k�sikirjade illustratsioonid �lej��nud eksisteerivad eraldiseisvate dokumentidena
Araabia geograaf Muḩammad al-Idrīsī koostas 1154 aastal keskaja atlase Tabula Rogeriana Ta �hendas Araabia maadeavastajate ja kaupmeeste kogutud India ookeani Aafrika- ja Kaug-Ida-alased teadmised klassikaliste geograafide k�est p�ritud infoga ning koostas kaardi mis p�sis j�rgmised kolm sajandit k�ige t�psema maailmakaardina
15–17 sajandil suurte maadeavastuste perioodil valmistasid eurooplased maadeavastajate kogutud info ja uute maam��tmistehnikate p�hjal uusi ning kopeerisid ka varasemaid l�bi p�lvkondade s�ilinud kaarte Magnetkompassi teleskoobi ja sekstandi leiutamine parandas oluliselt kaardistamise t�psust Saksa kartograaf Martin Behaim valmistas 1492 aastal esimese t�naseni s�ilinud gloobuse
Tehnoloogia areng
Kartograafias on tehnoloogia olnud pidevas arengus et rahuldada uute p�lvkondade vajadusi Esimesed kaardid joonistati pintsliga p�rgamendile ning olid seega raskesti kopeeritavad ja kvaliteedilt v�ga varieeruvad Magnetiliste seadmete nagu kompassi ja hiljem magnetiliste andmes�ilitusseadmete kasutuselev�tt aitas oluliselt kaartide kvaliteeti parandada ning andis v�imaluse kaarte magnetiliselt s�ilitada ja paljundada
Mehaanilised leiutised nagu tr�kipress kvadrant ja vernjee v�imaldasid kaartide masstootmise ja andmete t�psema esituse Optilised riistad nagu teleskoop ja sekstant v�imaldasid t�psemat maam��tmist ning p�eval P�ikese ja ��sel P�hjanaela abil t�pset geograafilist laiust m��rata
Fotokeemiliste ja litograafiliste protsesside areng aitas luua kaarte mis olid oluliselt detailsemad kui varasemad s�ilitasid paremini oma algse kuju ning talusid niiskust ja muid keskkonnam�jusid See v�hendas ka graveerimise vajadust ja kiirendas seega kaardi valmimise ja kopeerimise protsesse
20 sajandi alguses toimunud kiire elektroonika areng viis kartograafia uue revolutsioonini Arvutite printerite plotterite kuvarite sk�nnerite ning visualiseerimis- ja anal��sitarkvara kasutuselev�tt demokratiseeris ja laiendas kaarditootmist hiiglaslikult V�imalus luua samale aluskaardile mitu infokihti laiendas kaartide kasutusv�imalusi ning tekitas uusi tehnoloogiaid mis hakkasid neid v�imalusi avastama ja arendama
T�nap�eval on enamik laias kasutuses olevaid kaarte toodetud tarkvaraga mis langeb �hte neist kolmest p�hit��bist CAD GIS ja spetsiaalne illustratsioonitarkvara Ruumilise informatsiooni saab pakkida andmebaasi millest ta vajadusel kiiresti k�tte saab Sellise tarkvara abil saab toota j�rjest d�naamilisemaid ja interaktiivsemaid kaarte mida saab digitaalselt manipuleerida
Ilmastikukindlate arvutite GPSide ja laserm��dikutega on v�imalik kaardistamist teostada otse maastikul Reaalajaline kaardistamine n�iteks Field-Map tehnoloogia abil t�stab t�� kasutegurit ja tulemuse kvaliteeti
Kaardit��bid
�ldine vs temaatiline
Kaartide m�istmiseks v�ib kartograafia jagada kaheks �ldine ja temaatiline kartograafia �ldised kaardid on valmistatud laialdaseks tarbimiseks ning sisaldavad palju erinevat infot Nad kasutavad mitmeid referents- ja positsioneerimiss�steeme ning neid toodetakse tihti seeriatena N�iteks 120 000 m��tkavas Eesti p�hikaart on �ldf��siline kaart
Temaatilised kaardid sisaldavad spetsiifilisemat teemainfot mis on suunatud spetsiifilisemale tarbijale Sinna alla kuuluvad n�iteks rahvastikuprotsesse haiguste levikut v�i muud teemainfot sisaldavad kaardid Viimasel sajandil on teemakaartide t�htsus t�nu geograafilise info koguse j�rsule kasvule oluliselt t�usnud
Orienteerumiskaart seob m�lemat kartograafia t��pi ning on disainitud v�ga spetsiifilisele kasutajaskonnale K�ige esilet�usvam temaatiline element orienteerumiskaardil on varjustus mis n�itab maastikul liikumise keerukust mida p�hjustab taimestik Taimeliigid ei ole kaardil m��ratud kuid taimestiku l�bitavus maastikul on raskusastmete kaupa klassidesse kantud
Topograafiline vs topoloogiline
Topograafilise kaardi p�hieesm�rk on kirjeldada mingit kohta topograafiliselt Maastikku v�i reljeefi v�ib kaardil kirjeldada mitmeti 20–21 sajandil on topograafilisele kaardile iseloomulikuks saanud kontuurjooned mis t�histavad k�rgusi samak�rgusjooned
Topoloogiline kaart on v�ga �ldine kaart Tihti eirab selline kaart m��tkava v�i detaile et tuua esile m�ni konkreetne marsruut v�i suhteline informatsioon n�iteks linna vaatamisv��rsuste umbm��rane asukoht v�i metroopeatuste paiknemine �ksteise suhtes Sellistel kaartidel ei ole m��tkava v�i pisidetailid olulised sest t��pilisel reisijal v�i turistil on vaja teada vaid objektide omavahelist suhtelist paiknemist
Kaardidisain
Kaardi eesm�rk ja infovalik
Temaatilises kartograafias tuntud ameerika kartograaf Arthur H Robinson v�itis et kaart mis ei ole �igesti disainitud on „kartograafiline l�bikukkumine Ta lisas et arvestades k�iki kaarditegemise aspekte on kaardidisain k�ige keerulisem Robinson kodifitseeris kaarditegija arusaama et kaarti disainides peab arvestama eelk�ige tarbijate ja nende vajadustega
Kaarte on kartograafia ajaloo algusest saadik valmistatud „kindlal eesm�rgil v�i kindlatel eesm�rkidel Kaardi eesm�rk peaks olema joonistatud viisil millest lugeja m�istliku aja jooksul aru saab Heal kaardil puudub igasugune kahem�ttelisus �hem�tteliselt esitatud pilt parandab kasutaja arusaama kaardist ja hoiab tema t�helepanu vajalikul infol Kui kasutaja ei suuda kaardi eesm�rgist m�istliku aja jooksul aru saada v�ib antud kaarti kasutuks pidada
�lim eesm�rk on luua t�hendusrikas kaart Ameerika geograaf Alan MacEachren seletas et h�sti disainitud kaart on veenev sest see peegeldab autentsust 1994 pp 9 Huvitav kaart t�mbab igal juhul lugeja t�helepanu Infotihedus kaardil v�i kaart millel on mitu muutujat n�itab kaardisiseseid suhteid Mitme muutuja n�itamine toob kaardile v�rdlusmomendi suurendab kaardi t�hendusrikkust aitab luua uusi h�poteese ja v�imaldab teha kaardi abil edasist uurimist��d Kaardi s�numi edastamiseks peab valmistaja ta disainima viisil mis aitaks lugejal selle sisust aru saada Kaardi pealkiri v�ib luua vajaliku seose s�numi edasiandmiseks kuid �ldine disain loob viisi kuidas lugeja seda m�istab
21 sajandil on k�ike v�imalik kaardistada alustades inimese sisemusest ja l�petades avakosmosega Seega on t�nap�eval olemas hiiglaslik valik kaardit��pe ja -stiile
Nimetamise tavad
Enamikel kaartidel kasutatakse kohanimede ja �ldiste kaardikirjade nagu legendi m��tkava jms m�rkimiseks teksti Enamasti tehakse kaart �hes kindlas keeles aga tihti juhtub et kohanimede keel on varieeruv n�iteks ingliskeelne kaart v�ib kasutada Saksamaa kohta nime „Germany prantsuskeelne „Allemagne v�i saksakeelne „Deutchland S�na mis kirjeldab mingit kohta kasutades v��rkeelt nimetatakse ekson��miks
M�nel juhul ei ole selge milline kohanimi on �ige N�iteks Birma riik muutis oma nime ametlikult Myanmariks kuid m�ned riigid ei tunnista praegust valitsust huntat ning nimetavad Myanmari endiselt Birmaks M�nikord ei tunnistata v��rkeeltes kohanime muutust ning vana nimi v�ib endiselt �ldkasutusse j��da N�iteks Ho Chi Minh on laiemalt tuntud kui Saigon Krung Thep kui Bangkok ja C�te d’Ivoire kui Ivory Coast Elevandiluurannik
Raskused tekivad kui tekib vajadus transliteratsiooni v�i transkriptsiooni j�rele M�ned tuntud kohad on v��rkeeltesse �sna h�sti t�lgitud n�iteks Russia v�i Ru�land Venemaa jaoks originaalkeeles Росси́я aga m�nel juhul on korralik transkriptsiooni- v�i transliteratsioonis�steem vajalik Isegi hea t�lke puhul v�ib ekson��mi kasutamine kaardikasutajas segadust tekitada n�iteks ingliskeelse Itaalia kaardi kasutajale ei ole kasu kui m�rkida Livorno linn ainult ingliskeelselt Leghorn sest maanteesiltidel ja rongide s�iduplaanidel on kirjas Livorno Transliteratsiooni korral esitatakse �hes t�hestikus olevad t�hed teise t�hestiku t�htedena n�iteks kirillitsa "P" on ladina t�hestikus "R" aga tihti ei ole see samav��rsus nii lihtne Araabia keele transliteratsiooniks on loodud mitu s�steemi mille tulemused v�ivad erineda n�iteks Jeemeni linna Mocha nimi kirjutatakse inglise keeles s�steemist s�ltuvalt Mocha Al Mukha al-Mukhā Mocca v�i Moka
Lisaraskused tekivad kui riikides n�iteks endistes koloniaalmaades ei ole tugevat geograafilist nimetamisstandardit v�lja kujunenud Sellistel juhtudel peavad kartograafid valima kas kasutada kaardil kohalike kehtestatud v�i vanemaid emamaa poolt peale surutud ja vahel halvustavaid nimesid M�nes riigis on mitu ametlikku keelt seega v�ib �hel kohal olla mitu ametlikku nime N�iteks Belgia pealinn on ametlikult nii Brussel kui ka Bruxelles
Kohanimeteadust nimetatakse topon��mikaks kohanimede kui s�nade p�ritolu uurib et�moloogia
Kujutusviis
Kaardidisaini kvaliteet m�jutab lugeja v�imet kaardilt informatsiooni omandada Maailma t�pseks kujutamiseks ja informatsiooni efektiivseks edastamiseks on v�lja arendatud kindel s�mboolika Kaardilegend seletab lahti kaardil kasutatavad leppem�rgid pealkiri n�itab regiooni mida kaart kujutab kaardipilt kujutab regiooni ja nii edasi Kaardielemendid on n�iteks kaardiraam kompass m��tkava projektsioon ja lisainfo kaardi valmimise ja t�psuse kohta
Maastikku uurides v�ib m��tkava m��rata puude autode ja majade abil kaardil see aga nii ei ole Isegi k�ige lihtsamad elemendid n�iteks p�hjasuunda n�itav nool on �liolulised V�ib tunduda loomulik et p�hjasuund on kaardi �lemises servas kuid reaalsuses ei pruugi see nii olla
Kaardi v�rvikasutus on samuti �lioluline Info esitamine erinevates v�rvitoonides v�ib kaardi loetavust v�i tunnetust oluliselt muuta Erinevused v�rvitoonide intensiivsuses kujutavad erinevaid eesm�rke mida kaardi valmistaja lugejatele edastada �ritab T�nap�evased arvutid kujutavad korraga kuni 16 miljonit v�rvitooni See v�imaldab ka k�ige n�udlikumatel kaartidel mitmeid v�rvivalikuid kasutada Lisaks suudavad arvutid v�rvidest kergesti mustreid genereerida lisades veel v�imalusi
Kvantitatiivsed s�mbolid v�imaldavad edastatava n�htuse suhtelist suurust v�i t�htsust m��ta Sellise info edastamiseks on kaks suurt s�mbolite klassi Proportsionaalsed s�mbolid muudavad vastavalt esitatava info kvantiteedile oma visuaalset kaalu Horopleetkaardid esitavad andmete kogumisalasid nagu riigid v�i rahvaloendusalad erinevates v�rvitoonides V�rvitooni heledust ja intensiivsust kasututatakse sellistel kaartidel andmete kontsentratsiooni v�i intensiivsuse v�ljendamiseks
Generaliseerimine
Kaarti koostades esineb tihti dilemma kas esitada meid huvitavad objektid kaardil �iges kohas v�i kasutada vajaliku info edastamiseks leppem�rki mis v�tab ruumi ja v�ib muu info paigast nihutada Kartograafi �lesandeks on otsustada mida kaardile panna mis v�lja j�tta ja mida geograafilises m�ttes v�ikese veaga esitada Probleem muutub olulisemaks kui kaardi m��tkava v�heneb st kaardil n�idatakse suuremat ala sest kaardil n�idatav info v�tab reaalsuses rohkem ruumi
Kaardiprojektsioonid
Maa sf��rilisuse t�ttu tekitab igasugune tasapinnaline esitus moonutusi mist�ttu ei saa kujundeid pikkusi ja pindalasid korraga vigadeta esitada Kartograaf peab vastavalt kaardi eesm�rgile ja kaardistatavale alale valima sobiva projektsiooni
Kartograafilised vead
M�ned kaardid sisaldavad sihilikult moonutusi v�i vigu Nende eesm�rgiks v�ib olla propaganda v�i vajadus tekitada kaardile unikaalne m�rk et aidata kaardikoostajal tabada autori�iguse rikkumine kui m�ne konkurendi kaardil peaks samasugune viga esinema Need m�rgid on linnakaartidel n�iteks valesti kirjutatud v�i mitteeksisteerivad t�navanimed
Teine motiiv sihilike vigade tekitamiseks on „kartograafiline vandalism – kartograafi soov j�tta oma t��le endast j�lg N�iteks Boulder County maakond Colorado osariigis kaardil mis valmis 1970ndate alguses oli Kaljum�estikus v�ljam�eldud m�etipp Mount Richard mis arvatakse olevat joonestaja Richard Ciacci t�� See v�ljam�eldis avastati alles kaks aastat p�rast kaardi valmimist
Vaata ka
Gerardus Mercator
Kartograaf
Geoinfos�steem
Fra Mauro
Viited
V�lislingid
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja �petust uuriv teadus
Pedagoogikaharud
alternatiivpedagoogika
andragoogika
eelkoolipedagoogika
elamuspedagoogika
eripedagoogika
intuitiivpedagoogika
koolipedagoogika
kunstipedagoogika
k�rgkoolipedagoogika
muuseumipedagoogika
muusikapedagoogika
pedagoogika ajalugu
religioonipedagoogika
sotsiaalpedagoogika
spordipedagoogika
s�jav�epedagoogika
t��koolipedagoogika
v�rdlev pedagoogika
�petajate koolitus
Kasvatusteadlasi ja pedagooge
Jaan Adamson
Nigol Andresen
Aulis Aret
Friedrich Gustav Arvelius
Hiie Asser
Janis Cimze
John Dewey
Friedrich Adolf Wilhelm Diesterweg
Aleksander Elango
Friedrich Fr�bel
Granville Stanley Hall
Ado Grenzstein
Mihkel Kampmann
Paul Kees
Jan Amos Komensk� Comenius
Peep Koort
Janusz Korczak
Inger Kraav
Tiiu Kuurme
Johannes K�is
Kalju Leht
M David Merrill
Maria Montessori
Malle Nilson
Endel Noor
Heino Noor
Kristina Nugin
Enn Nurk
Tuuli Oder
Edgar Oissar
Ivo Okk
Sofia Oleneva
Villem Orav
Jakob Ots
Meeli Pandis
Johann Heinrich Pestalozzi
Jean Piaget
Salme Pruuden
Tiiu Puik
Peeter P�ld
Endel Rihvk
Jean-Jacques Rousseau
Viive-Riina Ruus
Sinaiida Riives
Rudolf Steiner
Ludwig Str�mpell
Hilda Taba
Hugo Treffner
Aarne T�ldsepp
Leo Villand
Lev V�gotski
Jakob Westholm
Vaata ka
Kasvatusteaduse m�isteid
Didaktika
Haridus
hariduspoliitika
Kasvatusfilosoofia
Kool
metoodika
n�ukogude pedagoogika
Viited
V�lislingid
Kaubandus on majandusharu mis h�lmab kaupa tootjatelt tarbijatele vahendamisega tegelevaid ettev�tteid
Vaata ka
E-kaubandus
�iglane kaubandus fair trade
Internetikaubandus
Ostlemine
Kauplemine
Keeleteadus ehk lingvistika on humanitaarteadus mis tegeleb inimkeele teadusliku uurimise ja anal��siga M�nikord kasutatakse ka m�istet keeleteadused mille all m�eldakse k�iki keelt lingvistilisest k�ljest uurivaid teadusharusid n�iteks foneetika semantika jne
Keeleteadlane ehk lingvist on inimene kes tegeleb keeleteadusega
Ajalugu
Keeleteaduse alged tekkisid Vana-Indias
Vana-Kreekas tunti juba s�naliike ja k��ndeid
Keskaja L��ne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina araabia ja heebrea keelega
Laialdasem huvi maailma keelte vastu t�rkas 17 ja 18 sajandil
Iseseisvaks teaduseks arenes keeleteadus alles 19 sajandil kui keelte ajalugu hakati selgitama sugulaskeelte v�rdlemise alusel Tekkis v�rdlev-ajalooline keeleteadus Selle rajajate seas olid taani keeleteadlane Rasmus Kristian Rask ning sakslased Franz Bopp ja Jacob Grimm
Harud
Keele p�hitasandeid uurivad
Foneetika
Fonoloogia
Morfoloogia
S�ntaks
Semantika
Pragmaatika
Muud
Ajalooline keeleteadus
Arvutilingvistika
Dialektoloogia
Diskursusanal��s
Et�moloogia
Geolingvistika
Keeletehnoloogia
Kognitiivne lingvistika
Kontrastiivlingvistika
Korpuslingvistika
Onomastika
Rakenduslingvistika
Ps�hholingvistika
Sotsiolingvistika
Stilistika
T�poloogiline keeleteadus
�kolingvistika
�ldkeeleteadus
Keeled
Maailma keelte loend
Maailma keelkonnad
Tehiskeelte loend
Keeleteaduslikud v�ljaanded
Emakeele Seltsi aastaraamat
Keel ja Kirjandus
Oma Keel
Vaata ka
Keeleteadlaste loend
Keeleteaduse m�isteid
Biolingvistika
Rakenduslingvistika
Filoloogia
Semiootika
Keemia on teadusharu mis k�sitleb ainete koostist ehitust ja omadusi ning nende muundumise seadusp�rasusi Keemiat v�ib ka defineerida kui f��sika osa mis uurib v�liselektronkihti
Keemia p�hiharud on anorgaaniline orgaaniline f��sikaline ja anal��tiline keemia Keemiaseadused f��sikalise keemia ja f��sikaseadused v�imaldavad teha st�hhiomeetria arvutusi reaktsioonide tasakaalu kineetika soojusefektide ja termod�naamika arvutusi Reaalsete gaaside k�itumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasi k�itumisega seega ideaalse gaasi seadused on �sna h�sti rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele
Keemia ajalugu
Keemia on alguse saanud avastusest et tule m�jul v�ib �ks aine muunduda teiseks
Egiptuses Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid klaasi ja emaili
Keskajal p��dis alkeemia avastada tarkade kivi millega loodeti v�hev��rtuslikke metalle kullaks muuta leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri
Murrang keemia arengus toimus 16 sajandil kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid Tekkis iatrokeemia mis p�hjendas haigusi m�ne elemendi v�hesuse v�i liigsusega organismis Laienes keemia rakendamine t��stuses
L�plikult v��ras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria arvati et ainest eraldub oks�deerumisel p�lemisel ja ainega liitub redutseerumisel flogiston tuleaine
Flogistoniteooria h��bus alles 18 sajandi teisel poolel kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid V�eti kasutusele aatommassi aatomkaalu m�iste keemiliste elementide t�histamise s�steem ning uus keemiaterminoloogia esitati orgaaniliste �hendite struktuuri teooria p�hiseisukohad avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisuss�steem
19 sajandi teisel poolel hakkas arenema f��sikaline keemia
Aatomiteooria alusel tekkis 20 sajandi alguses n��disaegne teoreetiline keemia Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud f��sika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline f��sika
Keemia ajalugu Eestis
Eesti aladel juurdus algeline keemiatehnoloogia taludes ja m�isates enamasti t�nu mujalt Euroopast tulnud teadmistele juba sajandeid tagasi Uurimist��de osas oli t�htis koht kohalike maa- ja loodusvarade olemuse ning v�imaliku kasutuse kindlakstegemisel Oluliseks kujunes alates 19 sajandi keskpaigast eriti aga p�rast Eesti Vabariigi loomist 1918 p�levkivi kasutusv�imaluste uurimine ja arendamine P�levkivikeemia ja -tehnoloogia suuremateks uurimisasutusteks kujunesid Tallinna Tehnika�likool TT� TA Keemia Instituut ja P�levkivi Instituut Kohtla-J�rvel �likoolides juurutati k�igi p�hiliste keemiavaldkondadega seotud �ppe- ja teadust�� anorgaaniline keemia anal��tiline keemia f��sikaline keemia orgaaniline keemia biokeemia Keemiainseneridele �petati selliseid olulisi aineid nagu keemiatehnoloogia keemiat��stuse protsessid ja aparaadid<ref>< ref>
P�rast Eesti iseseisvuse taastamist 1991 viidi l�bi rida reforme mille eesm�rgiks oli n�ukogudeaegse struktuuri �mberkorraldamine Spetsialistide ettevalmistus ja teaduskorraldus viidi vastavusse rahvusvaheliselt tunnustatud s�steemiga teadlaskonna arvukust v�hendati ja koondati �likoolide s�steemi Tekkis mitmeid edukaid keemiaga seotud v�ikefirmasid valdkondlikke uurimis- ja anal��silaboreid Riigikogus j�ustati rida kemikaalide ja ohtlike ainetega seotud �igusakte
Keemiat��stuse<ref>< ref> osas tuleks nimetada klaasi lubja paberi piirituse tsemendi haruldaste muldmetallide v�etiste pindaktiivsete ainete liimvaikude ning mitmesuguste p�levkivisaaduste olulisim on p�levkivi�li ehituskeemia ja peenkeemia produktide tootmist
Loendid
Keemikute loend
Keemiliste elementide loend
Keemiliste ainete loend
Sulamite loend
Vaata ka
Keemia m�isteid
Keemiaseadused
Nobeli keemiaauhind
Keemia filosoofia
Viited
Kirjandus
Rein Vihalemm "�he teaduse kujunemislugu Keemia arenguteest" Tallinn 1981
V�lislingid
inglise keeles
inglise keeles
inglise keeles
Keskkonnakaitse on �hiskonna organisatsioonide ja �ksikisikute tegevus mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete m�jude eest eluj�ulise keskkonna s�ilitamiseks Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on �hu- vee- mulla- puhta joogivee kaitse j��tmetega tegelemine jne
Keskkonnakaitse meetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil
Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon
Vaata ka
Looduskaitse
Roheline elamisviis
J��tmehooldus
Punane raamat
S�va�koloogia
IBA
IUCN
Viited
Kirjandus ehk literatuur on k�ige �ldisemas t�henduses kirjutatud tekstid mis on �ldreeglina m�eldud kellelegi lugemiseks m�istmiseks kasutamiseks Kirjandus on �ks kultuurin�htusi ja kommunikatsioonivahend Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit lugejat ning neile m�lemale m�istetavat kirja ja keelt
M�isteid
S�ltuvalt kontekstist nimetatakse kirjanduseks ka mitmesuguseid kirjanduse liike ja vorme ilukirjandust teaduskirjandust raamatuid jne
Kirjaoskus on v�ime kirjutatud tekste luua ja neid lugeda �ldise kirjaoskuse puudumisel j�uab kirjandus laiemasse k�ibesse ettelugemiste ettem�ngimiste laulude piltide jm meediate kaudu
Bibliograafia on kirjanduse andmete s�stematiseeritud esitus v�i kirjandusteoste v�ljaandeid uuriv teadusharu
Suuline rahvap�rimus folkloor muutub kirjanduseks kirjalikul fikseerimisel ehk �leskirjutamisel
Kirjandusteos on terviklik tekst enamasti kunstilise v��rtusega
M�isted kirjanduslik literatuurne t�hendavad enamasti erilisel stiililisel ja kunstilisel tasemel kirjutatud v�i esitatud teksti
Draamateksti tunnused on remarktekst ja dialoog
Kirjanduse liigid
Kirjanduse liigitamisel v�idakse aluseks v�tta mitmeid aspekte
Keele ja kirja j�rgi
Kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas S�ltuvalt sellest millist kirja on kasutatud liigitatakse kirjandus foneetilisi v�i piktograafilisi m�rke kasutavaks kirjanduseks pildilist materjali kasutavaks kirjanduseks pildiraamatud piltromaanid jmt ning muid kirju noodikiri s�lmkiri vms kasutavaks kirjanduseks
Kuiv�rd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva v�i kultuuri kasutatavas keeles siis selle p�hjal liigitatakse kirjandusi rahvuskirjandusteks eesti kirjandus saksa kirjandus jne Kirjutaja rahvus ja keel ei pruugi alati kokku langeda Sellisel puhul eristatakse omaette rahvus- v�i keelegruppide kirjandust n�iteks soome rootsikeelset kirjandust ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne
�hest keelest teise t�lkimisel moodustub t�lkekirjandus mis �ldreeglina saab selle rahva keele kirjanduse osaks millesse teos on t�lgitud
Funktsionaalselt
Kirjanduse funktsiooni j�rgi liigitatakse kirjandust mitmeti Sageli v�ivad funktsioonid ka omavahel kattuda v�i seguneda
Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik millel mitmete k�sitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut meelelahutust katarsist jpm Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks l��rikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks kuid on ka teisi liigitusi ja t�iendavaid kategooriaid Teises t�henduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk v�ljam�eldis millel ei pea olema t�e v��rtust &ndash; Vaata l�hemalt artiklist ilukirjandus
Esseistika on arutlev m�tisklev loogilist ja argumenteeritult esitatud m�ttearendust kasutav kirjandusliik Essee eesm�rgiks on eesk�tt autori vaadete ja seisukohtade avaldamine
Epistolaarne kirjandus koosneb kindlale adressaadile saadetud kirjadest l�kitustest s�numitest vmt
Memuaristika m�lestuskirjandus on autori m�lestused v�i meenutused oma elust s�ndmustest jmt eesm�rgiga need s�ilitada fikseerida ja edasi anda
Kroonikakirjandus ka diaariumid p�evikukirjandus on kirjanduse liik kuhu regulaarselt lisatakse uusi peat�kke Kroonikakirjanduse eesm�rgiks on j��dvustada s�ndmusi m�tteid ideid meeleolusid jm asjaolusid nende asetleidmise ajal
Teaduskirjandus ehk teaduslik kirjandus on teaduslikule metodoloogiale vastavalt vormistatud kirjandus m�eldud kasutamiseks teadusk�ibes Teaduskirjanduse vormid on teaduslik artikkel monograafia jmt &ndash; Vaata l�hemalt artiklist teaduskirjandus
Populaarteaduslik ehk aimekirjandus h�lmab v�ga laialdase ala kirjandusest See kirjanduse liik on suunatud lugeja teavitamisele kergestim�istetavas vormis Selle hulka kuuluvad teaduslike uuringute tulemuste populaarsed esitused aga samuti mitmesuguste teadusharude andmeid kasutav kirjandus ajalugu ps�hholoogia meditsiin jne Sageli esitatakse populaarteaduslikus vormis ka oletusi h�poteese arvamusi jpm
Faktikirjandus on teadaolevaid t�siasju esitav kirjandus sageli populaarteadusliku kirjanduse sugemetega Faktikirjandus p��ab hoiduda oletustest ning esitab materjali kontrollitaval kujul Erinevalt teaduskirjandusest ei pruugi faktikirjandus j�rgida teaduskirjanduse vormin�udeid
Teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti k�sitletavad infokogumid reisijuhid kokaraamatud k�siraamatud juhendid kartoteegid andmebaasid kaardid atlased vms
�ppekirjandus on �ppeotstarbeline kirjandus �pikud t��vihikud juhendmaterjalid n�itlikud vahendid jmt
Teatmekirjandus on s�stemaatiliselt esitatud infokogumikud s�nastikud leksikonid ents�klopeediad jmt info kiireks leidmiseks
Tarbekirjandus utilitaarne kirjandus on mingil praktilisel eesm�rgil kasutamiseks koostatud tekstid kataloogid instruktsioonid kasutusjuhendid eeskirjad lepingud seadused jmt
Kommertstekstid ehk reklaamtekstid on tarbijatele ehk turule suunatud kirjandus
Poliitiline kirjandus on inimeste poliitilisi vaateid v�i seisukohti m�jutada p��dev kirjandus parteide ja muude huvigruppide lendlehed valimisloosungid ja -platvormid propaganda jmt
Vaimulik kirjandus usuline kirjandus ja liturgiline kirjandus liturgilised tekstid on kasutamiseks religioosses praktikas misjonit��s liturgias jumalateenistustel jm Vaimuliku kirjanduse hulka kuuluvad n�iteks p�hakute elulood "vagajutud" "�ratuskirjandus" palvetekstid �listused laulud p�hakirjad jm
Epitaafid on raidkirjad hauakividel v�i ka muud tekstid monumentidel hoonetel jm s�ilitamaks inimese m�lestust v�i s�ndmuse t�htsust M�nikord liigitatakse epitaafilise kirjanduse hulka ka graffiti "peldikuseina kirjandus" jmt
Muusika literatuur ehk noodikirjandus on heliteoste s�ilitamiseks ja taasesitamiseks tehtud �leskirjutised noodikirjas
Ajaliselt ja ruumiliselt
Erinevatel ajastutel ja erinevates piirkondades on kirjutatud erinevat laadi kirjandust See puudutab nii kirjanduse keelt funktsioone taset ja vorme Samuti on erinevatel ajastutel olnud kirjandusel erinevaid t�hendusi
Kirjandusteose s�ilimisel l�bi erinevate ajastute v�ivad tema funktsioonid muutuda Kunagisest p�hakirjast v�ib m�nel teisel ajastul v�i m�nes teises kultuurikontekstis saada hoopis muinasjutt legend v�i eepos M�nest tarbeteksist v�ib sajandeid hiljem saada ajalooallikas ja teaduslikult anal��sitav tekst
�ks traditsioonilisemaid v�imalusi kirjanduse liigitamiseks
Antiikkirjandus vanakreeka vanarooma jne
Keskaja kirjandus euroopa araabia hiina india jne
Uusaja kirjandus renessanss barokk klassitsism romantism jne
Kaasaegne kirjandus modernism postmodernism jne
Taseme p�hjal
Kirjanduse tase v�i v��rtuslikkus on hinnangu k�simus mis v�ib erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erineda Taseme p�hjal eristatakse v��rtkirjandust ajaviitekirjandust "sopakirjandust" jmt See puudutab kirjanduse žanre ja vorme funktsioone stiili keelekasutust jpm
Keelekasutus h�lmab ortograafiat lauseehitust s�nakasutust jm aspekte mis teevad tekstis kasutatava m�rgis�steemi lugejatele arusaadavaks adekvaatselt m�istetavaks Vigases ja kohmakas keeles kirjutatud tekste peetakse �ldisemalt v�hem v��rtuslikeks
Stiil h�lmab v�ljendusvahendeid vormi jpm valdkondi Kirjanduses eristatakse stiilitasemeid k�rgstiil madal stiil tarbestiil ametlik stiil jne �he teksti teose piires s�ilub tavaliselt sama stiil Stiili k�ikumist v�i stiilitasemete segamist on peetud halva kirjanduse tunnuseks ehkki kaasaegses eriti postmodernistlikus kirjanduses on see �sna sagedane
Kirjanduse funktsioonid on sageli otseselt seotud kirjanduse taseme v�i temale antavate v��rtushinnangutega Paljudes kultuurides peetakse k�ige v��rtuslikumaks vaimulikku kirjandust eriti p�hakirju Alates romantismist on enamasti k�ige k�rgemalt hakatud v��rtustatama ilukirjandust Modernismi ja postmodernismi ajal on kirjanduse taseme ja v��rtusehinnangud suuresti muutunud
Erinevaid kirjanduse vorme ja žanre on erinevatel aegadel samuti erinevalt v��rtustatud
Muid liigitusi
Kirjandus v�ib eksisteerida erinevates vormides erinevatel meediatel v�i andmekandjatel
K�sikirjaline kirjandus on k�sitsi kirjutatud tekstid K�sikirjaks nimetatakse ka kirjutusmasinal v�i arvutis kirjutatud v�i v�ljatr�kitud teksti
Raamatukirjandus on tr�kitehniliselt paljundatud tiražeeritud tekstid tavaliselt paberkandjal ja k�idetud Raamat v�ib olla ka kirjanduse s�non��m
Ajakirjandus ehk perioodiline kirjandus on perioodiliselt v�lja antavad tr�kitehniliselt paljundatud tekstide kogumid Perioodilise kirjanduse hulka kuuluvad ajalehed ajakirjad mitmesugused j�tk- ja seeriav�ljaanded jmt
Internetikirjandus on arvutites ja arvutiv�rkudes kasutatav kirjanduse esitamise vorm sageli h�pertekstina
Vaata ka
Kirjandusteadus
Autor
Kirjastus
Raamat
Lastekirjandus
Kirjandusteoste loend
Kirjandusauhindade loend
Eesti kirjanike loend
Kirjandusteoste tegelaste loend
Kirjandust kirjanduse kohta
From Text to Literature New Analytic and Pragmatic Approaches by Anders Pettersson ed Stein Haugom Olsen ed 2005 Kirjastus Palgrave Macmillan ISBN 1-4039-9332-7
V�lislingid
inglise keeles
Kirjavahem�rkide loend loetleb kirjavahem�rke
h��um�rk ! �
jutum�rgid ' ‘ ’ " ‹ › ‚ ‘ „
kaldkriips \
koma
koolon
k�sim�rk ? �
m�ttekriips – —
m�ttepunktid …
punkt
semikoolon ;
sidekriips ‐
sulud
�marsulud
nurksulud
loogelised sulud { }
noolsulud < >
s�navahe
�lakoma ' ’
Vaata ka
Interpunktsioon
Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning s�na "kivi" on mitmet�henduslik
Enamasti peetakse kivi all silmas tahket mineraalset agregaati mis on liivaterast suurem Suurimad Eesti kivid on liustiku poolt siia toodud r�ndrahnud
Kivi ja kivimi eristamiseks v�ib �telda ka nii et kivi on konkreetne f��sikaline keha kivim aga on teatud kehade klass N�iteks graniit on kivim graniidist tehtud t�navasillutiskivi on aga kivi mitte kivim K�tte saab v�tta kivi kuid mitte kivimit K�tte saab v�tta ainult kivimi n�idise Kivi saab selles t�henduses v�rrelda juustut�ki kivimit aga juustusordiga
M�nikord kasutatakse s�na "kivi" siiski teadusliku termini "kivim" rahvap�rase s�non��mina
Kiviks v�idakse pidada ka mitmesuguseid mineraale N�iteks nimetatakse v��riskiviks enamasti mineraale mitte kive
Liits�na osana on s�na "kivi" teaduskeeles kasutusel n�iteks "kivik�lv" "r�ndkivi" "kivimeteoriit" jne
Kivid ei pea olema tingimata looduslikud ka telliskivi on kivi See kas kivim peab olema looduslik on vaieldav
Žargoonis v�ib t�hendada ka marihuaanat
Kodundus on kodumajapidamise �petus mis k�sitleb koduse majapidamise korraldamist kodust toitlustamist r�ivastuse eest hoolitsemist jms koduga seotud valdkondi
Eesti koolides on kodundus traditsiooniline kuid t�nap�eval v�he levinud �ppeaine Seevastu olid maailmas�dade vahel Eesti Vabariigis levinud t�tarlastele m�eldud kodumajanduskoolid mis keskendusid suuresti just kodundusele mitte teoreetilisele haridusele v�i ameti�petusele
Viited
Kommunikatsioon ehk suhtlus on organismidevaheline teabevahetus Teabe vahetamine v�ib olla kas �he- v�i mitmesuunaline �hesuunalist kommunikatsiooni nimetatakse informeerimiseks Sel juhul ei oota teabe edastaja et talle vastatakse v�i antakse tagasisidet Kui informatsiooni andja ootab tagasisidet on tegemist mitmesuunalise kommunikatsiooniga Sel juhul peavad informatsiooni saajad m�istma mida neile edastati suutma informatsioonile vastata ja infot edastada
Kommunikatsiooni k�igus toimub t�henduse loomine ja vahetus milles osaleb kolm p�hil�li kommunikaator ehk teate saatja teade ehk t�hendust omav m�rk retsipient ehk teate saaja Kommunikatsioon on v�imalik erinevate m�rgis�steemide abil �ks neist on k�nekeel
Kommunikatsiooni tasandid
intrapersonaalne kommunikatsioon ehk suhtlemine iseendaga
interpersonaalne kommunikatsioon ehk inimestevaheline suhtlemine
grupikommunikatsioon ehk r�hmasuhtlemine
massikommunikatsioon ehk massiteabelevi h�lmab korraga v�ga paljusid erinevatesse grupidesse kuuluvaid inimesi ehk massiauditooriumi mille poole p��rdub kommunikaator kes tavaliselt ei esinda iseennast
Kommunikatsiooni anal��simine
Kommunikatsiooni anal��simiseks ja s�numiteedastuse efektiivsuse m��tmiseks leidub erinevaid viise mille hulgas on nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid Kommunikatsiooni anal��siks valitud meetodid ja vahendid s�ltuvad paljuski sellest millistes kanalites toimus s�numi edastus
�lesande elluviimise eel p�stitatud kommunikatsioonieesm�rkide t�itmine mittet�itmine
meediamonitooring
s�numi tagasisidek�simustikud
rahulolu-uuring
kommunikatsiooniaudit
maineuuring
sisekommunikatsiooni uuringud
uute partnerlussuhete tekke arv
kommunikeeritud aktsioonis osalejate arv aktiivsus v�i nende tegevuse tulemus
veebilehe kampaanialehe k�lastuste arv unikaalsed k�lastused vs tervikk�lastuste arv
aktsiooni organisatsiooni sotsiaalmeediakanalite kasutajate f�nnide arv
Vaata ka
Massikommunikatsioon
Alternatiivkommunikatsioon
Biokommunikatsioon
Semiootika
Zoosemiootika
Autokommunikatsioon
Sisekommunikatsioon
Taktiilne kommunikatsioon
V�lislingid
Kongressi-Poola ametlikult Poola kuningriik oli p�rast Napoleoni s�dade l�ppu v�itjariikide Austria Suurbritannia taas Bourbonide valitsetava Prantsusmaa ja Venemaa keisririigi poolt Viini kongressil moodustatud riik Kuigi riigi nimi oli ametlikult Poola Kuningriik nimetati seda Kongressi-Poolaks et eristada seda keskaegsest Poola kuningriigist Kongressi-Poola territoorium vastas umbkaudu Varssavi hertsogiriigi omale mille asemele ta moodustati Kongressi-Poola nimetati Viini kongressi j�rgi
Kongressi-Poola koosseisu kuulusid Rzeczpospolita aladest mida olid Venemaa Austria ja Preisimaa jaganud juba 1772 1792 ja 1795 aastal ainult Kaliszi Lublini Masoovia ja Święty Krzyżi piirkond
Kongressi-Poola pindala oli umbes 128 500 km� Rahvaarv oli alguses 27 miljonit aga p�rastpoole kasvas �le 5 miljoni Eelmised Poola riigid n�iteks Varssavi hertsogiriik ja Rzeczpospolita olid olnud suuremad Siiski elas enamik poolakaid Venemaal Kongressi-Poolas kuigi ka m�nel pool v�ljaspool Kongressi-Poolat oli elanike seas poolakate �lekaal
Teoreetiliselt oli Kongressi-Poola pooliseseisev riik mis oli personaalunioonis Venemaaga Poola kuningaks oli Venemaa keiser Riiki juhiti vastavalt Poola kuningriigi p�hiseadusele mis oli �ks k�ige liberaalsemaid p�hiseadusi 19 sajandil Seadusi v�ttis vastu Poola seim kes pidi kuningale keisrile aru andma Poolal oli oma s�jav�gi raha riigieelarve kriminaalkoodeks ja tollipiir mis eraldas Poolat �lej��nud Venemaast Poolas olid demokraatlikud traditsioonid seda nimetati kuldseks vabaduseks ja poola aadel šlahta hindas s�gavalt isiklikku vabadust
Lisaks seimile olid Poolas riigin�ukogu ja haldusn�ukogu Haldusn�ukogu valitsus koosnes 5 ministrist kelle m��rasid ametisse kuningas ja asehaldur Need ministrid olid s�jaminister usu- ja haridusminister rahandusminister justiitsminister ja siseminister Haldusn�ukogu pidi ellu viima keisri tahet ja riigin�ukogu jaoks otsuseprojekte ette valmistama
Sisuliselt juhtis Kongressi-Poolat keisri m��ratud Poola asehaldur Ta juhtis m�lema n�ukogu istungeid ja v�is vetostada nende otsuseid Kuid k�ik tema �lej��nud otsused kehtisid ainult siis kui vastav minister oli need kinnitanud Asehalduril ei olnud v�imu rahanduse ega v�lispoliitika vallas asehaldurite v�im s�jav�e �le oli muutlik Siiski oli tema v�im laialdane ta v�is nimetada kandidaate enamikesse t�htsatesse riigiametitesse ministriteks senaatoriteks �lemtribunali kohtunikeks ja riigin�unikeks samuti piiskoppideks ja peapiiskoppideks
Tegelikkuses oli keisril absoluutne v�im ja tema tiitelgi oli "isevalitseja" Venemaa keiser ei soovinud oma v�imule mingeid piiranguid Kogu vastuseis keisrile suruti maha ja keisri m��ratud ametnikud eirasid seadust oma suva j�rgi Siiski oli esialgu keisri absoluutset v�imu raske kehtestada sest Poolas olid liberaalsed traditsioonid ja institutsioonid s�gavalt juurdunud
Esimene Poola kuningas oli Aleksander I Ka k�ik j�rgmised Vene keisrid kandsid Poola kuninga tiitlit Esialgu oli Aleksander kohustatud Poola p�hiseadust j�rgima kuid varsti p�rast Viini kongressi resolutsioonide allakirjutamist l�petas ta Poola seaduste j�rgimise ja andis asehaldurile oma vennale suurv�rstile Konstantin Pavlovitšile peaaegu diktaatori v�imu 1819 l�petas Aleksander Poolas tr�kivabaduse ja kehtestas eeltsensuuri
1820 aastatel algas Poolas p�randaalune Venemaa-vastane liikumine Venemaa salapolitsei mida juhtis Nikolai Novosiltsev hakkas Poolas salaorganisatsioone taga kiusama ja 1821 keelustas keiser Aleksander vabam��rluse mis kandis Poolas edasi Poola patriotismi tavasid Alates 1825 peeti seimi istungeid kinnistena
1825 suri keiser Aleksander ja v�imule sai tema vanim poeg Nikolai I 24 mail 1829 krooniti ta Varssavis Poola kuningaks kuid ta keeldus andmast vannet et j�rgib Poola p�hiseadust Selle asemel j�tkas ta Poola iseseisvuse piiramist Nikolai valitsemine p�hines rahvuslusel mis koosnes �igeusu isevalitsuse ja vene rahvuse levitamisest Poolas oli kehtinud usuvabadus seevastu Venemaal olid �igeusk ja kirik sedav�rd tihedalt p�imunud et vaimulikud olid sisuliselt muutunud riigiametnikeks Teisi religioone hakati vaenama n�iteks paavsti bullasid ei tohtinud Poolas enam ilma Venemaa valitsuse loata avaldada ega avalikult kuulutada Nikolai l�petas Poolas demokraatia ja demokraatlikud institutsioonid kaotati Kogu haldusaparaat m��rati oma kohale mitte ei valitud �htlasi prooviti muuta riigi ja kodaniku vahelisi suhteid K�ik see tekitas Poolas rahulolematust ja vastuseisu keskv�imule
Viimaseks piisaks osutus keisri kava kasutada Poola s�jav�ge 1830 aasta revolutsiooni mahasurumiseks Prantsusmaal ja Belgias See oli selges vastuolus Poola p�hiseadusega 29 novembril 1830 puhkes Novembri�lest�us 25 jaanuaril 1831 kukutas Poola seim Nikolai I Poola kuninga kohalt sest ta oli korduvalt p�hiseadust rikkunud ja p��dis seimi �igusi k�rpida 4 veebruaril sisenes Poolasse 115 000-meheline Venemaa s�jav�gi ja 5 oktoobril �lest�us l�ppes l��asaamisega
1832 andis keiser v�lja Poola Kuningriigi orgaanilise statuudi Sellega l�petati Venemaa ja Poola personaalunioon ja selle asemel kuulutati Poola Venemaa igaveseks osaks Kongressi-Poola p�hiseadus t�histati armee �hendati Venemaa omaga ja seim saadeti laiali Viiest omavalitsuse ministeeriumist saadeti kaks s�ja- ning usu- ja haridusministeerium laiali alles j�eti rahandus- justiits- ja siseministeerium Riigin�ukogu saadeti samuti laiali Asehalduri v�imu suurendati veelgi
1833 asutati Varssavi �igeusu piiskopkond mis 1840 muudeti peapiiskopkonnaks Katoliiklikud vaimulikud allutati rangele j�lgimisele Neil keelati kokku kutsuda kohalikke sinodeid korraldada juubelipidustusi ja asutada karskusseltse 1839 v�eti katoliku kirikult kogu nende vara �ra Samal aastal allutati kohalik �igeusu kirik mis seni oli allunud Konstantinoopolile Moskva v�imule Oli ka plaan allutada kohalik katoliku kirik Peterburis asuvale katoliiklikule kolleegiumile kuid paavsti vastuseisu t�ttu j�i see �ra
Varssavi �likool suleti koos m�ne v�ljaspool Poolat oleva �ppeasutuse n�iteks Vilniuse �likooliga �likooli raamatukogu ja muuseumi varad viidi Peterburi 1840 avati selle asemel m�ne g�mnaasiumi juures pedagoogika ja �igusteaduse alased t�ienduskursused aga varsti suleti needki Seega s�ilis �ksnes keskharidus Keskharidust anti ainult vene keeles G�mnaasiumi �ppemaksu suurendati ja �ppima lubati v�tta �ksnes aadlike ja ametnike lapsi
1863 puhkes Poolas Jaanuari�lest�us mis suruti maha 1865 P�rast seda Kongressi-Poola likvideeriti ja Poola igasugused eri�igused kaotati Selle asemele moodustati Varssavi kindralkubermang mida mitteametlikult nimetati sageli Visla-��rseks piirkonnaks et v�hendada poolakate rahvuslikku iseteadvust Kindralkuberneril olid veelgi laiemad volitused kui asehalduril n�iteks juhatas ta k�iki kubermangus olevaid s�jav�gesid ta tohtis inimesi ilma kohtuta surma m�ista ja v�lja kuulutada s�jaseisukorra
Poola asehalduri ametikohta ei kaotatud Lihtsalt viimane asehaldur Friedrich Wilhelm Rembert von Berg oli selles ametis kuni oma surmani ja uut asehaldurit ei m��ratud asehalduri �lesanded l�ksid �le kindralkubernerile
Venemaa keisri asehaldurid Poola kuningriigis
22 m�rtsist 20 jaanuarini 1856 kindraladjutant kindralfeldmarssal Ivan Paskevitš
20 jaanuarist 1856 18 maini 1861 kindraladjutant suurt�kiv�ekindral Mihhail Gortšakov
16 maist 1 augustini 1861 suurt�kiv�ekindral Nikolai Suhhozanet kohuset�itja
6 augustist 9 oktoobrini 1861 kindraladjutant ratsav�ekindral Karol Lambert
9 oktoobrist 1861 maini 1862 jalav�ekindral Alexander von L�ders
11 oktoobrist 27 oktoobrini 1861 Nikolai Suhhozanet kohuset�itja
27 maist 1862 19 oktoobrini 1863 kindraladjutant kindraladmiral suurv�rst Konstantin Nikolajevitš
maist 1863 6 jaanuarini 1874 kindraladjutant kindralfeldmarssal krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Berg
Poola kuningriigi haldusjaotus 1840
Krakovi kubermang kubermangulinn Kielce maakonnalinnad Kielce Miech�wi Olkuszi Stobnica
Sandomierzi kubermang kubermangulinn Radom Sandomierz Opat�w Radom Opoczno
Kaliszi kubermang kubermangulinn Kalisz Kalisz Konin Sieradz Wieluń Petrikau
Lublini kubermang kubermangulinn Lublin Lublin Zamość Hrubiesz�w
Płocki kubermang kubermangulinn Płock Płock Lipno Przasnysz Mława Pułtusk Ostrołęka
Masoovia kubermang kubermangulinn ja kuningriigi pealinn Varssavi Varssavi Stanislaw Rava Łęczyca Sochaczew Gostyń Kujawy
Podlaasia kubermang kubermangulinn Siedlce Siedlce Biała Radzyń Łuk�w
August�wi kubermang kubermangulinn Suwałki Łomża August�w Sejny Kalvarija
Viited
V�lislingid
Kosmonautika ehk astronautika ka kosmoseuurimine on teadus- ja tehnikaharu mis tegeleb kosmose h�lvamisega inimkonna huvides
Kosmonautikat on defineeritud ka nii f��siline Maav�liste objektide uurimine ja vastava tehnoloogia teaduse ja poliitikaga seotu Vastav teadus k�sitleb arvutusi mis puutuvad lennutrajektooridesse kosmoseaparaatide liikumisse planeetide k�lget�mbej�u m�jupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele
16 m�rtsil 1926 tehti USA-s Massachusettsi osariigis Auburnis suur h�pe inimkonna �he suure unistuse – kosmoselennu – elluviimise suunas Raketiteadlane Robert Goddard lennutas sel p�eval �les esimese vedelk�tusega t��tava raketi mis saavutas kiiruse 100 km h ja j�udis 25 sekundiga 56 m k�rgusele
Kosmonautika tehniliste �lesannete hulka kuulub Maa tehiskaaslaste nende kanderakettide ning juhtimisseadmete loomine Kosmonautika p�hilised eesm�rgid on Maa ja selle atmosf��ri ehk �hkkonna uurimine tehiskaaslaste abil raadio ja televisioonkaugside korraldamine astronoomilised vaatlused v�ljaspool Maa atmosf��ri lennud Kuule ja P�ikeses�steemi planeetidele ning kaugemas tulevikus ka teiste t�htede juurde
Kosmonautika rajas vene teadlane Konstantin Tsiolkovski T�htsamad s�ndmused kosmoseuurimise ajaloos on olnud esimese tehiskaaslase Sputnik 1 viimine Maa orbiidile 1957 aastal esimese inimese Juri Gagarini viimine kosmosesse Vostok 1 kosmoselaevas 1961 aastal ja inimese j�udmine Kuule – Neil Armstrong ja Buzz Aldrin 1969 aastal Apollo 11 pardal
Lennuaparaadi viib kosmosesse harilikult mitmeastmeline rakett Iga astme mootorid ja t�hjenenud k�tusepaagid eralduvad raketi muust osast enne j�rgmise astme mootorite k�ivitumist Kui viimane aste on saavutanud v�hemalt esimese kosmilise kiiruse 78 km s v�ib lennuaparaadi juhtida Maa tehiskaalase ehk satelliidi orbiidile Tehiskaaslane liigub �mber Maa mootorite abita kanderaketilt saadud kiirusega ega kuku alla sest Maa k�lget�mbej�ud on t�pselt tasakaalus tiirlemisel tekkiva keskt�rjej�uga kaaluta olek Enamikul tehiskaaslastel on v�iksed mootorid mis hoiavad lennuaparaati vajalikus asendis ja muudavad tema orbiiti Orbiit on ringjoonekujuline v�i juhul kui kiirus �letab 78 km s ellipsikujuline
T�nap�eval on tegevus nihkunud riikidevahelisest konkurentsist koost�� suunas ning �hekordsete rakettide asemel korduvkasutatavate ehitamise suunas
M�isteid
Kosmiline kiirus
Esimene kosmiline kiirus
Orbitaaljaam
Paokiirus
Taikonaut
Tehiskaaslane
Kosmosejaamu
Rahvusvaheline kosmosejaam International Space Station ehk ISS
Mir
Skylab
Vaata ka
Kosmoses�stik Space Shuttle
Ast�rix tehiskaaslane
Gemini
Maa tehiskaaslaste loend
Mariner 10
Marineri programm
NASA
Euroopa Kosmoseagentuur
Kennedy Kosmosekeskus
Shenzhou 5
Stardust
Wan Hu
Yang Liwei
Apollo kosmoseprogrammid
Apollo 1
Apollo 7
Apollo 8
Apollo 9
Apollo 10
Apollo 11
Apollo 12
Apollo 13
Apollo 14
Apollo 15
Apollo 16
Apollo 17
Eugene A Cernan
Ronald B Evans
Harrison H Schmitt
Apollo kuumoodul
Kuuauto
Kuundumine
Saturn V
Orioni projekt
Pioneer
Pioneer 10
Rahvusvaheline kosmosejaam
Viited
V�lislingid
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust inimesi objekte keskkonda kujutav kunst
Kunstivoolud
Abstraktsionism
Anarhofuturism
Dadaism
Ekspressionism
Futurism
Grafiti
Impressionism
Klassitsism
Kontseptuaalkunst
Kubism
K�berpunk
Maagiline realism
Metaf��siline maal
Moodne kunst
Muralismo
Punk
Purism
Romantism
Sotsialistlik realism
S�rrealism
Uusasjalikkus
Uusromantism
M�isted
Arvutigraafika
Assamblaaž
Basalt
CGA ehk Computer Generated Art
Dipt�hhon
Eksterj��r
Fiksatiiv
Fresko
Graafika
Graniit
Interj��r
Keraamika
Kollaaž
Koloriit
Kompositsioon
Maalikunst
Motiiv
Pastell
Perspektiiv
Plastika
Plastiliin
Pliiats
Proportsioon
Raidkunst
Reljeef
Siluett
Skulptuur
S�žee
Žanr
Teema
Tript�hhon
Veduut
V�rvikompositsioon
Vaata ka
Etenduskunstid
Kunst
Kunstiajalugu
Kujutlus
Kunstnik
Kunstnike loend
Eesti kunstnike loend
Keraamikute loend
Skulptorite loend
Kultuuriantropoloogia ka sotsiaalantropoloogia sotsiaal-kultuuriantropoloogia on humanitaar- v�i sotsiaalteaduste hulka arvatav teadusharu mis uurib inimestevahelisi sotsiaalseid suhteid ja nende arengut k�itumist �igust poliitikat ideoloogiat religiooni uskumusi tarbimist tootmist sotsialiseerumist perekonda sugupoolte probleeme ning teisi kultuuriavaldusi kultuuriajaloolises aspektis
Terminoloogia
M�iste "kultuuriantropoloogia" v�eti kasutusele 20 sajandi algupoolel USA-s t�iendamaks varasemat m�istet "etnoloogia" Inglismaal v�eti tarvitusele m�iste "sotsiaalantropoloogia" varasema "etnograafia" m�iste laiendamiseks Uute m�istete kasutuselev�tmise �ks p�hjusi oli muu hulgas v�lit��de osat�htsuse suurenemine ning pikaajalised uuringud konkreetse �hiskonna sees T�nap�eval kasutatakse ka m�istet "sotsiaal-kultuuriantropoloogia"
Eestis jagunes kultuurantropoloogia valdkond kuni 20 sajandi l�puni traditsiooniliselt etnograafiaks inimeste materiaalse kultuuri uurimine ja folkloristikaks vaimse kultuuri uurimine
Kultuuriantropoloogia ja sotsioloogia uurimisvaldkonnad kattuvad suuresti kuid erinevused on teoreetilistes l�henemistes ja uurimismeetodites
Kultuuriantropoloogia kujunemine
19 sajandil
N��disaegse kultuuriantropoloogia juured p�rinevad 19 sajandi etnoloogiast mis tegeles inim�hiskondade s�stemaatilise v�rdlemisega Etnolooge huvitas eriti k�simus miks erinevates maailma osades elavatel inimestel on sarnased uskumused ja kombed
M�ned uurijad Grafton Smith jt oletasid et erinevad inimr�hmad v�tavad �le teistelt r�hmadelt nende kombeid ja uskumusi ehk �pivad teineteiselt mis t�hendab et kultuurin�htused levivad �hest kohast teise Teised uurijad olid seisukohal et erinevad r�hmad on v�imelised ka iseseisvalt j�udma samasuguste uskumuste ja kommeteni M�ned neist uurijatest Lewis Morgan jt oletasid et erinevad �hiskonnad l�bivad teatud sarnaseid ajaj�rke Hilisemad uuringud aga ei kinnitanud sarnaste ajaj�rkude olemasolu erinevates kultuurides
Oletati ka Julian Steward jt et sarnasused tulenevad sarnastest keskkondadest looduslikest jm tingimustest milles �hiskond elab Teised uurijad Claude L�vi-Strauss jt pidasid p�hjuseks inimm�tlemise ja -keele �ldisi struktuurseid sarnasusi
20 sajandil
19 sajandi etnoloogid James Frazer jt olid peamiselt kabinetiteadlased mis t�hendab et nad kasutasid teiste inimeste kogutud materjale ega puutunud uuritavate �hiskondadega kokku 20 sajandil hakati �ha rohkem tegema kultuuriantropoloogilisi uuringuid kohapeal Kasutusele tulid meetodid mille puhul uurija ise elabki selles �hiskonnas mida ta uurib – �htaegu selles osaledes ja t�helepanekuid tehes Meetodid arendasid v�lja Bronislaw Malinowski Franz Boas jt
19 sajandil olid sarnaste kultuurin�htuste seletamisel leviku ja isetekke teooriad vastandlikud 20 sajandi alguse uuringud n�itasid et toimivad m�lemad protsessid Samal ajal selgus et paljudki sarnasused on olnud vaid n�ilised tulenenud pealiskaudsetest vaatlustest Hakati m�rkama et kultuurin�htuste leviku puhul �hest �hiskonnast teise sageli muutub nende t�hendus ja funktsioon
Samal ajal v�henes uurijate huvi v�rdleva kultuuriantropoloogia vastu mis oli �ritanud avastada inim�hiskonnale omaseid �ldisi seadusp�rasusi ja arenguid Tunduvalt suuremat t�helepanu p�lvisid erinevate kultuuride kirjeldused nende endi m�istetes Arenes v�lja kultuurilise relativismi idee mille kohaselt isiku uskumused ja kombed on m�istetavad �ksnes sellesama kultuuri kontekstis milles see isik elab
T�nap�evased suundumused
T�nap�evane kultuuriantropoloogia on hakanud �ha enam t�helepanu p��rama t�nap�eva l��ne �hiskonna uurimisele Vaatluse alla on v�etud sellised kultuuriavaldused nagu subkultuurid linnalegendid vanden�uteooriad grafiti popmuusika jne aga ka ideoloogia poliitika reklaam tootmine tarbimine jmt Erinevalt sotsioloogiast sotsiaalps�hholoogiast politoloogiast jt sotsiaalteadustest k�sitleb n��disaegne kultuuriantropoloogia t�nap�eva l��ne �hiskonna ilminguid kultuuriajaloolises kontekstis
On selgunud et paljud m�isted mida traditsiooniliselt kasutati varem teiste kultuuride kirjeldamisel m��t tabu rituaal jmt on edukalt rakendatavad ka t�nap�eva l��ne kultuuri anal��sil �ks esimesi sellesuunalisi katseid oli Horace Mineri juba 1956 aasta ajakirjas American Anthropologist ilmunud artikkel Body Ritual Among the Nacirema mis oli �htlasi ka kaasaegse ameerika Nacirema American satiir Hiljem on seda artiklit palju tsiteeritud ja �pikutes kasutatud
Vaata ka
Kultuuriantropoloogia m�isteid
Kultuuriantropoloogide loend
Kultuurisemiootika
Kultuuriteooria
Kirjandus
Lauri Honko Juha Pentik�inen "Kultuuriantropoloogia" Soome keelest 1975 aastal ilmunud raamatust Kulttuuriantropoloogia t�lkinud Tiina V�hi eess�na Ants Viires Kirjastus Tuum Tallinn 1997 133 lk
Kultuuriteooria on kultuuri uurivate teaduste teoreetiline �hisosa
M��ratledes kultuuri n�iteks kui keelev�ime ja sellest tulenevate m�rgis�steemide p�randumisprotsessi ehk loomise p�randumist on kultuuriteooria objektiks selle protsessi seadusp�rad
Kultuuriteooria t�htsaks l�henemisviisiks on Juri Lotmani ja ta kolleegide kujundatud kultuurisemiootika
Kultuuriteooria l�imib seega mitmeid sotsiaal- ja humanitaarteaduse harusid – semiootika antropoloogia eriti kultuuriantropoloogia sotsioloogia etnoloogia kunstiteooria samuti ajalooteadus politoloogia inimgeograafia jt
Kuiv�rd kultuuriteooria �heks keskseks �lesandeks on kultuuri teoreetiline m��ratlemine on ta kokkupuutuv ka filosoofilise antropoloogiaga
Kultuuriteooriat �petatakse Eestis Tartu �likoolis semiootika ja kultuuriteooria �ppekava ning Tallinna �likoolis kultuuriteooria �ppetool 2008 aastal loodi Kultuuriteooria tippkeskus
Maailma kultuuriteoreetikuid
Theodor W Adorno
Pierre Bourdieu
Jean Baudrillard
Ernst Cassirer
Gilles Deleuze
Mary Douglas
Umberto Eco
Norbert Elias
Michel Foucault
Leo Frobenius
Carlo Ginzburg
Lev Gumiljov
J�rgen Habermas
John Hartley
Max Horkheimer
Luce Irigaray
Claude L�vi-Strauss
Jean-Fran�ois Lyotard
Bronisław Malinowski
Grigori Pomerants
Georg Simmel
Oswald Spengler
Aby Warburg
Max Weber
Leslie White
Eesti kultuuriteoreetikuid
Karl Baer
Victor Hehn
Carl Gustav Jochmann
Hermann Keyserling
Kaie Kotov
Valter Lang
Peet Lepik
Juri Lotman
Mihhail Lotman
Uku Masing
Linnar Priim�gi
Rein Raud
Leopold Schr�der
Marek Tamm
Peeter Torop
Peeter Tulviste
Jakob Uexk�ll
Berk Vaher
Jaan Valsiner
Rein Veidemann
Kirjandust
Munch Richard; Smelser Neil J eds 1992 "Theory of Culture" Berkeley University of California Press
Danesi Marcel; Perron Paul 2005 "Kultuuride anal��s"' T�lkinud Ene-Reet Soovik Tallinn Valgus
Lotman Juri 2001 "Kultuur ja plahvatus" T�lkinud Piret Lotman Tallinn Varrak
Rein Raud Mis on kultuur? sissejuhatus kultuuriteooriatesse Tallinn 2013
Raamatusari "Approaches to Culture Theory" toim Kalevi Kull Valter Lang Tiina Peil
Vaata ka
Strukturalism
Kriitiline teooria
Kulturoloogia
Kultuuriantropoloogide loend
Kultuuriteooria tippkeskus
Kunst on �ldisemas t�henduses meisterlik oskus technē ars mis tahes loomingulisel tegevusalal
Kunsti ehk kaunite kunstide all m�istetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti arhitektuuri muusikat ilukirjandust tantsukunsti ja n�itekunsti ja filmikunsti
Kunsti m�iste
Kunst on tekkinud koos inim�hiskonnaga juba kiviajal Kuna kunsti kaudu on inimene �ppinud tundma elu ja iseennast v�ljendama oma t�ekspidamisi elamusi ja suhtumist maailma on eri ajastute v�i eri �hiskondade kunstis erinevusi
Kunsti �heks oluliseks tunnuseks on tema interaktiivsus kunst on midagi sellist mida inimene on teinud vaatamiseks kuulamiseks j�lgimiseks Kunst asetseb t�hendusruumis mida piiritleb raam algus ja l�pp kulissid vms Tihti tajutakse kunstina selliseid artefakte millel puudub praktiline otstarve
Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika k�sitab kunsti sekundaarse modelleeriva s�steemina mis kasutab primaarse modelleeriva s�steemi keele k�ne kujundi jne vahendeid spetsiifilisel ja t�hendusrikkal viisil Seet�ttu on kunstile ise�ranis iseloomulik stiilide ja stiiliv�tete žanrite ja kujutluslaadide eristamine ja j�rgimine
M�iste ajalugu
Kant
Immanuel Kant r��gib kunstist "Otsustusv�ime kriitikas"
"Kunsti eristatakse loodusest nagu tegemist facere tegutsemisest v�i toimimisest �ldse agere ja esimeste saadust Produkt v�i tagaj�rge kui tehtut opus viimaste saadusest kui tulemust effectus"
"�igupoolest tuleks kunstiks nimetada �ksnes tekitamist vabaduse l�bi so meelevalla l�bi mis seab oma tegudele Handlungen aluseks m�istuse"
"Kunsti kui inimese osavust eristatakse ka teadusest oskamist teadmisest kui praktilist v�imet teoreetilisest kui tehnikat teooriast"
Kunsti eristatakse ka k�sit��st Esimene on vaba kunst teist v�ib nimetada ka palgakunstiks "Esimesele vaadatakse nii nagu ta saaks otstarbekohaselt v�lja kukkuda �nnestuda �ksnes m�nguna so tegevusena mis on omaette f�r sich selbst meeldiv"
"Et aga k�igis vabades kunstides on ometigi n�utav midagi sundivat v�i nagu �eldakse mingi mehhanism ilma milleta vaimul mis peab kunstis vaba olema ning ainu�ksi mis teost elustab ei oleks mingit keha ning ta sureks t�iesti janu k�tte seda pole ebasoovitav meelde tuletada"
"Kui kunst mingi v�imaliku eseme tunnetusele vastavalt sooritab ainult selle eseme tegelikuks tegemiseks n�utavaid toiminguid siis on ta mehhaaniline kunst; kui tal aga on vahetuks kavatsuseks l�butunne siis nimetatakse teda esteetiliseks kunstiks Esimene on ta juhul kui tema eesm�rk on et l�bu saadaks ettekujutusi kui pelki aistinguid teine juhul kui kui tunnetusliike"
"Meeldivad kunstid on need mille eesm�rgiks seatakse �ksnes nauding" n�iteks lauamuusika
"Kaunis kunst seevastu on ettekujutusviis mis on omaette f�r sich selbst otstarbekohane ning – olgugi ilma eesm�rgita – edendab ometigi meelej�udude kultuuri seltsivaks teatamiseks "
Kaunis kunst on kunst niiv�rd kui ta paistab �htlasi olevat loodus
"Kauni kunsti saaduse puhul peab saama teadlikuks sellest et see on kunst mitte loodus; aga siiski peab otstarbekohasus selle saaduse kujul paistma igasugusest meelevaldsete reeglite sunnist nii vaba just nagu see oleks pelga looduse saadus"
"Loodus oli kaunis kui ta n�gi �htlasi v�lja kunstina; ja kunsti saab kauniks nimetada ainult juhul kui me oleme teadlikud sellest et ta on kunst ja ta n�eb meile siiski v�lja loodusena"
Kaunis kunst meeldib "pelgas otsustusetegemises" mitte meelteaistingus ega m�iste l�bi
Otstarbekohasus kauni kunsti saaduses on "kavatsuslik" ei tohi aga "kavatsuslikuna paista" st "kaunile kunstile peab vaatama kui loodusele kuigi sellest ollakse teadlik kui kunstist" "Loodusena" n�ib kunstisaadus seel�bi "et kohatakse k�ll kogu t�pipealsust koosk�lalisuses reeglitega ainu�ksi mille j�rgi saadus saab saada selleks mis ta peab olema; kuid ilma pedantsuseta ilma et paistaks l�bi kooliline vorm so ilma et oleks n�ha j�lge sellest et reegel on kunstnikul silme ees olnud ja tema meelej�udusid kammitsenud" Kaunis kunst ei ole �pitav ei rajane m�istelistel reeglitel on kunstile reeglit andva geeniuse saadus Siiski sisaldab ta ka midagi "koolikohast" mida saab reeglite j�rgi taibata ja j�rgida
Kunst kirjeldab objekte — ka inetuid vastumeelseid — kaunitena; �ksnes vastiku peab ta v�listama; ja n�nda on raidkunst mille saadused looduse omadega kergesti segi aetakse inetute esemete vahetu ettekujutuse v�listanud Looduse ilu on "kaunis asi"; kunsti ilu on "kaunis ettekujutus asjast"
Kunsti funktsioonid
M�isteajalugu
Kant
"Otsustusv�ime kriitikas" �tleb Immanuel Kant et kui kauneid kunste "ei seostata moraaliideedega ainu�ksi mis toovad kaasa iseseisva heameeletunde " siis on nad "suunatud ainult naudingule mis ei j�ta ideesse alles midagi mis teeb vaimu n�riks eseme tasapisi vastikuks ja meele enesega rahulolematuks ning tujukaks"
Kunst ei tee inimest k�lbeliselt paremaks kuid ometi kombeliseks; ta v�idab meeltekalduvuse t�rannialt v�ga palju k�tte ning valmistab n�nda inimest ette m�istuse �lemv�imuks
Kunstiliigid
Kunsti suuri harusid nimetatakse kunstiliikideks Vahel kunstiliigid p�imuvad ja liituvad n�iteks teatrikunstis on n�itekunst �hinenud kirjandusega ja lavakujunduse kaudu maalikunstiga ooperietendusse kuulub lisaks veel muusika ja tants
Arhitektuur
Disain
Filmikunst
Kirjandus
Kujutav kunst
Moekunst
Muusika
Performance
Tantsukunst
Tarbekunst
Teater
M�isteajalugu
Kant
Ilu on esteetiliste ideede "v�ljendus" Kaunid kunstid on jaotatavad selle v�ljenduse liigi j�rgi v�ljendus leiab aset s�nades liigutustes v�i toonides "Seega on vaid kolm liiki kujutavaid kunste k�nelev kunst kujutav kunst ja aistingute kui v�liste meeltemuljete m�ngu kunst"
"Seda jaotust saaks korraldada ka dihhotoomiliselt nii et kaunis kunst jaotataks m�tete v�i kaemuste v�ljenduse kunstiks ja esimene omakorda ainult nende vormi v�i nende mateeria aistingu j�rgi Ainult et siis ta n�eks v�lja liiga abstraktne ja tavam�istetele mitte nii vastav"
K�nelevad kunstid on k�nekunst ja luulekunst Dichtkunst "K�nekunst on kunst tegelda aru tegevusega kui kujutlusv�ime vaba m�nguga; luulekunst on sooritada kujutlusv�ime vaba m�ngu aru tegevusena" "K�nekunstnik kuulutab niisiis tegevust ja sooritab seda nii just nagu see oleks vaid m�ng ideedega kuulajate meele lahutamiseks Luulekunstnik kuulutab vaid meeltlahutavat m�ngu ideedega ja aru jaoks tuleb ometi nii palju v�lja nagu tema kavatsuseks oleks olnud tegelda ainult aru tegevusega"
"Kujutavad kunstid ehk kunstid mis v�ljendavad ideid meeltekaemuses mitte pelga kujutlusv�ime ettekujutuste l�bi mida s�nadega �rgitatakse on kas meeltet�e v�i meeltepaistvuse kunstid Esimest nimetatakse plastikaks teist maalikunstiks M�lemad teevad kujud ruumis ideede v�ljenduseks; esimene teeb kujud tuntavaks kahele meelele n�gemisele ja kompimisele" "Esteetiline idee arhet��p algkuju on m�lemale kujutlusv�imes aluseks; kuju aga mis moodustab esteetilise idee v�ljenduse ekt��p j�relkuju antakse kas oma kehalistes m��tmetes nagu ese ise eksisteerib v�i viisi j�rgi kuidas need silmas peegelduvad oma n�ivuses pinnal"
Plastika alla kuuluvad raidkunst ja ehituskunst Maalikunst "mis kujutab meeltepaistvust kunstiliselt ideedega seotuna" jaguneb looduse kauni kirjeldamise kunstiks ja looduse saaduste kauni kokkupanemise kunstiks maalikunst ja iluaiandus
"Aistingute kauni m�ngu" kunst puudutab "aistingu juurde kuuluva meeleaistih��lestuse -pinge eri astmete proportsiooni so meeleaisti tooni" Ta jaguneb kuulmis- ja n�gemisaistingute kunstiliseks m�nguks muusika ja v�rvikunst V�ib-olla on m�lemad aistinguliigid "vormiotsustuste tegemise tulemus paljude aistingute m�ngus" v�nkumiste proportsioon mis on aluseks helidele ja v�rvidele
Vaata ka
Vabad kunstid
DeviantART
Abstraktne kunst
Kunstialaste m�istete loend
Kunstnike loend
Eesti kunstnike loend
Skulptorite loend
Artokraatia
V�lislingid
Urve Lippus
– Otsi Kunst
Kunstiteadus on humanitaarteadus mis tegeleb kunstiteoste ning nende tausta uurimise kirjeldamise ja hindamisega
Kunstiteaduse "aladistsipliinid" on kunstiajalugu mida iseloomustab ajalooteaduse meetodite kasutamine kunstiteooria mis tegeleb kunsti kui n�htuse �ldiste k�simustega ja kunstikriitika mis �ritab hinnata kunstiteoste kunstilist v��rtust
Kunstiteadus on tihedalt seotud ja omab �hisosa selliste teadustega nagu semiootika kunsti- v�i loovuse ps�hholoogia kunstisotsioloogia meediauuringud esteetika jpt
Vaata ka
Kunstiteadlaste loend
Kunstiajalugu
Kuritegevus on kuritegude toimepanemine Kuriteo toimepanija on kurjategija �ldiselt loetakse t�nap�evase kuritegevuse peamiseks allikaks suhtelist vaesust
Vaata ka
Eesti kuritegevus
K�berkuritegevus
Organiseeritud kuritegevus
Rahvusvaheline kuritegevus
Siin on loetletud l�hendeid; ladinakeelsed l�hendid on ladinakeelsete l�hendite loendis
A
a aastal
A avancer kella kiiremaks panna
AAAS 'American Association for the Advancement of Science Teaduse Edendamise Ameerika �hing
AAPSO Afro-Asian Peoples' Solidarity Organization Aafrika ja Aasia Rahvaste Solidaarsuse Organisatsioon
AARSO vaata AAPSO
adm administratiivne administratiivselt
AICA Association of Art Critics Rahvusvaheline Kunstikriitikute Assotsiatsioon
akad akadeemik
AKSK Armee Keskspordiklubi
ANC African National Congress Aafrika Rahvuskongress
ANSV autonoomne n�ukogude sotsialistlik vabariik
AOC l�hend prantsuse veinipudelitel vein on valmistatud ametlikult kinnitatud piirkonnas
APEC Asia Pacific Economic Co-operation Aasia-Vaikse Ookeani Majanduskoost��
ARA American Relief Administration Ameerika Abi Administratsioon
arh arhitekt
ARO Ameerika Riikide Organisatsioon
AS aktsiaselts
ASA Association of Southeast Asia Kagu-Aasia Assotsiatsioon
ASEAN Association of Southeast Asian Nations Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon
ASPAC Asia and Pacific Council Aasia ja Vaikse Ookeani N�ukogu
A�O Aafrika �htsuse Organisatsioon
AWACS Airborne Warning and Control System lendav hoiatus- ja kontrollis�steem
AA AFG AHO ALB ALG AND ANG ANT ASA ARG ARM ARU AZE AU AUS AUT a�
B
B A BA Bachelor of Arts humanitaarteaduste bakalaureus
BBC British Broadcasting Corporation Inglise ringh��ling
BfV Bundesamt f�r Verfassungsschutz Konstitutsioonikaitse Liidutalitus
biol bioloogia
BIS Bank of International Settlements Rahvusvaheline Arvelduspank
BAH BAN BAR BDI BEL BEN BER BHU BIH BIZ BLR BOL BOT BRA BRN BRU BSD BUL BUR
C
CAPEC Council for Asia-Pacific Economic Cooperation Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoost�� N�ukogu
CARICOM Caribbean Community and Common Market Kariibi �hendus ja �histurg
CARIFTA Caribbean Free Trade Association Kariibi Vabakaubanduse Assotsiatsioon
CCD Charge Coupled Device laengsidestusseadis
CDC Centers for Disease Control and Prevention USA Haiguste Kontrolli ja T�rje Keskus USA
CENTO Keskne Lepinguorganisatsioon
CFA Communaut� Financie�re Africaine Aafrika Rahandus�hendus
CMOS Complementary metal–oxide–semiconductor komplementaarne metall-oksiid-pooljuht
CoDA Co-Dependents Anonymous Anon��msed Kaass�ltlased eneseabi programm
COMECON Council for Multilateral Economic Assistance Vastastikuse Majandusabi N�ukogu
CSCE Conference on Security and Cooperation Europe Euroopa julgeoleku- ja koost��n�upidamine
CAF CAN CAM CAY CGO CHA CHI CHN CIV CMR COD COK COL CPV CRC CRO CZE CUB CYP
D
dem demokraatlik demokraatia
dep departemang
dets detsember
dir direktor
dr doktor
dr phil filosoofiadoktor
dr phil nat loodusteaduse doktor
DEN DJI DMA DOM
E
E esmasp�ev
EAA Eesti Ajalooarhiiv
EAKK Eesti Akadeemiline Kutse�iguslikkude Kunstnikkude Koondis
EAZA European Association of Zoos and Aquaria Euroopa Loomaaedade Assotsiatsioon
EA�K Eesti Apostlik-�igeusu Kirik
EA� Eesti Arhitektide �hing Eesti Arhitektide Liit
e k eesti keel
EBL Eesti biograafiline leksikon
EC Enzyme Comission Ens��mikomisjon
ECO Economic Cooperation Organization Majanduskoost�� Organisatsioon
ECOWAS Economic Community of West African States L��ne-Aafrika Riikide Majandus�hendus
ECSC European Coal and Steel Community Euroopa S�e- ja Terase�hendus
EDA European Defence Agency Euroopa Kaitseagentuur
EDC European Defence Community Euroopa Kaitse�hendus
EEA European Economic Area Euroopa Majanduspiirkond
EFTA European Free Trade Association Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon
EELK Eesti Evangeelne Luterlik Kirik; Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik
EELK Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik
EETEL Eesti Elektrit��de Ettev�tjate Liit
EEZ Exclusive Economic Zone ainu�iguslik majandusv��nd
EF� Eesti Filmiajakirjanike �hing
EF� Eesti Fonogrammitootjate �hing
EKA Eesti Kunstiakadeemia
EKABL Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon
EKDE Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond
EKE Eesti Kolhoosiehitus
EKEK Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik
EKK Eesti kodanike komiteed
EKKE Eesti Kodanike Keskerakond
EKKK� Eesti Kujutavate Kunstnikkude Kesk�hing
EKKT Eesti Kunstnike Koondis Torontos
EKM Eesti Kunstimuuseum
EKmS Eesti Kirjameeste Selts
EKR Eesti Kunstnikkude R�hm
ELF Eestimaa Looduse Fond
ELUS Eesti Looduseuurijate Selts
EMI European Monetary Insitute Euroopa Rahainstituut
EMS European Monetary System Euroopa Valuutas�steem
EMVI Eesti Maaviljeluse Instituut
EM� Eesti Maa�likool
EM� Euroopa Majandus�hendus
ENE Eesti n�ukogude ents�klopeedia
ENSV Eesti N�ukogude Sotsialistlik Vabariik
ENTA Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia
EN�S Eesti Nais�li�pilaste Selts
EPA Eesti P�llumajanduse Akadeemia
EPM� Eesti P�llumajandus�likool Maa�likool
ERL Eesti Ringh��lingute Liit
ERL Eestimaa Rahvaliit
ERKI Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut Eesti Kunstiakadeemia
ERM Eesti Rahva Muuseum
ERSP Eesti Rahvusliku S�ltumatuse Partei
EPZ Export Processing Zones ekspordit��tluse tsoonid
EST� Euroopa S�e- ja Terase�hendus
ETA Eesti Teadete Agentuur
ETA Euzkadi Ta Askatasuna baskide terroriorganisatsioon
ETBL Eesti teaduse biograafiline leksikon
ETK Eesti Tarvitajate�hisuste Kesk�hisus Eesti Tarbijate�histute Kesk�histu
ETKVL Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit
ETS Eesti Tehnika Selts
ETUC Euroopa Ameti�hingute Konf�deratsioon
EURATOM Euroopa Aatomienergia�hendus
E�EL Eesti �pilasesinduste Liit
E� Euroopa �hendus
E�L Eesti �li�pilaskondade Liit
E�S Eesti �li�pilaste Selts
ECU EGY eKr EMA – EO� ERI ESA ESP EST ETH EVR
F
FAO Food and Agriculture Organization �RO Toidu- ja P�llumajandusorganisatsioon
FIDEM F�d�ration internationale des �diteurs de m�dailles Rahvusvaheline Medalif�deratsioon
FIPRESCI F�d�ration internationale de la presse cin�matographique Rahvusvaheline Filmipressi F�deratsioon
FSM Federate States of Micronesia Mikroneesia Liiduriigid
FIJ FIN FRA FSM
G
GAA Kuninglik Gustav Adolfi akadeemia
GATT �ldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe
GCC P�rsia lahe koost��n�ukogu
GI Geoloogia Instituut
GITIS Lunatšarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut asub Moskvas
GAB GAM GBR GBS GEO GEQ GER GHA GRE GRN GUA GUI GUM GUY
H
HD high-definition k�rgeresolutsiooniga suure lahutusv�imega
HDI Human Development Index inimarengu indeks
HDL high density lipoprotein vere rasvainet kandev valk nn hea kolesterool
HMK hargmaine korporatsioon
hr h�rra
HTG Hugo Treffneri G�mnaasium
HvA Hauptverwaltung Aufkl�rung Saksa Demokraatliku Vabariigi v�lisluureteenistus
HAI HON HUN HKG
I
i isa preester v�i munk �igeusu kirikus
IAEA International Atomic Energy Agency Rahvusvaheline Aatomienergiagentuur
IBRD International Bank of Reconstruction and Development Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank
ICA international commodity agreement rahvusvaheline tarbekaubaleping
ICAM International Confederation of Architectural Museums Rahvusvaheline Arhitektuurimuuseumide Konf�deratsioon
ICOM International Council of Museums Rahvusvaheline Muuseumide N�ukogu
ICOMOS International Council on Monuments and Sites Rahvusvaheline M�lestiste ja M�lestisalade N�ukogu
ICAO Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon
ICFTU Rahvusvaheline Vabade Ameti�hingute Konf�deratsioon
ICJ International Court of Justice Rahvusvaheline Kohus
IDA International Development Association Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon
IFAD International Fund for Agricultural Development Rahvusvaheline P�llumajandusarengu Fond
IFC International Financial Corporation Rahvusvaheline Rahanduskorporatsioon
IGO International Governmental Organization rahvusvaheline valitsusorganisatsioon
ILO International Labor Organization Rahvusvaheline T��organisatsioon
IMF stabilisatsiooniprogramm
IMF International Monetary Fund Rahvusvaheline Valuutafond
IMO International Maritime Organization Rahvusvaheline Mereorganisatsioon
INF Intermediate-Range Nuclear Forces keskmaa-tuumaj�ud
IP identified patient identifitseeritud patsient
IP incubation perion inkubatsiooniperiood
IP International Pharmacopeia rahvusvaheline farmakop�a
i p intraperitoneal intraperitoneaalne e k�hu��nesisene
IP intraperitoneal intraperitoneaalne e k�hu��nesisene
IP ischemic prenumbra isheemiline prenumbra p�rast ajuinfakti kahjustunud kuid potensiaalselt taastuv ajukoe osa kui on kiiresti p��tud rakendada �iget ravi
IPC Integrated Program for Commodities integreeritud tarbekaubaprogramm
IPCC Intergovernmental Panel on Climate Change Valitsusvaheline Kliimamuutuste Paneel Valitsustevaheline Kliimamuutuse Ekspertkogu
IRA Iiri Vabariiklik Armee
ISTP Iseseisev Sotsialistlik T��liste Partei
ITO International Trade Organization Rahvusvaheline Kaubandusorganisatsioon
ITU International Telecommunications Union Rahvusvaheline Telekommunikatsiooniliit
IUBMB International Union of Biochemistry and Molecular Biology Rahvusvaheline Biokeemia ja Molekulaarbioloogia Unioon
IUPAC International Union of Pure and Applied Chemistry Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Unioon
IV intervertebral l�lidevaheline
IV intravascular intravaskulaarne veresoonesisene
IV intravenous intravenoosne veenisisene
iv intravenous intravenoosne veenisisene
IV intraventricular intraventrikulaarne vatsakestesisene
IVA intravenous anesthesia intravenoosne ehk veenisisene anesteesia
INA IND IRI IRL IRQ ISL ISR ITA IVB IVS
J
JAM JOR JPN
K
K kolmap�ev
KBFI Keemilise ja Bioloogilise F��sika Instituut
KGB Komitet gosudarstvennoi bezopasnosti NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee
KEK Kolhooside Ehituskontor
KF Kunstifond
khk kihelkond
KL Kaitseliit
KL Kunstnike Liit; Eesti Kunstnike Liit
kl klass
kl klaas
km k�ibemaks
kpl kauplus
kr kroon
KRPI Kultuurim�lestiste Riiklik Projekteerimise Instituut; Muinsuskaitseamet
KTB Konstrueerimise- ja Tehnoloogiab�roo
KAZ KEN KGZ KIR KOR KSA KUW
L
L laup�ev
LUS Eesti Looduseuurijate Selts
lk lehek�lg
ldk ladina keeles
LAO LAT LBA LBR LCA LES LFS LIB LIE LTU LUX
M
MBR mandritevaheline ballastiline rakett
MFN most-favored-nation enamsoodustusrežiim
MITI Kaubandus- ja T��stusministeerium
mln miljon miljonit
MMR measles-mumps-rubella leetri-mumpsi-punetiste liitvaktsiin
MTJ masinatraktorjaam
MT� mittetulundus�hing
MuIS Muuseumite Infos�steem
mvp most valuable players spordis v�istkonna v�istluse parim m�ngija
MAD MAR MAS MAW MDA MDV MGL MEX MKD MLI MLT MON MOZ MRI MTN MYA
N
N neljap�ev
NAADC North American Aerospace Defence Command P�hja-Ameerika �hu- ja Kosmoseruumi Kaitse V�ejuhatus
NACC North Atlantic Cooperation Council P�hja-Atlandi Koost��n�ukogu
NAFTA North American Free Trade Agreement P�hja-Ameerika Vabakaubandusleping
NATO North Atlantic Treaty Organization P�hja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
NKVD Narodn�i Kommissariat Vnutrennihh Del
NLKP N�ukogude Liidu Kommunistlik Partei
NORAD North American Air Defense Command P�hja-Ameerika �hut�rje V�ejuhatus
NSA National Security Agency Rahvuslik Julgeolekuagentuur
NSC National Security Council Rahvuslik Julgeolekun�ukogu
m-k maakaart
NAM NCA NED NEP NGR NIG NOR NRU NZL
O
OAPEC Organization of Arab Oil Exporting Countries Naftat Eksportivate Araabia Riikide Organisatsioon
OAS Organization de l'arm�e secr�t Salarmee Organisatsioon Prantsusmaal
ODECA Organization of Central American States Kesk-Ameerika Riikide Organisatsioon
OECD Organization for Economic Cooperation and Development Majanduskoost�� ja Arengu Organisatsioon
OECS Organization of East Carribbean States Ida-Kariibi Riikide Organisatsioon
OEEC Organization for European Economic Cooperation Euroopa majanduskoost�� Organisatsioon
OPEC Organization of Petroleum Exporting Countries Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
ORKA Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku �lesehitust�� Riiklik Keskarhiiv; Riigiarhiiv
OSCE Organization for Security and Co-operation in Europe Euroopa Julgeoleku- ja Koost��organisatsioon
OLPG Oskar Lutsu Palamuse G�mnaasium
OSS Office of Strategic Services Strateegiliste Teenistuste B�roo
o� osa�hing
OMA
P
P p�hap�ev
PH pulmonaalh�pertensioon
PAH pulmonaalne arteriaalne h�pertensioon
PIL Patient Information Leaflet ravimi pakendi infoleht
pKr peale Kristuse s�ndi
PQ Parti Qu�becois Quebeci Partei
pr proua; preester
prl preili vallaline naine
PT personal trainer individuaalne treeningu juhendaja
PVO Palestiina Vabastusorganisatsioon
PS peale selle
PAK PAN PAR PER PHI PLE PLW POL POR PRK PUR
Q
QAT
R
R reede
RaK� Rakenduskunstnike �hing
rdt raudtee
rnkl Riigin�ukogu liige
rvkl Riigivolikogu liige
REKK Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus
REM Rapid Eye Movement kiire silmaliikumine
RK Rahvakomissariaat
RKM Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseum
RKN Rahvakomissaride N�ukogu
RSVP R�pondez s'il vous pla�t "Vastake palun!" v�i IT-s reserveerimisprotokoll Resource reservation protocol kasutatakse n�iteks suhtlusv�rgustike kalendrites
RVA Rahvavabastusarmee Hiinas
ROM RSA RUS
S
SA sihtasutus
SA Sturmabteilung r�nder�hm
SAC Strategic Air Command Strateegiline Lennuv�ejuhatus
SADCC L�una-Aafrika Koordineerimise Komitee
SAIS k�rgkoolidesse sisseastumise infos�steem
SALT Strategic Arms Limitation Talks Treaty strateegilise relvastuse piiramise l�bir��kimised leping
SARC L�una-Aasia Regionaalkoost�� Assotsiatsioon
SCAP Supreme Command of Allied Power Liitlasv�gede �lemjuhatus
SC
SC subcutaneous nahaalune nahalusi
SC scavenger cells "koristaja-makrofaagid" �giraud
SC science-tific teadus; teadus- teaduslik
SC sickle cell sirkrak sirprauline er�trots��t
ScD Doctor of Science teadusdoktor
SCID severe combined immunodeficinecy syndrome raskekujuline kombineeritud immuunpuudulikkuse s�ndroom
SD septal defect vaheseina defekt
SD skin dose nahadoos
SD spontaneous delivery spontaanne s�nnitus
SD standard deviation standardh�lve
SD sudden death �kksurm
SDI Strategic Defense Initiative USA T�htede s�ja programmi kaitses�steem
SDV Saksa Demokraatlik Vabariik
SEATO Kagu-Aasia Lepingu Organisatsioon
SHAPE Supreme Headquarters of Allied Forces in Europe Liitlasv�gede Peakorter Euroopas
SLV Saksamaa Liitvabariik
SPC Summary of product Characteristics ravimiomaduste kokkuv�te
START Strategic Arms Reduction Treaties strateegilise relvastuse v�hendamise lepingud
S�T suurim �histegur
SCG SEK SEN SEY SI SIN SKN SLE SLO SMR SOL SOM SRI STP SUD SUR SUI SVK SWE SWZ SYR
Z
ZAM ZIM
T
T teisip�ev
TA Teaduste Akadeemia
TK Tallinna Konservatoorium
TK T�itevkomitee
TKM Tartu Kunstimuuseum
TK� Tallinna Kunsti�likool; Eesti Kunstiakadeemia
TL Eesti Teatriliit
TLM Tallinna Linnamuuseum
TL� Tallinna �likool
TMK Teater Muusika Kino ajakiri
TMM Teatri- ja Muusikamuuseum
TPedI E Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut; Tallinna �likool
TPI Tallinna Pol�tehniline Instituut
TPT Tallinna Pol�tehnikum
TP� Tallinna Pedagoogika�likool
TR� Tartu Riiklik �likool
TRK Tallinna Riiklik Konservatoorium
TSN T��rahva Saadikute N�ukogu
TT� Tallinna Tehnika�likool
TUI Teadusliku Uurimise Instituut
T� Tartu �likool
T��L Tallinna �li�pilaskondade �marlaud
TAN TGA THA TJK TKM TLS TNT TOG TPE TRI TUN TUR
U
UAE
UCK Ushtria �ilimtar e Kosov�s Kosovo albaanlaste vabastusarmee
UGA
UIA Union internationale des arhichitectes Rahvusvaheline Arhitektide Liit
UID
UKK Uus Kunstnikkude Koondis
UKR
UPA Ukrainska Povstanska Armiia Ukraina �lest�usuarmee
URL
URS
URU
USD
USGS United States Geological Survey Ameerika �hendriikide Geoloogiateenistus
UZB
V
VAN
VAT
VIE
VIN
VR Vabadusrist
VRV� Vabaduse Risti Vendade �hendus
V�T v�him �histegur

�ES �petatud Eesti Selts
�p �petaja; kiriku�petaja


�RO �hinenud Rahvaste Organisatsioon
Y
YEM
W
WEOG Western European and Other Grou L��ne-Euroopa ja teiste grupp
WHFTA Western Hemispere Free Trade Area L��nepoolkera Vabakaubanduspiirkond
WTO World Trade Organization Maailma Kaubandusorganisatsioon
V�lislingid
Lahing on relvastatud kokkup�rge mitme inimr�hma vahel Lahingu kestus selles osalejate arv kasutatav relvastus ja taktika on iga kord erinev Lahing on tihedalt seotud ajastu sotsiaalsete poliitiliste ja majanduslike oludega ning tehniliste saavutustega �ksik lahing v�ib olla s�ja osa osa lahingute seeriast Lahingule v�ib eelneda eellahing ja j�rgneda j�rellahing Moodsas s�jas kasutatakse pea alati lahingukorda
Tsitaat
Galerii
Viited
Vaata ka
Lahingute loend
Kaitselahing
S�da
Laiar��pmeline soomusrong nr 2 l�hemalt soomusrong nr 2 oli Eesti Rahvav�e ja Kaitsev�e relvastuses olnud soomusrong
Laiar��pmeline soomusrong nr 2 asutati Tallinnas 12 detsembril 1918 aastal ning suundus Viru rindele 13 detsembril 1918 aastal
Soomusrongi juhid
10 detsember – 25 detsember 1918 kapten Karl Parts
25 detsember – 30 detsember 1918 staabikapten Karl Paulus
30 detsember 1918 – 1 juuli 1920 staabikapten Jaan Lepp
Soomusrongi relvastus
;suurt�kivagunid
suurt�kivagun "Uku" millel 76 mm v�likahur ja 122 mm haubits
suurt�kivagun "Sepp Willu" millel 76 mm v�likahur ja 122 mm haubits
suurt�kivagun "Kalew" millel kaks 76 mm v�likahurit ja tornis raskekuulipilduja
;kuulipilgujavagunid
;dessantvagun
Viited
Kirjandus
"Eesti Vabaduss�da 1918 1920" Vabaduss�ja Ajaloo Komitee Tallinn 1937
Mati �un Tiit Noormets Jaak Pihlak "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918 1941" 2003 Kirjastus Sentinel 138 lk ISBN 9789985945544; ISBN 9985945549
Laiar��pmeline soomusrong nr 3 oli Eesti Rahvav�e ja Kaitsev�e relvastuses olnud soomusrong
Laiar��pmeline soomusrong nr 3 asutati Tallinnas 18 detsembril 1918 aastal ning suundus Viru rindele 23 detsembril 1918 aastal
Soomusrongi juhid
23 detsember – 25 detsember 1918 alamleitnant Ernst Leithammel LRSR nr 3 �lem
25 detsember – 7 jaanuar 1919 staabikapten Paul Georg Laamann LRSR nr 3 �lem
7 jaanuar 1919 – 27 jaanuar 1920 kapten Oskar Luiga LRSR nr 3 �lem
veebruar 1920 – 1925 major kapten Peeter Asmus LRSR nr 3 �lem
november 1925 – aprill 1927 Hugo Kulbok LRSR nr 3 �lem
1929 aasta aprill – august Paul Villemi LRSR nr 3 �lema kt
1929–1934 Hugo Kulbok
Soomusrongi relvastus
;suurt�kivagunid
suurt�kivagun "Tont" millel kaks 76 mm v�likahurit
suurt�kivagun "Onu Tom" millel 76 mm v�likahur ja 75 mm �hut�rjekahur
;kuulipilgujavagunid
;dessantvagun
Viited
Kirjandus
"Eesti Vabaduss�da 1918 1920" Vabaduss�ja Ajaloo Komitee Tallinn 1937
Mati �un Tiit Noormets Jaak Pihlak "Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918 1941" 2003 Kirjastus Sentinel 138 lk ISBN 9789985945544; ISBN 9985945549
Liiv on purdsete mille terasuurus on 006252 mm Wentworthi l�imiseskaala
Alternatiivsed definitsioonid
On ka teisi liiva definitsioone Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni j�rgi oli liiva terasuurus 011 mm Briti klassifikatsiooni j�rgi j��b liiva terasuurus vahemikku 2600 μm ehk 000206 mm Ka mullateaduses esineb geoloogilisest erinevaid liiva definitsioone Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt j��b liiva terasuurus vahemikku 0022 mm USDA United States Department of Agriculture j�rgi on liiva terasuuruseks 052 mm
Liigitus terasuuruse j�rgi
Liivast j�medamat purdsetet nimetatakse kruusaks ning peenemat aleuriidiks S�ltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad �lij�medateks 12 mm j�medateks 051 mm keskmiseteralisteks 02505 mm ja peeneteralisteks 00625025 mm Tihti jagatakse liivad lihtsalt j�meliivaks ja peenliivaks Selle j�rgi on j�meliiv purdsete valdava terasuurusega 052 mm milles v�ib peenemat ja v�i j�medamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0062505 mm milles v�ib peenemat ja v�i j�medamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust
Mineraalne koostis
Mineraalse koostise alusel eristatakse monomineraalset ja pol�miktset liiva Monomineraalne liiv koosneb �hest pol�miktne aga mitmest mineraalist Levinuim monomineraalne liiv on kvartsliiv Kvarts ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on p�evakivid vilgud amfiboolid p�rokseenid glaukoniit ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed
Tsementeerunud liiva nimetatakse liivakiviks Liivakivi v�rvus oleneb mineraalide tsementeeriva aine ja ka liivakivi katva �hukese pigmendikihi v�rvusest P�evakivirikast liivakivi tuntakse arkoosina Kvartsliiv on valge ja seda kasutatakse n�iteks klaasi tootmiseks Liivakivi v�ib olla ka n�iteks rohelist v�rvi P�hja-Eesti paekaldas ehk Balti klindis on n�ha rohelise glaukoniitliivakivi kiht
Settimine
Liiv v�ib settida v�ga mitmesugustes tingimustes ning erinevais kohtades Enamik Eesti liivast on settinud mandrij�� sulamisveest Peaaegu kogu L�una-Eesti alusp�hja �lemise osa ehk pealiskorra moodustab Devoni liivakivi Liiv on ka oluline moreeni ehk liustikusette koostisosa
Kasutamine
Liiv on t�htis ehitusmaterjal ning t��stuslik toore Liiva kasutatakse nii betooni krohvi kui ka klaasi valmistamisel
V�imalikke kasutusi on muidugi veel n�iteks liivakotid tulvavete t�kestamiseks v�i s�janduses kaitseks k�situlirelvade kuulide eest Liiv leiab kasutamist ka pindade puhastamisel liivapuhur
Kui liiva niisutada hoiab ta veemolekulide vahel tekkivate sidemete t�ttu paremini vormi Niiske liivaga meeldib m�ngida lastele Ka algajatele Vikipeedias soovitatakse esimesed katsetused teha
Vaata ka
Vesiliiv
Liivakivi
Liivakell
Viited
V�lislingid
Lipp on riikide rahvaste organisatsioonide territoriaalsete �ksuste vms s�mbol Lipul on teatav v�rvikombinatsioon kindlaksm��ratud m��tmed K�ige levinumad on kangaslipud mis enamasti kinnitatakse lipuvarda k�lge Kasutatakse ka ruudukujulisi ning kolmnurkseid lippe lisaks on veel palju erikujulisi harva v�i eriotstarbeks tarvitatavaid lippe
Ajalugu
Lipu kaudseks eellaseks peetakse muinasaja h�imujuhi valitsuskeppi ja v�et�hist milleks oli tavaliselt oda v�i saua otsa kinnitatud kotka v�i m�ne looma kujutis hobusesaba vms Need t�hised olid juhi v�imu v�rdkujuks ja tema asukoha t�hiseks aga ka malevat koondavaks ja lahingus julgustavaks m�rgiks ning h�imukaaslastele �leloomulikke v�imeid toovaks p�haks rituaalseks esemeks
Juba Vana-Roomas oli v�lja arendatud liputaoliste s�jav�et�histe s�steem Kasutusel oli signum – m�rk millest on tulnud s�na signaal Konsul Gaius Marius olevat aastal 104 eKr v�tnud Rooma leegionite tunnuseks aquila varda otsa paigutatud h�bedase kotka mille alla oli kinnitatud v�idup�rg ja v�eosa numbrit kandev plaat Rooma ratsav�e tunnus oli vexillium – odakujulise varda �laotsa p�ikpuule kinnitatud nelinurkne punane v�i purpurne kangat�kk S�nast vexillium on tulnud lipundust uuriva teadusharu nimi veksilloloogia
Mitmesugused kujundid eriti p�hakud ilmusid lippudele Rooma kristliku keisri Constantinus Suure valitsemise ajal Erisuguse kujundusega ristid ilmusid lippudele peamiselt ristis�dade ajal Sellest ajast on tuntud n�iteks malta rist – Malta r��tlite ehk Johanniitide ordu tunnus Ristiretkede perioodist p�rinevad ka maailma �hed vanemad t�nini kasutusel olevad Inglismaa P�ha Georgi lipp ja Taani lipp Dannebrog
Ristis�dade aja r��tlivappidest sai s�stemaatilise alguse vapiteadus ehk heraldika Keskaja lipud olid enamjaolt lipukangad millele olid kantud r��tlite ja valitsejate vappide kujutised
Peale s�jalippude olid lipud kasutusel ka muudel elualadel Olid p�ikvardale kinnitatavad p�hakute kujutistega kirikulipud mida kantakse n��disajalgi pidulike kiriklike rongk�ikude ees Ka k�sit��liste ning kaupmeeste �hendustel tekkisid oma lipud mis olid �htlasi reklaami eest
Kaubanduse arenedes ning uute maade avastamise ja vallutamisega kasvas lippude t�htsus meres�idus Kaubalaevad kandsid oma valitseja v�i kodusadama v�rvides lippu andes niiviisi teada kelle kaitse all on laev Eriti usinad kodusadama lippude ning pikkade vimplite kasutajad olid j�ukate linnriikide Veneetsia Genova ja Marseille' aga ka L��nemerel seilavate Hansa Liidu linnade laevad
Ka s�jalaevad j�rgisid moodi paigutades laeva ahtrisse kodusadama v�i valitseja lipu ning mastidesse pikad meretuules kenasti lehvivad vimplid Sellised laevadele ja ka uutele avastatud maadele heisatud lipud ei olnud veel rahvuslipud need t�histasid �ksnes valitseja omandit ja v�imu
Lipu kuju ja m��tmed
Lippe on mitmekesise kuju ja kujundusega T��piline lipp kujutab endast horisontaalselt lehvivat ristk�likut Terasemal uurimisel leiab aga k�ikv�imalikke variatsioone Lippe lehvib laevadel ja kaldal neid kasutatakse nii sees kui v�ljas ning neid v�ib k�es hoida t�mmata vardasse v�i masti V�ikesem��dulised variandid sobivad laualippudeks nende kujutisi tr�kitakse taldrikualustele m�rkidele v�tmer�ngastele ja autokleebistele Lipumustrit v�ib kohata r�ivastel ja kandekottidel Lipud hoonetel autodel ja r�ivastel pole �ksnes riikide s�mbolid Ka kohalikud organisatsioonid ning �riettev�tted heiskavad oma lipu v�i kannavad seda paraadil ning paljud kauplused ja ettev�tted �ratavad lipuga t�helepanu ning reklaamivad kaupa
T�nap�eval on peaaegu k�ik riigilipud ristk�likukujulised kuid ajaloo jooksul on olnud kasutusel ka hoopis teise kujuga lippe S�jav�elipud on traditsiooniliselt ruudukujulised jahtidel lehvib v�ike kolmnurkne lipp ehk vimpel Suured laevad kasutavad merel tavaliselt pikki kitsaid vimpleid
Lipu funktsioonid
Lipud v�ivad m��dujatele midagi teatada mist�ttu nad sobivad v�ga h�sti teenindusettev�tetele kauplustele hotellidele v�i m�nele teisele asutusele lehvides seal aastaringselt ja juhtides t�helepanu
Paraadil v�ib tihti n�ha lippe M�nikord saadab neid auvahtkond S�jav�eparaadidel v�ivad lippe saata relvastatud kaardiv�elased Kui paraadil kantakse ka riigilipu siis on selle koht marssijate ees v�i neist paremal
Riigilipp
Riigilipp on riigi ja tema v�imu s�mbol
Rahvuslipp
Rahvuslipp on rahvast rahvust v�i muu s��rast �hendust s�mboliseeriv lipp Esimeseks rahvuslipuks v�ib pidada Hollandi lippu T�na on enamus riigilippudest rahvuslipud mis t�iendatud muude riiklike s�mbolitega nt vapiga Rahvuslippudele osutatakse eriti suurt austust ja nende m�nitamist peetakse suureks solvanguks
T�nap�eva riikide peamine rahvuslik tunnus on lipp mis v�ljendab iseseisva riigi olemasolu P�hilipp on tavaliselt rahvuslipp mida iga kodanik saab vabalt oma soovi kohaselt heisata – m�nes riigis pole see aga tavaks v�i on koguni keelatud Lisaks rahvuslipule on enamikus riikides seaduse kohaselt ka riigilipp mis v�ib oma v�rvuselt rahvuslipuga �htida samuti kauba- s�ja- ja ametilipud
Rahvuslipud on suhteliselt uus n�htus Ligikaudu 3 4 t�nap�eval kasutatavatest lippudest p�rineb Teise maailmas�ja j�rgsest ajast ja vaid 10% on vanemad kui 100 aastat nende hulgas ka Eesti sini-must-valge lipp
Ajalugu
Vanimaks rahvuslipuks peetakse Madalmaade 16 sajandist p�rinevat horisontaalse jaotusega kolmev�rvilist lippu mida kasutati peamiselt laevadel V�idetavalt ongi enamik rahvuslippe ristk�likukujulised sellep�rast et nende eeskujuks said tol ajal k�ige levinumad merelipud Ruudukujulist lippu mis lehvib h�sti ka n�rga tuulega kasutab vaid m�ni �ksik riik n�iteks Šveits
Suured muudatused lipukultuuri t�i Prantsuse revolutsioon mille vabaduse v�rdsuse ja vendluse ideed m�jusid ergutavalt rahvustunde �rkamisele ja rahvuste kujunemisele Napoleoni s�dade tulemusena levis Ladina-Ameerika kolooniates kuid ka Kreekas Itaalias Norras ning teistes Euroopa maades rahvuslik vabadusliikumine Kujunesid uued rahvused ja tekkisid rahvusriigid Hakkasid tekkima uued rahvusv�rvides lipud Need asendasid endisi uhkeid valitseja kaunistuste ja vappidega lippe
S�ndinud rahvuslippude erip�raks oli see et neist enamik polnud algul seaduslikult kehtestatud vaid kujutasid endast rahvaloomingut ja �hisomandit Need lipud kajastasid rahva poolt hinnatavaid ideid ja rahvusaateid ning neid v�is vabalt heisata iga kodanik Selliste lippude v�rve hakati rahvusv�rvideks pidama n-� tava�iguslikult
Rahvuslippude �heks traditsiooniliseks eeskujuks on 1789 aasta Prantsuse revolutsioonis s�ndinud Prantsuse Vabariigi lipu sini-valge-punane vertikaalse jaotusega v�rvikolmik ehk trikoloor
Tavaliselt on kord valitud rahvustunnused s�ilitanud oma esialgse kujunduse v�i on sellesse tehtud v�he muudatusi Erandiks on lipud mille kujundus on muutunud koos riigi geograafilises struktuuris ja poliitilises organiseerituses toimunud muudatustega nt Ameerika �hendriikide lipp millel t�hekeste arv on kasvanud vastavalt uute osariikide lisandumisele Samasugused p�him�tted on kasutusel ka Brasiilias
Riigilipud
Maailma riikide lipud
Tudengiorganisatsioonide lipud
Korp! Vironia lipp
Korp! Fraternitas Estica lipp
Korp! Sakala lipp
Korp! Ugala lipp
Korp! Rotalia lipp
Korp! Fraternitas Liviensise lipp
Korp! Revelia lipp
Korp! Tehnola lipp
Korp! Fraternitas Tartuensise lipp
Korp! Filiae Patriae lipp
Korp! Indla lipp
Korp! Lembela lipp
Korp! Amicitia lipp
Rahvusvaheliste organisatsioonide lipud
Euroopa lipp
NATO lipp
Ol�mpialipp
Punase Risti embleem
SR� lipp
�RO lipp
Haldus�ksuste lipud
Eesti haldus�ksuste lipud
V�lisriikide haldus�ksuste lipud
V�lisriikide endiste haldus�ksuste lipud
Vaata ka
Vapid
S�mbolid
Flags of the World
V�lislingid
Loodusgeograafia ehk f��siline geograafia on inimgeograafia k�rval �ks kahest peamisest geograafiaharust Loodusgeograafid uurivad seda osa Maast mis on inimese elukeskkonnaks
Maa on jaotatud erinevateks sf��rideks millest peamised on atmosf��r biosf��r kr�osf��r h�drosf��r litosf��r ja pedosf��r Loodusgeograafid tegelevad geomorfoloogia glatsioloogia h�droloogia meteoroloogia klimatoloogia maastikuteaduse loodusressursside jms uurimisega
Loodusgeograafia erineb geoloogiast peamiselt ajateguri poolest Kui geoloogia uurimisobjektiks on Maa kogu 45 miljardi aasta vanune ajalugu siis loodusgeograafias omab �ldjuhul t�htsust vaid viimasele j��ajale j�rgnenud ajavahemik
Ajalugu
Alates geograafia kui teaduse tekkimisest Vana-Kreekas kuni 19 sajandi keskpaigani peeti geograafiat peaaegu l�binisti loodusteaduseks Siis hakkas t�nu Karl Ritterile 1779–1859 ja Friedrich Ratzelile 1844–1904 arenema ka inimgeograafia
Loodusgeograafia rajajaks peetakse Alexander von Humboldti 1769–1859 Tema kuulsaim teos "Kosmos" k�sitleb peaaegu k�ike mida tol ajal loodusest teati
Aastatel 1850–1950 avaldasid loodusgeograafia arengule m�ju peamiselt neli ideed Darwini evolutsiooniteooria maadeavastamine looduskaitse ja uniformism Uniformism on printsiip sellest kuidas maailma nii t�nap�eval kui ka minevikus m�jutanud loodusseadused on muutumatud
20 sajandi teises pooles toimus geograafias kvantitatiivne revolutsioon Loodusgeograafid hakkasid keskkonna kirjeldamise asemel uurima Maal toimuvaid protsesse Selle m�jul t�usis loodusgeograafia keskmesse tulemuste m��tmine mida kasutati peamiselt h�poteeside t�estamiseks
Allharud
Geomorfoloogia on teadus maapinnaprotsessidest ja pinnavormidest Geomorfoloogial on mitu erinevate keskkondade uurimisega tegelevat allharu mis on omavahel muutusi p�hjustavate protsesside t�ttu �hendatud Peamiselt on need protsessid tektoonilised v�i klimaatilised Geomorfoloogia �ritab m�ista reljeefi ajalugu ja d�naamikat ning ennustada aset leidvaid muutusi Selleks kasutatakse modelleerimist ja v�lisvaatlusi Varasemad geomorfoloogilised uuringud on pedoloogia �heks alustalaks
H�droloogia uurib Maa h�drosf��ri selles kulgevaid protsesse ning h�drosf��ri ja seda �mbritseva keskkonna vastastikm�ju H�droloogia p�hi�lesannete hulka kuuluvad n�iteks h�droloogiliste elementide nagu veehulga- ja temperatuuri anal��simine kui ka veekogudes toimuvate f��sikaliste protsesside n�iteks aurumise uurimine Sarnaselt teiste loodusgeograafia harudega on ka h�droloogial oma allharud mis keskenduvad spetsiifiliste veekogude uurimisele n�iteks limnoloogia mis keskendub j�rvede uurimisele Osad allharud keskenduvad veekogude vastastikm�judele teiste sf��ridega H�droloogia jaguneb ookeani- ja mereteaduseks ehk okeanoloogiaks ning sisevete h�droloogiaks
Glatsioloogia uurimisvaldkonda kuulub kogu k�rosf��ri ja j��ga seotud n�htuste uurimine kuid uurib peamiselt liustikke ja j��kilpe Glatsioloogia r�hmitab liustikud kaheks mandrij��ks ja m�estikuliustikeks Kuigi m�lema puhul on tehtavad uuringud sarnased siis j��kilpe uuritakse rohkem seoses kliimaga ning m�estikuliustikke nende m�juga reljeefile Glatsioloogial on mitu allharu mis uurivad j��kilpides ja liustikes aset leidvaid protsesse nagu glatsiaalne geoloogia ning lumeh�droloogia
Biogeograafia k�sitleb �kos�steemide taime- ja loomaliikide ja teiste taksonite geograafilist levikut ning selle k�igus nii ajas kui ka ruumis aset leidvaid protsesse Enne 20 sajandi l�ppu k�sitleti biogeograafiat kui ajaloolist ja kirjeldavat valdkonda kuid teadusharuks kujunes see Alfred Russel Wallace'i t�� tulemusena Alates biogeograafia loomisest on selle peamiseks v�ljundiks olnud evolutsioon laamtektoonika ning saarte biogeograafia teooria Biogeograafia allharude hulka kuuluvad n�iteks zoogeograafia f�togeograafia ja m�kogeograafia
Klimatoloogia uurib Maa kliimat Kliima on teaduslikult defineeritud kui pika aja jooksul aset leidvad ilmastikun�htused Klimatoloogia k�sitleb nii mikro- kui ka makrokliimasid ning seda kuidas looduslikud ja inimtekkelised protsessid kliimat m�jutavad Klimatoloogias on Maa jagunenud erinevate regioonide kliimas�steemideks Samuti uuritakse klimatoloogias kindlaid n�htusi ja erinevaid kliima ajavahemikke Ajavahemike uurimisega tegeleb paleoklimatoloogia
Meteoroloogia on atmosf��ri uuriv interdistsiplinaarne teadusharu mis keskendub ilmastikuprotsessidele ja l�hiajalisele ilmaennustamisele Meteoroloogilised uuringud ulatuvad tagasi mitmeid aastatuhandeid Suuremad l�bimurded leidsid aset alles 18 sajandil Meteoroloogia p�hiliseks eesm�rgiks on erinevate ilmastikun�htuste t�pne prognoosimine ja nende t�ielik m�istmine Meteoroloogia allharude hulka kuuluvad nii d�naamiline f��sikaline kui ka s�noptiline meteoroloogia
Pedoloogia on koos edafoloogiaga �ks kahest mullateaduse p�hilisest harust mis keskendub peamiselt pedogeneesile muldade morfoloogiale ja muldade m��ratlemisele Loodusgeograafias on pedoloogiat peamiselt uuritud seoses mitmete vastastikm�judega kliima vee �hu temperatuuri mullaelustiku mikroorganismide taimede loomade ja muldades leiduvate mineraalide biokeemiliste ts�klite vahel
Paleogeograafia uurib stratigraafilises arhiivis asuvat materjali et selgitada v�lja Maa geoloogilises minevikus valitsenud looduslikud tingimused ja maailmajagude liikumine Peaaegu kogu maailmajagude paiknemist k�sitlevad t�endid tulenevad geoloogiast fossiilide ja paleomagnetismi andmete kujul Kogutud informatsiooni p�hjal leiti t�endust laamade liikumise ja hiidmandrite kohta See omakorda kinnitas paleogeograafilisi teooriaid nagu Wilsoni ts�kkel
Rannikugeograafia uurib maa- ja ookeanidevahelist vastastikm�ju ning �hendab nii loodusgeograafia rannikugeomorfoloogia geoloogia ja okeanograafia kui ka rannikul aset leidva inimgeograafia See h�lmab rannikul aset leidvaid murenemisprotsesse eriti lainete tegevust setete liikumist ja murenemist Kuigi rannikugeograafia kuulub peamiselt geomorfoloogia valdkonda ei k�sitle see ainult rannikul asuvaid pinnavorme vaid ka meretaseme t�usu ja selle m�jutajaid
Okeanograafia on loodusgeograafia haru mis uurib Maal leiduvaid meresid ja ookeaneid See k�sitleb mitmeid teemasid mille hulka kuuluvad mereorganismide ja �kos�steemide d�naamikad bioloogiline okeanograafia ookeanide hoovused lained ja voolavad geof��silised d�naamikad f��siline okeanograafia merep�hja laamtektoonika ja geoloogia geoloogiline okeanograafia ning erinevate keemiliste ainete f��silised omadused ja k�ikumised ookeanis ja selle piiride �mber keemiline okeanograafia Need erinevad teemad peegeldavad mitmeid distsipliine mida okeanograafid �hendavad et anda edasi parem �levaade maailmamerest ja selles aset leidvatest protsessidest
Maastiku�koloogia on �koloogia ja geograafia allharu mis uurib kuidas maastiku ruumiline mitmekesisus m�jutab �koloogilisi protsesse nagu energiavood ja looduses leiduvaid aineid ja kooslusi Maastiku�koloogia rajas peamiselt saksa geograaf Carl Troll Maastiku�koloogia tegeleb probleemidega tavaliselt rakenduslikus ja holistlikus kontekstis Maastiku�koloogia ja biogeograafia peamine vahe seisneb selles et maastiku�koloogia uurib kuidas energia- ja ainevood muutuvad ja millised on selle tagaj�rjed maastikule samas kui biogeograafia uurib liikide ruumilisi mustreid ja keemilisi ts�kleid
Keskkonnageograafia on geograafia haru mis anal��sib inimeste ja looduse omavahelist ruumilist vastastikm�ju Keskkonnageograafia �hendab omavahel inim- ja loodusgeograafia ning vajab seet�ttu teadmisi geoloogiast meteoroloogiast h�droloogiast biogeograafiast ja geomorfoloogiast ning samuti sellest kuidas inimesed �mbruskonda ette kujutavad Keskkonnageograafia on suuremal m��ral osaks saanud keskkonnakorralduse uurimisvaldkonnast
V�ljaanded ja kirjandus
�likoolides ja uurimisasutustes l�biviidud loodusgeograafilised uuringud avaldatakse erinevates loodusgeograafia ja maateaduste v�ljaannetes Enamik v�ljaandeid avaldab vaid teatud valdkonna raames tehtud uuringute tulemusi Erinevalt inimgeograafidest avaldavad loodusgeograafid oma t�id interdistsiplinaarsetes v�ljaannetes mitte ainult geograafilistes ajakirjades Uuringud on tavaliselt esitatud teadusliku t��na
Loodusgeograafia Eestis
Eestis on v�imalik akadeemilisel tasemel geograafia �ppekava l�bida bakalaureuse astmes Tartu �likoolis Magistri�ppes on Tartu �likoolis v�imalik spetsialiseeruda loodusgeograafia suunale
Vaata veel
Inimgeograafia
Loodusteadused
Viited
Looduskaitse on mitmet�henduslik termin mis kokkuv�tvalt h�lmab loodusvarade looduskeskkonna biodiversiteedi kaitset inimm�ju antropogeensed tegurid negatiivsete aspektide eest hooldamist ja v�imalusel ka taastamist
Uuemates eestikeelsetes allikates ei p��ta eristada termineid "loodushoid" ja "looduskaitse" vanemad allikad nt "�koloogialeksikon" p��avad aga vahet teha
Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset praegusel ajal on see vastupidi
Looduskaitsepiiride h�gustumise ja mitmepalgelisuse t�ttu on sageli eraldi m��ratletud n�ndanimetatud klassikaline looduskaitse mis keskendus �ldjuhul regionaalsete loodusobjektide kaitsele nt loodusharuldused liigid ja maastikud kaitsealade abil looduskaitsealad maastikukaitsealad jms
Ex situ ja in situ looduskaitse
M�nikord r��gitakse ex situ ja in situ looduskaitsest Ex situ looduskaitse on elurikkuse komponentide kaitse v�ljaspool nende looduslikku esinemiskohta In situ aga elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades
Keskkonnaeetika looduskaitse kontekstis
Et looduskaitsel on mitmeid alusprintsiipe v�ib seda pidada m�neti dogmaatiliseks ent need loovad p�him�ttelise aluse loodusv��rtuste hoidmise maailmavaatele Neid printsiipe ei saa t�estada ega kummutada ka ei n�uta kelleltki nende printsiipide vastuvaidlematut omaksv�ttu
1985 aastal postuleeris Michael Soul� 1985 j�rgmised looduskaitse eetilised alused
Elurikkus ehk biodiversiteet tuleb s�ilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset v�ljasuremist v�ltida
�koloogiline terviklikkus ja �kos�steemide keerukus peavad s�ilima
Evolutsioon peab j�tkuma
Elurikkusel on isev��rtus
Neid postulaate t�iendavad mitmed printsiibid
ettevaatusprintsiip
d�naamilisuse printsiip
evolutsioonilisuse printsiip
pideva valveloleku printsiip
inimese juuresoleku printsiip
Eesti looduskaitse
Vaata ka
Kohanduv kaitsekorraldus
Looduskaitse biogeograafia
Eesti looduskaitse
Globaalne soojenemine
Globaalprobleemid
Kalakaitse
Keskkonnakaitse
Kyōto protokoll
Looduskaitsebioloogia
Punane Raamat
Looduskaitsekuu
Viited
Loogika on teadus m�tlemise reeglitest struktuuridest ja vormidest
S�na "loogika" p�rineb algselt vanakreeka omaduss�nast λογική logikē mis on s�na λογικός logikos; k�nega seonduv; m�tlemisega seonduv S�na on laenatud muu hulgas keskaja ladina s�na logica loogika vahendusel
Formaalne loogika tegeleb sellega kuidas j�reldada t�estest v�idetest t�eseid v�iteid kuid reeglina ei �tle millised v�ited on t�esed Seet�ttu �eldakse et formaalsel loogikal puudub sisu ta ei �tle midagi selle kohta missugune maailm tegelikult on Formaalne loogika �tleb mida saab j�reldada l�htudes �ksnes v�iteid v�ljendavate lausete vormist
S�mbolloogika esitab v�iteid ja arutlusi formaliseeritud kujul kasutades kunstlikke formaalseid keeli Selle valdkonnaga tegelevad nii filosoofia kui ka matemaatika 20 sajandi alguses p��dsid Gottlob Frege Bertrand Russell ja teised filosoofid n�idata et matemaatikat saab taandada s�mbolloogikale See k�ll ei �nnestunud kuid vastavad loogika-alased uuringud on muutnud t�nap�eva formaalse loogika �pris matemaatikasarnaseks
"Loogika" k�nekeeles ja k�ige �ldisem arusaam loogikast
Kuigi s�na "loogika" on k�nekeelde tulnud filosoofia ja teaduse keelest on loogika olemuse lahtim�testamisel m�tet toetuda ka selle s�na kasutamisviisidele tavakeeles ja intuitiivsetele �ldistatud arusaamadele loogikast milleni need kasutamisviisid kipuvad viima Olgu nimetatud m�ned 1 loogika on mingi s�steem v�i kord kui asjal ei ole loogikat sees siis on seda asja v�imatu m�ista; 2 loogika on aru v�i m�istus "nupp" mis "nokib"; 3 loogika on v�ime �ra arvata "tuletada" asju mida ei teata; 4 loogika on millegi t��p�him�te
Nimetatud arusaamu omakorda �ldistades v�iks �elda et loogika all m�istetakse korda ehk koosk�lalisust kas asjades endis v�i siis m�tlemises Kasu niisugusest korrast seisneb selles et ta v�imaldab meil tunnetamise vaeva v�hendada m�tlemine oskab asju endid imiteerida
Veel �ldisemalt v�iks loogikat m�ista nii loogika on see mis meie eest m�tleb
V�ib r��kida kahte erinevat t��pi loogilisusekriteeriumist Esiteks v�ib loogilisus olla omane arutlemise viisile ning t�hendada l�ppkokkuv�ttes arutlemise �igsust mida saab kindlaks teha ainult kui koosk�lalisust mingite reeglitega Teiseks v�ib loogilisus olla omane arutlemise tulemusele ja loogilisus selles m�ttes tegemist ei ole s�na "loogilisus" standardse kasutusega kuid see kasutus ei ole p�him�tteliselt vale v�ib t�hendada t�esust mis �he levinud arusaama j�rgi on vastavus faktidele ehk reaalsusele v�i usutavust t�ep�rasust v�i muud sarnast t�de ei ole meile �ldjuhul kindlalt teada ning t�esust saab kindlaks teha ainult kui vastavust mingile kirjeldusele V�ib juhtuda et kuigi arutlemine on �ige on tulemus v��r Ja v�ib ka juhtuda et kuigi arutlemine on vale on tulemus t�ene Kui l�htuda sellest et loogilisusel on kaks aspekti – nii-�elda reeglip�rasus ja t�ep�rasus – siis me peaksime valima reeglid nii et nad ei rikuks t�ep�ra ja valima oma uskumused nii et reeglip�rased arutlused neid ei saaks kummutada Kui arutlusreeglid on valitud suvaliselt siis ei ole arutluste tulemustel t�hendust arutlused j��vad m�nguks Kui uskumused on meelevaldsed siis ei ole arutlemisel m�tet sest usutakse ikka seda mida tahetakse
Formaalse loogika m��ratlus
Loogika tegeleb propositsioonidevaheliste suhetega uurides mis teeb �he propositsiooni v�i l�pliku propositsioonide kogumi heaks p�hjendiks mingile propositsioonile
�igustus ehk p�hjendus seisneb mingile propositsioonile uskumusele p�hjendite esitamises Iga p�hjend on propositsioon L�plikku propositsioonide kogumit v�ib vaadelda propositsioonina mille kohaselt k�ik kogumisse kuuluvad propositsioonid on t�esed propositsioonina mis v�idab k�iki kogumisse kuuluvaid propositsioone
Loogika j�tab �ldjuhul k�rvale k�simuse sellest kas p�hjendid ise on t�esed v�i p�hjendatud �igustatud Epistemoloogia huvitub �ldjuhul ka sellest k�simusest
P�hjendi headus tuleneb �ksnes tema suhtest �igustatava uskumusega ega ole seotud p�hjendi enda usutavusega Seega t�hendab p�hjendi headus �igupoolest �igustuse headust
Loogika on normatiivne distsipliin mis �tleb millisel juhul on p�hjendid head Seejuures ta k�ll l�htub sellest millisel juhul terve m�istus p�hjendeid heaks peab kuid v�ib ka ette kirjutada norme mis on terve m�istusega vastuolus
Loogika kui m�tlemise mudel
Loogikat v�ib pidada ka m�tlemise mudeliks nimelt arutlemise mudeliks keeles
Eri loogikad
Budistlik loogika
Deduktiivne loogika
Dialektiline loogika
Filosoofiline loogika
Formaalloogika
Induktiivne loogika
Informaalne loogika
Lauseloogika
Matemaatiline loogika
Modaalloogika
Predikaatloogika
S�mbolloogika
Traditsiooniline loogika
Klassikaline loogika
Mitteklassikaline loogika
Kahevalentne loogika
Mitmevalentne loogika
Vaata ka
Loogika m�isteid
Loogikute loend
Modaalne loogika
Logos
Kirjandus
Arnošt Kolman Otakar Zich Huvitav loogika Tallinn 1970
Martin Heidegger Sissejuhatus metaf��sikasse t�lkinud �lo Matjus Tartu 1996 lk 158–161
T�nu Tamme Tanel Tammet Rein Prank Loogika M�tlemisest t�estamiseni Tartu 1997
T�nu Luik Filosoofiast k�nelda Tartu 2002 lk 155
Dan Cryan Sharron Shatil ja Bill Mayblin Juhatus loogikasse Tallinn 2003 t�lkinud J�ri Eintalu
Indrek Meos Loogika Argumentatsioon M�tlemiskultuur Tallinn 2003
Enn Kasak "Loogika alused" Tartu Tartu �likooli Kirjastus 2014
Viited
M�toloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud m��tide kogum M�toloogia kujuneb p�rimusest mille t�hendusrikkamad osad ehk m��did hakkavad omavahel suhestudes p�imudes ja liitudes moodustama tervikut Elav m�toloogia on oma kujunemiskeskkonnas p�ha tal on t�e v��rtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks M�toloogiat on peetud teaduse eelk�ijaks Erinevalt teadusest ei pea m�toloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav M�toloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga Selles avaldub nende maailmapilt
M�toloogia on teadus m��tidest M�toloogia uurib m��tide ja m�toloogiate kujunemist nende arhet��pe omavahelisi suhteid t�hendusi ja t�lgendusi Olulisel kohal on m�toloogia kui teaduse jaoks olnud m��tide tekkep�hjused ning nende vastavused reaalsete ajalooliste s�ndmuste v�i n�htustega P�hjalikult on uuritud ka m��tide funktsioone ja t�hendusi nende struktuure r�ndeid seoseid ps��hikaga jpm
Terminoloogia
Folkloristika
M�toloogia ja folkloristika uurimisvaldkonnad on suuresti kattuvad kuid on olulisi erinevusi Folkloori ja folkloristika valdkond kuuluvad ka sellised p�rimuslikud tekstid mis m�toloogiale huvi ei paku kuna ei sisalda m��ti t�hendusrikast osa N�iteks lihtsad s�nam�ngulised m�istatused "Milline k�rv ei kuule? Tassik�rv!" jmt M�toloogia omakorda uurib aga ka selliseid valdkondi mis folkloristikast kaugele j��vad m��tide t�hendused funktsioonid struktuurid jne
Teoloogia
M�toloogia ja teoloogia usuteaduse valdkonnad on samuti osaliselt kattuvad Siiski teoloogia valdkonnast j��vad v�lja need m��did mis ei ole otseselt usundilised n�iteks k�ikv�imalikud vanden�uteooriad jmt Samas m�toloogia valdkonda ei kuulu paljud religioonispetsiifilised teemad nagu kirikulugu liturgika jne Kuid v�ib olla ka uuringuid mis h�lmavad k�iki kolme valdkonda James Frazeri "Vana Testamendi folkloor" jmt
Nimekamaid m�tolooge
Vennad Grimmid
Max M�ller
James Frazer
Robert Graves
Sigmund Freud
Carl Jung
Roland Barthes
Claude L�vy-Strauss
Jacques Derrida
Snorri Sturluson
Eesti m�tolooge
Mattias Johann Eisen
Oskar Loorits
Uku Masing
Jaan Puhvel
Eri rahvaste m�toloogiad
Eesti m�toloogia
Armeenia m�toloogia
Muinasp�hja m�toloogia
Soome m�toloogia
Vanaegiptuse m�toloogia
Vanakreeka m�toloogia
Vanarooma m�toloogia
M�toloogilised olendid
Pooljumalad
Vampiir
Vaata ka
Muinasjutt
M�teem
V�lislingid
Maa on P�ikeses�steemi kolmas planeet P�ikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet universumis kus leidub elu
Maa tekkis umbes 454 miljardit aastat tagasi Maa biosf��r on oluliselt muutnud Maa atmosf��ri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi v�imaldades aeroobsete organismide ning osoonikihi kiiret teket mis koos Maa magnetv�ljaga blokeerib kahjulikku p�ikesekiirgust v�imaldades elu Maal T�nu Maa geof��silistele omadustele ning selle geoloogilisele ajaloole ja orbiidile on elu sellel planeedil ka s�ilinud Arvatakse et elu planeedil Maa kestab veel v�hemalt 500 miljonit aastat
Maa v�lispind maakoor jaguneb mitmeks laamaks mis on miljonite aastate jooksul pidevas liikumises olnud Umbes 71% Maa pinnast on kaetud soolase veega ookeanidega �lej��nud osa koosneb kontinentidest ja saartest mille h�drosf��ri moodustavad j�rved ja j�ed Elu s�ilimiseks vajalikku vedelas olekus vett ei leidu teadaolevalt �helgi teisel planeedil Maa poolused on suuremalt jaolt kaetud j��ga Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu
Maa ja teised kosmose objektid m�jutavad �ksteist vastastikku eriti P�ike ja Kuu Kuu p�hjustab ookeanides loodeid
Nimi
Maad h��takse tema v�rvuse j�rgi ka helesiniseks planeediks Inimeste elupaigana nimetatakse teda maailmaks
Mered mandrid ja saared
Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedelas olekus veega mis moodustab maailmamere ja mille keskmine s�gavus on 38 km
Maailmamerest k�rgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks Kokku moodustavad need maismaa Maismaa keskmine k�rgus merepinnast on 623 m
Geoloogiline elavus
Maa on geoloogiliselt elav planeet mille selgeks t�endiks on v�ga v�ike impaktstruktuuride arv v�rreldes n�iteks geoloogiliselt surnud Kuuga Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt t�is ehkki oma v�iksema massi t�ttu ei suuda see nii palju taevakehi ligi t�mmata kui Maa Maa impaktstruktuurid on erosiooni t�ttu minema uhutud mattunud setete alla v�i tektooniliste protsesside k�igus h�vinud
Laamad
Maa pealmine kiht ehk litosf��r on jagunenud paarik�mneks �ksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks Maa on ainus teadaolev taevakeha kus esineb laamtektoonika
Maa kaaslased
Maa �mber tiirleb �ks looduslik taevakeha nimega Kuu Lisaks on inimesed alates 20 sajandi keskpaigast saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi
Maa kui inimese kodu
Maa on inimese ainsaks koduks Peale Maa on inimene k�inud ainult Kuu pinnal Inimese valmistatud kosmoseaparaadid on uurinud k�iki P�ikeses�steemi planeete ning m�ned neist on praeguseks j�udnud planeetidest kaugemale kandes endaga teistele v�imalikele m�istusega olenditele m�eldud s�numeid inimtsivilisatsiooni kohta
M��tmed
Maa on P�ikeses�steemi suuruselt viies planeet P�ikeses�steemi Maa-t��pi planeetide seas on Maa suurim
Maa �mberm��t on piki ekvaatorit 40 075004 km ekvatoriaalne �mberm��t �le pooluste piki meridiaane 39 940638 km polaarne �mberm��t Nende kahe �mberm��du vahe on 67183 km
Maa diameeter on ekvaatoritasandil 12 756270 ekvatoriaalne diameeter poolusi l�bival sirgel 12 713500 km polaarne diameeter Nende diameetrite vahe on 4277 km
Maa kogupindala on 510 065 284702 km2
Maa ruumala on 1 083 230 000 000 km3
Maa ekvatoriaalraadius on 6378135 km Maa polaarraadius on 6356750 km Maa ruumalaga kera raadius oleks 6371005 076 123 km Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks M�nedel andmetel on Maa keskmine raadius ka 6372795 km
Kuju
K�ige t�psemalt kirjeldab Maa kuju geoid kuid see teeks arvutused liiga keeruliseks Geoidi asemel kasutatakse tavaliselt p��rdellipsoidi lapikusega 1298252 747 25 Maa kuju n�itlikustamiseks on teda v�rreldud muuhulgas sidruni tomati �una ja kartuliga
Energia
Maa saab P�ikeselt �he ��p�eva jooksul energiat 149�1022 J
Geotermilist energiat j�uab �he aasta jooksul Maa pinnale 1021 J
Mass ja tihedus
Maa ligikaudne mass on 59742�1024 kg ehk 59742�1021 tonni Ta on P�ikeses�steemi Maa-t��pi planeetide seas suurima massiga
Maa atmosf��ri mass on 51�1018 kg
J�� mass on 2530�1018 kg
Ookeanide mass on 14�1021 kg
Maakoore mass 25�1022 kg
Vahev�� mass on 405�1024 kg
Maa tuuma mass on 190�1024 kg
Maa on Kuust ligikaudu 81 korda raskem kuid P�ikesest umbes 333 000 korda kergem
Keskmine tihedus on 55 g cm&sup3; Seega on Maa keskmine tihedus vee tihedusest 55 korda suurem Maa on P�ikeses�steemi Maa-t��pi planeetide seas k�ige suurema tihedusega
Siseehitus
Teadmised Maa siseehituse kohta on hangitud peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel Seismiliste lainete levikukiirus ja suund muutuvad siis kui lainete levimiskeskkonna omadused muutuvad Muutuvaks omaduseks v�ib olla mineraloogiline ja kivimiline koostis mineraalide kristallstruktuur v�i m�lemad korraga Seismiliste lainete levimiskiirus muutub tavaliselt �htlaselt N�iteks suureneb see vahev��s s�gavuse suurenedes sest s�gavamad vahev�� osad on tihedamad Lisaks �htlasele muutumisele esineb Maa sisemuses ka teravamaid piirpindu kus seismiliste lainete kiirus muutub v�ga �kki ja palju Sellised piirpinnad ongi Maa siseehituse erinevateks �ksusteks jaotamise aluseks K�ige �ldisem on jaotus maakooreks vahev��ks ja tuumaks
Maakoor
Maakoor on valdavalt tahke ja r�nirohke kivimiline kest mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks Mandriline maakoor moodustab mandreid koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist Mandriline maakoor on paksem 25–70 km kui ookeaniline keskmine paksus on umbes 40 km Mandrilise maakoore vanus on hinnanguliselt 4 miljardit aastat Oluliselt paksem on maakoor m�estike ehk orogeensete v��ndite piires Keskmisest �hem on mandriline maakoor mandriliste riftiv��ndite kilpide ja mandrite ��realade all Reeglina koosneb kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast lamavast kristalsest aluskorrast ja selle all olevast gabroidse koostisega kivimikihist Viimast nimetatakse vahel basaldikihiks ehkki see on ebasobiv nimetus sest vulkaanilist kivimit basalti sellises s�gavuses ei ole Setteline pealiskord v�ib ka puududa nii on see n�iteks kilpidel Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimitest peamiselt gneiss migmatiit ja amfiboliit kuhu l�ikuvad rohked plutoonid
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere p�hja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest millel lasuvad s�vamere setted Ookeaniline maakoor on noorem umbes 180 mln aastat ja �hem umbes 11 km ning uueneb pidevalt
Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20–70 km s�gavusel paiknev Mohorovičići eralduspind ehk Moho Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini
Litosf��r
Maakoor moodustab koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahev�� �laosaga litosf��ri mis on oluline m�iste laamtektoonika seisukohalt Litosf��r h�lmab Maa v�limise kihi 50–300 kilomeetri s�gavuseni Litosf��ri alumiseks pinnaks on astenosf��ri �lemine pind
Vahev��
Vahev�� koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km s�gavuseni 660 km s�gavuses toimub viimane oluline h�pe seismiliste lainete levikukiiruses enne vahev�� ja v�listuuma piiri Selle piirpinna j�rgi jagatakse vahev�� �la- ning alavahev��ks Vahev�� ehk mantli �lemist osa nimetatakse astenosf��riks mis on poolvedelas olekus m�nesaja kilomeetri paksune kiht See on vahev�� kivimite �lessulamise ehk basaltse magma tekkekoht �lemine vahev�� ulatub umbes 10–200 km s�gavusele Vahev�� ehk mantli alumine osa on tahke ja koosneb peamiselt r�nist
Mantli alumine osa ulatub 900–2900 km s�gavusele Vahev�� alaosas on D"-kiht mis ulatub vahev�� ja tuuma piirilt 220–250 km k�rgemale See on kiht kus seismiliste lainete levikukiirus s�gavuse suurenedes ei muutu
Maa tuum
Maa tuum asub Maa keskmes See on metallilise koostisega Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke v�lisosa ehk v�listuum aga vedel Vedela metallilise v�listuuma ainese p��riseline liikumine on Maa tugeva magnetv�lja p�hjustaja
V�listuum
Vahev��s on mitmeid v�iksemaid piirpindu kuid v�ga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses toimub alles 2900 km s�gavuses Maa v�listuumas P-lainete levikukiirus aeglustub j�rsult S-lainetele on see kiht l�bimatu Sellest v�ib j�reldada et v�listuum on vedelas olekus Vedela metalli p��risvoolud v�listuumas tekitavad Maa magnetv�lja V�listuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 2900–5100 km s�gavusele
Sisetuum
5200 km s�gavusel muutub tuum k�rge r�hu t�ttu taas tahkeks ehkki ta on ilmselt sulamispunktile v�ga l�hedal Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100–6378 km s�gavusele
Koostis
Levinumad Maad moodustavad keemilised elemendid on
raud 346% massiprotsent
hapnik 295%
r�ni 152%
magneesium 127%
nikkel 24%
v��vel 19%
Maa on gravitatsiooniliselt diferentseerunud koostisega mist�ttu asuvad rasked elemendid Fe Ni peamiselt Maa tuumas Maakoor koosneb valdavalt kergematest elementidest
hapnik 46%
r�ni 28%
alumiinium 8%
raud 5%
kaltsium 4%
naatrium 3%
kaalium 3%
magneesium 2%
Peamiselt neist kaheksast maakoort moodustavast elemendist koosnevad k�ik enamlevinud mineraalid ja kivimid
Liikumine
Galaktika liikumine
Galaktika tervikuna liigub aga L�vi t�htkuju suunas kiirusega umbes 600 km s
P�ikeses�steemi liikumine
Maa liigub koos �lej��nud P�ikeses�steemiga kosmoses kiirusega umbes 201 km s 72 360 km h Herkulese t�htkuju suunas
Tiirlemine
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb m��da ellipsikujulist orbiiti �mber P�ikese Tiirlemisperiood nn t�heaasta on 365 ��p�eva 6 tundi 9 minutit ja 998 sekundit Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km h peaaegu 29783 km s
Maa moodustab P�ikeses�steemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osas�steemi mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel
P��rlemine
Maa p��rleb �mber oma keset l�biva m�ttelise polaarteljeMaa p��rlemistelg on Maa orbiidi tasandi ehk ekliptika tasandi normaali suhtes 234� kaldu p��rlemistelje kalle Kaldenurga t�ttu vahelduvad Maal aastaajad
Maa p��rlemisperiood kinnist�htede suhtes mida Rahvusvaheline Maa P��rlemise ning Tugis�steemide Teenistus nimetab Maa t�he��p�evaks on 86164098903691 keskmise p�ikeseaja sekundit ehk UT1-sekundit ehk 23h 56m 4098903691s Selle aja jooksul teeb Maa t�isp��rde �mbritseva galaktilise tausta t�hes�steemi suhtes T�he��p�eva pikkus k�igub peamiselt seet�ttu et aine n�iteks lumikate paigutub Maa pinnal �mber Peamiselt loodete m�jul pikeneb t�he��p�ev �he sajandiga 00016 s
Maa p��rlemisperiood keskmise kevadpunkti pretsessiooni suhtes sideeriline ��p�ev on 1982 aasta andmetel 8616409053083288 keskmise p�ikeseaja sekundit 23h 56m 409053083288s Sideeriline ��p�ev on seega t�he��p�evast umbes 84 ms v�rra l�hem
Maa p��rlemisperiood P�ikese suhtes Maa keskmine p�ikese��p�ev on 86 400 keskmise p�ikeseaja sekundit 864000025 SI sekundit Et Maa p�ikese��p�ev on praegu loodetekiirenduse t�ttu pisut pikem kui 19 sajandil siis iga ��p�ev on 02 SI millisekundi v�rra pikem kui 86 400 s Keskmise ��p�eva pikkus IERS-i andmete j�rgi on saadaval aastate 1623–2005 ja aastate 1962–2005<ref>< ref> kohta
Taevakehade v�lja arvatud meteoorid atmosf��ris ja Maa-l�hedasel orbiidil tiirlevad Maa tehiskaaslased p�hiline n�iv liikumine Maa taevas toimub l��ne suunas kiirusega 15� h 15' min Taevaekvaatori l�hedal paiknevate taevakehade puhul vastab see �hele P�ikese v�i Kuu n�ivale l�bim��dule kahe minuti kohta Maalt paistavad P�ike ja Kuu l�bim��dult ligikaudu v�rdsetena
Temperatuur
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15 �C Maapinna l�hedal s�stemaatilistel ilmavaatlustel registreeritud k�rgeim �hutemperatuur on 58 �C ja madalaim �hutemperatuur −896 �C
Teke ja vanus
Maa vanus on erinevate hinnangute kohaselt 445�005 miljardit aastat Keemiliste mudelite p�hjal mis p�hinevad k�ige pikemate poolestusaegadega radioaktiivsete isotoopide praegusel levikul Maal ning meteoriitidelt ja Kuult p�rineva diferentseerimata materjali anal��sil arvatakse Maa tekkinud olevat umbes 465 miljardit aastat tagasi Maa t�pset vanust on keeruline kindlaks teha sest Maal ei leidu tollest ajast p�rinevaid kivimeid Maakoor oli esimese miljardi aasta jooksul vedel v�i plastiline
Maa moodustus koos teiste P�ikeses�steemi planeetidega P�ikese �mber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast
Faasid
Kuult ja kosmoselaevadelt saab vaadelda Maa faase mis sarnanevad Kuu faasidega
Elu
Maa on ainuke teadaolev taevakeha kus esineb elu kui mitte arvestada inimtegevust v�ljaspool Maad Praeguse teadmiste p�hjal v�ib �elda et elu Maal sai alguse ajal mil asteroidid intensiivselt Maad pommitasid Asteroidide langemine l�ppes umbes 39 miljardit aastat tagasi ja p�rast seda moodustus stabiilne maakoor Tekkinud maakoor pidi jahtuma et vesi Maal oleks vedelas olekus Vedela vee olemasolu Maa pinnal on meile tuntud elu jaoks h�davajalik tingimus Teistelt P�ikeses�steemi planeetidelt pole siiani vedelas olekus vett leitud
Seni vanimad ja vaieldavad m�rgid elust on 35 miljardit aastat vanad kivistunud sinivetikad Need leiti L��ne-Austraalia kivimitest 39 miljardi aasta vanusest Gr��nimaa settekivimist on leitud s�siniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele Seega v�is elu eksisteerida juba siis
Elu teke on Maad palju m�jutanud Eluvormide on toodetud hapnik on muutnud atmosf��ri koostist Algselt sisaldas see praegusest palju rohkem s�sinikdioksiidi kuid mitte hapnikku Fotos�nteesivate organismide elutegevuse k�igus moodustus hapnikurikas atmosf��r mis tegi v�imalikuks aeroobse elu Hapniku aatomeist moodustunud osoonikiht kaitses Maad P�ikeselt l�htuva ultraviolettkiirguse eest mille t�ttu sai elu teke v�imalikuks ka v�ljaspool ookeane Taimed on muutnud Maa albeedot ja energiabilanssi
Maal elab miljoneid liike<ref>< ref> sealhulgas inimene
Viited
Vaata ka
Geokronoloogiline skaala
Kirjandus
Cesare Emilliani Planet Earth Cosmology Geology and the Evolution of Live and Environment Cambridge University Press 1992 ISBN 0-521-40949-7
Arthur Holmes Donald Duff Holmes Principles of Physical Geology 4 tr�kk 2004
Maa vanus
G Brent Dalrymple The Age of the Earth 1994
Maa teke ja ajalugu
Minoru Ozima The earth its birth and growth 1981
Jonathan Irving Lunine Cynthia J Lunine Earth evolution of a habitable world 1999
Elu
Peter Douglas Ward Donald Brownlee Rare earth why complex life is uncommon in the universe 2000
James Lovelock Gaia a new look at life on earth 2000
Maa kaitse
Albert Gore Earth in the balance ecology and the human spirit 2000
V�lislingid
Forte 21 mai 2009
<table border1 cellpadding1 cellspacing0 style"float right; border-collapse collapse;">
<caption>Teemaga seotud artiklid< caption>
<tr bgcolor"BCD2EE"><th>Riigid teemade kaupa< th>< tr>
<tr><td>
Ajalugu
Transport
Turism
S�jav�gi
Riigih�mnid
Riigipead
Valitsusjuhid
Hetkel valitsevad riigipead ja valitsusjuhid
Luureagentuurid Salateenistused
< td>< tr>
<tr bgcolor"BCD2EE"><th>Loendid riikide kaupa< th>< tr>
<tr><td>
Lennukompaniide loend
Lahingute loend
Kirikute loend
Surnuaedade loend
Linnade loend
K�rgkoolide loend
Saarte loend
Metroode loend
Rahvusparkide loend
Ajalehtede loend
Ajakirjade loend
Parteide loend
Raudtee-ettev�tete loend
Koolide loend
Haldus�ksuste keskuste loend
Kultuurip�randi linnade loend
< td>< tr>
<tr bgcolor"BCD2EE"><th>Loendid enamiku riikide kohta< th>< tr>
<tr><td>
Suunakoodid telefon
Maakoodid telefon
Riikide raha�hikute loend
Ajalooliste valuutakursside loend
Endiste pealinnade loend
Interneti domeenide loend
ISO maakoodide loend
ROK-i maakoodide loend
Riikide pealinnade loend
Ametlike keelte loend
Riikide motode loend
Nukuriigid
< td>< tr>
<tr bgcolor"BCD2EE"><th>Teisi loendeid< th>< tr>
<tr><td>
Euroopa Liidu liikmed
GDP loend
< td>< tr>
< table>
Tunnustatud riigid
<table><tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
<tr><td> < td>< tr>
< table>
Tunnustamata ja osalise tunnustusega riigid
Abhaasia
Hiina Vabariik Taiwan
Kosovo
L�una-Osseetia
M�gi-Karabahh
Palestiina
P�hja-K�pros
Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik
Somaalimaa
Transnistria
S�ltuvad ja eristaatusega territooriumid
Ameerika Samoa
Anguilla Suurbritannia
Antarktis
Aomen Hiina
Aruba Holland
Ashmore ja Cartier Austraalia
Bermuda Suurbritannia
Bouvet' saar Norra
Briti India ookeani ala
Briti Neitsisaared
Ceuta Hispaania
Cooki saared Uus-Meremaa
Falklandi saared Suurbritannia
F��ri saared Taani
Gaza sektor
Gibraltar Suurbritannia
Gr��nimaa Taani
Guadeloupe Prantsusmaa
Guam Ameerika �hendriigid
Guernsey Suurbritannia
Heard ja McDonald Austraalia
Hollandi Antillid
Hongkong Hiina
Jan Mayen vaata Svalbard
J�ulusaar Austraalia
Kaimanisaared Suurbritannia
Kookossaared Austraalia
Korallimere saared Austraalia
L�una-Georgia ja L�una-Sandwichi saared Suurbritannia
L��ne-Sahara Maroko
Macao Hiina
Macquarie saared Austraalia
Mani saar Suurbritannia
Marioni ja Prints Edwardi saar L�una-Aafrika Vabariik
Martinique Prantsusmaa
Mayotte Prantsusmaa
Melilla Hispaania
Montserrat Suurbritannia
Niue Uus-Meremaa
Norfolk Austraalia
Palestiina
Pitcairn Suurbritannia
Prantsuse Guajaana
Prantsuse L�unaalad
Prantsuse Pol�neesia
Puerto Rico Ameerika �hendriigid
P�hja-Mariaanid Ameerika �hendriigid
R�union Prantsusmaa
Saint Helena Suurbritannia
Saint-Pierre ja Miquelon Prantsusmaa
Svalbard ja Jan Mayen Norra
Tokelau Uus-Meremaa
Turks ja Caicos Suurbritannia
USA Neitsisaared
Uus-Kaledoonia Prantsusmaa
Wake'i saar Ameerika �hendriigid
Wallis ja Futuna Prantsusmaa
�hendriikide hajasaared
Ajaloolised riigid
Endiste riikide nimistut vaata eraldi artiklist
Vaata ka
Maailma riikide loend omakeelsete nimede j�rgi
Majandus on inimtegevus mille eesm�rk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist vahetust jaotust ja tarbimise v�imalust Riigi majanduse eesm�rk on tagada riigi elanikkonna �raelamise ja arengu v�imalusi sellep�rast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu toidu ja r�ivastuse hankimine elamute ehitamine ja k�tmine hariduse saamine tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine
Majandus h�lmab ettev�teid ja asutusi mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid Ettev�ted mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid moodustavad majandusharusid Need on nt energeetika masinat��stus taimekasvatus haridus turism jne Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks mille ettev�ted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest primaarne sektor tooraine t��tlemisega sekundaarne sektor ja teenuste osutamisega teenindus ehk tertsiaarne sektor
Viited
Vaata ka
Majandusteaduse m�isteid
E-majandus
Majandusteadus on sotsiaalteadus mille eesm�rk on majandusagentide n�iteks inimesed ettev�tted riigid k�itumise ning �ldisemas m�ttes majandusn�htuste n�iteks hinnad kaubavood migratsioon tehnoloogia kirjeldamine m��tmine seletamine ning ennustamine Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem r�huasetus m��detavatele eriti rahas m��detavatele suurustele indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad
Majandusteaduse m�isteid ja tulemusi kasutatakse palju igap�evaelus ja poliitikas M�ned majandusn�itajad n�iteks sisemajanduse kogutoodang majanduskasv t��puudus kuuluvad k�ige kasutatavamate heaolu- ja arengun�itajate hulka
Uurimisvaldkonnad
Majandusteadus h�lmab v�ga erinevaid uurimisvaldkondi
K�ige kitsamas m�ttes koosneb majandusteadus mikro�konoomikast ja makro�konoomikast Mikro�konoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes Makro�konoomika keskendub peamiselt makrotasandi n�htustele so n�htustele mis tekivad �ksikagentide tegevuse liitumisel Siia kuuluvad n�iteks m�isted nagu turuhind so hind mille juures agentide poolt m��a soovitav kogus v�rdub osta soovitava kogusega v�i inflatsioon mille m��rab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta Makro�konoomika tegeleb t��piliselt majandust kui tervikut puudutavate n�htustega ja tugineb selles mikro�konoomilistele otsustusteooriatele
Majandusteaduse alla liigitatakse tavap�raselt ka �konomeetria rakendusstatistika haru mis tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste m��tmise probleemidega
Traditsiooniliselt kuulub majandusteaduse alla ka majandusliku m�tte ajalugu mis on sisuliselt �ks m�tteajaloo valdkond
M�nikord m�istetakse majandusteaduse all ka ettev�ttemajanduse valdkondi nagu turundus mis tegeleb reklaami- tarbija- ja m��gi k�simustega ning �rijuhtimine ehk management mis tegeleb t��jaotuse rollide ja informatsiooni liikumisega kollektiivis
Meetodid
Traditsiooniliselt on majandusteaduslikud uuringud tuginenud teoreetilistele mudelitele ja ennustatud seadusp�rasuste empiirilisele kontrollile
Ajalooliselt on mudelid esitatud s�naliselt viimastel aastak�mnetel on aga peaaegu ainuvalitsevaks saanud formaalne matemaatiline esitus Vaatamata matemaatilisele keelele ei p��dle teoreetiline mudel majandusteaduses erinevalt loodusteadustest peaaegu kunagi t�pse m��detava tulemuse ennustamisele Teoreetiline mudel on pigem m�tlemise abivahend mille abil v�ib j�uda tulemuseni mida saab enamasti ka s�nadega edasi anda
Positivistlik anal��s kirjeldab kuidas majandus toimib kuidas majandussubjektid �hes v�i teises olukorras k�ituvad v�i millised on n�htustevahelised seosed Positivistlik anal��s p�hineb faktilisel materjalil Normatiivne anal��s annab juhendeid ja soovitusi kuidas majandus peaks toimima Normatiivsed v�ited s�ltuvad hinnangutest Majandusprotsesside uurimine on oluline kasutada nii positivistlikku kui ka normatiivset anal��si
Empiiriline anal��s majandusteaduses p�hineb tavap�raselt suurte andmehulkade statistilisel anal��sil ja seadusp�rasuste otsimisel kvantitatiivne anal��s Palju kasutatakse ka kvalitatiivset anal��si mille puhul v�ga v�heseid uuringuobjekte anal��sitakse s�gavuti n�iteks intervjuude vormis Viimastel aastak�mnetel on populaarseks saanud eksperimentaalne majandusteadus kus uuritavad inimesed peavad laborikeskkonnas lahendama etteantud �lesandeid mille eest neile antakse reaalset preemiat n�iteks raha
Teoreetilised l�htekohad
Majandusmudelid
Teoreetiline majandusmudel on m�ttek�ik mis seletab mingi majandusn�htuse toimumist Teoreetilised mudelid on alati lihtsustatud enamasti on neist v�lja j�etud k�ik mis ei ole vajalik antud p�hjenduse esitamiseks Teoreetiline mudel ei suuda �ldjuhul ennustada tegelikke m��detavaid suurusi
T��piline teoreetiline majandusmudel vaatleb indiviidide kasulikkust heaolu s�ltuvana sissetulekust j�tab aga k�rvale sotsiaalsed vajadused n�iteks suhted teiste inimestega Mudeli t��piliseks eesm�rgiks on agentide valikute seletamine N�iteks peab inimene otsustama kui palju tarbida ja kui palju s��sta st kuidas jagada ressursse t�nase ja homse vahel Tavaliselt antakse olevikku ja tulevikku v�rreldes tulevikule v�iksem kaal diskonteerimine &ndash; nii kirjeldatakse asjaolu et inimesed p��ravad tulevikule v�hem t�helepanu kui olevikule
Teist t��pi mudelid on arvutuslikud majandusmudelid mille eesm�rgiks on erinevate majandusn�itajate v�imalikult t�pne ennustamine Niisugused mudelid v�ivad sisaldada tuhandeid v�rrandeid erinevate majandusvaldkondade kohta
Homo oeconomicus
Neoklassikalises majandusteoorias on keskne koht oma isiklikku heaolu maksimeerival majandusagendil &ndash; ettev�ttel v�i indiviidil Homo oeconomicus<nowiki>'el< nowiki> Tavaliselt eeldatakse et agent p��ab k�ituda nii et isiklik heaolu v�i kasum oleks v�imalikult suur enamasti ei v�eta arvesse ei teiste heaolu ega sotsiaalseid suhteid Heaolu on tavaks kirjeldada kasulikkusfunktsiooniga abstraktse konstruktsiooniga mis v�imaldab optimeerimis�lesannete lahendamiseks kasutada matemaatilisi meetodeid
Konkurents
Neoklassikalises k�sitluses vaadeldakse t��piliselt majandusagentide tegevust t�ieliku konkurentsiga turul T�ieliku konkurentsi korral ei ole �helgi turuosalisel v�imalik turuhinda m�jutada nad on selleks liiga v�ikesed ning hind v�rdub piirkuluga so kauba hind on v�rdne kauba �he lisa�hiku tootmise kuluga On v�imalik n�idata et teatud eeldustel n�iteks turuosaliste v�rdne informeeritus ning v�lism�jude puudumine tagab t�ielik konkurents suurima v�imaliku �hiskondliku tulu T�ieliku konkurentsi vastandiks on monopol olukord kui turul on vaid �ks m��ja v�i monopson turg millel on vaid �ks ostja Niisugused turud ei taga reeglina ressursside �hiskondlikult optimaalset jaotust
M�ju teiste k�itumisele ja heaolule
Traditsiooniline majandusteadus ei arvesta agendi otsuste m�ju teiste majandusagentide k�itumisele N�iteks �ksikm��ja m�ju turuhindadele on minimaalne ja seega sobib niisugune l�henemine h�sti tugeva konkurentsiga turu kirjeldamiseks Olukordadega kus m�ju on oluline tegeleb m�nguteooria N�iteks v�ib ettev�tte hinnakujundus m�jutada tema konkurendi hinnakujundust monopolistliku konkurentsiga turul M�nguteooria p��ab sarnastes olukordades leida tasakaalupunkte olukordi kus �helgi osalisel ei oleks kasulik oma k�itumist muuta
Teist liiki m�ju v�lism�ju on �he majandusagendi tegevuse m�ju teiste heaolule l�bi h�viste millel puudub turuhind N�iteks tegevusega kaasnev m�ra v�i �hu saastamine &ndash; vaikust ja puhast �hku ei ole v�imalik osta ega m��a &ndash; on negatiivne v�lism�ju Oma maja kordategemisel on aga positiivne v�lism�ju sest see parandab linnapilti V�lism�jude olemasolul ei vii vaba turg �ldjuhul enam k�ige optimaalsemale ressursside jagunemisele ja on v�imalik et n�iteks valitsuse sekkumine parandab �ldist heaolu
Ajalugu
Moodsa majandusteaduse rajajaks peetakse Adam Smithi Oma teoses Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja p�hjustest 1776 eesti k 2005 tutvustas ta nn n�htamatu k�e ideed mille j�rgi vaba turg tagab ressursside �hiskondlikult k�ige parema jaotuse
Thomas Robert Malthus seostas oma teoses "An Essay on the Principle of Population" 1798 inimeste k�sutuses olevate ressursside hulka rahvaarvu kasvu ja maksimaalse v�imaliku suurusega
David Ricardo v�ttis 19 sajandi algul kasutusele m�isted nagu suhteline eelis Ricardo ekvivalents ning uskus et pikaajaliselt vastavad hinnad tootmiskuludele
John Maynard Keynes pani oma teosega "The General Theory of Employment Interest and Money" 1936 aluse moodsale makro�konoomikale Ta n�itas et �lemaailmse majanduskriisi �ks p�hjustest oli asjaolu et hinnad ja palgad ei kujune vabalt &ndash; nad t�usevad kergesti aga langevad v�ga aeglaselt Niisugune k�itumine oli otseselt vastuolus klassikalise koolkonna vaadetega ning on �ks Keynesistliku koolkonna aluseid
1960 aastatel muutus majandusteaduse esitusviis kiiresti matemaatilisemaks ja formaalsemaks Teise maailmas�ja j�rgset stabiilset kiiret kasvu peeti paljuski majandusteadusel p�hineva poliitika keinsistliku n�udmise stimuleerimise saavutuseks 1960ndate l�puks oli ilmne et senine poliitika enam ei t��ta &ndash; �ha suurenev inflatsioon ei aidanud enam t��puudust v�hendada Kahtlused v�ttis kokku Robert Lucas oma "Kriitikas" n�idates et paljud majanduse juhtimiseks kasutatud seadusp�rasused ei olnud poliitika muutudes stabiilsed Majandusagendid muudavad oma k�itumist vastavalt poliitikale ja nii kaotavad seadusp�rasused kehtivuse
1970 aastatel arenes tormiliselt �konomeetria T�nu arvutustehnika arengule muutus �hest k�ljest v�imalikuks kasutada meetodeid mida veel k�mme aastat tagasi peeti arvutusmahu poolest �letamatult keeruliseks teiselt poolt muutus v�imalikuks ka suuremate valimite kogumine ja t��tlemine Arenesid kestusmudelid otsimismudelid James Heckman n�itas endogeense selektsiooni fundamentaalset t�htsust mikro�konomeetrias
1980 ja 1990 aastatel kasvas koos arvutustehnika arenguga arvutusmahukate meetodite nagu mitteparameetrilised meetodid ja bootstrap osa �konomeetrias Teiselt poolt muutusid k�ttesaadavaks suured registrip�hised andmebaasid valimimahtudega k�mnetes tuhandetes mis v�imaldasid uusi meetodeid sisukalt rakendada Plahvatuslikult kasvas endogeense selektsiooni alane kirjandus Kasvas huvi k�itumis�konoomika vastu sellega seoses levis laborikatsete kasutamine Katseid n��d v�ljaspool laborikeskkonda hakati kasutama ka poliitika m�ju hindamisel
Majandusteaduse keeleks oli saanud matemaatika V�rreldes 1990 aastatel ilmunud kirjandust 40 aastat varem avaldatuga v�ib olla raske aru saada et tegemist on sama teadusega
Allharud
Majandusteadus jaguneb v�ga paljudeks allharudeks millest suur osa seostub tihedalt teiste teadustega nagu ps�hholoogia v�i matemaatika Traditsiooniliselt jagatakse harud mikro- ja makroharudeks kuid paljud distsipliinid kuuluvad osaliselt �he osaliselt teise alla
Mikro�konoomikal p�hinevad harud
Mikro�konoomika tegeleb �ksiku majandusagendi inimese v�i ettev�tte otsustusprotsessi uurimisega Traditsiooniline mikro�konoomika tegeleb t�ieliku konkurentsiga turgudega kus k�igil turuosalistel on �hesugune informatsioon Teised tuntumad probleemid on monopol monopolistlik konkurents ja as�mmeetriline informatsioon
M�nguteooria tegeleb samuti �ksikagentide otsustusprotsessidega kuid erinevalt tavap�rasest mikro�konoomikast agendid arvestavad et nende k�itumine m�jutab teiste k�itumist K�ige �ldisem m�ngu "lahend" on Nashi tasakaal mille puhul �kski m�ngija ei soovi muuta oma k�itumist
Evolutsiooniline m�nguteooria on m�nguteooria haru mis k�sitleb erinevate k�itumisviiside "elluj��mist" konkurentsis ja tekkivaid tasakaalulisi lahendeid
Kooperatiivne m�nguteooria vaatleb koalitsioonide s�lmimist ja lagunemist paljude m�ngijate korral
Eksperimentaalne m�nguteooria uurib inimeste tegelikku k�itumist m�nguteoreetiliste probleemide lahendamisel
Struktuuri�konoomika on mikro�konoomika haru mis p��rab rohkem t�helepanu erinevustele traditsioonilistest eeldustest
K�itumis�konoomika behavioral economics uurib inimeste tegelikku k�itumist otsuste ja valikute tegemisel Vaadeldakse millised tegurid m�jutavad valikuid kuidas inimesed valivad oleviku ja tuleviku vahel kuiv�rd ollakse valmis koost��ks v�i teiste huvidega arvestamiseks
T��-�konoomika tegeleb t��pakkumisega indiviidide valikuga t�� ja puhkuse vahel t�� otsimise ja palgaga perekonda migratsiooni ning pensionile j��mist puudutavate otsustega
�igus�konoomika law and economics vaatleb �igusliku reguleerimise majanduslikku m�ju
Rahandus finance vaatleb kuidas agendid jaotavad ressursse aktivaid oleviku ja ebakindla riskantse tuleviku vahel
M�nes m�ttes kuulub mikro�konoomika alla ka mikro�konomeetria �konomeetria haru mis tegeleb �ksikagentide andmete anal��siga
Makro�konoomikal p�hinevad harud
Traditsiooniline makro�konoomika mis uurib kaubaturgu ja rahaturgu kogupakkumist majanduskasvu inflatsiooni t��puudust majandusts�klit ja v�lisv�lga
Riigi rahandus public finance k�sitleb maksupoliitikat ja avaliku sektori kulutusi
Tervishoiu�konoomika vaatleb tervishoiusektori finantseerimist
V�liskaubandust vaadeldakse sageli eraldi makro�konoomika haruna
T��-�konoomika makro�konoomika haruna keskendub palgaotsuste ameti�hingute t��tajate kaitse jm makro�konoomilistele efektidele
Rahandus vaatleb raha ja v��rtpaberiturge ning nende m�ju majandusele tervikuna
Makroandmete anal��siga tegeleb makro�konomeetria
�konomeetria olulisemad allharud
Mikro�konomeetria tegeleb �ksikagentide andmete anal��siga Siia alla kuuluvad m�isted nagu selektsiooniefektid instrumendid diskreetse valiku mudelid ja kestusmudelid
Makro�konomeetria vaatleb majanduste v�i majandusharude andmete anal��si Tegeletakse paneelandmetega autokorrelatsiooniga ja v�rrandis�steemide hindamisega
Finants�konomeetria uurib finantsandmete anal��si Olulisel kohal on autokorrelatsioon ARCH Wieneri protsessid jpm Finanats�konomeetria on �konomeetria harudest v�ibolla k�ige tehnilisem
Majandusteaduse ja teiste teaduste kokkupuutealad
Majandusteadus puutub kokku teiste inimest ja �hiskonda uurivate teaduste paljude matemaatikaharudega ning m�ningate bioloogia harudega
Ps�hholoogia paljuski sarnaselt majandusteadusele uurib inimese k�itumist ja motivatsioonitegureid Ps�hholoogiliste teooriate aluseks ei ole reeglina heaolu optimeeriv indiviid homo oeconomicus
Organisatsioonips�hholoogia tegeleb inimeste k�itumisega kollektiivis ja haakub otseselt organisatsiooniteooria ning juhtimisteadusega
Sotsioloogia uurib samuti inimeste k�itumist ja vastavaid motivaatoreid Sotsioloogia on tavap�raselt kirjeldavam ja v�hem formaalne kui majandusteadus indiviidide ratsionaalse valiku anal��s ei ole niiv�rd kesksel kohal M�ned sotsioloogia uurimissuunad ja meetodid on majandusteaduse omadega �ravahetamiseni sarnased
Ka antropoloogia uurib inimeste k�itumist r�huasetusega eesk�tt kultuurilisele kontekstile
Majandusgeograafia ja inimgeograafia tegelevad inimeste ja majandustegevuse ruumilise paigutusega
Linna�konoomika urban economics m�neti sarnane majandusgeograafiale tegeleb elu- ja t��kohtade paiknemisega linnades Linna�konoomika on tihedalt seotud linnaplaneerimisega
Transpordi�konoomika tegeleb erinevate transpordiliikide kulude ja tuludega ning on seotud teedev�rkude planeerimise ja logistikaga
Palju majandusteaduse t��riistu on laenatud matemaatikast
Majandusteadus kasutab palju stohhastilisi protsesse et kirjeldada n�htusi mille kohta meil ei ole t�pset informatsiooni n�iteks homseid aktsiahindu v�i j�rgmise aasta inflatsiooni
Kogu �konomeetria on p�him�tteliselt statistika haru
Ka m�ned teised matemaatika harud nagu kindlustusstatistika tegelevad p�him�tteliselt sama teemaga nagu majandusteadus
Majandusteaduse t��riistade hulka kuuluvad ka numbrilised meetodid diferentsiaalv�rrandid komplekssete s�steemide teooria kaoseteooria ja muud matemaatika harud
Bioloogia ja evolutsiooniteooria on inspireerinud majanduss�steemide evolutsiooni anal��si
Majandusteadus ja poliitika
Roll poliitikas
Majandusteadusel on alati olnud arvestatav poliitiline m�ju �hest k�ljest tegeleb majandusteadus otseselt majandusliku v�imuga &ndash; �he poliitilise v�imu osaga Ajalooliselt on majanduslik v�im saavutatud kontrolliga viljaka maa v�i maavarade �le n��dsel ajal �ha enam teadus- ja arendustegevuse abil
Teiseks on erinevate elanikkonnagruppide poliitilised huvid tihedalt seotud nende majanduslike huvidega Nii peavad kindlate huvigruppide toetusest s�ltuvad poliitikud rohkem v�i v�hem j�rgima nende gruppide majanduslikke huve N�iteks vabakaubanduslepingu s�lmimine on sageli seotud keeruka laveerimisega kohalike p�llumajandustootjate riiklike huvide ning �ldist kasu toova poliitika vahel
Kolmandaks kuna majandus puudutab k�iki m�jutab �hiskondlikku heaolu on poliitilisi vaateid sageli otstarbekas p�hjendada majanduslike argumentidega N�iteks v�ivad rohelised p�hjendada tuuleenergia kasutamist argumendiga et see aitab arendada kohalikku tuulegeneraatorite t��stust mitte asjaoluga et see aitab loodust s��sta
Lisaks annab majandusteadus �he v�imaluse hinnata poliitiliste otsustega kaasnevat tulu ja kulu tulu-kulu anal��s Ka juhul kui �hese hinnangu andmine on keeruline aitab majanduslik l�henemine olulistele probleemidele t�helepanu p��rata
Paraku v�ib kontekstist v�lja rebitud majanduslik m�te kaotada igasuguse seose tema aluseks oleva teooriaga Kuna aga kuulajad ja sageli ka p�hjenduse esitaja seda ei tea ei suuda nad p�hjenduse probleeme alati l�bi n�ha N�iteks v�ib parempoolsete vaadetega poliitik n�uda madalat maksum��ra et suurendada v�lisinvesteeringuid ja t��pakkumist kuid j�tab paraku vaatluse alt v�lja v�imaliku m�ju ebav�rdsusele haridusele ja arstiabile Analoogiliselt �hek�lgne v�ib olla seisukoht maksude t�stmise toetuseks Antud juhul on tegemist empiirilise k�simusega &ndash; nii esitatavad poolt- kui ka vastuargumendid on �iged kuid ilma t�iendava empiirilise anal��sita ei oska me �elda millised v�ited on kaalukamad
Majandusteaduse rakendatavuse piirid
Kuna majanduslikke argumente kasutatakse palju poliitiliste otsuste �igustamiseks siis omandab majandusteadus m�nikord "l�pliku kohtum�istja" rolli Tegelikkuses on majanduslik m�tteviis mugav kuid mitte k�ikv�imas ega ainu�ige v�imalus v�rrelda v�ga erinevaid n�htusi nagu n�iteks loodust ja t��stust v�i elu ja raha Niisugustes olukordades on oluline m�ista majanduslike m�tteviisi piire
Nii majandusmudelid kui nende aluseks olevate suuruste m��tmistulemused on ebat�psed Teatud liiki ebat�psusi nt m�nda liiki statistilist m�ra on lihtne arvesse v�tta kuid mudeli vigast �lesehitust on ��retult raske arvestada
Enamus kasutatavaid mudeleid tugineb suuremal v�i v�hemal m��ral neoklassikalise majandusteooria eeldustele millest k�ik alati ei kehti N�iteks v�ivad inimeste eelistused kiiresti muutuda s�ltuvalt n�iliselt k�rvalistest asjaoludest framing Niisuguses olukorras muutub heaolu kontseptsioon k�sitavaks
Raske on hinnata v�lism�jusid st m��rata hinda asjadele millel turuhinda ei ole N�iteks CO<sub>2< sub> m�ju kliimale mis iseenesest ei ole t�pselt teada on peaaegu v�imatu rahas arvestada
Majandusteaduses nagu elus �ldse on tavaks p��rata rohkem t�helepanu kergemini m��detavatele suurustele n�iteks raha ja v�hem t�helepanu raskesti m��detavatele n�itajatele n�iteks �nn See ei t�henda et viimane oleks esimesest v�hem t�htis vaid et viimasega on keerulisem arvestada
Ei ole �htset �hiskondlikku heaolu Poliitiliste otsustega kaasnevad enamasti v�itjad ja kaotajad ning ei ole olemas �htset "�iget" viisi kuidas leida kui palju v�ivad m�ned kaotada et teised saaksid v�ita
Paljudes olukordades ei ole ka p�him�tteliselt v�imalik j�uda poliitilisele kompromissile Ei ole v�imalik saavutada lepet meie ja tulevaste p�lvkondade ega n�iteks inimeste ja loomade vahel Seega ei ole �htset "�iget" viisi kuidas v�rrelda oleviku ja tuleviku v�i inimeste ja looduse heaolu
Vaata ka
Majandusteaduse m�isteid
Majandusteaduse ajalugu
Majandusteadlaste loend
Matemaatika kreekakeelsest s�nast mathēma �pitu teadus on teadusharu mis uurib mitmesuguseid hulki – arvuhulki punktihulki ehk kujundeid funktsioonihulki jms Peat�helepanu ei osutata seejuures hulkade sisulisele t�hendusele vaid nende elementide seostele ja omadustele
Palju matemaatika m�isteid n�iteks arv geomeetriline kujund ja funktsioon on tekkinud tegelike hulkade esemete v�i seoste k�rvutamisel ja v�rdlemisel kusjuures on j�etud k�rvale k�ik need omadused mis matemaatika seisukohast pole olulised N�iteks arv 5 pole seoses �hegi tegeliku hulgaga kuid teda saab seada vastavusse �he k�e s�rmedega 5 �unaga jne K�igil sellistel hulkadel on elementide sisulisest t�hendusest olenemata �ks �hine omadus nende elemente saab seada �ks�hesesse vastavusse
Matemaatika erip�ra teiste teadustega v�rreldes on et matemaatikas ei saa pidada �htki v�idet peale aksioomide ja definitsioonide t�eseks kui seda pole loogiliselt j�reldatud varem teada olnud v�iteist Loogiline j�reldamine on uute matemaatiliste t�dede saamise vahend
Matemaatika on tekkinud eluliste vajaduste n�iteks aja- ja maam��tmise ehituse jms n�udel N��disajal rakendatakse matemaatikat k�igil inimtegevuse aladel
Matemaatika tekkej�rk kestis 4 aastatuhandest 5 sajandini eKr Sel perioodil sugenesid paljud praktilised kuid veel s�stematiseerimata eeskirjad mitmesuguste arvutuste sooritamise kohta n�iteks pindala ja ruumala arvutamiseks
Teises j�rgus elementaarmatemaatika perioodil mis kestis 17 sajandini kujunesid suured matemaatika harud n�iteks algebra aritmeetika ja geomeetria Sellesse ajaj�rku kuulub ka Eukleidese teos "Elemendid" 3 sajand eKr mis koondas k�ik tol ajal teada olnud geomeetriateadmised terviklikuks loogiliseks s�steemiks
Kolmandaks j�rguks loetakse k�rgema matemaatika perioodi mis kestis 19 sajandini Siis olid kesksel kohal muutuja ja funktsiooni m�iste ning loodi k�verate ruumide geomeetriad Lobatševski geomeetria ja Riemanni geomeetria
Neljas ajaj�rk h�lmab n��disaegse matemaatika millele on eriti iseloomulik laialdane arvutite kasutamine arvutusmatemaatika Selles j�rgus on tekkinud mitu uut matemaatikaharu n�iteks matemaatiline loogika n��disaegne algebra ja funktsionaalanal��s
Matemaatika ajalugu
Kuigi peaaegu k�ikides kultuurides on matemaatika algelisel tasemel toimib loendatakse ja m��tmine on matemaatika edasiarendamine teada suhtelistelt v�hestest kultuuridest ja ajastutest Enne uusaega mil teadmised hakkasid globaalselt levima on matemaatika areng kirjalike dokumentide kaudu teada �ksnes v�hestest kohtadest K�ige vanemad matemaatikaalased tekstid p�rinevad Vana-Egiptuse Keskmisest riigist Berliini pap��rus umbes 13 sajand eKr Mesopotaamiast kiilkirjatahvel Plimpton 322 umbes 19–18 sajand eKr ja Vana-Indiast Sulbasuutrad umbes 8–6 sajand eKr K�ik need tekstid puudutavad Pythagorase teoreemi mis n�ib olemas �ks vanemaid ja levinumaid matemaatika saavutusi p�rast aritmeetika ja geomeetria p�hialuseid
Vana-Kreekas ning hellenismiaegses Egiptuses Mesopotaamias ja S�rakuusas arenes matemaatika edasi
Džainistlikud matemaatikud tegutsesid 4 sajandist eKr 2 sajandini pKr
Esimesed t�endid Vana-Hiina matemaatikast on loendamiss�mbolid oraakliluudel mis on dateeritud 14–13 sajandisse eKr Hani d�nastia ajast p�rinevad "Meresaare k�siraamat" ja "�heksa peat�kki matemaatikakunstist" 2 sajand eKr kuni 2 sajand pKr
Matemaatika arenes oluliselt Indias 5 sajandist ning islamimaailmas alates 9 sajandist
Enne renessansiaega arenes matemaatika puhangutena intensiivne areng vaheldus seisakutega Alates 16 sajandi matemaatilistest avastustest Itaalias on matemaatika hakanud arenema �ha kiiremini
Matemaatika arengu algetapp
On s�ilinud v�ga vanu joonistusi mis annavad tunnistust matemaatika tundmisest ja aja m��tmisest taevakehade j�rgi
�hest L�una-Aafrika koopast on leitud ookerkaljud millele on 70 000 aastat tagasi uuristatud geomeetrilised kujundid Aafrikast ja Prantsusmaalt on leitud nooremast kiviajast p�rinevaid esemeid dateeringud 35 00020 000 aastat tagasi mis annavad tunnistust aja m��tmisest On p�hjust arvata et loendamisega tegelesid naised kes pidasid arvet oma menstruaalts�kli �le n�iteks on luule v�i kivile uuristatud 28 29 v�i 30 kriipsu millele j�rgneb teistsugune kriips Loomakarjadega kokkupuutuvatel k�ttidel olid m�isted �ks kaks jne ning ka null
Niiluse l�tete piirkonnast Kongo DV kirdeosast on leitud nooremast kiviajast umbes 20 000 aastat tagasi p�rinev Ishango luu �he t�lgenduse j�rgi on sellel kujutatud algarve ja egiptuse korrutamist D�nastiate-eelses Egiptuses 5 aastatuhandel eKr kujutati piltidena geomeetrilisi kehasid On v�idetud et Egiptuse megaliidid 5 aastatuhandest eKr ning hiljem praeguse Inglismaa ja Šotimaa alal paiknevad megaliidid 3 aastatuhandest eKr kehastavad oma konstruktsiooni poolest ringjooni ellipseid ja Pythagorase kolmikuid ning annavad v�ib-olla tunnistust ka aja m��tmisest taevakehade liikumise j�rgi Vana-Egiptuse ehitustehnoloogia umbes 2600 eKr annab tunnistust t�psest geodeesiast ning lubab oletada kuldl�ike tundmist
Vana-Egiptus
T�htsamad s�ilinud allikad Vana-Egiptuse matemaatika kohta on Rhindi pap��rus Moskva pap��rus ja nn nahkrull
Muinasegiptlased kasutasid matemaatikat peamiselt praktiliste �lesannete lahendamiseks n�iteks t��tasude arvutamiseks leivak�psetamiseks tarvisminevate teraviljahulkade arvutamiseks pindalade arvutamiseks Nad tundsid nelja aritmeetika p�hitehet mille nad taandasid liitmisele harilikke murde ning �he tundmatuga v�rrandite lahendamist
Geomeetrias oskasid nad arvutada kolmnurkade ristk�likute ja trapetsite pindala tundsid arvu π ligikaudset v��rtust 16 9� ning oskasid arvutada ruudukujulise alusega t�vip�ramiidi ruumala valemi Va�+ab+b�h 3 j�rgi kus a on aluse k�ljepikkus b on �ral�ikamisel tekkinud tahu k�ljepikkus h on t�vip�ramiidi k�rgus ja V on t�vip�ramiidi ruumala
Vana-Egiptuses ei tuntud rangeid t�estusi mis iseloomustavad hilisemat matemaatikat
Vaata ka
Matemaatika m�isteid
Matemaatikute loend
Matemaatikafilosoofia
Kirjandus
ERobson JStedall The Oxford Handbook of The History of Mathematics 2008 Oxford University Press ISBN 978-0-19-921312-2
V�lislingid
inglise keeles
Meditsiiniteadus ladina keeles ars medicina ravimise kunst; samat�veline medeor ravin arstin t�nap�eval ka lihtsalt arstiteadus on teadusharu mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise haiguste nende diagnoosimise ennetamise prof�laktika ja ravi ning eluea pikendamisega seotut
Meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne tuginedes nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele Pidevalt integreeruva ja t�ieneva teadusdistsipliinina on tihedates seostes teiste teaduse p�hivaldkondade ja erialadega
anatoomia m�eldud loomkatsed on ka aluseks inimkatsetel p�hinevatele ravimipreparaatidele
bakterioloogia
biokeemia
deontoloogia
diagnostika
embr�oloogia
farmakognoosia
farmakoloogia
f�sioloogia m�eldud loomkatsed on ka aluseks inimkatsetel p�hinevatele ravimipreparaatidele
geneetika
histoloogia
immunoloogia
inimese anatoomia
inimese f�sioloogia
mikrobioloogia
prof�laktika sealhulgas eelravi ehk metaf�laktika
ps�hholoogia
radioloogia
ravi
taastusravika palliatiivse raviga
toksikoloogia
ts�toloogia jpt
Meditsiiniteadus jaotakse lihtsustatult kaheks
humaanmeditsiin
veterinaameditsiin
Euroopa Liidu Meditsiinis�steem
Eesti �hinemine Euroopa Liiduga m�jutas ka meie tervishoius�steemi sh akadeemilisele meditsiini personalile esitatavaid hariduslikke n�udmisi hambaarstide �dede k�rghariduse n�ue jm Seadusandlikus majanduslikus ning meditsiiniseadmete ja protseduuride ning ravimitega seonduvat reguleerib Euroopa N�ukogu ning detailsemalt on m��rustiku �ldjuhised koondatud Euroopa Farmakop�asse
Eesti Vabariigi meditsiini- ja tervishoius�steem
Eesti Vabariigis kehtiv tervishoius�steem ja sellega seonduv baseerub solidaarsel kindlustusel Tervishoius�steemi majandab EV Sotsiaalministeerium koos Haigekassaga juhindudes riigieelarve seaduses etten�htud kuludest ning tuludest 2012 aasta riigieelarve seadus s�testas jaotises 11Sotsiaalministeeriumi eelarve tulude osaks 5718 milj eurot ning kuludeks 2770 milj eurot
Meditsiini erialad Eesti Teaduss�steemis
Eesti kaudu koolitatakse akadeemilisega k�rgharidusega arste ja eriarste peamiselt Tartu �likooli Arstiteaduskonnas ning akadeemilise k�rg- eri-kesk jne meditsiinipersonali vastavates asutustes Eeskirjade kohaselt loeb Tartu �likooli Arstiteaduskond oma eesm�rkideks pakkuda arstidele t��ks vajalikke teoreetilisi teadmisi ning praktilisi oskusi mis v�imaldaksid eriala l�petanuil arstiks kujuneda
Akadeemilise meditsiini erialad
Tasustatavaid ning akrediteeritud meditsiiniteenuseid ja -vahendeid v�ivad meil pakkuda �ksnes Tervishoiuametis registreeritud asutused ning arstina ehk �ena ka erialaarstina ning eriala�ena registreerinud isikud Isikute register on avalik ja k�ttesaadavhttp wwwterviseametee tervishoid tervishoiutootaja-registreeriminehtml
Alternatiivmeditsiini eriala
Patsientide n�ustamineprof�laktika diagnoosimine ning ravimine kehtivaid arstina farmatseudina jms registreerimisn�udeid ja protseduuri ning teadmusreegelid ning eriaalaseid andmebaase meetodeid statistilisi anal��se ning teadusuuringuid kasutamata v�i omak�elisel kasutamisel kuid inimesi loomi linde haiguslike seisundite ennetamisel ravimisel ja m�istliku teadvustatud n�usoleku olemasolul siiski avitavad inimesed kellel on piisav hulk hoolealuseid loetakse alternatiivmeditsiini eriala juurde kuuluvaks Siiski pensionip�lve pidav endine arst kes n�ustab oma l�hedasi ei tegele alternatiivmeditsiiniga nagu ka oma l�hedaste tervislikku seisundit j�lgiv ja ravimteesid kasutav lapsevanem ei tegele alternatiivmeditsiiniga
Alternatiivmeditsiini harud
Lihtsustatult v�ib alternatiivmeditsiini kuuluvaiks lugeda m�rkimisv��rse hulga praktiseerijate vahendite meetodite teadmiste ja tarbijate olemasolul ka
Ajurveeda
Hiina meditsiin
Hom�opaatia
Taimravi
Tiibeti meditsiin
Eesti traditsiooniline meditsiin
Haridusj�rgsete arsti erialade klassifikatsioon
EV Sotsiaalministeeriumi m��rus nr 110 28112001 on kehtestanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse � 20 l�ike 2 alusel
eriarstiabi erialade loetelu allj�rgnevalt
Erihambaarsti erialad on
suu- n�o- ja l�ualuukirurgia
ortodontia
restauratiivne hambaravi
Eriarstide erialad on
anestesioloogia
dermatoveneroloogia
endokrinoloogia
erakorraline meditsiin
gastroenteroloogia
hematoloogia
infektsioonhaigused
kardioloogia
kardiovaskulaarkirurgia
laborimeditsiin
lastekirurgia meditsiinigeneetika
nefroloogia
neurokirurgia
neuroloogia
oftalmoloogia
onkoloogia kiiritus- ja keemiaravi t�henduses
ortopeedia
otorinolar�ngoloogia
patoloogia
pediaatria
peremeditsiin
plastika- ja rekonstruktiivkirurgia
ps�hhiaatria
pulmonoloogia
radioloogia
reumatoloogia
sisehaigused
s�nnitusabi ja g�nekoloogia
taastusravi ja f�siaatria
torakaalkirurgia
t��tervishoid
uroloogia
�ldkirurgia
Meditsiinierialade loetelu mujal maailmas
Biokeemia
Bioloogia sh Parasitoloogia Arengubioloogia ja Evolutsioon
Biostatistika
Embr�oloogia
Epidemioloogia
Farmakoloogia sh Retseptuur ja Toksikoloogia
F�sioloogia
Geneetika
Histoloogia sh Ts�toloogia
Immunoloogia
Mikrobioloogia sh Viroloogia M�koloogia ja Bakterioloogia
Patoloogia sisaldab nii �ldpatoloogiat kui eripatoloogiat jaguneb kaheks
Patoloogiline anatoomia
Patoloogiline f�sioloogia
Terviseedendus
Kliinilised erialad
Allergoloogia
Androloogia
Anestesioloogia
Dermatoloogia
Dietoloogia
Endokrinoloogia
Epidemioloogia
Erakorraline meditsiin
F�sioteraapia
Gastroenteroloogia
Geriaatria
G�nekoloogia
Hematoloogia
Intensiivravi
Kardioloogia
Kirurgia
Nakkushaigused
Narkoloogia
Nefroloogia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Ortodontia
Otorinolar�ngoloogia
Pediaatria
Proktoloogia
Ps�hhiaatria
Pulmonoloogia
Peremeditsiiin
Reumatoloogia
Stomatoloogia
S�nnitusabi
Traumatoloogia
T��tervishoid
Uroloogia
Veneroloogia
Meditsiiniharud arstidele
Meditsiini alustalad baasteadmised ehk prekliinilised erialad
Anatoomia
Biokeemia
Bioloogia sh Parasitoloogia Arengubioloogia ja Evolutsioon
Biostatistika
Embr�oloogia
Epidemioloogia
Farmakoloogia sh Retseptuur ja Toksikoloogia
F�sioloogia
Geneetika
Histoloogia sh Ts�toloogia
Immunoloogia
Mikrobioloogia sh Viroloogia M�koloogia ja Bakterioloogia
Patoloogia sisaldab nii �ldpatoloogiat kui eripatoloogiat jaguneb kaheks
Patoloogiline anatoomia
Patoloogiline f�sioloogia
Terviseedendus
Kliinilised erialad
Allergoloogia
Androloogia
Anestesioloogia
Dermatoloogia
Dietoloogia
Endokrinoloogia
Epidemioloogia
Erakorraline meditsiin
F�sioteraapia
Gastroenteroloogia
Geriaatria
G�nekoloogia
Hematoloogia
Intensiivravi
Kardioloogia
Kirurgia
Nakkushaigused
Narkoloogia
Nefroloogia
Neuroloogia
Oftalmoloogia
Onkoloogia
Ortopeedia
Ortodontia
Otorinolar�ngoloogia
Pediaatria
Proktoloogia
Ps�hhiaatria
Pulmonoloogia
Peremeditsiiin
Reumatoloogia
Stomatoloogia
S�nnitusabi
Traumatoloogia
T��tervishoid
Uroloogia
Veneroloogia
Diagnostilised erialad
Kliiniline patoloogia
Kliiniline f�sioloogia
Keemiline patoloogia
Laborimeditsiin
Radioloogia
Geneetiline patoloogia
Hematoloogiline patoloogia
Immunopatoloogia
Interdistsiplinaarsed teemad
E-tervis
Endokrino-immuno-veneroloogia
Logopeedia
Ps�hhoteraapia
Seksuoloogia
Terviseedendus
Vaata ka
arstide loend
farmakoloogiline meditsiin
laboratoorne diagnostika
meditsiini m�isteid
meditsiiniline entomoloogia
t�endusp�hine meditsiin
veterinaaria
�endus
V�lislingid
Carl Ferdinand Gr�fe Dietrich Wilhelm Heinrich Busch 7 k�ide Berliin J W Boike kirjastus 1831
Fred Aschley White 2009 Google'i raamatu veebiversioon < small>
Meelelahutus on meeleolu muutmisele t�stmisele v�i parandamisele suunatud tegevus
Meelelahutuseks v�ib olla mistahes tegevus v�i tegevusetus mis on vahelduseks pakub uusi emotsioone vabastab pingeid vms Enamasti nimetatakse meelelahutuseks kergeid sundimatuid tegevusi ehkki ka ekstreemsport �udusfilmi vaatamine vms p�nevused v�ivad t�ita sedasama �lesannet Aristoteles on r��kinud katarsisest mis kaasneb trag��diale kaasaelamisele Schopenhauer on t�helepanu juhtinud igavusele mille all sageli kannatavad "vaese hingeeluga" inimesed Ps�hholoogiliselt on emotsionaalse seisundi muutumised inimesele vajalikud
Meelelahutust pakuvad hobid kino teater kirjandus ajakirjandus kunst tsirkus sport muusika raadio- ja televisioonisaated internet m�ngud turism jpt M�ned meelelahutused v�ivad olla ebaseaduslikud narkootikumid hasartm�ngud pornograafia jmt Meelelahutusele orienteeritud majandusharud meelelahutust��stused h�lmavad arenenud maades t�helepanuv��rse osa kogumajandusest
Vaata ka
Ajaviide
L�bustused
Merendus on inimeste teadmiste ja tegevuste tervik mida kasutatakse ilmamere uurimiseks meres�iduks ja merevarude tarbimiseks
Merenduskobara moodustavad
Transport
Laevandus sh siseveelaevandus
Sadamad ja sadamaterminalid
Laevaehitus
Laevaehitus laevaremont ja �mberehitus
Merendus- ja muude sektorite tarnijad
Laeva- ja avamerevarustus
V�ikelaevaehitus ja -remont
Ressursikasutus
Kalap��k ja vesiviljelus
Kalat��tlus
Nafta gaas ja taastuvad energiaallikad
Teenused ja muud tegevused
Maaklerid ja agendid
Punkerdamine
Klassifitseerimine
S�vendamine
Finantseerimine
Kindlustus
Lootsimine
Mereajakirjandus
Puhkus ja turism
Merematked
Rannikutegevusalad
Huvilaevandus ja jahisadamad
Avalik sektor
Mereharidus ja meremeeste t�iendkoolitus
Haldus
H�drograafiateenistused
Merev�gi rannavalve ja merep��ste
Valitsusv�lised organisatsioonid
Ameti�hingud ja kutseliidud
Mereteadus
N�ustamine
Okeanograafia ja okeanoloogiaasutused
Mudelkatsebasseinid
�likoolid
Teadlased
David Papp
Tarmo K�uts mereteadlane
Tarmo Soomere
Vaata ka
Merenduse m�isteid
Viited
Mesindus on mesilaste pidamine mesindussaaduste saamise ja �ite tolmeldamise eesm�rgil
Mesindussaadused on mesi taruvaik �ietolm suir mesilasm�rk ja mesilasvaha
Mesindus on vanimaid loomakasvatusharusid
Mesitarude kogumit nimetatakse mesilaks
Eesti mesinikud on koondunud Eesti Mesinike Liitu Liidu hinnangul on Eestis umbes 40 000 mesilasperet neist oli 15 maiks 2011 PRIA-s registreeritud aga vaid 6654 2010 aastal registreeriti t�htajaliselt 6943 mesilasperet ning hilinemisega talveks kokku umbes 13 000 peret
Mesinduse ajalugu
Ajalooliselt eristub kolm mee hankimise viisi meejaht metsmesindus ja tarumesindus
Meejaht
Meejahiks nimetatakse vanimat mee hankimise viisi mille puhul mett otsitakse ��nsates puudes kaljul�hedes jm looduses leiduvatest mesilaspesadest K�rjed v�etakse kaasa pesa ei pruugi taastuda
Metsmesindus
Metsmesinduse puhul kasutatakse kasvavaid puid mille puu��nsus on suuremaks uuristatud v�i tehislik Puud v�ivad olla talude ligidal ning s�lemeid v�idakse neisse ka inimese poolt paigutada Selliseid puid on kutsutud mesipuudeks v�i tarupuudeks Tavaliselt m�rgistas iga talu oma tarupuu perem�rgiga
Metsmesindus kadus kasutuselt valdavalt 19 sajandil V�ga �ksikuis kohtades j�tkus see ka 20 sajandil Eesti metsmesinduse ajaloo uurija Ferdinand Linnus avastas kasutusel olevaid tarupuid tarupett�id 1920 aastail L�una-Eestis �ksikuid kasutusel olnud tarum�nde on leidunud Kaika ja �hij�rve k�lades veel 20 sajandi teisel poolel
Tarumesindus
Kaasaegne mesindus sai alguse 19 sajandil kui leiutati raamidega tarud
Viited
Kirjandus
Tiina Tammet "Eesti meeraamat" Forma Media AS 2007 ISBN 978-9985-9830-2-7
Vaata ka
Mesinduse m�isteid
Mesi
Mesilane
Mesilaspere
Mesilass�lem
Mesilaste haigused
Mesilaste kahjurid
Mesinik
Meetaimed
Taru
V�lislingid
Ain Lember Saarte H��l 10 august 2011
Ain Lember Saarte H��l 27 juuli 2011
Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Meteoroloogia ehk ilmastikuteadus on teadusharu mis uurib atmosf��ri selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Meteoroloogiat loetakse geof��sika alldistsipliiniks ja lisaks atmosf��rif��sikale atmosf��rikeemiale ja atmosf��rid�naamikale kuulub tema huviorbiiti ka �hu ja maapinna maismaa v�i ookeani pinna vastastikune m�ju Meteoroloogia peamiseks eesm�rgiks on ilmastikun�htuste t�ielik m�istmine ja nende t�pne ennustamine
Levinud rahvalikus k�situses m�istetakse meteoroloogia all kitsamalt ilma uurivat ja ilma ennustamisele aluseks olevat teadusharu
Meteoroloogias on v�imalik eristada ka mitmeid allharusid D�naamiline meteoroloogia tegeleb atmosf��ri liikumiste uurimisega kasutades fundamentaalseid h�drod�naamika v�rrandeid S�noptiline meteoroloogia tegeleb s�noptilise ilmainformatsiooni s�noptilised kaardid s�noptilised ilmavaatlused anal��si ja uurimisega F��sikaline meteoroloogia tegeleb selliste atmosf��rin�htuste uurimisega mis pole otseselt seotud �hu liikumisega Meteoroloogia l�hedane sugulasdistsipliin on klimatoloogia
Uuringud tuginevad nii maismaal kui ka merel asuvate vaatlusjaamade ilmaradarite ning tehiskaaslaste andmestikule T�nap�eva meteoroloogias on nii ilma ennustamisel kui ka teaduslikus uurimist��s t�iesti m��dap��smatu superarvutite kasutamine
Meteoroloogia on tunginud s�gavale inimeste igap�evaellu Meteoroloogia abistab lennundust laevandust ja p�llumajandust T�pne ja �igeaegne hoiatamine ohtlike ilman�htuste orkaanid v�i trombid eest aitab p��sta inimelusid P��takse leida ka ilma sihip�rase m�justamise v�imalusi
Meteoroloogiainstrumendid
Vaata ka
H�drometeoroloogia
Klimatoloogia
Maateaduste m�isteid
Metsandus on primaarse sektori haru mis tegeleb metsade ja selle ressursside j�tkusuutliku tootmisega kasutamise s�ilitamisega ja uuendamisega Lisaks kuulub selle alla ka metsa majandamine
Metsanduse ja selle alla kuulub mitmeid valdkondi Majanduse kohapealt on olulisemaks toorpuidu hankimine nii toormaterjali kui ka k�ttepuude eesm�rgil Metsa ja selle ressursse loetakse taastuvaks energia allikaks Samas on mets inimesele puhkuse kohaks metsasaaduste korjamiseks ja v��rtuslikuks maastikuks<ref>
< ref> Metsat��stuses t��tab �lemaailmselt �le 14 miljoni inimese ja metsasektori v��rtuseks hinnatakse aastas 468 miljardit USA dollarit
Mets on �ks t�htsamaid �kos�steeme maailmas<ref>< ref> Mets on v��rtuslik oma elukoosluste poolest ja s�sihappegaasi talletajana Lisaks m�ngib metsa �kos�steem olulist rolli pinnavee ja p�hjavee ringes Selle t�ttu on t�htsal kohal s��stev metsamajandamine ja looduskaitse
Ajalugu
Taust
T��stusajastule eelnevat ajaj�rku kutsutakse tihti ka puiduajastuks Kuna puit ja k�ttepuud pakkusid energiat olid ehitusmaterjaliks nii kodudele kui ka t��riistadele
Algseid metsamajandamise j�lgi on n�ha Vana-Roomas kus Latifundiumid mis olid p�llumajanduse asutused suutsid k�llaltki h�sti tagada Rooma riigi puiduga varustamise Roomlaste langemisega tuli kaasa suur metsatustumine Euroopas
Sarnast j�tkusuutlikkusele suunatud metsa majandamise p�him�tet rakendas ka praegusel Saksamaa alal elanud l��negootid 7 sajandil Nad seisid silmitsi �ha v�henevate metsaaladega ning sellest tulenevalt kehtestasid m��ruse mis piiras tamme- ja m�nnimetsade raiet�id<ref name"Pines">< ref>
Kaasaegse metsamajandamise algus
S�stemaatiline metsa majandamine mis oli suunatud kestliku toorpuidu saamiseks olevat alguse saanud Saksamaal N�rnbergis 14 sajandil
Enamasti oli metsad jagatud sektsioonideks ja kaardistatud raiet��d oli tehtud nii et oleks tagatud metsataastumine Palkide parvetamine tegi v�imalikuks �hendada sisemaa alade metsad ranniku aladega Saksamaal kasutati selleks n�iteks Maini Neckari Doonau ja Reini j�ge Seega oli selle aegne metsandus tihedalt seotud kaubandusega suurtemate vahemaade tagant Suuri nulgusid Schwarzwaldis v�i ka Mustmets kutsuti "Holl�nderiteks" sest neid m��di enamasti hollandi laevatehastesse Parved mida selleks kasutati olid 200 kuni 400 meetrit pikad ja 40 meetrit laiad ja koosnesid mitmest tuhandest palgist T��meeskond koosnes kuni 400–500 mehest
16 sajandist alates t�i kaevandamise areng ja kaubanduse kiirenemine merel kaasa inimasutuse kasvamise ja vajaduse puidu j�rele Metsad v�eti maha et teha ruumi p�llumaadele ning linnadele ja kasvava energiavajaduse rahuldamiseks tuli suurendada raiet�id M�nedes kohtades istutati k�ll ulatuslikult puid kuid see ei olnud raiemahtudega v�rreldes eriti mastaapne<ref>< ref> Ulatuslikumad s��stva metsamajandamise p�him�tted t�usid esile 19 sajandi l�pus ja 20 sajandi alguses
Metsanduse tehnika
Kuni 19 sajandi keskpaigani oli p�hiliseks raie t��riistaks kirves Selle asendas aga saag Raudtee arenedes ja selle laiemale kasutusele v�tmisega t�usis parvetamise k�rvale ka see transportvahend See k�ik t�hendas raiemahtude suurenemist Esimese mootorsae leiutamise �le vaieldakse palju Kuid kindlalt v�ib �elda et 1920 aastatel v�eti mootorsaag laialdasemalt kasutusele Bensiinimootoriga mootorsae masstootmine algas Saksamaal samuti 1920 aastate l�puaastatel Algsed mootorsaed olid rasked �le 60 kg ja vajasid opereerimiseks kahte inimest 1950 aastal leiutati �he-inimese mootorsaag algselt 12 kg
Oluline areng toimus 1970 aastate l�pus kui Rootsis ja Soomes v�eti kasutusele harvesterid Nad levisid kiiresti kogu P�hja-Euroopas T�nap�eval ollakse arusaamal et harvester teeb kogenenud juhi k�es 10–15 saemehe t�� Eestis tegutseb ligi 100 harvesteri ja 200–300 forvarderi mis transpordivad toorpuidu metsast v�lja Umbes 90% Eesti metsaraietest tehakse masinatega
Metsandus maailmas
Maailma Looduse Fondi hinnangul s�ltub 16 miljardi inimese elatis metsandusest Ametlikult pakub metsasektori t��d ligi 13 miljonile inimesele Suurimad �marpuidu tootjad on Ameerika �hendriigid Kanada Brasiilia Hiina ja Venemaa �lemaailmse metsanduse kaubanduse suuruseks hinnatakse �le 600 miljardi USA dollari
Olulist rolli m�ngib metsasektor arengumaade majanduses Kuni 80% arengumaade elanikest s�ltuvad mingil m��ral nii majanduslikult kui ka toiduallikana metsast ja metsatoodetest mis ei ole puit Indo-Hiinas on lausa 39% maailma ametlikest metsat��stuse t��tajatest ehk 53 miljonit V�rdluseks v�ib tuua P�hja-Ameerika L��ne-Euroopa ja Ida-Euroopa vastavalt 14 17 ning 21 miljonit t��tajat ametlikult
Ebaseaduslik metsaraie
Suur majanduslik kahju tuleb ka ebaseadusliku metsaraiega Ebaseadusliku metsaraie kahjusid �ksnes riigimaadelt hinnatakse aastas umbes 15 miljardi dollarini
V�hendamaks ebaseaduslikult �lest��tatud puiduga kauplemist on loodud mitmeid organisatsioone kes v�ljastavad sertifikaate toote legaalsuse kinnitamiseks Selliseks �hinguks on n�iteks FSC v�i PEFC Nad j�rgivad p�him�tet et puit oleks hangitud legaalsetel viisidel ja metsaraie ei �letaks juurdekasvu Eesti Riigimetsa Majandamise Keskusele on m�lemad organisatsioonid v�ljastanud sertifikaadid
�RO Keskkonnaprogrammi ja Interpoli �hisuuring 2012 aastal j�udis j�reldusele et ebaseaduslik metsaraie moodustab kuni 30% globaalsest puidukaubandusest ja p�hjustab �le 50% ulatuses troopilist metsatustumist Kesk-Aafrikas Amasoonias ja Kagu-Aasias<ref>< ref>
Metsandus Eestis
Eesti metsanduse l�hiajalugu
Algne metsanduse areng on olnud sarnane muu Euroopaga Keskaja jooksul s�testati mitmeid seadusi mis mingil m��ral reguleerisid metsa 1297 aastal andis Taani kuningas Erik Menved v�lja dekreedi mis ei lubanud puude maharaiumist Naissaarel Aegnal ja Paljassaarel 1664 aastal Rootsi v�imuga tuli ka selle metsaseadus Seaduses oli s�testatud et metsi ei tohtinud maha raiuda kui selle asemele ei rajatud p�ldu v�i heinamaad J�rgmiseks metsamajandamise reguleerivaks sammuks oli Liivimaal 1779 aastal metsavahi F�rsterid ametikohta loomine kes vastutasid otseselt selle eest
Eesti iseseisvumisel rajati P�llut��ministeerium mille alla kuulus ka metsaosakond Metsad jagati metskondadeks ning m�isametsadest sai riigimetsad mis sel hetkel moodustasid 70% kogu metsast
T�nap�eval on jagatud metsad kvartaliteks Nende piirid on metsasihid ehk lageraiega puhastatud koridorid Ajalooliselt olid metsasihid head v�ljaveo trassid ja takistasid metsap�lengute levikut Osaliselt on s�ilinud nende �lesanne ka t�nap�eval
Metsandus Eesti majanduses
P�rast Esimest maailmas�da oli majanduslikult vaja Eestil kiiresti j�rjepeale saada Metsat��stus oli pikaajaliste traditsioonidega ja suhteliselt tugev 1920 aastal moodustasid metsasaadused 641% koguekspordist See k�ll langes 1922–1939 aastal oli see m�rksa stabiliseerunud keskmiselt �ks kolmandik koguekspordist Peamised eksportpartnerid olid Suurbritannia ja Holland 1930 aastatest alates ka Saksamaa Toodeti ja eksporditi palju tselluloosi
Raiemahud esimese vabariigi ajal t�usid eelnevaga Esimese maailmas�ja ja �lemaailmse majanduskriisi ajal ning 1935–1936 aasta talvel oli mitmeid k�ttekriise Nende ajal oli puidu hind tavap�rasemast 3–6 kordselt rohkem P�rast kriiside m��dumist ja maareformiga talumeeste omandisse l�inud metsadega t�usid raiemahud 1926 aastaks oli 10% kogu metsamaast raiesmikud Aastatel 1928–1934 tehti nii palju raiet�id et puit ei leidnud enam turgu mis viis hinna v�ga madalale Puit oli v�ga t�htis osa k�tmisel nii eramajades kui ka t��stuses moodustades 645% k�igist k�tteainetest
Metsasektor pakub Eestis t��d 35 000 inimesele kaudselt veel turismi- spordi- ja transpordisektoris Viimase k�mne aastaga on raiemahud k�ll v�henenud kuid tasapisi on j�lle t�usutrendil Puidu- paberi- ja m��blit��stus moodustas t��tlevast t��stusest 216% Selle sektori 2013 aasta eksport oli 15 miljardit eurot mis oli Eesti kogu ekspordist 12% Puidut��stuse p�hilised eksportartiklid on ehitusdetailid saematerjal ja t��tlemata puit Enim eksporditakse puitu ja puidutooteid Rootsi Soome ja Saksamaale
Puidu ja puittoodete import moodustab 23% kogu Eesti impordist 20% kogu Eestis tarbitavast puitmaterjalist K�ige enam imporditi saematerjali ja t��tlemata puitu Peamised importpartnerid on Venemaa ja L�ti
2012 aastal l�bi viidud Eesti metsa- ja puidut��stuse sektoruuringu alusel j��vad Eesti metsaraie mahud alla optimaalse hetkel 8 miljonit kuupmeetrit optimaalne oleks 12–15 miljonit kuupmeetrit
Vaata ka
Metsanduse m�isteid
Mahemetsandus
Metsat��stus
Ebaseaduslik metsaraie
Viited
Mineraal on kindla kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine Mineraali m�iste ei ole siiski selgepiiriline �kski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik
Sissejuhatus
Mineraale eristab kivimitest see et neil on kindel v�i kindlates piirides muutuv keemiline koostis Kivimid koosnevad mineraalidest Erandjuhtudel v�ib kivim koosneda vaid �hest mineraalist n�iteks lubjakivi mis koosneb kaltsiidist Mineraalid on homogeensed See t�hendab seda et mehhaaniliselt saab neid jaotada vaid v�iksemateks mineraaliteradeks
Mineraal peab esinema looduses N�iteks t��stuslikult toodetud teemante ei loeta mineraalide hulka kuuluvaiks
Tavaliselt peetakse mineraalidele kohustuslikuks kindlat kristallistruktuuri Siiski peetakse mineraaliks ka opaali mis on klaasisarnaselt amorfne aine ehk v�ga viskoosne vedelik
Mineraalid peavad olema anorgaanilised ained N�iteks p�levkivi ei ole mineraal
Mineraalid peavad olema tahked Vedel vesi ei ole mineraal kuid j�� t�idab k�ik mineraalidele esitatavad tingimused
Mineraale uurivat teadusharu nimetatakse mineraloogiaks
Mineraalide struktuur
Mineraalid koosnevad keemilistest elementidest ja nende �henditest mida hoiavad koos keemilised sidemed 90% mineraalidest on seotud iooniliste sidemetega �lej��nud on seotud kovalentse v�i metallilise sidemega Enamiku mineraalide struktuuris on esindatud mitu sidemeliiki
Mineraali keemiline valem on sageli kindlates piirides muutuv Sel juhul on tegemist isomorfismiga elemendid asendavad �ksteist kristallstruktuuris Seega muutub isomorfismi korral mineraali koostis kuid mitte struktuur
Mineraali kristallstruktuuri muutumist sama koostise juures nimetatakse pol�morfismiks Pol�morfsed on n�iteks teemant ja grafiit
M�nikord v�ivad aatomid ja ioonid paikneda korrap�ratult Selliseid mineraale nimetatakse amorfseteks Amorfne mineraal on n�iteks opaal
Kristallide kuju
Kristalli v�liskuju kordab tema siseehituse ehk kristallistruktuuri kuju Kristallide v�liskuju iseloomustatakse n�iteks j�rgmiste s�nade abil
Kiudjas
Leheline
Tahveljas
Tulpjas
Isomeetriline
N�eljas
Kristallidel on 32 lihtvormi Nende omavahelisel kombineerimisel saame praktiliselt l�putu hulga erineva kujuga mineraale
Kristallstruktuuri uurimise ja kirjeldamisega tegeleb kristallograafia
Kristalliagregaatide kuju
Kristalliagregaadid on �ksteisega korrap�ratult kokkukasvanud mineraalid
Enamlevinud agregaatide nimetused on
Dendriit
Sekretsioon
Konkretsioon
Druus
N�rg
Neerjas agregaat
Peitkristalseteks nimetatakse agregaate milles mineraali terasuurus on alla 01 mm alla inimsilma lahutusv�ime
Mineraalide teke
Mineraalide teket jaotatakse sarnaselt teiste geoloogiliste protsessidega endogeenseks ja eksogeenseks Maakoore osa maapinnast kuni p�hjavee alumise piirini nimetatakse eksosf��riks ja seal kulgevaid protsesse eksogeenseiks
Endogeensed mineraalitekke protsessid
Endogeensete mineraalide l�hteaineks on magma milles keemilised elemendid ja �hendid esinevad gaasilises tahkes ja vedelas faasis Magmas enamlevinud keemilised elemendid nende sisalduse kahanemise j�rjekorras on O Si Al Mg Fe Ca Na ja K R�ni ja hapnik on ainsad elemendid mis esinevad k�igis tardkivimeis Erinevad mineraalid kristalliseeruvad magmast erineval temperatuuril Seda protsessi kirjeldavat skeemi nimetatakse Boweni skeemiks
Endogeenseid mineraalitekke protsessid jagunevad pneumatol��tiliseks h�drotermaalseks ja moondelisteks
Eksogeensed mineraalitekke protsessid
Eksogeensete mineraalide tekkele teeb enamasti teed f��sikaline murenemine ehk rabenemine mis k�ll ei tekita uusi mineraale kuid peenestades materjali teeb h�lpsamaks selle porsumise ehk keemilise murenemise Porsumise k�igus tekivad mineraalidest uued mineraalid mis on antud tingimustes vastupidavamad T�htsamad porsumise alaliigid on oks�deerumine h�drol��s h�dratatsioon karbonatiseerumine ja sulfaadistumine Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide �hendid kantakse p�hjaveega murenemispaigast minema Rasklahustuvad alumiiniumi raua r�ni jne �hendid aga ladestuvad murenemispaigas moodustades murenemiskooriku Endogeense tekkega mineraalide vastupidavus murenemisele on vastupidine Boweni skeemi kristalliseerumisj�rjekorrale Seega on n�iteks oliviin kergemini murendatav kui p�evakivid millest omakorda on kvarts vastupidavam
Mineraalide omadused
Mineraali omadused on konkreetsele mineraalile iseloomulikud tunnused mis aitavad teda identifitseerida
V�rvus
V�rvuse m��rab mineraalilt peegeldunud v�i selle l�binud valguse spekter V�rvus ei ole enamasti hea tunnus mineraali m��ramiseks sest �ks mineraal v�ib esineda v�ga eriv�rvilisena N�iteks kaltsedon on tavaliselt helesinist v�rvi kuid ta v�ib olla ka n�iteks punane
Mineraali v�rvusest v�hem varieerub tema kriipsu v�rvus Kriipsu all m�istame siin mineraaliga keraamilise plaadi peale t�mmatud joont Joon ei ole mitte kriimustus plaadil vaid selle mineraali puru millega joont t�mmatakse N�iteks hematiit j�tab alati punakaspruuni kriipsu rohekaskollase pinnaga p�riit kassikuld rohekasmusta kriipsu Puru tekib sellep�rast et keraamiline plaat deformeerib mineraali millega joont t�mmatakse Keraamilise plaadi k�vadus on Mohsi skaalal 6 seega ei saa kriipsu t�mmata mineraaliga mille k�vadus seda v��rtust �letab sest ei ole v�imalik deformeerida plaadist k�vemat mineraali
Tihedus
Mineraali tihedus on tema massi suhe ruumalasse Erinevate mineraalide tihedused ulatuvad 09 g cm&sup2; j�� kuni 23 g cm&sup2; iriidiumi�hendid
Tihedus s�ltub mineraali moodustavate elementide aatommassidest ning osakeste tihedusest kristallstruktuuris
Mineraalide tiheduse hindamiseks kasutatav m��t�hik on g cm�
K�vadus
K�vadus on mineraali vastupanuv�ime v�lisele deformeerivale m�jule Suurema k�vadusega mineraaliga saab teisi mineraale kriimustada Sel p�hjusel kasutatakse klaasinugade ja hambapuuride valmistamiseks teemantit mis on k�ige k�vem mineraal K�vadus s�ltub mineraali keemilistest sidemetest
Absoluutse ehk mikrok�vaduse m��t�hik on kg mm&sup2;
Suhtelist k�vadust m��detakse Mohsi skaalal
L�ige
L�ige tekib mineraali tasaselt pinnalt peegeldunud ja hajunud valgusest
L�ige s�ltub mineraali absorptsioonist ehk valguse neeldumisest l�bipaistvusest murdumisn�itajast ning pealispinna omadustest M�ju on ka kivi v�rvusel
Eristatakse metalset ja mittemetalset l�iget nende vahele j��b veel ka poolmetalne l�ige Mittemetalne l�ige jaotub omakorda mitmeks eri t��pi l�ikeksMurdepindadel enamasti l�ige puudub
N�ited
Metallil�ige p�riit
Poolmetalne l�ige grafiit hematiit
Klaasil�ige kvarts kivisool karbonaadid
Teemandil�ige v��vel
P�rlmutril�ige – esineb kihilise struktuuriga mineraalidel vilgud plaatjas kips
Siidil�ige – on omane kiulise struktuuriga mineraalidele asbest kiuline kips
Vahal�ige opaal kaltsedon
Tuhm ehk matjas l�ige kaoliin
Rasval�ige v��vel nefeliin
L�bipaistvus
Mineraal on l�bipaistev kui osa temale langenud valgusest l�bistab mineraali L�bipaistvus s�ltub pealelangeva valguse intensiivsusest
L�bipaistvad mineraalid on n�iteks teemant ja haliit ehk kivisool
Murdepind
Murdepind m��ratakse mineraali ebatasase pinna kuju j�rgi mis tekib mineraali purustamisel v�i murdmisel
Murdepind v�ib olla
tasane – esineb hea l�henevusega mineraalidel magnetiit
ebatasane apatiit
astmeline p�riit
karpjas – esineb halva l�henevusega mineraalidel kaltsedon
haakjas vask h�be
muldjas koaliin
konarlik
L�henevus
L�henevus on mineraalide omadus laguneda l��gi toimel tasaste pindadega kildudeks L�henevus s�ltub mineraali keemilistest sidemetest Mineraal l�heneb sealt kus side on k�ige n�rgem �lihea l�henevusega on n�iteks muskoviit ja teise vilgud
Murre on mineraalide omadus laguneda l��gi toimel ebatasaste pindadega kildudeks Murre on omane neile mineraalidele mille keemilised sidemed on igas suunas v�rdse tugevusega L�henevus puudub n�iteks kvartsil
Et kovalentne side on tugevam kui iooniline on kovalentsete sidemetega mineraalide l�henevus halvem ehk murdepind on krobelisem
Muud omadused
Peale �lalpool nimetatute on veel omadusi mida ei ole nii lihtne iseloomustada kuid mis v�ivad aidata teatud mineraale identifitseerida
soolane maitse haliit
kibesoolane maitse s�lviin
k�ttev�tmisel m��rib s�rmi grafiit
p�leb v��vel
magnetilisus magnetiit
Mineraalide klassifitseerimine
Mineraale klassifitseeritakse tavaliselt kas v�liskuju ehk haabituse ehk s�ngoonia koostise tekke omaduste vms alusel N�iteks saab mineraale jaotada j�rgmiselt
ehedad elemendid ja metallide �hendid metalliga
karbiidid nitriidid ja fosfiidid
sulfosoolad sulfiidid jt
klass v��vli liht- ja kaksik�hendid jt
klass sulfosoolad
haloidsed �hendid
klass fluoriidid
klass kloriidid bromiidid ja jodiidid
oksiidid
klass liht- ja liitoksiidid korund kvarts hematiit opaal jt
klass h�droksiidid limoniit jt
hapnikulised soolad
klass jodaadid
klass nitraadid
klass karbonaadid kaltsiit dolomiit sideriit jt
klass sulfaadid anh�driit kips jt ja selenaadid
klass kromaadid
klass mol�baadid ja volframaadid
klass fosfaadid apatiit vivianiit jt arsenaadid ja vanadaadid
klass arsenitid
klass boraadid
klass silikaadid topaas augiit vilgud amfiboolid kaoliin p�evakivid jt
Vaata ka
Mineraalide loend
Kivim
Kirjandus
Volli Kalm Juho Kirs Kalle Kirsim�e Tiia Kurvits 1999 "Mineraalid ja kivimid" Tartu �likooli Kirjastus Tartu 96 lk
V�lislingid
Museumsinsel saksa keeles Museumsinsel muuseumisaar on Berliini keskel Spree j�el asuva
Spreeinseli saare spreesaar p�hjapoolsema osa nimetus Museumsinselis asuvad mitmed kuulsad Saksa muuseumid Aastast 1999 l�litati Museumsinsel kui unikaalne arhitektuuri- ja kultuuriansambel UNESCO maailmap�randi nimistusse
Muuseumid Museumsinselis
Vana Muuseum Altes Museum avati 1830
Uus Muuseum Neues Museum avati 1859
Vana Rahvusgalerii Alte Nationalgalerie avati 1876
Bode muuseum endine Keiser Friedrichi muuseum avati 1904
Pergamoni muuseum avati 1930
V�lislingid
Berliini riiklike muuseumite koduleht <small> inglise saksa< small>
Muusika ehk helikunst vanakreeka s�nast μουσική τέχνη muusade kunst ladina s�na ars musica kaudu on �ks kaunitest kunstidest mille materjaliks v�ivad olla muusikalised helid m�rad ja konkreetse loodus- v�i inimkeskkonna helid
Muusika �lesm�rkimiseks kasutatakse noodikirja
Vanakreekakeelne nimis�na mousikē μουσική mis on tuletis s�nast Mousa Μοῦσα muusa esineb teadaolevalt esimest korda 476 aastal enne Kristust Pindarose "Ol�mpia oodis" Seda v�ib pidada ka naissooliseks vormiks s�nadest mousikos μουσικός ladina keeles musicus muusik ning musicalis‚ musikaalne Harvem kasutati ka m�istet mousikē technē μουσικὴ τέχνη‚ muusade kunst Vahel esinev viide egiptuse s�nale moys vesi n�ib siiski meelevaldsena
Kreekakeelne μουσική ja ladinakeelne musica esinevad algselt muusikateoreetilistes tekstides Erineval kujul on see lisaks peaaegu k�igile euroopa keeltele v�etud �le ka araabia keelde Erinevusi on v�ga �ksikutes euroopa keeltes n�iteks tšehhi ja slovaki keeles hudba
Muusika m�iste l�bi Euroopa kultuuri ajaloo
S�na muusika on erinevates kultuurides aastatuhandete jooksul m�istetud erinevalt Umbes 4 sajandil t�lgiti ladina keelde kreekakeelne s�na μουσική ladina keeles musica mis t�hendas tol hetkel eelk�ige matemaatikal p�hinevat teoreetilist distsipliini Muusikast kui kaunist kunstist hakati r��kima alles 17–18 sajandil protestantlikes ringides
K�simusele mis on muusika on p��tud l�bi ajaloo anda erinevaid vastuseid Hoolimata p��dlustest muusikat �ldiselt ja p�hjalikult m��ratleda puudub t�naseni �hene muusika definitsioon Tihti on defineeritud vaid muusika erinevaid aspekte muusika kui ratsionaalne arvudele p�hinev teadus muusika kui tunnetel p�hinev kunst muusika kui apolloonilise v�i dion��silise alge s�mbioos muusika kui puhas teooria v�i puhas praktika
Antiikaeg
Antiigi muusikakirjanduses leidub erinevaid muusika m��ratlusi millest kaks on eriti olulised 2 sajandil p��dis Claudius Ptolem�us oma teoses Harmonica leida keskteed Aristoksenose ja Eukleidese seiskohtade vahel Ta kirjeldas muusikat kui "v�imet kogeda k�rgete ja madalate helide erinevusi Aristeides Quintilianus seevastu m��ratleb muusika "teadusena melosest ja sellest mis melose juurde kuulub" Ptolemaiose definitsiooni tsiteeris s�nas�nalt Porphyrios ning Aristotelese oma Iulius Pollux ning Michael Psellos Antiikaja m��ratlused langevad kokku selles osas et muusika materjaliks on heliread mis annavad muusikale selle p�hiolemuse
Kaks hilisantiigi muusikam��ratlust annavad muusikale uusi t�hendusi Hippo Augustinus sedastab oma varases kirjutises De musica Musica est scientia bene modulandi Muusika on kunst p�sida taktis Tekstis De institutione musica tugineb Bo�thius Ptolemaiosele Musica est facultas differentias acutorum et gravium sonorum sensu ac ratione perpendens Muusika on v�ime kogeda k�rgete ja madalate helide erinevusi neid meelte ja vaimuga m��tes Augustinuse definitsiooni v�tsid s�nas�nalt �le Pietro Cerone ja Athanasius Kircher ning Bo�thiuse oma Praha Hieronymus Franchinus Gaffurius Gregor Reisch ja Glareanus Siis m��ratleti muusikat esimest korda ka akustilise n�htusena millest on v�imalik nii m�istusega aru saada kui ka meeltega tajuda
Keskaeg
Cassiodorus kes seoses seitsme vaba kunsti m�iste kasutuselev�tuga l�i seose antiik- ja keskaja teaduse vahel defineeris muusikat kui "�petust mis avaldub arvudes" disciplina quae de numeris loquitur Sellist loogilis-ratsionaalset arusaama jagasid ka Alkuinus ja Rabanus Maurus Sevilla Isidor leidis et "muusika koosneb k�lava r�tmi ja laulmise kogemusest" Musica est peritia modulationis sono cantique consistens Selline pigem k�lale ja meeltele orienteeritud arvamust jagasid Dominicus Gundisalvi Robert Kilwardby Bartholomaeus Anglicus Walter Odington ja Johannes Tinctoris
Uusplatoonikute eeskujul r��kisid keskaegsed traktaadid kolme liiki muusikast
musica mundana kosmiline muusika mis t�hendab kogu universumi harmoonilist korraldust milles v�ljenduvad k�ik looduse seadusp�rasused need on samuti seotud arvudega ja mis tekib taevakehade liikumisel Inimk�rv seda muusikat ei kuule p�hjuste �le vaieldi �gedalt
musica humana inimeste muusika mis vastab inimese keha ja hinge proportsioonidele Hing seoti sf��ride harmooniaga ja tal usuti olevat muusikaline korraldus Ka sellel astmel on tegemist s�mboolse mitte reaalse muusikaga kuigi k�ne alla tuleb ka inimese m�jutatavus muusikast
musica instrumentalis reaalselt k�lav muusika mitte ainult instrumentaalmuusika Alles selle muusika madalam aste on seotud usuga
Muusika olemuse teoloogiline seletus sai alguse Augustinuselt kes hilisantiigi filosoofina ja varakristliku teoloogina l�i euroopa muusika jaoks v�ga eluj�ulise s�nteesi uusp�tagoorlaste ja uusplatoonikute tunnetus�petusest ja kristlikust usu�petusest Ta v�rdles muusikat �htviisi nii p�taagorliku "kehatu arvuga" kui surematu hingega
Augustinuse muusika m�iste m��ratlus muutus keskajal eelk�ige t�nu Cluny Odo traktaadile Dialogus de musica kes laiendas seda teoloogiliste komponentidega milles kesksel kohal oli arusaam musitseerimisest kui h��le ja vaimu �htsusest concordia vocis et mentis Selle m�tte v�ttis �le ka Philippe de Vitry �ks anon��mne keskaegne k�sitlus r��gib muusikast kui "�ige laulmise teadusest" Musica est scientia veraciter canendi mis t�hendas et laulja teoreetilistest teadmistest v�i praktilistest oskustest t�htsam on siirus Seda seisukohta kordasid ka Johannes de Muris ja Fulda Adam
Varane uusaeg
15 ja 16 sajandil k�ibisid �ldiselt Augustinuse ja Bo�thiuse muusikam��ratlused Paralleelselt nendega muutus j�rjest populaarsemaks muusikapraktikale tuginev arusaam et "muusika on kunst �igesti laulda" Musica est ars recte canendi „Musik ist die Kunst richtig zu singen kusjuures palju kasutati s�nu debite kohane v��riline perite kogenud asjatundlik certe kindel usaldusv��rne oder rite kommetele vastav Neist s�nadest l�htuvat muusika m��ratlust kohtab Johann Spangenbergi Heinrich Faberi Martin Agricola Lucas Lossiuse Adam Gumpeltzhaimeri ja Bartholom�us Gesiuse puhul kelle muusikateoreetilised m�tted andsid kuni 17 sajandini suuna ladinakoolide �petusele kus oli esiplaanil laulmine Saksakeelse juhtlausena "Muusika on �ige laulmise kunst" Musik ist die rechte Singekunst tsiteeris seda oma tekstis Musica Figuralis 1619 Daniel Friderici
18 sajand
18 sajandi ratsionalism ilmneb ka Gottfried Wilhelm Leibnizi muusikam��ratluses Musica est exercitium arithmeticae occultum nescientis se numerare animi Musik ist eine verborgene Rechenkunst des seines Z�hlens unbewussten Geistes Nagu ka antiikaja muusikadefinitsioonides nii ka baroki ajal kerkib esile teadus�petuse ja kunstipraktika dialektiline suhe ning koos sellega muusika topeltfunktsioon
Olulise erinevuse pakub raamatus "Kriitiline muusik Spree ��res" Der critische Musicus an der Spree 1750 v�lja Friedrich Wilhelm Marpurg S�na muusika t�hendab nii helide teadust kui ka kunsti; ta on teadus kuna tema reeglid viitavad teatud p�hialustele ning kunst kuna neid reegleid tegelikkuses ka rakendatakse „Das Wort Musik bezeichnet die Wissenschaft oder die Kunst der T�ne; sie ist eine Wissenschaft insofern ihre Regeln aus gewissen Gr�nden erwiesen werden k�nnen eine Kunst insofern die erwiesenen Regeln zur Wirklichkeit gebracht werden k�nnen
19 sajand
18 sajandi l�pus alates Viini klassikalisest koolkonnast ja Prantsuse revolutsiooni eel�htul sai seni ratsionalistlik muusikam�iste endale diametraalselt vastupidise tahu subjektivistliku puhtalt tunnetele r�huva m��ratluse n�ol Kui seni olid muusikat m��ratlenud p�hiliselt muusikud ise heliloojad v�i teoreetikud siis n��d pakkusid romantistliku kunstide �htsuse esteetika perspektiivist v�lja poeedid Wilhelm Heinse Novalis Wilhelm Heinrich Wackenroder ja Jean Paul Nende muusikam��ratluste puhul olid esiplaanil isiklikud l�bielamised tunded ja aistingud
Nii formuleeris Johann Georg Sulzer "Muusika on helide j�rgnevus mis s�nnib kirglikest tunnetest neid seej�rel kirjeldades" Musik ist eine Folge von T�nen die aus leidenschaftlicher Empfindung entstehen und sie folglich schildern Otsekui kogu sajandi mudelina k�lavad Heinrich Christoph Kochi s�nad "Muusika on kunst v�ljendada helide abil tundeid Musik ist die Kunst durch T�ne Empfindungen auszudr�cken Sama leidub veidi muudetud kujul Gottfried Weberist Arrey von Dommerini Rahvalik seisukoht et "muusika on tunnete keel" on �ldlevinud t�nap�evani Samal arvamusel olid ka ajaloolise muusikateaduse rajaja Johann Nikolaus Forkel ning heliloojad Carl Maria von Weber Anton Friedrich Justus Thibaut ja Richard Wagner
H�mmastavaks kujunues saksa idealismi ja irratsionalismi �leminekuperiood kui muusika �lendati metaf��silisse ja transtsendentaalsesse sf��ri Nii nimetas Johann Gottfried Herder muusikat "n�htamatu ilmutuseks" Offenbarung des Unsichtbaren ning Friedrich Wilhelm Joseph Schellingi jaoks polnud see "muu kui tajutava universumi enda �lev�etud r�tm ja harmoonia" nichts anderes als der vernommene Rhythmus und die Harmonie des sichtbaren Universums selbst L�puks Arthur Schopenhauer piiritles oma peateoses "Maailm kui tahe ja ettekujutus" "Die Welt als Wille und Vorstellung" 1819 keskse seisukoha Die Musik ist also keineswegs gleich den anderen K�nsten das Abbild der Ideen; sondern Abbild des Willens selbst dessen Objektivit�t auch die Ideen sind deshalb eben ist die Wirkung der Musik so sehr viel m�chtiger und eindringlicher als die der anderen K�nste denn diese reden nur vom Schatten sie aber vom Wesen
Samas ei saa seda seisukohta pidada ka absoluutseks sest ka 19 sajandil s�ilusid ratsionalistliku muusikam�tlemise j�relkajad Juba 1826 aastal nimetas Hans Georg N�geli muusikat "helide ja heliridade liikuvaks m�nguks" bewegliches Spiel von T�nen und Tonreihen
Alates 20 sajandist
19 sajandi ideedest on m�jutatud veel n�iteks Ernst Kurthi p��rdumine muusika irratsionaalsete j�udude poole oma hilises teoses "Romantiline harmoonia ja selle kriis Wagneri "Tristanis"" "Romantische Harmonik und ihre Krise in Wagners "Tristan" 1920 Musik ist emporgeschleuderte Ausstrahlung weitaus m�chtigerer Urvorg�nge deren Kr�fte im Unh�rbaren kreisen Was man gemeinhin als Musik bezeichnet ist in Wirklichkeit nur ihr Ausklingen Musik ist eine Naturgewalt in uns eine Dynamik von Willensregungen Samuti p�hines Hans Pfitzneri muusikaline m�tlemine 1926 aastal veel t�ielikult hilisromantismi vaimsusel eelk�ige Schopenhaueri vaadetel Musik das Abbild des Ansich der Welt also des Willens indem sie dessen innerste Regungen wiedergibt
Modernismi stiilipluralismi tingimustes ei leidu �ldiselt enam v�lja�tlemisi muusika olemuse kohta kuna heliloojad otsustavad isiklikult oma esteetiliste arusaamade �le Siiski m��ratlevad nad muusika definitsiooni omaenda heliloomingu abil
Samas Igor Stravinski eitas kategooriliselt muusika v�ljendusv�imet Tema neoklassitsistlik muusika definitsioon seostub keskaegse ettekujutusega muusikast kui maailmakorralduse printsiibist Denn ich bin der Ansicht da� die Musik ihrem Wesen nach unf�hig ist irgendetwas ‚auszudr�cken’ was es auch sein m�ge ein Gef�hl eine Haltung einen psychologischen Zustand ein Naturph�nomen oder was sonst Der ‚Ausdruck’ ist nie eine immanente Eigenschaft der Musik gewesen und auf keine Weise ist ihre Daseinsberechtigung vom ‚Ausdruck’ abh�ngig Wenn wie es fast immer der Fall ist die Musik etwas auszudr�cken scheint so ist dies Illusion und nicht Wirklichkeit … Das Ph�nomen der Musik ist zu dem einzigen Zweck gegeben eine Ordnung zwischen den Dingen herzustellen und hierbei vor allem eine Ordnung zu setzen zwischen dem Menschen und der Zeit
P�rast 1945 aastat leiab harva muusika �ldisi m��ratlusi �hest k�ljest olid muusika m��ratlemise p��dlused juba uusajast peale peaaegu eranditult seotud kunstmuusikaga ja meelelahutusmuusikat – tantsu- ja salongimuusikat operetti ja muusikali dž�ssi pop- ja rockmuusikat v�listavad Teisalt s�veneb trend r��kida muusika m��ratlemisel vaid �ksikutest heliloojatest v�i isegi vaid �ksikutest teostest Sellised m��ratlused p�hinevad tihti transtsendentaalsusele n�iteks Karlheinz Stockhauseni puhul Tihti r��gitakse ka n�iteks teiste kunsti- v�i m�ttevaldkondade m�jutustest happening fluksus zen uutest vaimsetest ideaalidest kuni �mberdefineerimise "mittemuusika" v�i ainult ettekujutatava muusikani millest kirjutas John Cage The music I prefer even to my own or anybody elses’s is what we are hearing if we are just quiet Die Musik die ich bevorzuge meine eigene oder die Musik anderer ist das was wir h�ren wenn wir einfach still sind
Muusika m�iste erinevates kultuurides
T�nap�eva L��ne kultuur
Instrumentaalmuusika on tihti muusikam kui vokaalmuusika N�iteks tšehhikeelne muusikat t�histav s�na hudba t�hendab eelk�ige instrumentaalmuusikat ja alles seej�rel vokaalmuusikat S�na muzika t�hendab aga ainult instrumentaalmuusikat P�hiterminoloogia v�ib h�lmata ka muusikalise maailma kontseptsiooni Olulisemaks n�iteks on saksakeelsed s�non��mid Musik ja Tonkunst kus Musik on pigem �ldm�iste Tonkunst t�histab kitsamalt L��ne kunstmuusikat ja on saksakeelses erialases kirjanduses selgelt lahutatud levi- rahva- v�i euroopav�lisest muusikast M�isted nagu rahvalik helikunst popul�re Tonkunst v�i p�rimushelikunst Tonkunst der St�mme ei ole eriti levinud samal ajal kui muusikateaduslikus ja ilukirjanduses viidatakse viidatakse sageli saksa deutsche ja vahel ka itaalia helikunstile italienische Tonkunst Harvem mainitakse inglaste helikunsti die Tonkunst der Engl�nder v�i ameerika helikunsti amerikanische Tonkunst S�na helikunst kasutatakse seega �helt poolt nii kvaliteedi kui ka tuttavlikkuse m��ratlejana Hollandi toonkunst mida kasutatakse kunstmuusika t�henduses on �ldiselt v�hem laialdaselt levinud
Iga�ks aktsepteerib �ldiselt muusikana Haydnit v�i dž�ssi ning paljud peavad "peaaegu aga mitte p�ris" muusikaks John Cage "Kujuteldavat maastikkku" nr 4 1951 12-le raadiole v�i ka n�iteks k�nelaulumuusikat Sprechstimme
Shakespeare kirjutab "Veneetsia kaupmehes" ’’The man that hath no music in himself nor is not moved with concord of sweet sounds is fit for treason stratagems and spoils; … Let no such man be trusted’’
Kui m�iste ‘hea’ metafoorseid laiendusi P�tagoorlaste kontseptsioon ‘sf��ride harmooniast’ seostab muusikalise harmoonia enamasti selle s�na �ldises t�henduses ‘sf��ridevaheliste’ matemaatiliste suhetega mis t�hendab et p�ikeses�steemi objektid on teiste kultuurivaldkondade kaudu seotud muusikaga andes sellele samas s�mboolse positsiooni looduses toimuvast koost��st ja �ksmeelest Boethiusele kuulub �ks olulisemaid keskaja kontseptsioone muusikast kui harmooniast selle s�na k�ige laiemas t�henduses Boethius jaotab muusika kolme valdkonda musica mundana ehk maailma ja universumi harmoonia musica humana ehk inimese keha ja hinge harmoonia ning musica instrumentalis ehk muusikalised helid
Ida-Aasia
Kuigi jaapani keeles puudub t�pne s�naline vaste euroopa keeltes levinud s�nale ’muusika’ aktsepteeritakse jaapani �petlase Shigeo Kishibe 1984 s�nul ka jaapani kultuuris euroopa kultuuriruumis kasutatavat muusika laia definitsiooni mille j�rgi on muusika nii L��ne muusika traditsiooniline jaapani muusika kui ka muude �hiskondade ja kultuuride muusika Jaapani muusikam�iste sisaldab ka muusika kitsamaid liigitusi stiilide ja žanrite funktsiooni instrumentatsiooni v�i muusika ettekandmise aja ja koha j�rgi N�iteks Kuningliku �ukonnaorkestri gagaku-repertuaari puhul tehakse vahet vasakpoolse so hiina ja india ning parempoolse so korea ja mandžuuria muusika vahel Paljud jaapani muusika teosed kuuluvad selgelt kas biwa koto shakuhachi v�i shamisen’i stiili ning on funktsioonilt kas kontserdi- tantsu- teatri- v�i rahvamuusika Hoolimata stiilikombinatsioonidest seostest erinevate jaapani traditsioonide ning oma- ja v��ramaiste algete vahel tehakse jaapani muusikas sarnaselt L��ne muusikale muusikan�htuste vahel t�pset vahet mida v�ljendab terminoloogia ja erinevad notatsioonis�steemid
Hiina muusikakultuuris on Jaapaniga v�rreldes veelgi rohkem žanre ja kultuuridevahelisi kombinatsioone kuid muusikal laias t�henduses ’’yue’’ on siiski kindel ajalugu Sama ideogramm mida h��ldatakse t�hendab Ming Liangi 198511 j�rgi naudingut ja �nne See muistne ideogramm �hendab k�iki kunste esituskunste nagu muusikat ja tantsu kirjandust kauneid kunste arhitektuuri ja isegi kokakunsti Sellisel t�hendusel on sarnasus euroopa kultuurist tuttava muusika kui muusade valdkonnaga Ka hiina muusikas tehakse selget vahet oma- ja v��ramaise muusika vahel eristades mitte ainult stiile vaid ka kohti kus muusika on s�ndinud Hiinas tegutsevad heliloojad kes kirjutavad l��nelikku muusikat hiinap�raste sugemetega puhtalt hiina muusikatraditsioonidest l�htuvat muusikat v�i ainult L��ne muusika kompositsioonitehnikaid kasutavat muusikat
Iraan ja Kesk-Aasia
Iraani muusikakultuuri m�istestik ja kontseptsioon mis on paljuski kontrastne L��ne muusikaga esindab p�ris h�sti ka teisi Kesk-Aasia islamikultuure Pealispinnal sarnaneb muusika m�iste L��ne muusika m�istega jaotudes vokaal- ja instrumentaal- vaimulikuks ja ilmalikuks ning l�bikomponeeritud ja improviseeritud muusikaks Iraani muusikakontseptsiooni suureks erip�raks on kahe kontrastse termini musiqi ja khandan kasutamine Musiqi mis on p�rineb araabia keele kaudu kreeka keelest t�histab laia muusikaspektrit mis on v�rreldav muusikaga L��ne kultuuri t�henduses vaid selle erinevusega et seda kasutatakse eelk�ige instrumentaal- ja v�hem vokaalmuusika t�henduses Iraani musiqi t�histab eelk�ige meetrilisi l�bikomponeeritud k�lasid Seda m�istet tavaliselt ei kasutata vaimuliku muusika puhul Khandan seevastu t�hendab lugemist retsiteerimist ja laulmist ja seda kasutatakse mittemeetrilise improviseeritud vaimuliku ja laiemalt s�vamuusika žanrite t�henduses al-Faruqi 1985
Araabia- ja p�rsiakeelsetes nii ajaloolistes kui ka t�nap�eva autoriteetsetes traktaatides on s�naga musiqi t�histatud muusika tihti kriitika objektiks Islami m�judest l�htuvalt eristatakse seda selgelt s�naga khandan t�histatavast muusikast
India
L�una-Aasia erinevate kultuuride arusaam muusikast ja selle terminoloogiast ei ole sugugi �htne P�hja-India k�rgkultuuri m�istes�steem on sarnane L��nele ja Hiinale Lewis Rowelli kohaselt 1992 lk9–10 on s�naga ’muusika’ v�rdv��rne ’sangita’ mis varasematel aegadel �hendas endas muusikat ja tantsu nagu ka hiina terminoloogias kuid mis hiljem hakkas t�hendama midagi sarnast ’muusikale’ T�nap�eva India rahvas kasutab seda s�na viidates "muusikale" kuid see viitab siiski rohkem klassikalisele muusikale v�i kunstmuusikale S�na ’gita’ v�i ’git’ m�rgistab kombinatsioonis teiste s�nadega erinevaid muusika žanre nagu n�iteks filmi git filmimuusika v�i filmilaulud ja lok git rahvalaulud Keerukad taksonoomiad on india filosoofiale ja kosmoloogiale omased Teoreetilises kirjanduses jagatakse india muusika sangita kategooriatesse stilistiliste omaduste instrumentide ja instrumendi t��pide religioossete seoste ning tantsu ja n�itekunsti j�rgi; ning m�iste ise on �ks m�tte ja loomingu nagu r�tm emotsioonid ja rituaalid kategooriatest
M�ned aafrika kultuurid
Hausadel Nigeerias vastavalt Amesile ja Kingile 1971 on muusika kohta eriti rikkalik s�navara kuid lkviii puudub �ks kindel s�na t�histamaks muusikat Erinevate esinejate esituse sisu ja konteksti kohta on hulgaliselt s�nu kuid puudub s�na mis t�hendaks konkreetselt organiseeritud heli tekitamist Ames ja King j�reldavad et l�hima t�hendusega s�na "muusikale" on rok'o eriti ‘paluv’ kuid ka see ei kata k�ike j�tteks n�iteks v�lja amat��rmuusika ning peegeldab pigem sotsiaalseid hoiakuid muusiku kohta kui tema loomingut
M�ned ameerika ja okeaania kultuurid
M�nedes v�ib-olla paljudes P�hja-Ameerika indiaanlaste keeltes ei ole s�na mis m�rgiks ‘muusikat’ k�ll on s�na m�rkimaks ‘laulu’ ehk on see nii vokaalmuusika �lekaalu t�ttu; ka fl��dimeloodiaid nimetatakse enamasti ‘lauludeks’ M�nedes Ameerika indiaaanlaste �hiskondades enamike kultuuride kohta ei ole taolist kirjastatud informatsiooni – on muusika m�iste �htne sarnanedes rohkem l��ne kui Aafrika ja Kesk-Ida �hiskondadele N�iteks v�iks tuua Mondana inimesed keda nimetatakse ’’blackfoot’’ideks mustjalad Nende traditsiooniline kultuur eristab inimp�ritolu laule nagu k�ne ja selliseid millel on �leloomulikud allikad Laulud ei olnud ainult verbaalse t�henduse edastajad vaid need eksisteerisid meie maailmast v�ljaspool Laulu ja k�ne vahel puudusid vahe-astmed Muusika oli iseloomulik inimestele; loomad ei ‘laulnud’ Etnomusikoloogilisest vaatenurgast on muusika olnud ja on j�tkuvalt s�steem mis peegeldab v�i taasloob sotsiaalset s�steemi teatud kontseptuaalset �hiskonna ja kultuuri mikrokosmost Laulud varieerusid olulisuse j�rgi kuid k�ik erinevalt vormidest Iraanis olid v�rdselt ‘laulud’ Tavap�rane muusika sisaldas ka l��kriistam�ngu kuid ainult trummi m�ngimine ei kuulu termini laul alla Lisaks on ‘blackfoot’ide keeles s�na ‘passkan’ mis t�hendab s�ndmusi mis sisaldavad laulmist tantsimist ja tseremooniat – inglise keeles nimetatakse seda tavaliselt ‘tantsuks’ ``dance`` isegi kui tants ei ole k�ige olulisem komponent Uurides m��te ja s�nastikke ei leia kindlat s�na ‘muusika’ kuid on olemas v�hem �ldine ‘laul’ ning �ldisem ‘tantsu-laulu-tseremoonia’ K�sitledes tavalist ``blackfoodi`` inimest ei selgunud konkreetseid definitsioone kuid muusikaga seostati positiivseid v��rtusi kinnitati muusika tugevat seost ``blackfootide`` kultuuriga ja selle kategooriatega ning selle olulisust K�itumise vaatlemised on vihjanud et muusikat defineeritakse konkreetselt ning seda n�hakse selgelt eristuva n�htusena kohalikus kultuuris Nettl 1989
Muusika m�iste poeetilisi m��ratlusi
"Muusika on vaikuse ja heli kohtumine"
Vaata ka
Muusika m�isteid
Muusika ajalugu
Muusikateadus
Muusikaajalugu
Muusikastiilid
Muusika valdkonna elukutsete loend
Dirigentide loend
Koorijuhtide loend
Muusikateadlaste loend
Muusikapedagoogide loend
Heliloojate loend
Klarnetistide loend
Lauljate loend
Levimuusikaansamblite loend
Pianistide loend
Viiuldajate loend
Organistide loend
Eesti kooride loend
Eesti muusika helikandjate loend
Eesti puhkpilliorkestrite loend
Ooperite loend heliloojate kaupa
Muusikalide loend
Muusikainstrumendid
Muusikainstrumentide alfabeetiline loend
Muusikainstrumentide s�stemaatiline loend
Muusikatarkvara loend
Muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend
Partituuride digitaalsete kollektsioonide loend
Noodikirja m�rkide loend
L�� kaasa!
Viited
V�lislingid
Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Narva on linn Ida-Viru maakonnas Narva j�e alamjooksul Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu j�rel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus J�hvi Ta on Eesti linnadest idapoolseim
Linnavalitsemine
Narva linna omavalitsusorganid on Narva linnavolikogu mis valitakse h��le�iguslike linnaelanike poolt ja Narva linnavalitsus mis moodustatakse linnavolikogu poolt Narva linnavolikogu esimees on Tarmo Tammiste Narva linnavalitsuse juht on Narva linnapea Eduard East
Kuni Venemaa keisririigi linnaseaduse kehtestamiseni tegutses linnas kohaliku omavalitsusorganina Narva raad p�rast linnaseaduse kehtestamist aga valitavad linnavolinikud vt Narva linnavolinikud 1934 ja 1939
Aastatel 1917–1918 1940–1941 ja 1944–1990 tegutses linnavalitsusasutusena Narva Linna T��rahva Saadikute N�ukogu ja selle t�idesaatva organina Narva Linna T��rahva Saadikute N�ukogu T�itevkomitee
Linnaosad
Narva linn 6204 ha
Siivertsi
Sutthoffi
P�hklim�e
Kalevi
Vanalinn
Joaoru
Kerese
Soldina Narva
Kreenholmi
Paemurru
Kulgu
Veekulgu
Elektrijaama
Kudruk�la 560 ha
Olgina 5815 ha
1782–1942 koos n��dse Jaanilinnaga aastani 1917 k a Kreenholmita ja teiste eeslinnadeta
Rahvastik
2011 aasta rahvaloenduse andmetel elas Narvas 58 663 inimest Eestlasi oli neist 3031 ehk 52%<ref>< ref> 1 jaanuaril 2010 oli Narva arvestuslik elanike arv 65 506 Suurim rahvusr�hm on venelased keda oli 814% linna elanikest Eestlasi oli 2544 ehk 39% Narva elanikest olid 4613% Eesti kodanikud 3605% Venemaa kodanikud ja 1703% kodakondsuseta isikud
15 sajandil moodustasid Narva elanikkonnast 40-50% sakslased 10-20% taanlased soomlased venelased �lej��nud aga eesti ja vadja soost elanikud 16 sajandi keskpaigas oli Narvas 40-50 maja elanike arv ei �letanud 500-800 inimest 20% olid sakslased �lej��nud vadjalased eestlased ja venelased 1570 aastal elas Narvas umbes 5000 inimest 1650 aastatel elas Jaanilinnaga �hendatud Narvas umbes 3 300 elanikku kelle seas oli seoses Narva kujunemisega kaubalinnaks Venemaa tsaaririigi piiril sakslasi šotlasi rootslasi soomlasi venelasi eestlasi ja isureid
P�hjas�jas p�rast 1704 aastal toimunud linna vallutamist Venemaa s�jav�e poolt enamik vana Narva elanikke deporteeriti Venemaale Vologdasse Kaasanisse Astrahani ja Moskvasse 3 000 elanikust 1708 aastal j�i Narva elama k�igest 300 Aastatel 1770−1780 saavutati rahvastiku s�jaeelne arv 1779 aastal elas Narvas juba 2 456 inimest 1782 aastal 2 614 inimest ning 1819 aastal umbes 3500 inimest
Taristu
Narva on Eesti idapoolseim piiripunkt mida l�bivad Tallinn-Peterburi raudtee ja Peterburi maantee mis suunduvad Loode-Venemaale ja Peterburi
Kultuur
Narvas on kaks kultuurimaja tegutseb Narva Muuseum Narva S�mfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine Linnas korraldatakse Fr�d�ric Chopini loomingule p�hendatud rahvusvahelist noorte pianistide konkurssi Samuti tegutseb Narvas aktiivselt Kaitseliidu Narva malevkond ja Narva Eesti selts
Narva kirikud
Narva Aleksandri Suurkirik Narva Aleksandri kirik Narva Jaani kirik Narva Peetri kirik Narva Issanda �lest�usmise peakirik P�ha Miikaeli kirik P�ha Antoniuse kirik Jumalaema Uinumise kirik Jumalaema Ilmutamise kirik Narva Iiveri Jumalaema kirik Vladimiri vennaste koguduse kirik Jumalaema Narva p�hakuju kirik P�ha Aleksander Nevski kirik<ref>< ref>
Vaata ka Narva ja Ingerimaa superintendentide loend
Narva spordirajatised
Narva Kreenholmi staadion
Kalev-Fama staadion
Haridus
K�esoleval ajal tegutseb Narvas kokku 12 kooli ja g�mnaasiumi <ref name"haridus">< ref>Narva Kesklinna G�mnaasium jt
Tartu �likooli Narva Kolledži avamisega tekkis v�imalus omandada akadeemilist haridust ning �ppida avatud �likoolis t�iend�ppes Kolledž on ka rahvusvaheliste konverentside n�ituste ja seminaride toimumise koht ning noorte kohtumispaik 2012 aastal avati vana Raekoja k�rvale ja s�jas h�vinud b�rsihoone kohale kolledž uus hoone
T�iskasvanute �ppega tegeleb Narva Kutse�ppekeskus kus �pib �le 2000 inimese Keskus �petab v�lja spetsialiste teeninduse ettev�tluse kerget��stuse infotehnoloogia energeetika ehituse autoteeninduse ning keevitust��de alal
2000 aastsa s�gisel avati Vanalinna Riigikool mis t��tab keelek�mblusp�him�ttel S�gisest 2009 tegutseb koolis ka g�mnaasiumi osa
Noorte tegevust koordineerib Narva Noortekeskus Traditsiooniks on kujunenud iga-aastane Noortekeskuse korraldatav infomess Orientiir kus soovijad saavad infot �ppimisv�imaluste kohta Eestis ja kaugemalgi
Majandus
T��stus
Kaasajal on Narva nagu paljud Euroopa tekstiilit��stuse keskused h��buva t��stusega linn
T��tleva t��stuse �le 20 t��tajaga ettev�tete m��gitulu oli 2011 aastal umbes 150 milj €
T�htsaimad t��stusharud on osat�htsus m��gitulust
Metallitoodete tootmine masina-ja elektroonikat��stus ning masinate hooldus ja remont u 70% M�rkimist v��rivad v�lisomanduses ettev�tted Cargotec Komas Metalliset Alstom ETAL Amphenol oluline on ka EE Tehnoloogiat��stuse Narva tehas
Tekstiili- r�iva- nahat��stus on juhtiva koha loovutanud ettev�tted andsid m��gitulust 20% T��stusharu veteran Kreenholmi Manufaktuur l�petas tegevuse 2010al�pusTegutseb v�ikseid riideviimistlemise ning �mblusvabrikud ning Narko nahavabrik
Puidu- m��bli- plastit��stus
Lisaks j��vad Narva t��stusareaali Narva karj��r ja energiaettev�tte Narva Elektrijaamad mille Balti soojuselektrijaam asub linna piiril ja suurem Eesti soojuselektrijaam Vaivara vallasViimase juures t��tavad Eesti Energia �livabrikud
Ajalugu
Narva aladel ja selle �mbruses on elatud juba kiviajal Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale mille l�hedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased Novgorodi kroonika teatas aastal 1172 et Novgorodis asus kauba�u Nerveski v�i Nerovski konets Nerevi �u Narvia 8 adramaaga k�la m�rgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241
Narva linnus rajati taanlaste poolt 1256 aastal esialgu Narva j�e ida kaldale 1277 aastal kinnitasid �rikud et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti Narva ja Tallinna komandandiks capitaneus per Estoniam Narwiam atque Revaliam
Liivi ordu v�imuperioodil mis algas 1347 moodustati Narva foogtkond 1558 aasta algul alustas Moskva tsaaririik Liivi s�da ning Narva vallutati Moskva tsaaririigi v�gede poolt Aastatel 1558–1581 valitses Narvas Moskva tsaaririik 6 septembril 1581 aastal vallutasid Rootsi Kuningriigi v�ed Pontus De la Gardie juhtimisel Narva ja seej�rel ka Ingerimaa
1617 aastal s�lmitud Stolbovo rahuga said Rootsi Kuningriigi valdusesse Ingerimaa kubermangu keskuseks oli Narva linn kus asus ka Ingerimaa kuberner v�i asehaldur
1700 aastal alanud P�hjas�ja algul 30 novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises v�hemuses olnud Rootsi v�ed Vene v�gede �le hiilgava v�idu Siiski v�itis P�hjas�ja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti l�ks Venemaa koosseisu
Narva kuulus 1710 aastast Venemaa tsaaririigi v�imu alla ja p�rast Eestimaa liitmist Venemaa Keisririigiga kuulus Narva koos Narva maakonnaga Peterburi kubermangu kuid s�ilitas oma kohaliku omavalitsuse rae ja allus kohtuasjus Eestimaa �lemmaakohtule 1797 aastal anti Narva maakonna alad Eestimaa kubermangu koosseisu ja liideti Viru kreisiga kuid Narva linn j�i Peterburi kubermangu Jamburgi maakonna koosseisu
1917 toimunud Narva linnavolikogu valimiste j�rel sai Narva linnapeaks Ants Dauman kelle juhtimisel viidi linnas l�bi rahvah��letus Narva ja Ivangorodi liitumiseks Eestimaaga eraldi Narva maakonnana 21 detsembril 1917 tunnistas seda otsust Narva ja Jaanilinna eraldumist Jamburgi maakonnast ja eraldi Narva maakonna loomist mis koosnes Narvast ja Ivangorodist ka Eestimaa N�ukogude T�itevkomitee
Esimese maailmas�ja l�puetapil 1918 aasta 4 m�rtsil j�udsid saksa v�ed Narva ning linnas valitsenud n�ukogude v�imuorganid ja punakaardiv�eosad taandusid Jamburgi piirkonda Saksa okupatsioon kestis 1918 aasta m�rtsist novembrini 11–14 novembril 1918 aastal andsid Saksamaa esindajad k�rgema poliitiline v�imu Balti riikides formaalselt �le rahvuslike valitsuste k�tte ning Saksa v�ed hakkasid p�rast Saksamaa kaotust Esimeses maailmas�jas Compaigne vaherahu s�lmimist ja Novembrirevolutsiooni Saksamaal Narvast taganema 28 novembril ning 29 novembril vallutasid N�ukogude Venemaa Punaarmee relvastatud j�udude abil linnas v�imu eesti bolševikud
Vabaduss�ja k�igus 18 19 jaanuaril 1919 vabastasid Eesti v�ed ja Soome vabatahtlikud Utria dessandiga linna N�ukogude okupatsioonist Linnas tegutses Iverski nunnaklooster
Narva oli 1944 aastal kuus kuud rindelinn Suurem osa Narva hoonetest sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada N�ukogude pommir�nnakute ja suurt�kitule tagaj�rjel Narva 3550 s�jas purustatud kivihoonest olid taastamisk�lblikud vaid 198 hoonet Enne s�da Narvas elanud 34 000 elanikust elas p�rast s�da 1946 aastal seal vaid m�ni �ksik eestlane p�hiliselt linna ��realadel Kuigi Narva vanalinna oli v�imalik taastada ning enamiku majade ja kirikute m��rid olid p�sti otsustas uus v�im k�ik maatasa teha Alates 1950 aastate algusest varemed �hiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati t�nap�evased korterelamud
P�rast Teist maailmas�da asustati linn peamiselt migrantidega Endised narvalased kes p�rast s�da soovisid Narva tagasi tulla ei saanud Narvas elamispinda T�nap�eval on Narva elanikest eestlasi vaid 4% Narva j�e paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945 Rahvaarv 1973 aastal 66 000 elanikku
Vaata ka
Narva Hermanni linnus
Narva t�navate loend
Narva h�droelektrijaam
Narva klindil�ik
Narva Laste�likool
Narva v�rav Peterburis 1814
Narva j�e kanjoni maastikukaitseala
S�pruse sild
Narva raudteesild
Rootsi aukonsulaat Narvas
Narva II maailmas�jas hukkunute �hishaud
Monument P�hjas�jas Narva piiramisel langenud vene s�jav�elastele 1704
Narva Mihkli kirik
Rootsi l�vi m�lestusm�rk
Viited
V�lislingid
Tallinn 2009
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv
Willem 24 aprill 1533 Dillenburgi linnus – 10 juuli 1584 Delft oli Oranje v�rst ning Nassau Katzenelnbogeni Viandeni ja Dietzi krahv
Ta oli Madalmaade kodanliku revolutsiooni �ks juhte Alates 1560 aastate algusest oli ta Hispaania-vastase liikumise juht Ta korraldas s�jak�ike Hispaania esindaja Alba hertsogi vastu 1568 1572 Ta kuulutati 1572 �lest�usnud Madalmaade p�hjaprovintside Hollandi Zeelandi ja Utrechti asehalduriks ehk riigihoidjaks
Willem s�ndis Nassau-Dillenburgi krahvi Willemi ja tema teise naise Juliana von Stolberg-Wernigerode vanima lapsena Isa esimesest abielust Walburga van Egmontiga oli s�ndinud kaks t�tart kellest vanem nagu Walburgagi oli Willemi s�ndimise ajaks juba surnud Teisest abielust s�ndis Willemile veel 11 �de-venda kellest k�ik peale vanuselt teise lapse �e Hermanna said t�iskasvanuks
Oranje v�rst ning Hollandi Zeelandi Utrechti ja Geire riigihoidja oli esialgu Willemi onupoeg Ren� van Chalon kuid 1544 langes ta 25-aastasena L�una-Prantsusmaal St Dizier' piiramisel Karl V v�ejuhina piiramine l�ppes v�idukalt kuu aega p�rast Ren� langemist Ren� oli abielus kuid lapsi tal polnud ning nii p�ris Willem tema tiitlid ja valdused Karl V lubas sellel juhtuda tingimusel et Willem saab katoliikliku hariduse ja tema on Willemi valduste regent kuni Willem t�isealiseks saab
6 juunil 1551 abiellus Willem Anna van Egmontiga Abielust s�ndis kolm last Vanim t�tar suri teisel eluaastal Keskmine laps Oranje Filips Willem viidi 13-aastaselt Hispaaniasse pooleldi pantvangi ta kasvatati �les katoliiklasena ja p�rast Willemi surma p�ris ta Oranje v�rsti tiitli Noorim t�tar kandis Oranje Maria nime nagu tema v�ikelapsena surnud vanem �degi ja abiellus Hollandi kindralleitnandi Philipp von Hohenlohe-Neuensteiniga Anna van Egmontil ei olnud lapselapsi ja ta suri 35-aastasena 24 m�rtsil 1558
25 augustil 1561 abiellus Willem teist korda nimelt 16-aastase Saksimaa Annaga Neile s�ndis 5 last kellest vanim poeg ja vanim t�tar surid pisikesena Neljandana s�ndinud lapsest ja vanimast suureks saanud pojast Oranje Mauritsast sai Hollandi Zeelandi Utrechti Gueldersi Overijsseli ja Groningeni riigihoidja Vanim t�tar Nassau Anna suri 25-aastaselt oma esimesel s�nnitusel Noorim t�tar Nassau Emilia abiellus Portugali endise kuninga Antonio abieluv�lise poja Portugali Manueliga ja tema kaudu kestab Saksimaa Anna sugu t�nap�evani
22 augustil 1571 s�ndis Annale kuues laps t�tar Christine Willem ei tunnistanud seda enda omaks ja v�itis et lapse isa on Anna jurist Jan Rubens kes hiljem sai kunstniku Peter Paul Rubensi isaks M�nda aega istus Rubens selle eest vangiski Samal 1571 aastal laskis Willem end Annast lahutada ja Anna oli kuni surmani 1577 �ksikvangistuses
24 juunil 1575 abiellus Willem Charlotte de Bourbon-Montpensier'ga kes oli umbes 28 v�i 29 aastat vana Charlotte oli isa soovil nagu tema �edki kloostris nunnana �les kasvatatud ja juba 12-aastaselt vastu oma tahtmist abtissiks p�hitsetud kuid s�dames pidas ta kalvinismi 1572 šokeeris ta oma peret ja Prantsuse kuninglikku �ukonda kui p�genes kloostrist Pfalzi kust vanemad teda k�tte ei saanud Willemi abieludest oli see ainus armastusabielu ja ainus �nnelik abielu See muutis Willemi tema alamate silmis populaarsemaks Abielust s�ndis 6 t�tart kes k�ik said t�iskasvanuteks Neist �hest sai nunn aga �lej��nud abiellusid ja nende k�igi j�reltulev sugu p�sib t�nap�evani Charlotte suri pool aastat p�rast oma viimase lapse s�ndi ja kaks kuud p�rast Willemile tehtud esimest atentaati milles Willem raskelt vigastada sai kuid naise hoolitsuse t�ttu ikkagi paranes
24 aprillil 1583 abiellus Willem viimast korda 27-aastase Louise de Colignyga kelle isa Gaspard II de Coligny oli Prantsusmaa hugenottide juht Abielust s�ndis �ks laps Oranje Frederik Hendrik 29 jaanuaril 1584 Tema oli Willemi lastest ainus kellel oli j�rglasi Frederik Hendrikust p�lvneb kogu Hollandi kuningasugu
Willem sai surma Hispaania agendi k�e l�bi Katoliiklik prantslane Balthasar G�rard toetas Felipe II-t ja arvas et Willem on usutaganeja 10 juulil 1584 laskis ta Willemi tema kodus maha 14 juulil piinati G�rard p�rast s��dim�istmist kohtus surnuks
Willem arvatakse olevat esimene riigipea kes tapeti tulirelvaga ehkki juba 1570 lasti maha Šotimaa regent James Stewart
Louise de Coligny kasvatas �les nii oma poja kui k�ik Charlotte'i lapsed kellest vanim oli isa surma ajal 8-aastane
Vaata ka
Madalmaade kuningas
Oranje-Nassau d�nastia
Madalmaade kuningriik
Orden on r��tliordu liikme tunnusm�rk Orden on v�lja kujunenud ordur��tli mantlile �mmeldud ordu s�mbolist siis kui ordude suurmeistrid hakkasid oma m�juv�imu ja j�ukust n�itama muuhulgas v��rismetallist ja -kividest ordenim�rkide kaudu Tulenevalt ajaloolisest taustast esinevad ordenim�rgid enamasti risti kujul kuid leidub ka erandeid N�iteks on Kuldvillaku Ordu ordenim�rgiks kuldne j��r ja selle kohal s�demeid pilduv tulekivi Ordenim�rgid v�i ordenikomplektid tervikuna esinevad ennek�ike metallist m�rkidena ja on seet�ttu saanud muuhulgas ka faleristika uurimisobjektideks T�nap�eval on orden tavaliselt teenetem�rkide k�rval aum�rkide teiseks alaliigiks Ordeniga kaasneb alati kuulumine vastavasse organisatsiooni – r��tliordusse
Tulenevalt ordu p�hikirjast jagunevad ordenid �ldjuhul kuude kuni kaheksasse klassi mis m�rgivad ordu liikmete asukohta ordusiseses hierarhias Siiski leidub ka ordusid kus liikmetel sisemine hierarhia puudub ning seet�ttu on ka k�ik ordenid vaid �hest klassist Niisuguste hulka kuulub n�iteks Taani kuningakoja liikmete poolt juhitava Elevandi Ordu
Ordeni �he v�i teise klassiga v�ib kaasneda rida privileege N�iteks v�ib ordeni m�ningate klassidega kaasneda isiklik v�i p�randatav aadliseisus Ordeni teatava klassi omamine v�ib olla eelduseks j�rgmise auastme saamisel riigiteenistuses
Ordeni kandmise kord kehtestatakse vastava ordu p�hikirjaga statuudiga Ordu kui organisatsiooni sees v�ib olla sisse viidud oma teenetem�rk mille omamine ei too iseenesest siiski kaasa ordu liikme staatust Niisuguseid teenetem�rke annavad v�lja n�iteks nii P�ha Haua Ordu kui ka nn Malta ordu S�ltuvalt ordeni klassist v�ib kuuluda ordenikomplekti koosseisu ordenim�rk koos ordenit�hega Erandjuhtudel kuulub ordenikomplekti koosseisu ka ordenikett Ordenim�rki kantakse kas rinnas lindil kaelas ordenipaelal �le �la kantaval suurpaelal v�i ordeniketil Ordenit�hte kantakse ordenim�rgile t�ienduseks iseseisvalt rinnas Euroopa traditsioonis v�ib ordu liige lisada temale annetatud ordenim�rkide kujutised oma isikliku vapi kujutisele
M�ningate r��tliordude statuudi kohaselt kuulub ordenikomplekt kavaleri surma korral ordule tagastamisele
Ordeni t�ism�rke v�ib m�ningatel protokollilistel juhtudel asendada kas miniatuur n�iteks smokingil v�i sellega v�rdse tasemega pidulikul vormil lindil�ige n�iteks s�jav�elaste igap�evamundril v�i rosett p�evasel tumedal �likonnal
Teenetem�rke v�lja andvad riigid j�ljendavad igati ordeneid alates nende v�ljan�gemisest kuni vastava aum�rgi klasside nimetuseni v�lja Seet�ttu on ainu�ksi v�lise vaatluse p�hjal tihtipeale raske ordenil ja teenetem�rgil vahet teha T�nu n�ukogudeaegsete russitsismide laiale levikule kasutatakse eesti k�nekeeles ka teenetem�rgi t�histamiseks tihti ekslikult s�na „orden
Ajalugu
Orden oli algselt r��tliordu liikmele antav tavaliselt kaelas kantav autasu Alates 14 sajandist hakati v�lja andma ka riiklikke ordeneid Vanimate ordenite hulka kuuluvad Valge Kotka orden Poola asutatud 1325 Sukapaela orden Inglismaa asutatud 1348 ja Kuldvillaku orden Burgundia asutatud 1429
Vaata ka
Faleristika
Ordenikett
P�rnu on linn Eestis P�rnu lahe kirderannikul P�rnu j�e suudmes P�rnu maakonna halduskeskus Vana-P�rnu sai linna�igused 1251 aastal ja P�rnu 1318 aastal
P�rnu on Eesti suvepealinn
Linnavalitsemine
P�rnu linna kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on P�rnu Linnavolikogu mille juht on linnavolikogu esimees T�itevv�imuks P�rnu Linnavalitsus mille juht on P�rnu linnapea
P�rnu linnapea on 2009 aastast Toomas Kivim�gi
ja P�rnu organisatsioonide loend
Linn ja linnajaod
P�rnu j�e paremal kaldal asuvad �lej�e R��ma ja Vana-P�rnu linnaosa ning vasakkaldal Kesklinna Rannarajoon Eeslinn ja Raek�la
P�rnu t�navate loend
Rahvastik
Seisuga 1 jaanuar 2006 oli P�rnu elanikest 74% eestlased 14% venelased 2% ukrainlased 1% soomlased 1% valgevenelased 8% teised rahvused ja rahvus teadmata P�rnus elas 2006 aasta 1 jaanuari seisuga 43788 inimest kellest 557% olid naised ja 443% mehed
;P�rnu elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Loodus
Linn asub P�rnu lahe ��res ning linna poolitab P�rnu j�gi linnas ja selle �mbruses asub P�rnu rannaniidu LKA endise nimega P�rnu rannaroostik
ja Niidu maastikukaitseala
Majandus
P�rnu on L��ne-Eesti t�htsaim t��stuskeskus T��tleva t��stuse ettev�tete �le 20 t��taja m��gitulu oli 2011 aastal umbes 400 miljonit eurot T�htsamad t��stusharud on
metallit��tlemine masina- ja elektroonikat��stus ca 40% k�ibest suuremad ettev�tted Ruukki Products Scanfil Efore Note Eesti;
keemia- ja plastit��stus ca 25% k�ibest Henkel Makroflex Rapala Eesti Reideni Plaat;
tekstiili- r�iva- ja jalatsit��stus ca 17% k�ibest Wendre Padja-teki vabrik Protex Pomarfin;
puidu- ja m��blit��stus ca 14% k�ibest Ecobirch Laesti Skanoe Viisnurk Preab;
toiduainetet��stuse ja kalat��tlemise ettev�tted
2011 on P�rnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatestpuhkajatest pension�ride arv
Oluliseks majandusharuks on turism Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade v�rgustik 1 jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli millest 5 spaahotellid 13 k�lalistemaja 8 hostelit 5 puhkemaja 2 motelli 1 puhkek�la ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettev�tteid ning arvukalt k�laliskortereid Samal ajal oli linnas ka 43 restorani 54 baari 62 kohvikut ja arvukalt muid toitlustusasutusi<ref>< ref>
Taristu
P�rnus on arenenud transporditaristu linnas ja l�hi�mbruses asuvad P�rnu lennujaam P�rnu raudteejaam P�rnu Kaubajaam ning oli 2011 aastani regionaalne P�rnu ATP
Vaata ka
P�rnu sillad
Kultuur
P�rnus elas m�nda aega eesti rahvusliku liikumise tegelane Johann Voldemar Jannsen kes asutas seal esimese Eesti ajalehe "Perno Postimees" ning noorp�lves tema t�tar Lydia Koidula
P�rnus asub Eesti vanuselt teine kutseline teater "Endla" ja ka uus 2002 aastal ehitatud P�rnu Kontserdimaja
P�rnust on sirgunud kirjanik ja poliitik August Jakobson kelle tuntuima teose "Vaeste-Patuste alevi" ainestik on samuti P�rnu-keskne
Arhitektuur
Vanimad ehitusm�lestised on linnakindlustused bastionide ning vallikraavi osad linnam��ri Punane torn Rode vangen thorn<ref>< ref> 15 sajandist ja Tallinna v�rav 17 sajandist
20 sajandi I poolest p�rinevad juugendstiilis Ammende villa 1905 ja mitu kauase linnaarhitekti Olev Siinmaa kavandatud funktsionalistlikku hoonet n�iteks rannahotell 1937 kaasautor Anton Soans ja rannakohvik 1940
20 sajandi II poolel on ehitatud uus teatrihoone ja mitu sanatooriumihoonet
Kuurordipiirkond h�lmab lauge merep�hjaga pika supelranna ja mere��rse pargiv��ndi seal paiknevad ka sanatooriumid mudaravila puhkekodud jms
Haridus
Rootsi v�imu ajal asus P�rnus 1699–1710 Tartu �likool Academia Gustaviana Carolina
T�nap�eval on P�rnus 12 �ldhariduskooli P�rnu �lej�e G�mnaasium P�rnu Raek�la Kool P�rnu Koidula G�mnaasium P�rnu �hisg�mnaasium P�rnu T�iskasvanute G�mnaasium P�rnu S�tevaka Humanitaarg�mnaasium P�rnu Vanalinna P�hikool R��ma P�hikool P�rnu Vene G�mnaasium Kuninga T�nava P�hikool P�rnu Toimetulekukool V�ike Vabakool
Linnas tegutsevad Mainori K�rgkool Tartu �likooli P�rnu Kolledž ja P�rnumaa Kutsehariduskeskus
Ajalugu
Vanimad luu- ja sarvriistade leiud P�rnumaal on p�rit Reiu j�e suudmest Esimesed asukad kalur-k�tid elasid P�rnu j�e suudmealal juba VIII aastatuhandel eKr t�endavad arheoloogilised leiud 1967 P�rnu j�e paremal kaldal Pulli k�la maa-alal
Keskajal oli n��dse P�rnu kohal kaks linna Vana-P�rnu Perona mille Saare-L��ne piiskop oli asutanud Sauga j�e suudmesse sai 1251 tema piiskopkonna keskuseks Kui leedulased selle 1263 aastal maha p�letasid viidi Saare-L��ne piiskopkonna pealinn Haapsallu
Uus-P�rnu Embeck tekkis P�rnu ordulinnuse �mber mida �rikuis on mainitud 1265 See oli m��riga kindlustatud kaubalinn linna�igused alates 1318 Hansa Liidu liige Novgorodi viival j�eteel Linna valitsusorganina tegutses varakate linnakodanike seast valitud P�rnu raad
Rootsi v�imu ajal asus P�rnus 1699–1710 Tartu �likool Academia Gustaviana Carolina P�hjas�da algas 1700 vene v�ed vallutasid P�rnu 1710 aastal P�hjas�da t�i Eesti- ja Liivimaale Vene keisririigi �lemv�imu venelased said endale P�rnus hea meresadama ja laevaehituskoha
1764 aastal oskasid linna kaupmeeskonna esindajad k�lask�igul viibinud Vene tsaarinnale Katariina II-le veenvalt esitada j�esuu s�venduse ja muulide ehitamise vajadust 18 sajandil elustus kaubandus Hollandi ja Inglismaaga majanduse arengu tulemusel ehitati linn taas �les linnas asutati suured kaubakontorid mis Katariina II valitsemisajal olid kaubaekspordilt Tallinnast eespool Sadama p�hiliseks osaks oli purjelaevade ajastu strateegilise toorme linakiud puit eksport 18 sajandi l�pus ja 19 sajandil oli P�rnu nii t�htis sadamalinn eriti lina ja metsa v�ljaveo poolest et kippus v�istlema Tallinnaga
Suured muutused P�rnu linna elus ja territoriaalses arengus t�i kaasa 1832 aasta Sindi tekstiilivabriku asutamine ja kindluslinna staatuse kaotamine misj�rel algas P�rnu linna v�limuse muutmine Riia inseneri C Weyr`i projekti kohaselt viidi l�bi muudatused vallikraavid t�ideti mullaga hiljem muudeti k�ik muldsed k�nkad ja vallid parkideks ja puiesteedeks 1840ndate alguses moodustati supelelu selts eesm�rgiga muuta P�rnu merekuurordiks 1838 aastal asutati P�rnu mudaravila tollase linnakarjamaa servale mereranda praeguse Mudaravila kohas
1896 aastal ehitati P�rnu linnas�damesse R��tli t�nav 40a puust
varikatusega raudteejaam Kitsar��pmelise raudtee haruliin �hendas P�rnut M�isak�la ja Valgaga ning edasi Liivimaa kubermangu kubermangulinna Riiaga ning Viljandi kaudu Eestimaa kubermangu kubermangulinna Tallinnaga
1914 aastal alanud Esimene maailmas�jas lasi P�rnu komandant Rodsjanko 1915 aastal �hkida Waldhofi tselluloosivabriku purustati P�rnu elektrijaam ning h�vitati k�ik tuulikud linnas 23 veebruaril 1918 kuulutati v�lja Endla teatri r�dult Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest
Teise maailmas�ja k�igus p�letati suur osa P�rnu s�dalinnast ja Tallinna maantee alguse hoonetest P�rnu s�dalinnas oli ligi 50% P�rnu vanalinnast varemeis P�rast Teist maailmas�da koostati linna taastamiseks ja arendamiseks P�rnu 1946 aasta generaalplaan 1972 aastal rekonstrueeriti kitsar��pmeline raudtee laiar��pmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976 aastal sai P�rnu raudtee�henduse ka Riiaga
1973 aastal arvati keskaegse ja 17 sajandi l�pu t�navav�rgu s�ilitanud P�rnu vanalinn arhitektuurikaitsetsooniks
Militaaria
Linna esimesteks militaarehitisteks olid Liivi ordu P�rnu ordulinnus millest on s�ilinud vaid 15 sajandil rajatud vangitorn Punane torn P�rnu linnam��ri kagunurgas
Vene-Liivi s�ja k�igus 1560 aasta s�gisel r��stas ja p�letas linna venelaste s�jasalk linn r��stati ja p�letati uuesti 1575 aastal
17 sajandi keskel kavandati Rootsi v�imude poolt linna kindlustuste moderniseerimist bastionaals�steemis millega linn laienes l�unasuunas kolmekordselt Tollast ringt�navate v��d m�rgivad t�nap�eva P�hja Hommiku L�una ja �htu t�navad Uueks linnakeskuseks sai ruudukujuline Uus Turg praegune Lastepark uuteks ida–l��nesuunalisteks peat�navateks R��tli ja Kuninga t�navad Viimane �hendas nn Kuningav�ravad uues bastionaals�steemis millest l�htusid magistraalid Riiga ja Tallinna Linna p�hja-l�una suunas pikendati osa keskaegseid t�navaid – Vee Nikolai P�havaimu t�nav ja Hospidali t�nav – L�una t�navani
1670 aastal alustasid Rootsi v�imud P�rnu �mber kindlustusv��ndi rajamist pikki P�hja Hommiku L�una ja �htu t�navaid �mber linna planeeritud bastionid kandsid taevakehade nimesid Venus Saturnus Mars Luna Jupiter Mercurius ja Sol Linnav�ravaid oli kolm Riia v�rav Tallinna v�rav ja Vee v�rav Muldkindlustusi �mbritses lai ja s�gav vallikraav mis on kasutusel t�nap�eval meelelahutuskohana Tallinna v�rava ees oli �htut�he raveliin Abendstern Riia v�rava ees Hommikut�he raveliin Morgenstern
P�rast P�rnu vallutamist P�hjas�jas Venemaa keisririigi v�gede poolt lisati kaitserajatisele idak�ljel Mittagstern-raveliin ja rajati massiivsed p�ssirohukeldrid ning kivikonstruktsioonis vahimajad
Venemaa keisririigi ajal p�rast 1905 aasta revolutsioonis�ndmusi Eestis ja streiki Waldhofi tselluloosivabrikus m��rati P�rnusse alalisele dislotseerumisele ja P�rnu garnisoni koosseisu Krasnojarski polgu rood mis asus linna ja Waldhofi vabriku rahaga ehitatud Lembitu kasarmutes
P�rast Vabaduss�da 1921 aastast asus P�rnu Lembitu kasarmutes Eesti s�jav�e 6 �ksik Jalav�epataljon
1992 aastal moodustati P�rnu �ksik-jalav�ekompanii mis asus endistesse Eesti kaitsev�e 6 pataljoni kasarmutesse
Aukodanikud
1886 Konstantin Possiet
1901 Friedrich Fromhold Martens
1934 Konstantin P�ts
2007 Neeme J�rvi
2008 Valter Ojak��r
2009 J�ri Jaanson
S�pruslinnad <ref>< ref>
Vaata ka
Port Arturi kaubanduskeskus
P�rnu FC Metropool
P�rnu Internaatkooli hoone
P�rnu linna kohanimede loend
P�rnu linnavolinike loend 1934
P�rnu linnavolinike loend 1939
P�rnu Suurm�rter Katariina kirik
P�rnu t�navate loend
P�rnu telemast
P�rnu vallikraav
Vana-P�rnu kalmistu
�lej�e
Viited
Kirjandus
J�ri Kivim�e Aivar Kriiska Inna P�ltsam Aldur Vunk „Merelinn P�rnu 1998 ISBN 9985604318
Rein Veidemann Рейн Вейдеманн "Пярну – город между рекой и морем" Broš��r turistidele Пярну Пярнуский центр туристической информации 2006
Leele V�lja Jalutaja teejuht P�rnu ISBN 9771736486055
V�lislingid
P�llumajandus on majandusharu mis tegeleb mulla harimise ning toidu loomas��da ja muude looduslike toodete toiduainet��stusele tekstiilit��stusele naha- ja jalatsit��stusele farmaatsiat��stusele jt tooraine tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel P�llumajandusharude r�hmad on taimekasvatus ja loomakasvatus
Maamajanduse ja eelk�ige p�llumajanduse teadusliku uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse p�llumajandusteaduseks
P�llumajanduslikku tootmist m�jutavad
Looduslikud tingimused
reljeef m�gise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad p�llumajanduse arenguks tasased alad soodsamad
kliima temperatuurid sademete hulk ja aastane jaotus vegetatsiooniperioodi pikkus
mullad viljakus
Majanduslikud tegurid
kapitali olemasolu
t��j�ud hulk ja kvaliteet turg toodangule
valitsuse poliitika toetused laenude v�imalus soodustused jne
P�llumajandus koos metsanduse kalanduse ja jahindusega kuulub majanduses esmasesse ehk hankivasse sektorisse Esmasektor rahuldab �hiskonna esmaseid vajadusi ja v�hearenenud ehk agraar�hiskonnas t��tab esmasektoris suur osa elanikkonnast K�rgelt arenenud info�hiskonnas on esmasektoris h�ivatud inimeste arv v�ga v�ike
P�llumajanduslikku maad on ligikaudu 30% ja haritavat maad 10 % kogu Maakera pindalast
Ajalugu
Vanimad seniavastatud nisu-p�llud on leitud Karacadagis t�nap�eva T�rgi aladelt Nende vanuseks 8000 aastat eKr Seda peetakse mullaharimise ja loomakasvatuse alguseks mis toimus neoliitikumis ehk nooremas kiviajas neil aladel eristatakse nn keraamikaeelset neoliitikumi ehk nooremat kiviaega Ees-Aasias ja Vahemeremail Tekib rahvastiku kasv ja hajumine kasutatakse lihvitud t��riistu rajatakse savi- ja palkehitisi ehitatakse kindlustatud asulaid ja monumentaalkalmeid
Sumerite poolt v�etakse umbes 4000 aastat enne Kristust kasutusele maa harimises ader ning j�rgneva aastatuhande jooksul rajatakse k�rgetasemeline niisutusp�llundus
P�llumajanduse ajalugu Eestis
Eestisse j�uab maaviljelus 40003000 eKr Vanim kaera �ietolm on leitud P�hja-Eestist p�rinedes aastast u 4000 eKr Veidi hilisemast ajast on esimesed m�rgid odrast Hiiumaalt K�pu poolsaarelt ja nisust P�hja- ja L��ne-Eestist u 3500 eKr Umbes samal ajal algab maaviljelus ka L�una-Skandinaavias Tolleaegne p�llupidamine j�i aga siiski erandlikuks tegevuseks ilma et oleks nimetamisv��rselt m�jutanud asustust ja ainelist kultuuri Pikaajalisi asulaid ei tunta arvatavasti liiguti palju ringi Rohkem t�endeid p�lluharimise kohta on n��rkeraamika kultuuri ajaj�rgust – umbes III aastatuhat enne Kristust Matmispaikadest ja asulakohtadest on koduloomade luid ja s�estunud odra teri
Suured muutused Eesti alade p�llumajanduses leidsid aset I aastatuhande esimesel poolel enne Kristust Hoogustus metsade mahav�tmine ja aletegemine saadud metsamullal hakati kasvatama kultuuristatud taimi Kasutusele v�eti konksader ning kuuselatv- ja karu�ke; samuti hakati kasutama veoloomi Rannikualadel tekkisid esimesed p�llupeenardega �mbritsetud p�llus�steemid Neist vanimad on fikseeritud P�hja-Eesti loopealsel Saha-Lool Vanimad seniavastatud muistsed p�llud on rajatud avarale �hukeste paepealsete muldadega loopealsele P�ldudega kaetud ala v�is ulatuda isegi 40–50 hektarini Uuemate uurimistulemuste p�hjal on Valter Lang Saha-Loo esimesed p�llud dateerinud v�ga varasesse aega – 14–11 sajandisse eKr Arenev maaviljelus t�rjub k�ttimise ja kalastuse tagaplaanile
600 500 eKr rajatakse esimesed ulatuslikud p�llus�steemid nn keldi p�llud mis on laialdaselt levinud ka Skandinaavias ja Kesk-Euroopas P�lde k�ntakse konksadraga mida veavad hobused v�i h�rjad Kasvatatakse p�hiliselt otra nisu ja kaera �likultuuridest lina P�llumajanduslik asustus koondub valdavalt P�hja- ja L��ne-Eestisse kus paiknevad kergemini haritavad �hukesed paepealsed mullad
50 100 pKr muutub maaviljelus j�rjest t�htsamaks ja inimesed j��vad paiksemaks Arvatakse et sel ajal P�hja- ja L��ne-Eesti asulakohtades v�lja kujunenud k�lad p�sivad samal kohal t�nap�evalgi
Majanduslikust seisukohast l�htudes oli varase p�llumajandusega �hiskondades tegu naturaalmajandusega kus kogu vajaminev toodeti ehk tehti oma talu v�i ka k�la piires Puuduvad esemed vahetati kaup kauba vastu raha ei tuntud ega kasutatud
Ehkki Eesti linnad hakkasid industrialiseeruma juba 19 sajandi l�pus j�id Eesti Vabariigis p�llumajandustooted �heks p�hiliseks ekspordiharuks ning ka n�ukogude ajal rahuldas Eesti p�llumajandus kohaliku vajaduse ja selle toodangust j�tkus ka massiliseks v�ljaveoks �lej��nud N�ukogude Liitu P�llumajanduse osakaal Eesti majanduses langes j�rsult alles p�rast taasiseseisvumist ja omandireformi mille k�igus suurmajandid kolhoosid ja sovhoosid lagundati ja erastati 1990 aastate l�pust on p�llumajanduses hakanud taas valitsema suurettev�tted v�ikefarmid aga tegelevad maaturismi mahep�llunduse ja nišiturgudega
P�llumajandusliku tootmise vormid
Segatalud – p�llumajandustalu kus kasvatatakse erinevaid p�llukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks kuid toodangu �lej��gid m�ni toode l�hevad m��giks Iseloomulikud arengumaadele kus viiakse l�bi agraarreforme
Spetsialiseeritud suurtalu – moodne k�rgtootlik taluvorm kus on spetsialiseerutud enamasti vaid �hele tooteliigile lillekasvatus piimakari maitsetaimed teravili jne Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja P�hja-Ameerikas nende arv kasvab ka Jaapanis arengumaades leidub neid veel v�he
Ekstensiivsed teraviljatalud h�redasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades P�hja-Ameerikas ja Austraalias Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel Teraviljatalud on v�ga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu Sageli tuleb farmer tallu ainult k�lvi ja -l�ikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased Kogu t�� tehakse �ra paari n�dalaga vili m��akse kohe elevaatorisse seej�rel s�idab omanik tagasi alalisse elukohta sulased aga l�hevad uuele t��le Madala hektarisaagi kompenseerivad v�ikesed tootmiskulud kuid vajatakse mitmesuguseid agraart��stuskompleksi poolt pakutavaid �riteenuseid elevaatorid masinhoole valveteenistus jms
Rantšo on suur loomakasvatusmajand kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- v�i lambakarju keda s��detakse aastaringselt looduslikel karjamaadel S��datagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks pikaajaline p�ud vmt Karjased kaitsevad karja r��vloomade eest ja j�lgivad karjamaade �htlast kasutamist Rantšo annab v�ga odavat toodangut kuid selleks peab olema k�mneid tuhandeid hektareid karjamaid Suuremaid kulutusi tehakse vaid t�uaretusele ja veterinaarteenindusele Rantšod on levinud USA kuivas l��neosas Austraalias Argentinas L�una-Aafrikas jm
Istandus on suur taimekasvatusmajand mis toodab saadusi kohvi suhkruroog puuviljad jms m��giks ja tegeleb nende esmase t��tlemisega K�rge saagikuse tagamiseks pannakse suurt r�hku agrotehnikale sordiaretus v�etamine �iged maaharimis- ja hooldusv�tted taimekaitse jmt Istandus saab t��tada vaid odava t��j�uga Selleks olid ajalooliselt orjad hiljem arengumaadest v�rvatud lepingut��lised Arengumaades on praegugi palju istandusi
Hiigelfarm loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse mis paiknevad turu l�heduses sadamad linna��rne odav maa ja kasutavad sisseostetud s��ta K�ige rohkem on rajatud linnu- loomaliha- ja piimavabrikuid seda eriti Jaapanis ja USA-s kuid viimasel ajal ka arengumaades
Mahep�llumajandus
Mahep�llumajandus on looduskeskkonda ja �koloogilist tasakaalu arvestav ja seda s��stev p�llumajandusproduktide tootmistehnoloogia
Viljelevate taimede ja loomade valik ning pidamise kord peab silmas et suurendada v�i s�ilitada mulla viljakust See saavutatakse eri k�lvikordadel erinevate taimede kasvatamisel ja p�llumajandusj��tmete n�iteks loomas�nniku p�llule viimisel tehislike v�etiste asemel Umbrohtude ja teiste seotud probleemidega v�itlemiseks kasutatakse v�imalikult minimaalselt s�nteetilisi vahendeid selle asemel kasutatakse rohkem biot�rjet
Vaata ka
P�llumajanduse m�isteid
P�llumajandusteadlaste loend
Maamajandus
Heinat��riistad
P�llut��riistad
Sordiaretus
Koduloomade loend
P�llumajanduse m�ju keskkonnale
Kasutatud materjal
Raul Vaiksoo Aja lugu – Tea Kirjastus 2011
Eesti Maaelu Ents�klopeedia – Eesti Ents�klopeediakirjastus 2009
Eesti P�llumajandusents�klopeedia I k�ide – Eesti Ents�klopeediakirjastus 1998
�lle Liiberi eksamimaterjalid
Garri Raagmaa loengumaterjalid
P�llumeesteselts on p�llumeeste huve kaitsev ja tavaliselt ka p�llumajandusteadmisi levitav selts
Baltimaade esimeste p�llumeesteseltside hulka kuulusid 1792 asutatud Liivimaa �ldkasulik ja �konoomiline Sotsieteet ning 1839 asutatud Eestimaa P�llumeeste Selts Esimesed p�llumeesteseltsid juhindusid m�isnike huvidest
Esimesed eestlaste p�llumeesteseltsid organiseeris Johann Voldemar Jannsen Tartus ja P�rnus 1870 ning Viljandis 1871 Tallinna Eesti P�llumeeste Selts asutati alles 1888 Neid seltse tekkis maapiirkondadeski Carl Robert Jakobsoni ja M�rt Miti m�jul ei teinud eestlaste p�llumeesteseltsid kuni 1890 aastateni baltisaksa p�llumeesteseltsidega koost��d
1907 ja 1908 asutati vastavalt Eestimaa kubermangu ja P�hja-Liivimaa p�llumeesteseltside kesktoimkond Need muudeti vastavalt 1910 ja 1911 Eestimaa P�llumeeste Keskseltsiks ja P�hja-Liivimaa P�llut�� Keskseltsiks 1922 �hinesid need Eesti P�llumeeste Keskseltsiks
Kuna p�llumeesteseltse oli palju siis tegelesid nad k�llaltki erinevate asjadega Seltsid tutvustasid talurahvale mitmev�ljas�steemi p�llut��masinaid mineraalv�etisi ja maaparandust Korraldati loenguid kursusi p�llumeeste p�evi p�llumajandusn�itusi ning p�llut��kongresse 1899 ja 1905 Nad asutasid mitmesuguseid �histuid ja koole seadsid ametisse instruktoreid ja konsulente ning andsid v�lja ajakirju P�llumees ja Tulu
1940 p�llumeesteseltsid natsionaliseeriti Nende �lesanded anti riigiasutustele
1980 aastate l�pus hakati p�llumeesteseltse taastama
Viited
Paekivi ehk paas on karbonaatkivimi rahvap�rane nimetus
Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit
Paekivi on tekkinud mere madalas rannal�hedases osas S�gavamas meres moodustusid mergel ja domeriit Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil Eesti paekivi on ladestunud Baltika �rgmandrit katnud laugep�hjalises Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi ning on seotud peamiselt Ordoviitsiumi ja Siluri ajastuga P�hja-Eestis tekkis esialgu glaukoniiti ja raudooide sisaldav paas
Paekivi kasutamine
Paasi on kasutatud iidsetest aegadest saadik kalmete hoonete ja kindlustuste rajamisel ning paest on ka suurem osa riigi t�htsamatest arhitektuurim�lestistest sealhulgas UNESCO maailmap�randi nimekirja kantud Tallinna vanalinn
Paas on h�lpsasti t��deldav ning aegade jooksul on sellest valmistatud kauneid skulptuure Viimasel ajal leiab paas edukalt kasutamist hoonete sise- ja v�lisviimistluses ning isegi ehete valmistamisel
Paekivi Eesti s�mboolikas ja kultuuris
Alates 4 maist 1992 on paas Eesti rahvuskivi Samal p�eval avati Porkuni linnuse v�ravatornis paekivi tutvustav v�ljapanek millest n��dseks on saanud paemuuseum
Eesti kirjanduse �he suurteose Anton Hansen Tammsaare viieosalise romaani "T�de ja �igus" �ks l�biv peategelane on Andres Paas peategelaste seas on ka tema poeg Indrek Paas
Halli paepinda s�mboliseerib h�bedane palk Keila valla vapil
Heraldilised lipukesed Paide vapil s�mboliseerivad paekivi �he teooria j�rgi tuleneb Paide linna nimi just paekivist
Vaata ka
paemurd
Vasalemma marmor
V�lislingid
Rein Einasto – ERR Teadus 26 november 2009
Pergamoni muuseum saksa keeles Pergamonmuseum asub Berliinis Spree j�el asuval Muuseumisaarel
Pergamoni muuseumis asuvad t�nap�eval kolme muuseumi kogud Antiikkunstikogu Antikensammlung Islami kunsti muuseum Museum f�r Islamische Kunst ja Ees-Aasia muuseum Vorderasiatisches Museum Nendes kogudes on esindatud vanaaja monumentaalarhitektuuri eksponaadid mille seast on kuulsamad
Pergamoni altar Antiikkunstikogus
Mileetose turu v�ravehitis Antiikkunstikogus
Ištari v�rav ja protsessioonitee Ees-Aasia Muuseumis
Mshatta friis Islami kunsti muuseumis
Muuseumi kogudele panid aluse Brandenburgi kuurv�rstid juba sajandite eest hakates koguma antiikesemeid Nimetatakse aastat 1698 mil kuurv�rst omandas �he Rooma arheoloogi kogu Esimest korda said need kogud osaliselt avalikuks 1830 kui Muuseumisaarel avati Vana muuseum Osa Pergamoni muuseumi kogudest ongi v�ljas Vanas muuseumis
1904 avati Muuseumisaarel Keiser Friedrichi muuseum t�nap�evane Bode muuseum Kohe oli selge et see pole piisavalt suur kogu viimase aja v�ljakaevamistel leitud kunsti- ja arhitektuuriv��rtuste eksponeerimiseks Sellep�rast hakkas Keiser Friedrichi muuseumi direktor Wilhelm von Bode juba 1907 tegema plaane uue muuseumi loomiseks kus saaks n�idata antiikarhitektuuri saksa antiigij�rgset kunsti ning L�his-Ida ja islami kunsti
Uue muuseumihoone projekteerisid Alfred Messel suri 1909 ja Ludwig Hoffmann uusklassitsistlikus stiilis Projekteerimisel arvestati suurem��tmeliste taieste nagu Carl Hunnami avastatud ja Berliini toimetatud Pergamoni altari �ramahutamisega Hoonet ehitati vaheaegadega aastatel 1910–1930 Uue hoone seinte vahel avati k�lastajatele korraga neli muuseumi
Pergamoni muuseum sai r�ngalt kannatada Berliini pommitamisel 1945 aastal P�rast linna vallutamist veeti suur osa muuseumi fondidest N�ukogude Liitu Alles 1958 tagastati muuseumifondid Saksa DV-le kuid mitte t�ies ulatuses T�nap�evani hoitakse m�rkimisv��rne osa Pergamoni muuseumi fondidest Moskvas Puškini muuseumi ja Peterburis Ermitaaži hoidlates Pergamoni muuseum taasavati 1959 Muuseumikogu see osa mis oli j��nud Saksa FV-sse oli kuni 1995 n�ha Charlottenburgi lossis Saksamaa ja Venemaa on s�lminud lepingu ka �lej��nud Saksamaalt �ra viidud varade tagastamiseks aga 2003 v�ttis Venemaa vastu seaduse millega varade niisugune tagasiandmine keelati
Poliitika on protsess mille k�igus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena j�utakse otsusteni poliitiliste otsusteni mis m��ravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis v�i eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid
Enamasti peetakse poliitikast r��kides silmas riike v�i riikidevahelisi suhteid m�jutavate otsuste tegemist milles osalevad poliitikud ja parteid Poliitika t�hendab siiski ka muude sotsiaalsete gruppide sealhulgas ettev�tete ja organisatsioonide vahelisi ja siseseid v�imusuhteid puudutavaid otsusi Kuigi algselt on poliitikat seostatud ainult avaliku sf��riga on seda m�istet �le kantud ka erasf��rile
Poliitiliste otsuste tegemises osalevad erinevate huvidega sotsiaalsed subjektid huvigrupid parteid organisatsioonid ja �ksikisikud kasutades argumenteerimist ja aktsioone Poliitilise tegevusel tulemusel saavad isikud parteid organisatsioonid jne v�imule riigis ja omandavad m�juv�imu �hiskonnas
Vajadus poliitika j�rele tuleneb sellest et sotsiaalsetes gruppides sealhulgas �hiskonnas on erinevate huvide ja arvamustega sotsiaalseid subjekte ehk teiste s�nadega on olemas sotsiaalne konflikt Poliitiliste otsuste tegemisel tuleb saavutada kokkulepe mis eeldab kompromissi erinevate huvide ja arvamuste vahel
Vaata ka
Maailma poliitikute loend
Maailma parteide loend
Parteide loend riikide kaupa
Poliitikaanal��s
Politoloogia
Politoloogia m�isteid
Politoloogide loend
Eesti poliitika
V�lislingid
Ps�hholoogia on teadusharu mis uurib k�itumist ja ps��hilisi protsesse v�i ps��hikat ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid
Ps�hholoogia aine h�lmab n�iteks aistinguid taju teadvust m�tlemist emotsioone vajadusi motivatsiooni informatsiooni t��tlemist m�lu hoiakuid fantaasiat unen�gusid isiksuse arengut k�net ja tegevust Ps�hholoogia uurib nii inimest kui ka loomi Ps�hholoogia uurib ka vaimsete protsesside bioloogilist alust ning kultuurilisi ja sotsiaalseid tingimusi ja m�jusid Uuritakse nii inimest �ldiselt inimeste r�hmi kui ka konkreetseid indiviide
Ps�hholoogia kasutab mitmesuguseid meetodeid nii eksperimentaalseid kui ka kirjeldavaid nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid
Kuni 19 sajandini oli ps�hholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19 sajandi teisel poolel T�nap�eval piirnevad ps�hholoogiaga anal��tiline vaimufilosoofia ja ps�hholoogiafilosoofia Teadusharudest piirnevad ps�hholoogiaga �helt poolt kultuuriteadused ja sotsiaalteadused teiselt poolt tunnetusteadus bioloogia eriti neuroteadus ja meditsiin eriti ps�hhiaatria
Nimetus "ps�hholoogia" p�rineb 15 sajandist
Ps�hholoogia definitsioonid
Ps�hholoogiale on antud palju erinevaid definitsioone Erinevused on tingitud osalt erinevatest arusaamadest ps�hholoogia meetoditest ja ainetest �ks erinevuste allikas tuleneb erinevatest arusaamadest selle kohta milles seisneb ps�hholoogia teaduslikkus osalt terminoloogia erinevustest N�iteks defineeritakse ps�hholoogiat m�nikord teadusena mis uurib loomade eesk�tt inimese k�itumist m�nikord lisatakse k�itumisele vaimsed protsessid Teisel juhul ei peeta vaimseid protsesse k�itumiseks sest erinevalt otseselt vaadeldavast v�lisest k�itumisest ning m��detavatest ja registreeritavatest siseprotsessidest vaadeldav k�itumine overt behaviour ei ole need otseselt vaadeldavad Laiemas m�ttes aga arvatakse k�itumise alla ka vaimsed protsessid kui mittevaadeldav k�itumine covert behaviour Definitsiooni s�nastus mis nimetab ps�hholoogia ainena k�itumist j�tab lahtiseks kas biheiviorismi kombel v�listatakse ps�hholoogiast vaimsete protsesside uurimine v�i arvatakse vaimsed protsessid k�itumise alla
Ps�hholoogia harud
Teoreetilisi harusid saab teatud m��ral eristada rakendusps�hholoogiast
�ldps�hholoogia k�sitleb normaalse t�iskasvanud inimese ps��hika eriti taju �ppimise emotsioonide ja motivatsiooni �ldisi seadusp�rasusi Selle k�rval on ps�hholoogial hulk harusid
Arengups�hholoogia uurib kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad arenevad ja muutuvad
Biops�hholoogia on spetsialiseerunud k�itumise ja ps��hika bioloogilistele alustele uurides laia valdkonda k�simusi mis on suunatud aju ja n�rvis�steemi funktsioneerimise selgitamisele
Diferentsiaalps�hholoogia uurib individuaalseid erip�rasid
Eksperimentaalps�hholoogia uurib maailma aistimist tajumist �ppimist ja sellest m�tlemist
Erips�hholoogia uurib erivajadustega inimeste ps��hika probleeme
Geštaltps�hholoogia on holistlik l�henemine ps�hholoogias mis r�hutab taju analoogmehhanisme
Isiksuseps�hholoogia uurib inimk�itumise ja ps��hika stabiilsust ja muutlikkust ajas ning inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi
Keskkonnaps�hholoogia k�sitleb suhteid inimeste ja neid �mbritseva keskkonna vahel
Kliiniline ps�hholoogia tegeleb ebanormaalse k�itumise uurimise diagnoosimise ja ravimisega
Kognitiivne ps�hholoogia p�hendub k�rgemate ps��hiliste protsesside sealhulgas m�tlemise keele m�lu �lesannete lahendamise teadmise loogilise j�reldamise hindamise ja otsuste vastuv�tmise anal��simisele
Kohtups�hholoogia keskendub �iguslikel k�simustel nagu vastutusv�imel hinnangu �igsuse s�ltuvusel mitmesugustest teguritest jne
Koolips�hholoogia k�sitleb �ppimisega kohanemist ja �pilastel esinevaid emotsionaalseid probleeme
Kriminaalps�hholoogia uurib kriminaalset k�itumist
Kultuurips�hholoogia on ps�hholoogia haru mis uurib ps��hika ja kultuuri omavahelisi vastastikku m�jutavaid seoseid
Kultuuridevaheline ps�hholoogia uurib inimese k�itumist ja ps��hilisi protsesse erinevates kultuurilistes oludes
K�itumisgeneetika ehk ps�hhogeneetika uurib p�rilikkuse ja keskkonna osa ps�hholoogiliste omaduste kujunemises
Liiklusps�hholoogia uurib ps�hholoogiliste protsesside ja liiklejate k�itumise vahelisi seoseid
Neurops�hholoogia tegeleb ps�hholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega
N�ustamisps�hholoogia keskendub hariduse sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele
Organisatsioonips�hholoogia ja t��stusps�hholoogia tegelevad ps�hholoogiaga t��kohal pidades silmas t�� tootlikkust t��tajate valikut t��ga rahulolu kuidas kohandada t��d ja masinaid inimestega jms
Pedagoogiline ps�hholoogia ehk haridusps�hholoogia k�sitleb �ppeprotsessi m�ju �pilastele intelligentsuse m�istmist ja arendamist paremate �ppimistehnikate loomist ning �pilase ja �petaja suhete m�istmist
Positiivne ps�hholoogia
Ps�hhopatoloogia uurib patoloogilisi seisundeid ja isiksuseomadusi
Ps�hhosemiootika uurib ps��hilisi protsesse kui m�rgiprotsesse ja rakendab semiootilist l�henemist ning semiootilisi mudeleid ps�hholoogias
Religioonips�hholoogia uurib kuidas religioon inimeses toimib
Sotsiaalps�hholoogia uurib inimeste suhtlemist seda kuidas kaasinimesed m�jutavad inimese m�tteid tundeid ja k�itmist
Spordips�hholoogia tegeleb k�simustega kuidas treeningu- ja v�istlustulemusi parandada reageerimiskiirust suurendada surnud punktist �le saada jms
Tarbijaps�hholoogia k�sitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami m�ju ostjate k�itumisele
Terviseps�hholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste ps�hholoogiliste ja f�sioloogiliste tegurite vahel
V�rdlev ps�hholoogia loomade ja inimeste arengut k�rvutades uurib ps��hika ja k�itumise kujunemist
Ajalugu
Vana-Kreekas tegelesid ps�hholoogiliste teemadega filosoofid sealhulgas Platon ja Aristoteles kellelt p�rineb teos "De anima" "Hingest" ja arstid Hippokrates t��tas v�lja nelja �petuse neljast temperamendit��bist sidudes seda erinevate kehamahlade �lekaaluga
Filosoofilises ps�hholoogias p��rati suurt t�helepanu "hinge v�imetele" 17 sajandil esitas Ren� Descartes �petuse kehast ja vaimust kui eri substantsidest Descartesi dualism Briti empirismi m�jul keskendus 18 ja 19 sajandi ps�hholoogia teadvuse ja selle sisude uurimisele enamasti assotsiatsiooni m�istest l�htudes assotsiatsioonips�hholoogia
Ps�hholoogia kui iseseisva kuigi filosoofia ja f�sioloogiaga seotud teadusharu "teadusliku ps�hholoogia" s�ndi seostatakse aastaga 1879 mil Wilhelm Wundt rajas Leipzigi �likoolis ps�hholoogiainstituudi ja ps�hholoogialaboratooriumi mille tegevus leidis j�rgijaid ka mujal Wundt uuris eksperimente ja introspektsiooni kasutades aistingute ja teadvuse algelemente nende kombineerumist ps��hilisteks liitstruktuurideks taju assotsiatsioonid m�lu ja nende f�sioloogilist alust Ps�hholoogia rajajate sekka arvatakse ka Gustav Fechner Hermann Helmholtz Hermann Ebbinghaus ja Georg M�ller
USA-s tekkis evolutsiooniteooria ja pragmatismi m�jul ps�hholoogia suund funktsionalism mis vaatles ps��hilisi v�imeid ja hoiakuid protsessidena ning adapteerumise vahenditena William James rajas ps�hholoogiainstituudi Harvardi �likoolis Oma raamatus "The Principles of Psychology" 1890 m��ratles ta ps�hholoogia teadusena vaimsest elust Esimeste USA ps�hholoogide seas olid ka John Dewey James Cattell ja Granville Stanley Hall Inglismaal t��tas samal ajal Francis Galton Uurima hakati ka individuaalseid erip�rasid arengups�hholoogiat loomaps�hholoogiat ja ps�hholoogia praktilisi rakendusi
20 sajandi alguses USA-s Ivan Pavlovi ja Edward L Thorndike'i t��de m�jul funktsionalismi vastustav ja tasapisi v�ljat�rjuv ps�hholoogiasuund biheiviorism mille juhtivad esindajad olid John B Watson ning hiljem Clark Leonard Hull ja B F Skinner Nad leidsid et piisavalt objektiivselt uurida ei saa mitte ps��hikat vaid k�itumist mis esineb reaktsioonina stiimulitele k�itumist saab otseselt ja s�stemaatiliselt vaadelda ning t�pselt suunata ennustada ja kontrollida Siseelu oli Skinneri jaoks must kast Katseid tehti suurelt jaolt loomadega sest neid sai panna inimesele vastuv�etamatutesse olukordadesse Uuriti eriti k�itumise �ppimist mis tingib v�i tugevdab stiimuli ja reaktsiooni seost Osutus et operantne tingimine sarrustuse abil v�imaldab juhtida �ppimist ning kujundada k�itumist ja emotsioone Biheiviorism j�i eriti USA ps�hholoogias domineerivaks 20 sajandi keskpaigani
Saksamaal tekkis geštaltps�hholoogia Max Wertheimer Wolfgang K�hler Kurt Koffka mis vastustas teadvuse ja k�itumise anal��si elementideks ning p��ras selle asemel t�helepanu tervikutele geštaltidele
1960 aasta paiku tekkis USA-s humanistlik ps�hholoogia Abraham Maslow Carl Rogers mis vastustas biheiviorismi ja ps�hhoanal��si ebainimlikke jooni
Uute suundadena ilmusid ka n�iteks fenomenoloogiline ps�hholoogia ja marksistlik ps�hholoogia
Mitteakadeemilise suunana tekkis 19 sajandi l�pus Sigmund Freudi ps�hhoanal��s mis k�sitles konflikte tekitavat tungide d�naamikat ja isiksuse loomust Kuigi Freudi l�htekoht oli funktsionalistlik p��ras ta erilist t�helepanu ps��hika mitteteadvuslikule osale mis on teadvustatud ps��hika alus Mitteteadvuse motiivid ja ihad mis on sageli seksuaalsed agressiivsed v�i muul moel sotsiaalselt vastuv�etamatud suunavad suurt osa inimese k�itumisest ning tekitavad vaimuhaigusi ja neurootilisi s�mptomeid Arusaamatu k�itumise ja kummaliste s�mptomite taga v�ivad olla varasest lapsep�lvest p�rit konfliktid Ps�hhoanal��tiline teraapia seadis eesm�rgiks mitteteadvuslike motiivide teadvusesse toomise
Ps�hhoanal��si ideed m�jutasid tugevasti ps�hholoogiat kasvatusteadust m�ningaid teisi teadusharusid ja kultuuri laiemalt
Freudi koolkonna m�jul kujunesid uued ps�hhoanal��si koolkonnad sealhulgas anal��tiline ps�hholoogia ja egops�hholoogia
1960ndatest saadik on laialt levinud ps�hholoogia suund kognitivism ja valdkond kognitiivne ps�hholoogia mille eelk�ijate seas olid Jerome Bruner Ulric Neisser ja Jean Piaget ja mille rajajate seas olid Kurt Lewin ja Edward Tolman mis muu hulgas hakkas uuesti uurima ka teadvust Osalt arvutustehnika m�jul hakati �ksikasjalikult modelleerima n�iteks t�helepanu m�lu ja �lesannete lahendamist
T�nap�eva ps�hholoogia on enamasti eklektiline ega pea kinni kindlast suunast
Vaata ka
Ps�hholoogia m�isteid
Ps�hholoogide loend
Ps�hholoog
Eesti Ps�hholoogide Liit EPL
Eesti Ps�hholoogia�li�pilaste �hendus EPS�
Viited
Kirjandus
Eesti keeles
Ps�hholoogia g�mnaasiumi�pik J�ri Uljas Thea Rumberg Tallinn Koolibri 2002 ISBN 9985013425
Teistes keeltes
Don Baucum Psychology 1999 Barron's Educational Series
Douglas Bernstein Louis A Penner Alison Clarke-Stewart Edward Roy Introducing Psychology Cengage Learning 9 tr�kk 2011
V�lislingid
Raamatukogundus librarianship on raamatukogude tegevus- ja ainevaldkond <ref>< ref>
Raamatukogundust ja raamatukogusid uurib raamatukoguteadus library science
Probleeme t�nap�eva raamatukogunduses
P�hilised k�simused millega tegeletakse t�nap�eva raamatukogunduses on j�rgmised
majanduslikud probleemid;
ruumiprobleemid;
raamatukoguhoidjate ja infot��tajate haridus;
kutseoskusn�uded;
raamatukogude personaliliigitus ja palgagrupid;
digitaalraamatukogu
Raamatukogunduse alane haridus
Raamatukogundust on Eestis v�imalik �ppida kahes k�rgkoolis rakenduslik k�rgharidus on v�imalik omandada Tartu �likooli Viljandi Kultuuriakadeemias ja akadeemiline k�rgharidus Tallinna �likoolis
Tartu �likooli Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse ja infoteaduse eriala valmistab ette laialdaste teadmistega raamatukogu- ja infot��tajaid kes on v�imelised t��tama eri t��pi raamatukogudes ja infoasutustes �ppekavad sisaldavad erialaaineid mis annavad teadmised ja oskused nii traditsiooniliseks kui kaasaegseks infot��ks teabe kogumine t��tlemine korraldamine ja k�ttesaadavaks tegemine nii tavakujul kui e-keskkonnas �ldained aitavad kaasa laiema humanitaar- ja sotsiaalteaduste alase hariduse omandamisele ning praktikad on �pitu j�releproovimiseks ja kinnituseks <ref>< ref> Ettevalmistamisel on magistri�pe
Tallinna �likooli infoteaduste eriala bakalaureuse �ppekava �ldeesm�rgid on
luua v�imalused baasteadmiste ja oskuste omandamiseks teabeteeninduse korraldamise ja juhtimise andmekogude koostamise ja kasutamise ning infootsingu alal;
toetada p�hiliste oskuste ja suutlikkuse kujunemist t��tamiseks erinevates dokumentaalse info kogudes raamatukogud arhiivid infotalitused muuseumid jne ning muudes infoteaduste alaseid teadmisi eeldavates valdkondades;
luua eeldused �pingute j�tkamiseks magistri�ppes<ref>< ref>
Tallinna �likoolis on v�imalik �ppida k�igil haridustasemetel bakalaureuse magistri- ja doktori�ppes
M�lemas koolis pakutakse kursusi erialaseks t�iendkoolituseks
Viited
Vaata ka
arhiiv ja arhiivindus
Raamatukoguteaduse m�isteid
Raamatukogu
Raamatukogude ajalugu
Infoteadus
Lasteraamatukogundus
Siin loetletakse eri riikide raha�hikuid esmalt nimetuse j�rgi ja allpool l�hendi j�rgi
A
Afgaani
Afganistan AFN
B
Baat
Tai THB
Balboa
Panama PAB
Birr
Etioopia ETB
Bolivar
Venezuela VEB
C
Cedi
Ghana GHC
Colon
Costa Rica CRC
El Salvador varem SVC praegu k�ibel USD
Kordoba
Nicaragua NIO
D
Dalasi
Gambia GMD
Denaar
Makedoonia MKD
Peetruse denaar ehk kirikutulumaks paavstitooli l��nikohuslastele
Vana-Rooma ja varajase keskaja t�htsaim h�bem�nt
Dinaar
Alžeeria DZD
Bahrein BHD
Iraak IQD
Jordaania JOD
Jugoslaavia YUM
Kuveit KWD
Liib�a LYD
Serbia CSD
Sudaan SDD endine
Tuneesia TND
Dirham
Maroko MAD
keskaegne araabia kaalu�hik ja h�bem�nt
Dirhem
Araabia �hendemiraadid AED
Dollar
Ameerika �hendriigid USD j�rgmine p�ev USN sama p�ev USS
Anguilla XCD
Austraalia AUD
Bahama BSD
Barbados BBD
Belau USD
Belize BZD
Bermuda BMD
Briti India ookeani ala USD
Briti Neitsisaared USD
Cooki saared NZD
Dominica XCD
Ecuador USD
Fidži FJD
Grenada XCD
Guyana GYD
Haiti USD
Heard ja McDonald AUD
Hongkong HKD
Jamaica JMD
J�ulusaar AUD
Kanada CAD
Kaimanisaared KYD
Kanada CAD
Kiribati AUD
Kookosesaared Keelingi saared AUD
Libeeria LRD
Marshalli Saared USD
Mikroneesia Liiduriigid USD
Montserrat XCD
Namiibia NAD
Nauru AUD
Norfolki saare ala AUD
Panama USD
Puerto Rico USD
P�hja-Mariaanid USD
Saalomoni saared SBD
Saint Kitts ja Nevis XCD
Saint Lucia XCD
Saint Vincent ja Grenadiinid XCD
Singapur SGP
Zimbabwe ZWD
Taiwan TWD
Tokelau NZD
Trinidad ja Tobago TTD
Turks ja Caicos USD
Tuvalu AUD
Uus-Meremaa NZD
USA Neitsisaared USD
Uus-Meremaa NZD
Tonga dollar ehk pa’anga TOP
�hendriikide hajasaared USD
Ameerika Riikide Konf�deratsiooni dollar
Omaaegne Mehhiko ja Hiina h�bem�nt
Dobra
S�o Tom� ja Pr�ncipe STD
Dong
Vietnam VND
Drahm
Kreeka varem GRD praegu k�ibel Euro
Vana-Kreeka h�bem�nt ja massi�hik
Dram
Armeenia ARD
E
ECU ingl European Currency Unit ek�� Euroopa endine raha�hik hiljem asendatud Euroga
Eskuudo
Roheneemesaared CVE
Ida-Timor varem TPE praegu k�ibel USD
Portugal varem PTE praegu k�ibel Euro
Euro Euroopa Liidu raha�hik Euroopa �hisraha
Andorra
Austria
Belize
Eesti
Guadeloupe
Hispaania
Holland
Iirimaa
Itaalia
Kreeka
Luksemburg
Martinique
Mayotte
Monaco
Prantsuse Guajaana
Prantsuse L�unaalad
Prantsusmaa
Portugal
P�ha Tool Vatikan
R�union
Saint Pierre ja Miquelon
Saksamaa
San Marino
Sloveenia
Soome
Kosovo
Montenegro
F
Floriin
Inglise m�nt kaks šillingit
Aruba AWG l�hend Afl
Holland varem kasutusel kulden n��d euro
Firenze 13-16 saj kuldm�nt
Forint
Ungari HUF
Frank l�h fr
Andorra FRF n��d kasutusel Euro
Belgia BEF n��d kasutusel Euro
Benin XOF
Brunei BND
Burkina Faso XOF
Burundi BIF
Cōte d'Ivoire XOF
Djibouti DJF
Ekvatoriaal-Guinea XAF
Guinea GNF
Guinea-Bissau XOF
Gabon XAF
Kamerun XAF
Kesk-Aafrika Vabariik XAF
Komoorid KMF
Kongo Vabariik XAF
Kongo DV CDF
Liechtenstein CHF
Luksemburg LUF
Mali XOF
Madagaskar MGF
Martinique FRF
Mayotte FRF
Monaco FRF
Niger XOF
Prantsusmaa FRF
Prantsuse Guajaana FRF
Prantsuse L�unaalad FRF
Prantsuse Pol�neesia XPF
R�union FRF
Rwanda RWF
Saint Pierre ja Miquelon FRF
Senegal XOF
Togo XOF
Tšaad XAF
Šveits CHF
F��niks
G
Grivna
Ukraina UAH
Vana-Vene kaalu- raha- ja arvestus�hik
Guarani
Paraguay PYG
Gurd gourde
Haiti HTG
J
Jeen
Jaapan IPY
Korea raha�hik 1945 aastani
Taiwani jeen endine raha�hik
J�aan Renminbi
Hiina CNY
K
Ketsaal Quetzal
Guatemala GTQ
Kina
Paapua Uus-Guinea PGK
Kipp
Laos LAK
Kjatt
Myanmar Birma MMK
Kroitser
Kroon
Eesti EEK n��d kasutusel Euro
F��ri saared DKK
Gr��nimaa DKK
Island ISK
Norra NOK
Rootsi SEK
Saksamaa kullast 10-margase paralleelnimetus
Slovakkia SKK praegu k�ibel EURO
Svalbard ja Jan Mayen NOK
Taani DKK
Tšehhi CZK
Kross
Kruseiro
Brasiilia varem kasutusel Kruseiro praegu k�ibel riaal BRL
Kulden
Aruba floriin ekslikult kulden AWG
Holland varem NLGm praegu k�ibel Euro
Hollandi Antillid ANG
Suriname varem kulden praegu k�ibel SRG
Kuna
Horvaatia HRK
Kvatša
Malawi MWK
Sambia ZMW
Kwanza
Angola AOK
L
Lari
Gruusia GEL
Latt
L�ti LVL
Leev varem lev
Bulgaaria BGN BGL
Leone
Sierra Leone SLL
Lekk
Albaania ALL
Lempira
Honduras HNL
Leu
Rumeenia ROL
Moldova MDL
Liir
Itaalia varem ITL praegu EURO
Malta MTL
P�ha Tool Vatikan varem ITL praegu EURO
San Marino ITL
T�rgi TRL
Lilangeni
Svaasimaa SZL
Litt
Leedu LTL
Loti
Lesotho LSL
M
Manat
Aserbaidžaan AZS
T�rkmenistan TMS
Mark
Eesti endine mark
Saksamaa endine DEM n��d k�ibel euro
Soome endine FIM n��d k�ibel euro
Bosnia Hertsegoviina BAM
Metikal
Mosambiik MZM
N
Nael
Egiptus EGP
Falklandi saared Malviini FKP
Gibraltar GIP
Iirimaa varem kasutusel IEP praegu k�ibel EURO
K�pros CYP praegu k�ibel EURO
Lewesi nael
Liibanon LBP
L�una-Sudaan SSP
Saint Helena SHP
Sudaan SDP
S��ria SYP
Naelsterling
Suurbritannia GBP
Naira
Nigeeria NGR
Nakfa
Eritrea ERN
Ngultrum
Bhutan BTN
Nogaata
Araabia h�bem�nt
vanavene raha�hik
O
Obool
Joonia obool
Ouguija
Mauritaania MRO
P
Pataaka
Macao Aomen MOP
Peeso
Argentina ARS
Dominikaani Vabariik DOP
Filipiinid PHP
Colombia COP
Guinea-Bissau varem GWP praegu k�ibel XOF
Kuuba CUP
Mehhiko MXP
Tšiili CHP
Uruguay UYP
Peng�
Ungari endine raha�hik
Penn
Eesti penn
Peseeta
Andorra varem ADP praegu k�ibel euro
Hispaania varem ESP praegu k�ibel euro
Piaster
Pula
Botswana BWP
R
Rand
L�una-Aafrika Vabariik ZAR
Reaal
Brasiilia BRL
Hispaania ja Portugali h�be- ja vaskm�nt
Madalmaade h�be- ja kuldm�nt
Riaal
Iraan IRR
Omaan OMR
Katar QAR
Jeemen YER
Saudi Araabia SAR
Riel
Kambodža KHR
Riigitaaler
Ringgit
Malaisia MYR
Rubla
Venemaa RUR v�i RUB
Kerenski rubla
Valgevene BLR BYR
Ruupia
India INR
Indoneesia IDR
Maldiivid MVR
Mauritius MUR
Nepal NPR
Pakistan PKR
Seišellid SCR
Sri Lanka LKR
S
Seekel
Iisrael ISS
Ees-Aasia maade vanaaja massi�hik hiljem raha�hik ja m�nt
Sukre
Ecuador varem ECS praegu k�ibel USD
Soll
Peruu PEN
Somm
K�rg�zstan KGS
Usbekistan UZS
Somoni
Tadžikistan TJS
Š
Šilling
Austria endine ATS n��d k�ibel euro
Kenya KES
Somaalia SOS
Tansaania TZS
Uganda UGX
Suurbritannia raha�hik aastani 1971
Z
Zlott
Poola PLN
T
Taaler
suur h�bem�nt paljudes riikides
Vana Taiwani dollar
Taka
Bangladesh BDT
Tala
Samoa Samoa WST
Talent antiikaegne kaalu- ja raha�hik
Tenge
Kasahstan KZT
Tolar
Sloveenia endine SIT n��d k�ibel euro
Tšervoonets
v�lismaiste kuldm�ntide �ldnimetus Venemaal Peeter I valitsemisajani
enne rubla kehtinud raha�hik 10 rubla
Tugrik
Mongoolia MNT
k�nekeele v�ga v�ikse v��rtusega raha�hik
Tukat
kuldraha paljudes riikides
V
Valuuta Raha�hik ja vastava riigi rahas�steem ehk v�lisraha
Vana Taiwani dollar
Veering
veerand marka
Vonn won
L�una-Korea KRW
P�hja-Korea KPW

��r
Loend l�hendite j�rgi
A
ADP Andorra peseeta
AED Araabia �hendemiraatide dirhem
AFA Afganistani afgaani
ALL Albaania lekk
ANG Hollandi Antillide kulden
AOK Angoola kwanza
ARA Argentiina austral
ATS Austria šilling
AUD Austraalia dollar
AWG Aruba guilder
B
BBD Barbadose dollar
BDT Bangladeshi taka
BEF Belgia frank
BGL Bulgaaria leev
BHD Bahreini dinaar
BIF Burundi frank
BMD Bermuda dollar
BND Brunei dollar
BOB Boliivia peeso
BRC Brasiilia kruseiro
BSD Bahama dollar
BTN Bhutani ngultrum
BUK Birma kjatt
BZD Beliisi dollar
BWP Botswana pula
C
CAD Kanada dollar
CHF šveitsi frank
CLP Tšiili peeso
CNY Hiina juaan yuan renminbi
COP Kolumbia peeso
CRC Costa Rica colon
CSK TSLV kroon koruna
CUP Kuuba peeso
CVE Cabo Verde eskuudo
CYP K�prose nael
D
DEM Saksa mark
DJF Djibouti frank
DKK Taani kroon
DOP Dominikaani peeso
DZD Alžeeria sinaar
E
ECS Ekuadori sukre
ECU ek��
EEK Eesti kroon
EGP Egiptuse nael
ESP Hispaania peseeta
ETB Etioopia birr
F
FIM Soome mark
FJD Fidži dollar
FKP Falklandi saarte nael
FRF Prantsuse frank
G
GBP Suurbritannia naelsterling
GHC Ghana sedi
GIP Gibraltari nael
GMD Gambia dalasi
GNS Guinea syli
GRD Kreeka drahm
GTQ Guatemala ketsaal quetzal
GWP Guinea-Bissau peeso
GYD Guyana dollar
H
HKD Hongkongi dollar
HNL Hondurase lempira
HUF Ungari forint
HTG Haiti gurd gourde
I
IDR Indoneesia ruupia
IEP Iiri nael
ILS Iisraeli seekel
INR India ruupia
IRR Iraani riaal
IQD Iraagi dinaar
ISK Islandi kroon
ITL Itaalia liir
J
JMD Jamaika dollar
JOD Jordaania dinaar
JPY Jaapani jeen yen
K
KPW P�hja-Korea vonn won
KHR Kambuchea riaal
KES Keenia šilling
KMF Komooride frank
KRW L�una-Korea vonn
KWD Kuveidi dinaar
KYD Kaimani saarte dollar
L
LAK Laose kip
LBP Liibanoni nael
LKR Sri Lanka ruupia
LRD Libeeria dollar
LSL Lesoto loti
LUF Luksemburgi frank
LYD Liib�a dinaar
M
MAD Maroko dirhem
MGF Malgassi frank
MNT Mongoolia tugrik
MOP Macau pataca
MRO Mauretaania ouguiya
MTL Malta liir
MUR Mauritiuse ruupia
MVR Malediivide rufiyaa
MZM Mosambiigi metical
MWK Malaavi kvatša kwacha
MXP Mehhiko peeso
MYR Malaisia ringgit
N
NGN Nigeeria naira
NIC Nicaragua kordoba
NLG Hollandi kulden
NOK Norra kroon
NPR Nepaali ruupia
NZD Uus-Meremaa dollar
O
OMR Omaani riaal
P
PAB Panama balboa
PGK Paapua Uus-Guinea kina
PEI Peruu inti
PHP Filipiinide peeso
PKR Pakistani ruupia
PLZ Poola zlott
PTE Portugali eskuudo
PYG Paraguay guaranii
Q
QAR Qatari riaal
R
RWF Ruanda frank
ROL Rumeenia lei
S
SAR Saudi-Araabia riaal
SBD Saalomoni saarte dollar
SCR Seišelli ruupia
SDP Sudaani nael
SEK Rootsi kroon
SGD Singapuri dollar
SHP Saint Helena nael
SIT Sloveenia tolar
SLL Sierra Leone leone
STD Sao Tome ja Principe dobra
SOS Somaalia šilling
SRG Suriname kulden
SSP L�una-Sudaani nael
SZL Svaasimaa lilangeni
SUR NSVL rubla
SVC Salvadori colon
SYP S��ria nael
Z
ZAR LAV rand
ZRZ Sairi zaire
ZMK Sambia kvatša kwacha
ZWD Zimbabwe dollar
T
TJS Tadžikistani somoni
THB Tai baht
TND Tuneesia dinaar
TOP Tonga pa'anga
TPE Timori eskuudo
TRL T�rgi liir
TZS Tansaania šilling
TTD Trinidadi ja Tobago dollar
TWD Taivani uus dollar
U
UGS Uganda šilling
USD USA dollar
UYP Uruguai peeso
V
VEB Venezuela bolivar
VND Vietnami dong
VUV Vanuatu vatu
W
WST L��ne-Samoa tala
X
XAF Kesk-Aafrika frank
XAU Kuld
XAG H�be
XBA EURCO
XBB EMU-6
XBC EUA-9
XBD EUA-17
XCD Ida-Kariibi dollar
XOF Mali frank
XOF CFA frank BCEAO
XPF CFP frank
Y
YDD Jeemeni dinaar
YER Jeemeni-Araabia riaal
YUD Jugoslaavia dinaar
Artikkel Rahvad ja h�imud sisaldab maailma rahvaste h�imude ja muude etniliste r�hmade mittet�ielikku nimistut algul t�hestiku j�rjekorras ja seej�rel geograafiliste piirkondade kaupa
Vaata ka Maailma rahvaste mitmekeelne loend
<hr aligncenter size4 width75%> A B D E F G H I J K L M N O P R S Š Z Ž T U V W � � � � X<hr aligncenter size4 width75%> Euroopa Vahemeremaad ja Hommikumaad Siber ja Sise-Aasia Ida-Aasia Kagu-Aasia L�una-Aasia Austraalia ja Okeaania Must Aafrika P�hja-Ameerika L�una-Ameerika
<hr aligncenter size4 width75%>
A
Aafrika p�gmeed ababdad abasiinid abhaasid adžaarid ad�geed afrikandrid buurid agulid aimarad ainud akad akied alakid albaanlased †alemannid aleuudid alžeerlased altailased ambelaud ambod ambulased ameeriklased amharid ammonlased andorralased †anglid †anglosaksid antaifasid antaimorod apatšid araablased arakanid arapahod aravakid armeenlased asanded aserid ass��rlased asteegid Aškenazi juudid attakordid austerlased austraallased †avaarid Euraasia avaarid Kaukaasia
B
bab�loonlased bahnarid bakad balilased balkaarid bamileked bantud baskid baškiirid †bataavid batvad beduiinid belglased belutšid bengalid berberid betsimisarakad bhilid biatid bihaarid †boilased bosnialased brasiillased bretoonid bruud budehid bugid bulgaarlased bulod burjaadid burud bušmanid
D
†daaklased dakootad ja lakootad dargid dominikaanlased džaggad džehhid
E
edomlased eenetsid eestlased v�liseestlased egbad ersad eved eveenid evengid
F
flaamid foiniiklased fonid friisid fulbed furid f��rlased
G
gagauusid giod goahirod gondid grusiinid guantšid gudžaratid
H
haidad handid hazarad hausad †hellenid †heruskid hesaarid hiinlased hanid hindud hindustanlased hispaanlased hollandlased hood horvaadid hotentotid hreed hueid dunganid hutud †h�ksoslased
I
ibanid ibod †idagoodid †idumealased iirlased iisraellased ikid †ill��rlased ilokod ingerisoomlased inglased ingušid inuitid islandlased †insuberid isurid itaallased itelmeenid
J
jaapanlased jaavalased jaganid jagnoobid jakuudid jaod †jatvingid jorubad jukagiirid juudid
K
†kaldealased -kalm�kid †kamassid kansad karaiimid karakalpakid karatšaid karjalased †kartaagolased †kasaarid kasahhid kasakad kašuubid katalaanid katud †kavaarid kavetid ketid ketšuad khmeerid kikujud kirgiisid kisid kohod Koiva liivlased komid koptid korealased korjakid korkud kornid korsiklased kosad kpelled kreeklased kreevinid krimmitatarlased kr�ngid kuad kuid kum�kid kungid kurdid †kurelased kuubalased k�mrid
L
ladiinid †langobardid laod lazid latgalid latgalid t�nap�ev laved leedulased †leivud lesgid liibanonlased liid liivlased luod †lutsid l�tlased
M
maiad makedoonlased malagassid malailased maltalased mandanid mandžud mansid maoorid marathid marid masaid megrelid mehhiklased †merjalased †meštšeralased metsaneenetsid mnongid mokšad monegaskid mongolid monid montenegrolased tšernogoorlased mordvalased morod mustlased romad m�gijuudid m�nksid
N
nahuad nanaid neenetsid nepallased nganassaanid ngekid nivhid njah��nid njamveesid njandžad nogaid †norid norralased nuubialased
O
oid oiraadid oriad oromod orotšid oseidžid osseedid ovambod
P
paapuad pakohid †paleoeskimod pandžabid pearid †pelasgid peruulased †petšeneegid phuongid †piktid †polaabid †polovetsid pomoorid ponkad poolakad prantslased †preislased puertoriikolased puštud p�rslased p�gmeed
R
radžastanlased rapanuid rootslased ruandad rumeenlased rundid russiinid rutulid
S
saamid sakslased samoalased samojeedid samred saoutšid sardid sedangid †seelid Sefaradi juudid †semgalid serblased setud silotid sindhid singalid skotid †sk��did slaavlased slovakid sloveenid somaalid somraid soomlased sothod sorbid sreed stiengid suahiilid suaavid suitid †sumerid suud suulud svaasid svanid s�lkupid s��rlased
Š
šoorid šotlased šugnid šveitslased
Z
zazad
Ž
žemaidid
T
taanlased taid tailased tainod tamilid tampuanid taoid tatarlased theed tiibetlased tlingitid tongalased tšehhid tšengid tšerkessid tšetšeenid tšraud tšuangid tšuvašid tuareegid tubad tulud tutsid tvaad t�valased t�rklased t�rkmeenid †t��ringid
U
udehed udmurdid uiguurid ukrainlased †umbrid ungarlased
V
vadjalased vahhid vajuud valgevenelased valloonid †vandaalid †vazimbad venelased vepslased vietnamlased †vilistid volgasakslased volofid †v�ndlased v�rukesed †V�ina liivlased
W




X
xueyantuo<nowiki>'d< nowiki>
<hr aligncenter size4 width75%>
Euroopa rahvad
Aškenazi juudid †idagoodid †langobardid mustlased romad
P�hja-Euroopa
eestlased f��rlased †idumealased ingerisoomlased islandlased isurid karjalased †Koiva liivlased
- komid †kreevinid †kurelased latgalid latgalid t�nap�ev †leivud liivlased †lutsid l�tlased neenetsid norralased pomoorid rootslased saamid †seelid †semgalid setud soomlased suitid taanlased vadjalased vepslased †v�ndlased v�rukesed †V�ina liivlased
Volga-Uurali alad
baškiirid ersad kalm�kid kasakad marid †merjalased mokšad slaavlased tatarlased tšuvašid udmurdid venelased volgasakslased
Vahe-Euroopa
†daaklased gagauusid †jatvingid karaiimid kašuubid krimmitatarlased †kurelased leedulased l�tlased †petšeneegid †polovetsid poolakad †preislased rumeenlased russiinid †sarmaadid †seelid †semgalid †sk��did slaavlased slovakid †žemaidid ukrainlased ungarlased valgevenelased
Kagu-Euroopa
bosnialased bulgaarlased horvaadid makedoonlased montenegrolased tšernogoorlased serblased slaavlased
L��ne- ja Kesk-Euroopa
†alemannid andorralased †anglid †anglosaksid austerlased baskid belglased †boilased bretoonid flaamid friisid †heruskid hollandlased iirlased inglased kornid k�mrid m�nksid †norid †piktid †polaabid prantslased sakslased slaavlased sloveenid sorbid šotlased šveitslased tšehhid †t��ringid valloonid
<hr aligncenter size4 width75%>
Vahemeremaade-Hommikumaade rahvad
†hellenid Sefaradi juudid †vandaalid
L�una-Euroopa
albaanlased hispaanlased †ill��rlased itaallased katalaanid korsiklased kreeklased maltalased monegaskid †pelasgid sardid †umbrid
P�hja-Aafrika
ababdad alžeerlased berberid †kartaagolased ? koptid nuubialased oromod suaavid tuareegid
V�ike-Aasia ja Kaukaasia
abasiinid abhaasid adžaarid ad�geed agulid armeenlased aserid avaarid balkaarid †foiniiklased grusiinid ingušid kurdid lazid kum�kid lesgid megrelid m�gijuudid nogaid osseedid rutulid svanid zazad tšetšeenid t�rklased
Edela-Aasia
†ammonlased araablased ass��rlased beduiinid belutšid †edomlased juudid sealhulgas iisraellased †kaldealased kurdid liibanonlased p�rslased †sumerid s��rlased
Kesk-Aasia
Buhhaara juudid hazarad jagnoobid karakalpakid kirgiisid puštud šugnid tadžikid t�rkmeenid usbekid vahhid
<hr aligncenter size4 width75%>
Siberi ja Sise-Aasia rahvad
altailased burjaadid eenetsid eveenid evengid handid itelmeenid jukagiirid – †kamassid kasahhid ketid kirgiisid korjakid mansid metsaneenetsid mongolid neenetsid nganassaanid oiraadid samojeedid s�lkupid šoorid tiibetlased tubad t�valased uiguurid †xueyantuo<nowiki>'d< nowiki>
<hr aligncenter size4 width75%>
Ida-Aasia rahvad
ainud avad blangid eskimod hiinlased hanid hueid dunganid huud jaapanlased korealased liid mandžud nanaid nivhid orotšid †paleoeskimod tšuangid
<hr aligncenter size4 width75%>
Kagu-Aasia rahvad
alakid ambelaud arakanid bahnarid biatid bitid bruud budehid bulod burud danaud džehhid halangid hreed ilokod jaavalased katud kavetid khangid khmeerid kohod kr�ngid kuad kuid laod laved malailased mnongid monid morod ngekid njah��nid oid pakohid pearid phuongid samred saoutšid sedangid somraid sreed stiengid suoid suud taid tailased tampuanid taoid theed tšengid tšraud vietnamlased
<hr aligncenter size4 width75%>
L�una-Aasia rahvad
belutšid bengalid bhilid gudžaratid hindud hood gondid khasid marathid korkud oriad radžastanlased silotid singalid tamilid telugud
<hr aligncenter size4 width75%>
Austraalia ja Okeaania rahvad
ambulased austraallased maoorid paapuad samoalased tongalased
<hr aligncenter size4 width75%>
Musta Aafrika rahvad
Aafrika p�gmeed bantud
Saheli-Sudaani rahvad
fulbed
Ida-Aafrika
akied batvad hutud masaid njamveesid njandžad ruandad rundid tutsid
L�una-Aafrika
afrikandrid buurid bušmanid kungid malagassid svaasid †vazimbad
<hr aligncenter size4 width75%>
L��ne-Aafrika
fonid jorubad sealhulgas egbad
P�hja-Ameerika rahvad
Arktika
aleuudid eskimod gr��nlased inuitid †paleoeskimod
Anglo-Ameerika
ameeriklased apatšid dakootad ja lakootad haidad kansad mandanid oseidžid ponkad tlingitid
Kesk-Ameerika
maiad mehhiklased nahuad
Kariibia
dominikaanlased kuubalased puertoriikolased tainod
<hr aligncenter size4 width75%>
L�una-Ameerika rahvad
aimarad aravakid brasiillased jaganid ketšuad peruulased vajuud goahirod waricacad
Rahvakultuur on �hele rahvale omane traditsiooniline kultuur
Kitsamas t�henduses koosneb rahvakultuur �ksnes antud rahvale omastest unikaalsetest ja p�listest kultuurielementidest
Laiemas t�henduses v�idakse rahvakultuuri all m�ista ka kogu rahva kultuuri kaasa arvatud kultuurilaenud ja -m�justused teistest kultuuridest mis koos ainuomaste kultuurielementidega moodustavadki unikaalse kogumi
Enamasti kasutatakse rahvakultuuri m�istet vahepealses t�henduses pidades eelk�ige silmas kultuurielementide traditsioonilisust ja pikaealisust
Vaata ka
Eesti rahvakultuur
rahvuskultuur
Raskekuulipilduja on kuulipilduja mis seisab kolmjalg- v�i ratasalusel ja tulistab enamasti vintp�ssikuulidega Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm
Viited
Raudtee saksa k Eisenbahn on r��basteega transpordis�steem inimeste veoks �histransport v�i kaubaveoks Raudtee on ehitatud rongide trammide ja muu r��bastranspordi liiklemiseks
Raudteeinfrastruktuur ehk raudteetaristu inglise k Rail infrastructure koosneb maat�kiga p�sivalt �hendatud r��basteede v�rgustikust ja nende juurde kuuluvatest rajatistest hooned raudteerajatised ning tehniliste s�steemide seadmetest
Raudteede liigitus
Raudteed liigitatakse vastavalt nende t�htsusele majanduses
Magistraalraudteed on t�htsad kogu rahvamajanduse seisukohalt Neil liikuvad rongid jagunevad kauba- ja reisirongideks Liiklus toimub kogu ��p�eva kestel S�idukiirus on harilikult kuni 150 km tunnis
Linnadevahelised raudteed �hendavad magistraalteedest eemal asetsevaid administratiiv- ja t��stuskeskusi Rongid on kergemad kui magistraalteedel kiirused umbes samad Liiklus toimub sageli ainult teatud kellaaegadel Kiirused on samad nagu magistraalraudteedel
Eraldi r�hma moodustavad raudteed mis �hendavad keskusi magistraalraudteega Liiklus on harv kiirused v�iksed esikohal on kaubavedu
Linnal�hi- ja v�i eeslinnaraudteed �hendavad eeslinnu kesklinnaga Rongid koostatakse harilikult mootor- ja j�relvaguneist Sageli moodustavad eeslinnaraudteed teatud osa magistraalraudteedest Kiirused on siin reisikeskmiselt 35–60 km tunnis kuid vahel ka kuni 110 km tunnis
Linnaraudteed jagunevad t�navaraudteedeks trammid ja linna kiirraudteedeks mis v�ivad olla allmaaraudteed metrood v�i �huraudteed Trammiliiklus toimub peamiselt linna piires ja keskmise kiirusega 13–20 km tunnis vahel ka 30–60 km tunnis Linna allmaaraudteel metrool on alati omad r��basteed Kuna allmaaraudtee ehitus on kallis ehitatakse neid ainult suurtes linnades kus trammiliinid ei suuda k�iki reisijaid teenindada
T��stusraudteed on ette n�htud ainult t��stuse teenindamiseks Nende hulka kuuluvad ka kaevandusraudteed T��stusraudteel on rongide kiirus v�ike
Raudteerajatised
Raudteerajatised on
sillad
viaduktid
estakaadid
tunnelid
tugiseinad
truubid
s�vendid
�lek�igu- ja �les�idukohad
oote- ja
laadimisplatvormid
teekaitseobjektid jpm
Tee t�htsamad osad on muldkeha ja pealisehitised
Pealisehitised
Pealisehitised on
r��pad p��rmed liiprid vt r��bastee ja
ballast
Kasutusel on mitme r��pmelaiusega r��basteid Standardr��pmelise normaal- raudtee r��baste vahekaugus on 1435 mm Eestis oli kasutusel 1941–1945 Alla 1435 mm r��pmelaiusega raudteed nimetatakse kitsar��pmeliseks Eestis on kasutusel valdavalt 750 mm sellest laiemat aga laiar��pmeliseks Eestis on kasutusel 1520 mm ja 1524 mm
Tehnilised seadmed
Tehnilised seadmed on kontaktv�rgud turvangu- side- valgustus- ja energiaseadmed ning tehnorajatised Tehniliste seadmete hulka kuuluvad p��rmete juhtimisseadmed semaforid foorid t�kkepuud elektriv�rgud sides�steemid automaatsed pidurduss�steemid jms
Ajalugu
Puitr��bastega kaevandus- ja tehaseteid ehitati juba 15 sajandil
Esimene �ldkasutatav auruveduriga raudtee avati Suurbritannias 1825 aastal See oli 435 km pikk ja kulges Stocktonist Darlingtoni
Esimene elektrifitseeritud elekterveoga raudtee avati 1895 aastal
Maailma pikim 2298 km kiirraudtee<nowiki>liin< nowiki> avati 26 detsembril 2012 Hiinas Pekingi ja Guangzhou vahel
Eesti
Eestis hakati raudteed ehitama 1868 aastal Esimesena 1870 aastal valmis Paldiski–Tallinna–Tosno liin
J�rgmisena 1876 aastal avati Tapa–Tartu raudtee 1889 valmis Valga–Pihkva liin
Raudteelaste v�lja�petamiseks asutati
Tallinnas 1880 aastal Raudtee Tehnikakool T�nap�eval korraldab ametialast koolitust Tallinna Transpordikool
Raudteev�rgustikud maailmas
T�nap�eval on 1435 mm r��pmelaiusega 65% maailma raudteev�rgust enamik Euroopa P�hja-Ameerika Hiina L�his-Ida riike Erandid on Iirimaa 1600 mm Hispaania ja Portugal 1676 mm
Eestis ja kogu endise NSV Liidu alal ning Mongoolias on r��pmelaius sirgel teel�igul 1520 mm mis tuleneb endise Vene impeeriumi alal kasutatud 5-jalasest 1524 mm r��pmelaiusest 11% maailma raudteev�rgust Soomes olev 1524 mm r��pmelaiusega raudtee on samuti Vene impeeriumi p�rand
15% maailma raudteev�rgust kasutab kitsar��pmelist raudteed enamasti r��pmelaiusega 1000 v�i 1067 mm
Hooned
Raudtee juurde kuulub mitmesuguseid hooneid
reisiteenindusehitised
raudteejaamade juures on jaamahooned
tualett
pagasikuur
�les�idukorraldaja hoone
p��rmeposti ruum
elamud
j��kelder olid kasutusel elektriliste k�lmutusseadmete eelsel ajal
Raudteeliiklus
Raudteedel kui transpordis�steemis veetakse reisijaid ja kaupu Ronge ja vedusid haldavad tavaliselt operaatorfirmad
Raudteeliiklus raudteeliinidel v�ib toimuda riigisiseselt v�i rahvusvaheliselt
Rongiliinid
Raudteeveerem
Raudteeveoks kasutatakse j�uallikaga veeremit – vedurid auru- diisel- ja elektrivedurid elektrirongid ja diiselrongid ning j�uallikata veeremit – vaguneid reisi- ja kaubavagunid Lisaks eriveeremid – dresiinid lumesahad lumekoristus- ja teeremondimasinad raudteekraanad jms
Ohutus
Meldepunktid
Meldepunkt jaotab raudteeliini jaamavahedeks v�i jaamavahe automaatblokeeringu blokkpiirkondadeks Blokkpiirkondi piiravate fooride n�idud muutuvad automaatselt ja edastavad liikuvatele rongidele vastavaid signaale olenevalt sellest kas foori n�idu taga asuv blokkpiirkond on veeremist vaba v�i veeremiga h�ivatud
Kaitseumbteed
Kaitseumbteed on kaitsep��rangust hargnev umbtee raudteeharu millele suunatakse iseenesest liikuma hakanud v�i juhtimise kaotanud veerem
P��deumbtee
Umbtee raudteejaama sisses�idu p��rme ees mis on ette n�htud langul liikuva ja juhtimise kaotanud veeremi peatamiseks
Kaitsev��nd
Kaitsev��nd on v��nd raudtee kaitseks korrashoiu ja h�ireteta liikluse tagamiseks ning raudteelt keskkonnale l�htuvate kahjulike m�jude v�hendamiseks Linnades ja asulates on v��ndi laius 30 meetrit v�ljaspool linnu ja asulaid 50 meetrit ��rmise r��pme teljest
Seadlusandlus
Vaata ka
raudteetransport
raudteejaam
raudteesild
Eesti Raudtee
hoburaudtee
Viited
Kirjandus
Kui ehitati esimene raudtee Kaja 15 m�rts 1935 nr 63 lk 7
Gussarova Veera Sada aastat Eesti raudteed Tallinn Eesti Raamat 1970
Eesti Raudteed 130 aastat koostanud Aleksander Salmin Tallinn Eesti Raudtee 2000
V�lislingid
Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Reklaam on turunduses kasutatav kommunikatsiooniv�te toodetele vahendatud t�helepanu p��ramise kaudu tarbijate manipuleerimiseks Reklaam on turunduse t�htsaimaid vahendeid Reklaami eesm�rk on teavitada tarbijat meedia kaudu toodetest teenustest v�i ideedest ning �htlasi muuta inimeste suhtumist teadlikkust ja v�i tarbimisharjumusi
Reklaame liigitatakse
auditooriumi j�rgi l�pptarbijale v�i organisatsioonile
tellijate j�rgi tootjad edasim��jad v�i mittetulundus�hingud samuti �hisreklaam
meediakanalite j�rgi ajalehed teatmikud otsepostitus v�lireklaam m��gikoha reklaam pakendireklaam massimeedia reklaamkingitused sealhulgas internet
objektide j�rgi kauba reklaam ja ettev�tte reklaam ideereklaam �ksikisiku reklaam
mastaapide j�rgi kohalik �leriigiline v�i rahvusvaheline
teema v�i valdkonna j�rgi alkoholireklaam tubakareklaam poliitiline reklaam
Mitmetele reklaami alaliikidele nt alkoholi- ja tubakareklaam samuti poliitiline reklaam on paljud riigid kehtestanud erilised piirangud N�iteks ei lubata poliitilist v�lireklaami vahetult enne valimisi alkoholireklaami noortev�ljaannetes jne
M�isteid
Logo
Alateadvusreklaam
Korporatiivne identiteet
Reklaamikampaania
Kaubam�rk
Valgusreklaam
Varjatud reklaam
WAP-reklaam
Vaata ka
Kalle Lasn
Harry Egipt
V�lislingid
Religioon on uskumuste normide tavade ja institutsioonide s�steem mille keskmes on jumalikeks p�hadeks ja v�i �leloomulikeks peetavad j�ud ning inimese ja k�iksuse suhteid reguleerivad p�hilised v��rtused Religioonile kasutusel on ka mitmet�henduslikud s�non��mid usund ja usk on antud palju definitsioone enamasti on nad seotud selle usundiga mida defineerija ise eelistab Eesti keelses akadeemilises kirjanduses on s�na usund �ha enam v�lja t�rjunud s�na religioon nii �ppekavade kui ka uurimist��de pealkirjades
S�na "religioon" p�rineb ladina keelest Termin on tulnud s�nast religio v�i ka religare mille et�moloogiat on erinevalt t�lgendatud �heks v�imalikuks t�lgenduseks on taassidumine
Oletatakse et religioon tekkis kiviajal v�i et religioon on sama vana kui inimkond Kirjalike allikate puudumisel v�i nende k�rval v�ib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali sealhulgas n�iteks matusekommete hauapanuste p�hjal samuti v�rdleva m�toloogia ja keeleteaduse abil Pole teada �htki rahvast v�i kultuuri kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi
Religioon on lahutamatult seotud kultuuri arengu ja ajalooga Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse teaduse meditsiini filosoofia ajaarvamise kunsti kirjanduse muusika jpm valdkondadega Paljud maailma suurimad ehitised on rajatud religioossel otstarbel sakraalehitised templid p�ramiidid
Religioon v�ib anda j�rgijaile kindla maailmavaate elu m�tte juhised �igeks tegutsemiseks ja suhtlemiseks t�e surma saatuse tuleviku maailma alguse ning l�pu k�simustes jms
P�rast renessanssi on religiooni t�htsus ja t�hendus l��nemaailmas langenud 18 sajandi ratsionalism v�hendas religiooni t�htsust veelgi Teaduslikud meetodid ja avastused j�tsid �ha v�hem ruumi religioossele maailmapildile 20 sajandil v�henes religioonide t�htsus eriti kommunistliku režiimiga maades kus religiooni p��ti v�lja t�rjuda Samal ajal t�usid l��nemaailmas jm esile mitmesugused uued usulised liikumised New Age jm Religioon on v�ga oluline Indias Indoneesias paljudes Aafrika maades ning mitmetes katoliiklikes maades
Religioonide uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus samuti kultuuriantropoloogia religiooniantropoloogia etnoloogia folkloristika
S�na "religioon" ajalugu
S�na "religioon" p�rineb ladina s�nast religio rĕlĭgĭo mille p�hit�hendused klassikalises ladina keeles olid jumalakartus ja vagadus
Religioon ja teadus
Teaduse varajases arenguj�rgus olid religioon filosoofia ja loodusteadused s�nkretistlikult p�imunud Teadusliku maailmapildi ja teadusliku meetodi areng t�i kaasa vastuolud religioossete �petustega T�nap�eval on t�heldatav usulise ja teadusliku maailmavaate teatav leppimine ja l�imumine kuid on ka fundamentalistlikke usulisi liikumisi kes eitavad n�iteks evolutsiooniteooriat Levinum on siiski seisukoht et religioon p��ab anda vastuseid nendele k�simustele inimese ja universumi suhtest millele teadus ei suuda vastata M�ned m�tlejad on p��dnud religiooni m�isteid �hendada f��sika uusimate uurimissuundadega nii on s�ndinud niinimetatud kvantm�stika Suure Paugu seostamine loomisaktiga Jumala k�sitlemine varjatud aine v�i energiana jms
Religioon ja m�tlemine
Religiooni ja m�tlemist on n�htud teineteisele vastandlikuna ning m�tlemist on peetud religioosset tunnet r�vetavaks ja moonutavaks ning religiooni oma olemuselt m�tlemisest s�ltumatuks Hegeli j�rgi see ei saa nii olla sest just m�tlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane Religiooni puhul v�ib m�tlemine esineda madalamas mittem�istelises mittefilosoofilises vormis "Filosoofiliste teaduste ents�klopeedia" � 2 Nii religiooni kui ka filosoofia ese on t�de kui Jumal samas � 1
M�isteid
ahinsa altar amulett animatism animism apoteoos askees astraalreligioon ateism austusobjekt avataara deism Delfi oraakel demiurg Deus otiosus dharma dhjaana dualism ebausk ekstaas emajumalanna eremiit haldjad hing ilmutus jumal Jumala nimi jumalad kaitsemaagia karma kirik kirikud klooster konfessioon kosmogoonia kuri kultus liturgia loodususund loomism��did maailmareligioon meditatsioon misjon monoteism munk m�tlus m�rter m�stika m�toloogia nunn n�id n�idus ohverdamine ordu palve pandeism panteism panteon Piibel pol�teism prohvet p�rimus p�hak religioonifilosoofia religioonips�hholoogia religioosne eetika reliikvia riitus saatus sallivus surnute �lest�usmine šamanism teism tempel teoloogia totemism usk uskumus usulahk usuline ekstremism usund usundi seitse dimensiooni uususund vaimulik v�gi �leloomulik �lest�usmine �rgusund
Vaata ka
religioonide loend
jumal
jumalate loend
ateism
teaduslik ateism
agnostitsism
usuteadus
usuline v�givald
Viited
''Siin on loetletud riigih�mne
Ad�gee Vabariigi h�mn
Afganistani h�mn
Albaania h�mn
Ameerika �hendriikide h�mn
Andorra h�mn
Angola h�mn
Antigua ja Barbuda h�mn
Argentina h�mn
Armeenia h�mn
Belgia h�mn
Bhutani h�mn
Bulgaaria h�mn
Burkina Faso h�mn
Burundi h�mn
Colombia h�mn
Costa Rica h�mn
Eesti h�mn
Ekvatoriaal-Guinea h�mn
Elevandiluuranniku h�mn
Gruusia h�mn
Guinea-Bissau h�mn
Hiina Rahvavabariigi h�mn
Hispaania h�mn
Horvaatia h�mn
Islandi h�mn
Jaapani h�mn
Kameruni h�mn
Kanada h�mn
Keenia h�mn
Kreeka h�mn
K�prose h�mn
Leedu h�mn
Lesotho h�mn
L�una-Korea h�mn
L�ti h�mn
Malawi h�mn
Mali h�mn
Montenegro h�mn
Nauru h�mn
Norra h�mn
Poola h�mn
Portugali h�mn
Prantsusmaa riigih�mn
Rootsi h�mn
Rumeenia h�mn
Rwanda h�mn
Saksa DV h�mn
Saksamaa h�mn
Sambia h�mn
Seišellide h�mn
Sloveenia h�mn
Soome h�mn
Suriname h�mn
Suurbritannia h�mn
Trinidadi ja Tobago h�mn
Ukraina h�mn
Ungari h�mn
Vanuatu h�mn
Venemaa h�mn
Ajaloolised riigih�mnid
Armeenia NSV h�mn
Montenegro Kuningriigi h�mn
N�ukogude Liidu h�mn
Valgevene Rahvavabariigi h�mn
Venemaa Keisririigi h�mn "Bože Tsarja hrani"
"Dideba zetsith kurtheuls" endine Gruusia h�mn
V�lislink
Riigipea on isik v�i isikute grupp kelle k�es on riigi poliitilises hierarhias k�rgeim positsioon
Riigipea on l�bi ajaloo olnud m��rava t�htsusega nii sisepoliitikas kui ka
rahvusvaheliste suhete kujundamisel Riikluse arenedes on riigipea absolutistlik v�im
j�rk-j�rgult kahanenud ning alates 18 sajandist Montesquieu
r��gitakse v�imude lahususest ja v�imu jagamisest erinevate institutsioonide vahel
selleks et riigiv�imu vaos hoida ning inim- ja kodaniku�iguseid tagada
Alates Niccol� Machiavelli poliitilise v�imu vormide k�sitlustest 16 sajandi alul hakati valitsemisvormidena eristama monarhistlikku ja vabariiklikku valitsemist Sellise eristuse aluseks oli k�rgeima riigiv�imu kuulumine �ksikisikust monarhile v�i kollektiivile T�nap�eval m�istetakse monarhia all riiki mille riigipea tuleneb p�rilikust teest v�i eluaegsusest vabariigi riigipea on aga valitud president
T�nap�eval on riigipea muutunud vaid oma maa ja rahvuse �htsuse kandjaks ning tsiviilteenistuse k�rgemaks ametiisikuks kelle v�imup�devus k�ll k�igub riigiti s�ltuvalt riigikorralduse t��bist ja riigi ajaloolis-kultuurilisest taustast kuid on demokraatia tingimustes alati piirangutega mis on kehtestatud p�hiseadustes
Absoluutne monarhia – monarhile kuulub kogu seadusandlik t�itev- ja kohtuv�im
Konstitutsiooniline monarhia – piiratud monarhia kus monarhi v�im on m��ratud konstitutsiooniga Seadusandlik v�im kuulub peamiselt parlamendile k�rgeim t�itevv�im valitsusele
Parlamentaarne monarhia – monarhile kuulub peamiselt vaid esindusfunktsioon Suurbritannias
Presidentaalne vabariik – riigipea on president kes on parlamendist s�ltumatu ja t�idab parlamendi k�rval seadusandlikku funktsiooni T�itevv�im on samuti parlamendist s�ltumatu ja president v�ib olla t�itevv�imu valitsuse juht
Parlamentaarne vabariik – riigipea on president kelle v�im on v�rdlemisi n�rk t�idab peamiselt esindusfunktsiooni valitsusjuht on peaminister Muuhulgas v�ib parlamendi p�devuses olla ka riigipea valimine
Vaata ka
Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel
Riigipeade loendid riigiti
V�lislingid
Ristk�lik on tasandiline nelinurk mille k�ik nurgad on t�isnurgad
Ristk�liku vastask�ljed on omavahel paralleelsed
Kui t�histada �he k�lje pikkus t�hega a ning selle k�rval asetsev k�lje pikkus t�hega b siis ristk�liku �mberm��t on arvutatav valemiga <math>P2 \cdot a+b< math>
ning ristk�liku pindala valemiga <math>Sa \cdot b< math>
Rummu on alevik Eestis Harju maakonna Vasalemma vallas Asub Keila-Haapsalu maantee ��res
Rummus on paekarj��r killustikutehas ja Murru vangla
Vaata ka
Paldiski–Padise tee
Viited
S�jandus on inimtegevuse valdkond mille eesm�rgiks on enda �hiskondlike ressursside ja territooriumi kaitse ning v�imaliku vaenlase ressursside ja valduste �le kontrolli saavutamine
Vaata ka
S�janduse m�isteid
S�jav�elaste loend
S�jateadus
Sajandid
Praegu on 21 sajand Eelmine sajand oli 20 sajand ja �le-eelmine oli 19 sajand
Nendes artiklites on loetletud aastatuhandete ja sajandite s�ndmused Artiklites �ksikute sajandite kohta on k�mnendite ja aastate nimekirjad
Eriliste ajaloos�ndmuste kohta vaata ka Ajalugu
Varasema aja kohta vaata kosmoloogiline ajaarvamine geoloogiline ajaarvamine evolutsiooniline ajaarvamine j��aeg kiviaeg
11 aastatuhat eKr
10 aastatuhat eKr
9 aastatuhat eKr
8 aastatuhat eKr
7 aastatuhat eKr
6 aastatuhat eKr
5 aastatuhat eKr
4 aastatuhat eKr
40 sajand eKr
39 sajand eKr
38 sajand eKr
37 sajand eKr
36 sajand eKr
35 sajand eKr
34 sajand eKr
33 sajand eKr
32 sajand eKr
31 sajand eKr
3 aastatuhat eKr
30 sajand eKr
29 sajand eKr
28 sajand eKr
27 sajand eKr
26 sajand eKr
25 sajand eKr
24 sajand eKr
23 sajand eKr
22 sajand eKr
21 sajand eKr
2 aastatuhat eKr
20 sajand eKr
19 sajand eKr
18 sajand eKr
17 sajand eKr
16 sajand eKr
15 sajand eKr
14 sajand eKr
13 sajand eKr
12 sajand eKr
11 sajand eKr
1 aastatuhat eKr
10 sajand eKr
9 sajand eKr
8 sajand eKr
7 sajand eKr
6 sajand eKr
5 sajand eKr
4 sajand eKr
3 sajand eKr
2 sajand eKr
1 sajand eKr
1 aastatuhat< td>
1 sajand
2 sajand
3 sajand
4 sajand
5 sajand
6 sajand
7 sajand
8 sajand
9 sajand
10 sajand
2 aastatuhat
11 sajand
12 sajand
13 sajand
14 sajand
15 sajand
16 sajand
17 sajand
18 sajand
19 sajand
20 sajand
3 aastatuhat
21 sajand
22 sajand
23 sajand
Semiootika on teadus t�hendusloomest – m�rkidest m�rgis�steemidest ja m�rgiprotsessidest Semiootika tegeleb t�henduse kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -n�htuste uurimisega nii nende teooria kui empiirilise anal��siga
Semiootika on alusteaduseks humanitaar- ja eluteadustele kuiv�rd m�rgiprotsessid on omased k�igele elusale Semiootika uurib elu poolt kehtestatud seadusp�rasusi ehk suhteid
Semiootika klassikud
Sellesarnases t�henduses kasutas seda s�na esimest korda John Locke oma teoses "An essay concerning human understanding" 1690 ent juba palju varem oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste m�rkidest ja s�mptomitest
Charles Sanders Peirce'i peetakse semiootika �heks rajajaks
Ferdinand de Saussure kavandas teaduse nimega "m�rgi�petus" semioloogia
Charles Morris esitas oma semiootikateooria raamatus "Foundations of the Theory of Signs"
Umberto Eco on teinud semiootika laiemalt tuntuks Tema semiootikateooria on esitatud raamatus "A Theory of Semiotics"
Jakob von Uexk�ll on �ks biosemiootika rajajaid
Thomas Sebeoki juhtimisel kujunes semiootika rahvusvaheliseks keskuseks Indiana �likool USAs Samas asus pikka aega ajakirja Semiotica toimetus
Juri Lotman koos kolleegidega pani aluse kultuurisemiootikale ja rajas semiootikaajakirja Sign Systems Studies
Erialaorganisatsioonid
Maailma semiootikuid �hendab Rahvusvaheline Semiootika Assotsiatsioon loodud 1969 Ameerika semiootikuid �hendab Ameerika Semiootika Selts P�hja-Euroopa semiootikute �hing on Nordic Association for Semiotic Studies Eesti semiootikuid �hendab Eesti Semiootika Selts loodud 1998
Ajakirjad
Acta Semiotica Estica
Acta Semiotica Fennica
Biosemiotics
Chinese Semiotic Studies
Entretextos
Hortus Semioticus
Journal of Biosemiotics
Semiotica
Sign Systems Studies
Zeitschrift f�r Semiotik
Tel Quel
Transactions of the Charles S Peirce Society
Signs and Society
Semiootika Tartus
Tartu �likoolis tegutses rahvusvaheliselt tuntud semiootik Juri Lotman kes on �ks kultuurisemiootika rajajaid Tartu-Moskva koolkonna kultuurisemiootika traditsiooni kannab Tartus ilmuv ajakiri Sign Systems Studies mis asutati kui Trudy po znakovym sistemam – Semeiotike aastal 1964
Tartu �likooli semiootika osakond loodi aastal 1992
Vaata ka
Semiootika m�isteid
Semiootikute loend
Semiootika harud
Kultuurisemiootika
Keelesemiootika
Semantika
Pragmaatika
S�ntaktika
Sotsiosemiootika
Ps�hhosemiootika
Biosemiootika
Zoosemiootika
F�tosemiootika
Visuaalsemiootika
L�hedased ja kattuvad valdkonnad
Hermeneutika
Keeleteadus
Keelefilosoofia
Strukturalism
S�mbolism
Formalism
Loogika
K�berneetika
Kirjandus
John Deely "Semiootika alused" R��ptekst inglise ja eesti keeles Tartu �likooli Kirjastus 2005 ISBN 9949-11-086-6
Paul Cobley Litza Jansz "Juhatus semiootikasse" Tallinn Koge 2002 ISBN 9985-849-24-8
Raamatusarjad
Approaches to Semiotics
Approaches to Applied Semiotics
Semiotics Communication and Cognition
V�lislingid
Sidetehnika on sides kasutavad tehnilised vahendid ja lahendused
Sild on insenertehniline ehitis mida m��da tee �letab loodusliku v�i tehisliku takistuse Enamasti on takistuseks veekogu j�gi merelaht v�in v�i s�gav org
Ajalugu
Primitiivsed sillad
Esimesed sillad l�i loodus ise – n�itena v�ib tuua �le oja varisenud puud mida m��da inimene sai teisele kaldale Esimesed inimeste poolt tehtud sillad olid primitiivsed nad kujutasid endast loodusmaterjalidest puidust ja kivist p�stitatud algelisi sildu n�iteks puupurded v�i kivihunnikuile toetuvad kiviplaadid Somerseti krahvkonnas Inglismaal asuv 55 meetri pikkune 17 avaga Tarr Stepsi kiviplaatsild arvatakse 3000 aastat vana olevat
Idee kasutada paindlikke taimse p�ritoluga t�mbeelemente j�gede ja kurude �letamiseks tekkis arvatavasti juba inimkonna koidikul On arvatud et 4000 aastat tagasi ehitati primitiivseid rippsildu Hiinas Indias ja mujalgi Rippsildade kandeelementideks said k�ied mis punuti taimede n�iteks liaani kiust Ka bambus leidis Hiinas ja Indias kasutuse rippsildade ehitamisel
T�en�oliselt k�ige varasem primitiivsete ujuksildade samuti konsoolsildade kasutuselev�tt toimus Hiinas umbes 2000 eKr
Puitsillad
Sillat��bid
Kaarsild
Konsoolsild
Rippsild
Talasild
Ujuksild
Vantsild
Vaata ka
Eesti sildade loend
V�lismaa sildade loend
Keila sillad
Tartu sillad
Peterburi sillad
Kandehobusesild
Kiviplaatsild
Raudteesild
Viited
Kirjandus
Hubert Matve Sillad l�bi aegade Tallinn Kirjastus Valgus 1978
David J Brown Bridges Three Thousand Years of Defying Nature Richmond Hill Ontario Firefly Books 2005 ISBN 1-55407-099-6
Soomusrong on kuuli- ja killukindlalt soomustatud vagunite ja veduritega s�jav�e otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteer��bastel liikuv relvaliik mida kasutati laialdaselt alates 19 sajandi keskelt kuni 20 sajandi keskpaigani Soomuse materjal on enamasti terasest kuid on kasutatud ka teisi materjale Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel ohvitseridevagun �ks v�i kaks meeskonnavagunit remondivagun kaks v�i rohkem kuulipildujavagunit ja kaks v�i rohkem suurt�kivagunit kindlasti oli suurt�kiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun
Ajalugu
Esimest korda kasutati soomusrongi 1848 aastal Austrias Relvaliigina n�itas soomusrong oma v�imeid aga 1860datel aastatel Ameerika kodus�jas Soomusrongide hiilgeaeg oli Esimene maailmas�da
Punaarmee k�sutuses oli 20 sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi mis on ka suurim �he riigi k�sutuses olnud soomusrongide arv
Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati Vietnami s�jas
Soomusrongid Eesti Vabaduss�jas
Eesti Vabaduss�jas 1918-1920 kasutatud Eesti soomusrongid olid ehitatud k�ttesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest Neil puudus terassoomus kaitseks olid kas liivakotid v�i vagunite kahekordsed seinad mis olid t�idetud liivaga Relvastuseks olid tavalised jalav�e suurt�kid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli Johan Pitka Hiljem kasutati ka laevasuurt�kke "Suur Tom" inglaste kingitus mis oli saadud kas liitlastelt v�i v�etud trofeedena Punaarmeelt v�i sakslastelt
Eesti Vabaduss�jas kandsid soomusrongid pidevalt r�nnakuraskust Esimene improviseeritud soomusrong lahkus Tallinnast 30 novembril 1918 aastal ja kohtus vaenlasega Auvere jaama juures Samuti m�ngisid soomusrongid v�tmerolli V�nnu lahingus 1919 aasta suvel
Eesti s�jav�es on olnud kuni kuus laiar��pmelist ja viis kitsar��pmelist soomusrongi
Ehkki soomusrong on tavaliselt m�eldud kaitseotstarbeliseks relvaks kasutasid eestlased soomusronge edukalt r�nderelvana Soomusrongide r�nderelvana ja dessantv�gede kohaleviimiseks kasutamine t�i Eesti Vabaduss�jas vaieldamatud edu k�lvates vaenlase hulgas paanikat ja sundides teda taganema
ja Soomusrongide Diviis 1 Soomusrongi R�gement Soomusrongir�gement
Kaasaegses kirjanduses on soomusronge iseloomustatud j�rgmiselt "Soomusrongid on rikkalikult relvastatud tulirelvadega kahuritega ja kuulipildujatega Nende meeskonnad on julged kavalad ja surmap�lgavad s�jamehed seep�rast on soomusrongid suure tulej�u ja moraalse m�juga v�eosad Ilmudes kiiresti raudtee suunas h�vitavad nad oma m�juva tulega vaenlase ja annavad siis dessantosadega otsustava l��gi P�sivaks paigalseisvaks lahingtegevuseks soomusrongid pole k�lbulikud sest nad kujutavad suurt m�rki vaenlase suurt�kitulele ja v�ivad saada h�vitatud"
Soomusrongid Venemaal
T�nap�eval kasutatakse vist soomusrongi ainult �hes riigis Jaapani autod tuuakse siiani Vladivostoki sadamast Venemaa kaudu Euroopasse soomusrongi julgestusel
Vene soomusrongi koosseisus on platvormvagun k�ljelt raketip��dev�rkudega tugevdatud tankiga T-64 soomusvagun automaatkahuritega ZU-23-2 kontrollpaltvormvagun miinide ja laengute p��dmiseks ja meeskonna vagunid
Venemaal kasutati raudteev�gede soomusronge viimati Tšetšeenias kus nende �lesandeks oli julgestada ešelone raudteejaamu ja raudteesildu Soomusronge on l�hiaegadel kasutatud ka s�jategevuses endises Jugoslaavias
Vaata ka
Anton Irv
Karl Parts
Viited
Kirjandus
Aleksander Semjonov-Smolin Soomusrongid ja nende tegewus S�duri lisa ; 1 1923
Sotsiaalabi on riiklike meetmete s�steem mille eesm�rgiks on parandada inimese toimetulekut igap�evaeluga
Sotsiaalabi saamiseks peab inimese majanduslik olukord vastama kindlatele kriteeriumite
Sotsiaalabi subjektid on v�hese sissetulekuga inimesed V�hene sissetulek on tingitud suutmatusest �hiskonnas osaleda – kas siis terviseh�ire t�ttu v�i mingil muul p�hjusel
M�nes m�ttes on m�iste sotsiaalabi Eestis 2012 aastal h�guse t�hendusega Kuigi Eesti linnade linnavalitsuste koosseisus oleva �ksuse nimi on sotsiaalabi osakond siis m�iste sotsiaalbi t�pne sisu lahtiseletamine Eestis puudub
K�ll on aga m�testatud lahti sotsiaalhoolekande m�iste – sotsiaalteenuste sotsiaaltoetuste v�ltimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise v�i m��ramisega seotud toimingute s�steem
V�lislingid
Sotsiaalabi osutamise reeglistik Eestis
Sotsioloogia on sotsiaalteadus mis uurib sotsiaalsete gruppide inimese ja �hiskonna vahelisi seoseid
Sotsioloogia on nii metodoloogiliselt kui temaatiliselt v�ga lai teadusala Traditsiooniliselt on keskendutud sotsiaalse kihistumise klasside mobiilsuse ja religiooni ilmalikustamise �iguse ja k�rvalekallete uurimisele Kuna kogu inimtegevus s�ltub sotsiaalselt struktuurist ja indiviididest siis on sotsioloogia fookus laienenud ka tervise- militaarsete ja karistusasustuste Interneti ja isegi sotsiaalse aktiivsuse teaduslikule uurimisele
Kasutatavate teaduslike meetodite valik on samuti laienenud Sotsiaalteaduste uurijad koguvad informatsiooni erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite abil Kui 20 sajandi keskel sagenesid t�lgendatavad hermeneutilised ja filosoofilised l�henemised �hiskonna anal��simisele siis sajandi l�pus hakati kasutama rohkem anal��tilist sotsioloogiat ja matemaatilisi ning rangemaid arvutusmeetodeid nagu n�iteks agentidel baseeruv modelleerimine ja sotsiaalse v�rgustiku anal��s
Sotsioloogia rajajaks peetakse prantsuse sotsioloogi Auguste Comtei kes v�ttis esimesena kasutusele termini sotsioloogia Klassikalise sotsioloogilise m�tte rajajateks peetakse tavaliselt Karl Marxi Max Weberit �mile Durkheimi ning Vilfredo Paretot
Sotsioloogilise m�tlemise arengusse on panustanud paljud filosoofid ning teiste erialade teadlased kes ei ole ennast ise sotsioloogina m��ratlenud nende hulka kuulub ka Karl Marx Teistest rohkem on varasel arenguperioodil sotsioloogide hulgas olnud majandusteaduse taustaga inimesi selline taust oli ka Vilfredo Paretol
Erinevalt ps�hholoogiast vaatleb sotsioloogia indiviidi k�itumist ning otsuseid seostatuna makrotasandil j�lgitavate �hiskondlike protsessidega
Sotsioloogiaseltse
Ameerika Sotsioloogiaassotsiatsioon
Rahvusvaheline Sotsioloogiaassotsiatsioon
Vaata ka
Sotsioloogia m�isteid
Sotsioloog
Sotsioloogide loend
Viited
Sport on m�nguline kehaline v�i vaimne v�istluslik tegevus Sport eristub mittev�istluslikust kehakultuurist
Sport jaguneb amat��r- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks professionaalseks ehk profispordiks Eesm�rgi j�rgi eristatakse tervisesporti kehakultuuri kus v�istluslik aspekt ei ole oluline ja v�istlussporti Viimase ��rmuslik aste on tippsport Spordi meelelahutuslik k�lg h�lmab spordihuviliste t�helepanu ja kaasaelamise v�istluste ja spordiuudiste j�lgimisel
Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergej�ustik jalgpall korvpall poks v�rkpall ja ujumine Eestis on populaarseimad kergej�ustik suusatamine orienteerumine v�rk- korv- ja jalgpall Suurimad �lemaailmsed v�istlused on kaasaegsed ol�mpiam�ngud ja maailmameistriv�istlused
Ajalugu
Spordi algeid v�ib leida muisteist m�ngudest ja s�japidamisest Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas kus kehaline kasvatus seostati v�istlusega Mitmesugustest j�u- ja osavusv�istlustest arenesid suurv�istlused 776 eKr peeti esimesed ol�mpiam�ngud
N��disaja spordi alguseks peetakse 19 sajandi II poolt kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi v�istlusi Sporti edendas rahvusvaheliste spordif�deratsioonide loomine ja ol�mpiam�ngude taass�nd 1896; kaasaegsed ol�mpiam�ngud Eriti kiiresti on sport arenenud p�rast Teist maailmas�da
Eestis algas sihip�rane spordi- eelk�ige raskej�ustikuharrastus 1890 aastatel Raskej�ustik j�igi kauaks k�ige menukamaks spordialaks Kui 19 ja 20 sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid lisandusid jalgrattasport jooks v�imlemine jalgpall poks ujumine ja uisutamine 1912 aasta Stockholmi ol�mpiam�ngudel kuulus Venemaa v�istkonda ka eestlasi Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergej�ustik Iseseisvas Eestis saavutasid k�rge rahvusvahelise taseme laskesport purjetamine j��purjetamine male ja meeste kergej�ustik endiselt v�idukad olid raskej�ustiklased
Spordirajatised
Sportimise keskkond ehitatakse v�istlusreegleile vastavalt Staadion on rajatis mis v�imaldab mitmesuguste spordiv�istluste korraldamist peamiselt kergej�ustikus ja jalgpallis Sisev�istluste jaoks ehitatakse v�imlaid ujumisv�istluste jaoks ujulaid jalgrattav�istluste jaoks velodroome
Spordiga kaasnevad n�htused
Spordi kaasn�huks on doping mille levik on suurenenud koos v�istlustel antavate auhindade kaalukusega
M�nel spordialal esineb sageli vigastusi
V�istkondlik tippsport on suurel m��ral �riline kus sportlased on �htlasi m��gi ja ostu objektiks
Vaata ka
Spordialade loend
Spordiorganisatsioonide loend
Spordivahendite loend
Sportlaste loend
Treenerite loend
Rahvusvahelised spordif�deratsioonid
Firmasport
Eesti Spordimuuseum
Eesti sport
Sporditeadus
Spordips�hholoogia
Spordifilosoofia
Statistika on teadus mis k�sitleb arvandmete kogumist t��tlemist ja anal��simist Statistikat kasutatakse paljudes teistes teadustes samuti riigi ning �ri juhtimises otsuste langetamiseks
Statistikat saab jagada kaheks rakendusstatistika ning matemaatiline statistika Rakendusstatistika tegeleb andmete kogumise ja kirjeldamisega kirjeldav statistika samuti andmete modelleerimisega reaalsete andmete p�hjal Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid ta uurib statistiliste andmete p�hjal j�relduste tegemise meetodeid Matemaatilise statistika �heks aluseks on t�en�osusteooria
Sageli m�istetakse statistika all ka andmete uurimise tulemuste koondit n�iteks keskv��rtuse standardh�lbe mediaani �lemise ja alumise kvartiili loendit
Mittet�ielik �levaade
Statistika rakendamine algab vaatluste v�i katsete tegemisega M��ta v�ib n�iteks kristalle mingis kivimis v�i isegi teatud perioodi jooksul mingis tehases valmistatud tooteid Samuti v�ib �ht asja korduvalt m��ta fikseeritud ajavahemike j�rel
�ldiselt on uuritava kogumi �ldkogumi k�igi esindajate m��tmine keerukas n�iteks liigse kulukuse t�ttu Seet�ttu uuritakse sageli v�iksemat osa �ldkogumist mida nimetatakse valimiks
Valimi andmeid saab kasutada mitmel viisil K�ige lihtsam on valimi andmeid kirjeldada n�iteks leida keskv��rtus ja standardh�lve Samas v�ib valimist teha j�reldusi �ldkogumi kohta kasutades h�poteeside kontrollimist millega vastatakse mingile ei jah-k�simusele statistikute arvuliste kirjeldajate hindamist korrelatsiooni leidmist regressioon- ja dispersioonanal��si
Mingi kahe tunnuse korrelatsiooni leidmine aitab sageli k�ige lihtsamini j�uda j�lile kas need tunnused on omavahel seotud N�iteks inimeste kaal ja pikkus on sageli tugevasti korreleeritud pikematel inimestel kipub olema ka suurem kehakaal Ent m�nikord v�ivad tugevas korrelatsioonis olla ka �ksteisest s�ltumatud tunnused seet�ttu ei t�henda korrelatsioon koheselt sisulist seotust Samuti ei t�henda korrelatsioon p�hjuslikku seost
Valimi p�hjal �ldkogumi kohta j�relduste tegemiseks peab valim olema moodustatud korrektselt N�iteks kui me tahame hinnata mingi kooli �pilaste keskmist kasvu siis me ei tohi valimiks v�tta �he klassi �pilasi Korrektse valimi m��ramisega ning erinevate m��rangute p�hjal leitud hinnangute korrigeerimisega tegeleb valikuuringute teooria
Mingit statistika meetodit v�ib rakendada vaid siis kui uuritav kogum vastab selle meetodi matemaatilistele eeldustele Statistika v��rkasutamine v�ib luua v��ri j�reldusi ning seel�bi m�jutada n�iteks riigi sotsiaalpoliitikat v�i uute ravimite efektiivsust �sna sage on ka korrektselt rakendatud statistika tulemuste v��rt�lgendamine statistikakauge inimese poolt
Vaata ka
Statistika m�isteid
Informatsiooniteooria
V�lislink
Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
T��stus on �hiskonna tootlike j�udude arenemist m�justav rahvamajandusharu mille ettev�tted tehased vabrikud kaevandused elektriajaamad valmistavad t��vahendeid nii t��stuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks toodavad tooraineid materjale k�tust ja energiat ning t��tlevad t��stus- ja p�llumajandussaadusi
Vaata ka
Autot��stus
Energeetika
Mootorrattatehaste loend
Puidut��stus
Metsat��stus
Metallit��stus
M�et��stus
T��stusps�hholoogia
T��stus�koloogia
Uued t��stusharud
Tallinna raekoda on P�hja-Euroopa ainus s�ilinud gooti stiilis raekoda See on p�rit 13 sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias Kultuurim�lestis nr 1199 Kunagise turuv�ljaku l�unak�ljel paiknev hoone on 368 meetrit pikk laius l��nes on 145 ja idas 152 meetrit Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega Tallinna raekoja torni tipus 1530 aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud �heks Tallinna s�mboliks Torni k�rgus maapinnast on 64 meetrit
Tallinna raekoja hoone asub Raekoja platsil Raekoja juurde suunduvad Kullasepa t�nav Dunkri t�nav ja Vanaturu kael Raekoja taga asub �ks Tallinna l�hemaid t�navaid Raekoja t�nav
Tallinna raekoda oli keskaegse Tallinna all-linna omavalitsusorgani Tallinna rae ametihoone Linnav�im t��tas raekojas 1970 aastani aga raekoda on endiselt linnavalitsuse esindushoone Raekoda v�tab k�lastajaid vastu ka kontserdipaiga ja muuseumina kus saab tutvuda raekoja sajanditepikkuse arhitektuurilise ja ajaloolise v��rtusega Tallinna vanalinna koosseisus kuulub Tallinna raekoda alates 1997 aastast UNESCO maailmap�randi nimekirja 2004 aastal t�histati Tallinna raekoja 600 s�nnip�eva
Esimest korda mainiti suure koosolekuruumiga Tallinna raekoda kinnisvararaamatus 1322 aastal consistoriumina millel oli tolle aja kohta lausa hiiglaslik kaubaladu cellarium civitatis Sellest hoonest on s�ilinud osa seinu ning kokku 7 akent keldris ja esimesel korrusel 1364 on seda nimetatud m�ngumajaks teatrum 1372 raekojaks rathus
Raekojast juhiti kogu linna poliitilist ja majanduslikku osalt isegi seltskondlikku tegevust Raekoda oli sageli kohtuhooneks ja kaupade tutvustamise kohaks; m�nikord kasutati seda isegi teatriruumina nagu eelpool mainitud s�nast "teatrum" j�reldada v�ib Seet�ttu oli v�ga oluline et raekoda asuks linna s�dames ja n�eks v�lja esinduslik
Raekoda p�stitati tolleaegse turuplatsi juurde Osa esimese raekoja m��ridest on s�ilinud t�nap�evase raekoja idaosas 1370 aastatel sai ta �mberehituse tulemusel t�nap�evase pikkuse 1374 aastal laudkatusega kaetud hoone oli arvatavasti �hekorruseline keldriga kiviehitis mille p��ningut kasutati laoruumina Selle pika ja kitsa hoone p�hjafassaad on n��dse kaaristu tagasein kus veel praegugi v�ib n�ha tolleaegseid lihtsa raidraamistusega aknaid
2005 aastal sai Tallinna raekoda Euroopa Liidu Kultuurip�randi auhinna Europa Nostra medali mis on Euroopas k�rge tunnustus 27 juunil 2006 andis vastava aukirja Tallinna raekoja direktorile Elvira Liiver Holmstr�mile �le Hispaania kuninganna Sofia Madriidis �leeuroopalisel tseremoonial Selle medali andsid 15 septembril 2006 Tallinna raekojas toimunud tseremoonial Tallinna linnapeale ja raekojale �le Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ja Europa Nostra n�ukogu liige Thomas Willoch
Arhitektuur
Raekoda oli algselt hoone kus linnakodanikud korraldasid �hiseid n�upidamisi Hiljem kasutati seda linnavalitsuse hoonena Lisaks on raekojas peetud kohut ja tutvustatud kaupa Esinduslikke raekodasid hakati maailmas ehitama 12 sajandil Harikult p�stitati need linna keskele turuplatsi ��rde Kuulsad on n�iteks L�becki raekoda 13–14 sajand ja Veneetsia Doodžide palee alustatud 14 sajandi I poolel Eestis on tuntud Narva 17 sajandi l�pp ja muidugi Tallinna raekoda
Raekoda on ehitatud hallist paekivist katus aga savist katusekividest Hilisemate konstruktsioonide varjus peituvad vanad m��rid jutustavad raekoja mitmej�rgulisest ehitamisest Uuemate uurimuste andmetel toimus raekoja j�rkj�rguline suurendamine viiel ehitusperioodil l��nest ida poole Seet�ttu on raekoja p�hiplaan vildakalt k�vera kontuuriga ja l��ne poole peaaegu poole meetri v�rra ahenevana l�hedane trapetsile 14 sajandi esimesel veerandil pikendati olemasolevat hoonet ja laiendati keldrit Tekkis nn diele-dornse eesruum ja tagakamber s�steemis ruumijaotus V�liuuringute p�hjal v�ib v�ita et vanim raekojahoone h�lmas praeguse raekoja l��nepoolse osa ja tema turuv�ljakupoolne esisein oli n��dse kaaristu l�unasein
1346 aastal andis Taani kuningas v�imu Eestimaal �le Saksa ordule Hansalinnana sai Tallinn �iguse kontrollida idakaubandust omades nn laokoha �igust Kaubanduse kiire kasv ja majanduslik �itseng tingisid vajaduse raekoja uute tarberuumide ja esinduslikuma v�ljan�gemise j�rele
Vanimat idapoolset hooneosa pikendati 1371–74 l��ne suunas See n��dse pikkusega kuid kitsam �hekorruseline hoone ei erinenud eriti palju suurest kodanikumajast Kiviraiduri Ghercke juhtimisel tehtud �mberehitusega aastatel 1402–04 sai hoone p�hijoontes t�nap�evani s�ilinud ruumijaotuse ning sise- ja v�lisilme
Hoone ehitati kahekorruseliseks See on piklik kellerdatud paekiviehitis K�rge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv �laosas mašikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn l�peb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste r�dudega tornikiivriga 1627–28 G Graff taastatud 1952 arhitekt Albert Kukkur 1433 aastal parandati tornikiivrit 1439 seati �les kell Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas
Vana Toomas kannab 16 sajandi linnavahi riietust Teda v�ib pidada Tallinna s�mboliks ning temast on loodud luuletusi ja laule See lipp mida t�nap�eva Vana Toomas k�es hoiab kannab aastaarvu 1996 sest sel aastal restaureeriti tornikiiver ja valmistati kujust torni tippu pandud koopia
Hoone v�ljakupoolsel pikik�ljel on peaaegu kogu fassaadi alumise korruse ulatuses lahtine arkaadk�ik ehk v�lvialune Siia avanevad keldri sissek�igud ja aknad Esialgne portaal asus fassaadi l��neosas Praegune peasissek�ik on ehitatud hiljem arvatavasti 18 sajandil Ka endise portaali k�rval asuv uks on hilisem Madalad juurdeehitised hoone l��nek�ljel on p�stitatud 18 sajandi l�pul Keldri l��nepoolse osa ruumid on kaetud servjoonv�lvidega mida kannavad tugevad neljatahulised piilarid Osa selle keldri vaheseinu on ehitatud n�htavasti hiljem Tugev m��r eraldab l��nepoolset keldriosa kahest tunduvalt madalamast idaosas paiknevast ruumist
Lahtisele teravale arkaadk�igule toetuv massiivne fassaad on r�hmiti l�bi l�igatud kitsaste nelinurksete akendega Need aknad on natuke suuremad kui tavalistel elumajadel Peafassaadi aknaid on korduvalt muudetud; 18 sajandi algul olid need neljakandilised Tinaruudulistest akendest v�lja vaadates v�isid raeh�rrad silmas pidada mitut rae alluvuses olevat asutust vaekoda apteeki m�ndikoda ja vanglat Fassaadi l�petab sakmeline kindlusseina �lemist osa meenutav rinnatis dekoratiivsete laskeavadega
Kaitserinnatise ja lohepeakujuliste vees�lititega kaunistatud peafassaadi l�bib peaaegu kogu hoone pikkune 9 kaarest koosnev alumise korruse k�rgune kaaristu Fassaadi toetavad lisaks 8 piilarit Kaaristu l�peb raekoja peauksega hoone paremas servas Teistest v�iksematest ustest ja luukidest erineb peauks ilusate raidpiitade ja ukseni viiva kolme trepiastme poolest T�nu neile on n�ha et tegu on peasissek�iguga
Esimese korruse l��nepoolse osa ehituslaad on sarnane tema all asuva keldriruumi omaga sellegi servjoonv�lve kandsid neli madalat neljatahulist piilarit Keskajal oli siin arvatavasti nn kaubasaal kus tutvustati kaupu s�lmiti tehinguid jne Kaubasaalist ida pool olev ruum mille v�lvid toetuvad samasugustele neljatahulistele piilaritele oli keskajal piinakamber P�hjapoolsesse m��ri ehitatud trepi kaudu oli see �hendatud raesaaliga teisel korrusel kus keskajal m�isteti kohut Kahest v�iksemast idaosas asuvast ruumist oli l�unapoolne varakambriks kust ruumi l��nem��ris asuva trepi kaudu p��ses teisele korrusele linna arvepidamise ruumi k�mmerei Nagu varakamber nii on ka sellest p�hja pool asetsev ruum kaetud silinderv�lviga Selle ruumi l��nem��ris oli ahi kalorifeer ehk h�pokaust raesaali k�tmiseks
Peakorruse huvitavaimad ruumid on kuue v�lvikuga kahel��viline pidulik kodanikesaal ja sellest idas asuv raesaal
Kodanikesaal
Raekoja suurt saali kutsutatakse kodanikesaaliks K�tmata esindussaalina v�eti siin vastu t�htsaid k�lalisi linna saabunud r�ndmuusikuid ja n�itlejaid ning peeti suursuguseid bankette
Kodanikesaalis on 9 akent mis muudavad ruumi v�ga valgeks Kodanikesaali ilme kujundavad kaks v�rvilist kolmev�rvilise kalasabamustriga kaheksatahulist piilarit mille talumil paiknevad tsistertslaste arhitektuurist p�rineva ja Tallinnas hiljem sageli esineva ehituskunstilise motiivina konsoolid Neile toetub v�lvitud lagi V�lvitud lagesid n�gi harva mujal kui kirikutes kloostrites ja kindlustes Elumajadesse ehitati tavaliselt puitlaed
Kahev�lviline ruum on 7 konsooliga jagatud 6 v�lvikuks Keskajal oli p�rand laotud eri suurusega paekiviplaatidest t�nap�eval on plaadid �hetaolised
Valmimisaegne kodanikesaal ei olnud siiski arvatavasti nii avar kui t�nap�eval Visuaalselt kitsendasid ruumi viinapuuv��tidega maalingud mis t�en�oliselt seinu ja lage katsid Saali idaseina l�biv portaal �hendab ruumi raesaaliga Portaali kohal paikneb nišš mille algne sisu on teadmata 1561 aastast seisab nišis aga ladinakeelne manitsustahvel raeh�rradele
Kodanikesaali seintel hoitakse ka 1547 aastast p�rit rae piltvaipade koopiaid
Raesaal
V��ndkaarte profiil koosneb kahest tugevast teravselgsest servam�ikast Sama kordub varieeritult kahev�lvilises kodanikesaali taga asuvas raesaalis Madalreljeefsed p�iskivid raesaali v�lvlaes on esimesi n�iteid siinsele hilisgootikale iseloomulikust lamedast reljeefstiilist Raesaal on raekoja k�ige t�htsam ruum Seal pidasid raeh�rrad oma istungeid ja v�tsid vastu otsuseid Raesaali mugavuste hulka kuulus see et teda sai k�tta Keskajal ei olnud igas ruumis kaminat v�i m�nda muud k�ttes�steemi mis talvel oleks sooja andnud Nurgas seisev kahhelahi ehitati alles mitu sajandit hiljem
Raesaali seintesse on m��ritud kaks rahakappi Kappide tammepuust uksi tamm on v�ga vastupidav puu kannavad tinutatud raudhinged Neid uksi sai lukku keerata sest kappides hoiti raha dokumente ja muid v��rtuslikke asju
Raad pidas ametis linnakirjutajat kes t�hendas dokumentidesse �les t�htsaid asju ja kellel peale ilusa k�ekirja oli hea haridus
Raesaali k�rval asuvat k�mmereid v�is nimetada linna rahandusministeeriumiks Seal peeti arvet linna kulude ja tulude �le Ainult k�mmerei kaudu p��ses varakambrisse Seal talletati rae kallihinnalisi tina- ja h�ben�usid ja muud suurem��tmelist varandust mis raesaali kappidesse ei mahtunud
Muud ruumid
Keldrit ja esimese korruse ruume veinikeldrit ja kaubasaali katavad neljatahulistele piilaritele toetuvad lihtsad �markaarsed servjoonv�lvid
Arhitektuuri iseteadvus
Raekoja ehitamisel ei ole arhitektuurilist eeskuju imporditud ega otse �le v�etud See kujunes kohaliku paekivi pikaaegse t��tlemiskogemuse ehitustraditsiooni ja kivimeistrite t��oskuste p�hjal M�ned v�lism�jud on saanud Tallinnale ainuomase t�lgenduse ja kujundanud arhitektuurivorme kohapeal ainuomasel viisil ja oman�oliseks
Raekoja fassaadis ruumistikus detailides ja �htlasi kogu p�hiplaanis kajastub l�bip�imunult midagi kaupmeeste esinduselamust rangevormilisest linnusest ning kloostri saalruumide ja kirikute pidulikkusest �llatavalt kompaktses hoonekorpuses mille jaoks valiti range lihtsusega konstruktiivsed raidvormid leidsid peale suurte saalide koha ka rae mitmek�lgsete �lesannetega seotud arvukad k�rvalruumid Euroopa �he vanima ja omap�raseima raekojana ning Tallinna profaanarhitektuuri esimese suurehitisena kehastas ta tugevaks kasvanud hansalinna j�udu ja iseteadvust
Ehituslugu
Ehitusuuringud on t�estanud et raekoda paiknes samal kohal juba 13 sajandil Praegune rohkem kui 600-aastane hoone rajati vana raekoja m��ritisele Juba aastal 1250 oli praeguse raekoja asukohal kivihoone Allikates mainitakse koosolekusaaliga consistorium ja keldriga cellarium civitatis hoonet 1322 aastal Linna v�imsuse ja rikkuse kasvades ehitati ta �mber 14 sajandi l�pul oli hoone sama pikk kui praegu kuid kitsas ja ilma tornita Ainult arkaadk�ik mis praegusest arkaadk�igust erines andis tunnistust sellest et tegemist pole tavalise elumajaga
Tallinn kujunes 14 sajandiks oluliseks vahesadamaks L��ne-Euroopa ja Venemaa vahelisel hansa kaubateel Hansalinna Tallinna �itsenguaeg oli 15 sajand mil linn ehitati t�nu kaubandusest saadud tulule suurel m��ral �mber Peamine Euroopast l�bi Tallinna Venemaale liikuv kaubaartikkel oli sool Soolale j�rgnesid kangad ja heeringad Metallidel veinil ja v�rtsidel oli samuti oluline koht Osa eelnimetatud kaupadest j�i koduturule aga enamik l�ks edasi Venemaale Tallinnast l��ne poole viidud kaupade hulgas oli esikohal teravili Rukis puit lina ja paekivi olid Liivimaa p�ritolu kaubad 15 sajandist p�rineb enamik t�nap�evani s�ilinud ehitusm�lestisi keskaegsed kaupmehemajad kirikud gildihooned ja raekoda
V�ib v�ita et raekoda ehitati samuti soolale Suurte t��dega tehti algust 15 sajandi algul 1402 aasta lihav�ttep�hi t�histas raad veel vanas majas kuid kohe p�rast p�hi alustati ehitust��dega Hoone p�hikonstruktsioonid – vundamendid m��rid ja v�lvid – on ehitatud Toompea paelavalt ja linnal�hedastest kivimurdudest hangitud paekivist Kokku laoti need lubim�rti kasutades Eeskujuks oli portaalimeistrile Toomkiriku v�iksem l�unaportaal On teada et kivitahuja Yckmele valmistas sambad veinikeldri tarvis ja 200 plokki hoone v�lisnurkade jaoks Meister Keyzner �ks arvuka kivitahujate pere esindajaist valmistas aknad Gherckele ja ta kahele abilisele maksti peaportaali ehitamise eest 5 Riia marka 1 Riia mark kaalus 2078 g h�bedat
1404 aasta l�puks saadi ehitust��d valmis Maksti �ra meistritele kes olid paika pannud katusekivid klaasinud aknad ja koristanud ehitusprahi J�ulup�hi t�histas raad uues hoones Ehitamine oli kestnud kaks ja pool aastat M�rkimisv��rne on see et ehitajad olid t��tanud ainult suvel
Ajaloolise Tallinna kuldaeg j��b 15 sajandi keskpaiga ja 16 sajandi alguse vahelisse perioodi Hansaaegade majanduslik j�ukus lubas luua suurep�raseid arhitektuuri- ja kunstiv��rtusi 1530 aastast hakkas raekoja kohal keerlema tuulelipp Vana Toomas 16 sajandi l�pul valmistas tuntud valajate perest p�rit Heinrich Hartmann raekojale kella 17 sajandil pandi raekojale uus tornikiiver selle t�� tegi ehitusmeister Greiger Graff Vanasti polnud majadel maapinnani ulatuvaid vihmaveerenne Nende asemel kaunistasid katuser��staid enamasti lohepeakujulised kivist v�i rauast vees�litid mille �lesandeks oli vesi majaseinast eemale juhtida �heaegselt torni l�petamisega sepistas vasksepp Daniel P�ppel raekojale lohepeadest vaskplekist vees�litid Praegu on need raekojas ilu p�rast
1651–52 viidi raekoja peasissep��s barokkarhitektuurile iseloomulikult �le hoone keskossa Peaportaal suleti Raekoja esinduslikkust ja omap�ra esiletoonud kaaristu ning keldri ja esimese korruse aknad m��riti kinni Kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ja t�keldati eraldi ruumideks 1860 aasta paiku ehitati nelinurksed aknad �mber teravkaarseiks
1944 aastal toimunud pommir�nnakus M�rtsipommitamine s�ttis raekoja tornikiiver ja h�vis See sai t�ukeks raekoja ulatuslike restaureerimist��de algusele p�rast s�da vabastati raekoja sisemus hiljem ehitatud vaheseintest ja -lagedest ning taastati raekoda Tallinna esindushooneks
1952 aastal taastatud torni puitkonstruktsioon oli 1996 aastaks osaliselt pehkinud ja selle plekk-kate lagunenud Niisiis vahetati tornikiiver ja s�mboolse t�hendusega Vana Toomas v�lja Vana Toomas oleks v�inud suurema tormi korral alla kukkuda T��d algasid 1996 aasta alguses kui Albu vallas valmistati vajalikud puitdetailid Torni osad toodi Tallinna juunis ning algas nende kokkumonteerimine ja katmine vasest plaatidega Torni puitkonstruktsiooni katmiseks kulus 14 tonni vaskplekki Viimase t��n�dala kolmap�eva �htul liideti torni osad kokku ja esialgu raekoja k�rval maapinnal seisva torni otsa paigutati Vana Toomas Esmalt tuli vana torni tugevdada et ta t�� k�igus �ra ei laguneks �lemine osa t�steti alla alles kell kolmveerand 9 Esialgu plaaniti t��d l�petada kell 3 kuid asi venis �htuni Tuul t�usis ja kui oli j��nud �les t�sta veel viimane torni osa tekkis oht et tuul hakkab t�id segama L�puks �nnestus kell 7 hakata torni viimast osa oma kohale panema Torni liitmise ja jupikaupa �lespaigutamise t��tas v�lja projektib�roo Sille insener Danil Plaanid viis ellu AS Stinger Voldemar Metsaalliku juhtimisel Tornikiivri aitas �les t�sta Pekkaniska autot�stuk
1970 aastate restaureerimist��de k�igus taastati keskaegne suur saal mis oli �le 300 aasta olnud �mber ehitatud v�iksemateks kambriteks Kambrite k�tmiseks ehitatud ahjude kaks korstnajalga lammutati saali poolt kuni v�lvlaeni V�lvlae paekivisse 17 sajandil raiutud auk kaeti trossidel rippuva puitalusega mis krohviti
1996 aastal kui vana torn alla t�steti selgus et 44-aastane Vana Toomas oli �leval m��ga kaotanud Vana Tooma kinnitused olid peaaegu t�iesti lahti l�inud ja tuulelipu all olevast tornikerast tilkus vett Ilmselt kukkus m��k tuulega alla kas raekoja katusele v�i sattus m�ne suveniirikorjaja koju T�nu Laugu arvates lagunes Vana Toomas kiirelt kuna 1952 aastal j�eti kuju v�rvimata Samuti ei tehtud midagi rauast kinnitusdetailide roostetamise vastu Lisaks oli puitkonstruktsioon valesti tehtud Vett voolas sisse ja torn m�danes kiirelt Uue torni ja tuulelipu tegemisel peeti neid vigu silmas Vana Toomas krunditi tinamennikuga v�rviti �le ja osaliselt kullati Heleroheline tuulelipp on v�idetavalt t�pselt originaali sarnane Vana Tooma n�gu k�ed jalad m��k lipp ja tornikera millel kuju seisab on kuldsed K�igeks selleks kulus umbes 4 grammi �hukesi kullalehti Parandusettepanek tuli 1992 aastal Teddy B�cklerilt AS Vana Tallinnast Tema v�itis et t�ieliku kuldamise kommet varem ei olnud Osaliselt oli kullatud ka esimene 1530 aasta Vana Toomas Vana Tooma originaal ja lohepeakujulised vees�litid mis samuti osaliselt kullatud on kinnitavad seda �tlust
Tornikiiver oli selleks ajaks oma esialgse kuju paljude �mberehituste t�ttu kaotanud Praegune torn on rohkem Niguliste kiriku oma moodi Ta on natuke saledam nii et v�lisr�dule enam liikuma ei mahu N��dne kiiver on iseloomulikum 17 sajandi hilisrenessansile Ehitust��de aasta s�giseni oli tornikiiver vaskpunane ja siis v�rviti roheliseks Torni vahetamine l�ks linnavalitsusele maksma 18 miljonit Eesti krooni Raha v�eti linna eelarvest
Tallinna Raekoja p��ning puhastati v�lja aastatel 2002–03 P��ningupoole lammutas ehitusfirma kuni „p��ningu p�randa tasapinnani mis oli tekkinud v�lvidele kogunenud prahist Selle sisse lammutajad ise ei kaevunud Nende hulgas on n�iteks raha ja dokumentidega nahkpaun mis just t�nu tolmule h�sti s�ilis K�ige vanemaks leiuks osutus aga raesaali p�randa alt leitud puust t�mmits mille s�sinikuanal��s n�itas et selle valmistamiseks kasutatud puu hakkas Eesti metsades kasvama vist 1230 aastatel kui R�vala oli juba Taani v�imu all Lisaks saab tutvuda restaureerimislooga – stendidelt n�eb l�hikirjeldusi selle etappidest aastatest 1952–2005 P��ningule viib teiselt korruselt keerd�trepp See asub endise raekoja k��gi mantelkorstnas
Raekoja v�lvidepealselt veeti toona v�lja ligi 300 tonni ehk umbes 70 veoautokoormat prahti Sellest enamuse moodustas v�lvikuplite vahesid t�itnud pinnas mis ajalooliselt oli t�itnud soojustuse �lesannet Kaevet��de k�igus tuli prahi seest v�lja �le 300 leiu nende hulgas haruldasi dokumente ja esemeid Neid uuriti puhastati ja konserveeriti ning v�ike kuid p�nevam ja haruldasem osa neist on raekoja p��ningul v�ljan�itusel N�ha saab p��ningult leitud kirju raele ja raeh�rradele 14-16 sajandist keskaegseid tulet�rjevahendeid t��riistu jms kuni 1905 aasta revolutsiooniliste lendlehtedeni v�lja
Teddy B�ckler 17 mai 1930 – 8 detsember 2005 oli Tallinna raekoja restaureerimisarhitekt alates 1959 aastast kuni surmani Restaureerimine l�petati tema projekti j�rgi 2006 aastal
Enamikku 1970 aastate l�pul tehtud sisekujunduse elementidest ei heidetud minema kuna Teddy B�ckler leidis et tegu on �nnestunud tervikliku ja v��rika sisekujundusega Lisaks linnakodanike saali m��blile s�ilisid n�iteks omal ajal v�ga moekad s�simusta pol�esterlakiga kaetud vaheuksed h��dnimega "klaveriuksed" Klaveriuksed sobivad v�ga h�sti kujunduse teiste mustade elementidega Raekoja direktriss Elvira Liiver Holmstr�m �tles et ennistamise k�igus tegeldi ka rekonstrueerimisega mist�ttu sai raekoja k��k tagasi kunagi sealt v�lja lammutatud mantelkorstna Korsten on �htlasi trepikojaks millest kulgeb p��ningule keerdtrepp P��ningusaal puhastati tolmust uuendati ning sellest sai muuseumi- ja n�itusepaik
17 aprillil 2003 kukkus raekoja p��ningu prahikihist arheoloogilisel kaevamisel v�lja tulnud 17 sajandi korstnajala t�kk l�bi suure saali v�lvlae ja saal suleti �ritustele 5 maini Teddy B�ckleri s�nul j�i enne 1650 aastat ehitatud korstnajalast umbes inimesek�rgune t�kk lammutamata 1970 aastate restaureerimist��de k�igus Raekoja p��ningu prahikihi v�ljakaevamistel puhastati v�lja kahe korstnajala ligi 2 meetri k�rgused jupid Prahikihi h��rdej�u p�simisabi kaotanud tellis j�i toetuma laev�lvi puitkattele mille tross ��sel rebenes �nnetuse hetkel inimesi ruumis ei viibinud
2008 aastal avastati p�randa alt keskaegne kogumiskaev ja mitmesuguseid makette Samal aastal uuendati ka teisel korrusel asuvat k�mmereid mis oli rae arveh�rrade t��ruum ja 19 sajandi l�pust 1970 aastateni linnapea kabinet 15 ja 16 sajandi rae arveraamatutest tehti koopiad pandi vaatamiseks v�lja ning kogu ruum kujundati uuesti �mber
2009 aastal l�ks Tallinna raekoda kaheks kuuks veebruaris-m�rtsis remonti ja hoone suleti Plaaniti suurremonti Algselt oli plaanis ka p�randaremont ja mahukad renoveerimit��d Dolomiidist p�randaplaadid taheti asendada paekiviga Lisaks oli kaevet��dega plaanis avada p�randaalune drenaaž et selle olukorda uurida samuti kavatseti eeldatavaid leide k�lastajatele eksponeerida Rahapuuduse t�ttu ettev�tmise mastaap v�henes Remont toimus keldrisaalis kuid �ritusi ei toimunud ehitustolmu ja segava m�ra t�ttu ka �lemises saalis Keldri seinad ja kamin olid niiskuse t�ttu pudedaks muutunud ja lagunema hakanud Keldri lagi puhastati koorunud ja mustunud lateksv�rvist ning v�rviti lubiv�rviga �le Lisaks tehti remonti �lemise korruse t��tajate ruumis mis said uue korraliku m��bli ja valgustuse mis enne remonti j�ttis ruumid liiga h�maraks
Raekoja torn
Raekoja torn ehitati �hes raekojaga aastatel 1402–04 Algselt oli tornil gootip�rane p�ramiidjas kiiver 1627 aastal asendati see hilisrenessanss-stiilis kiivriga mis on 26 meetrit k�rge Raekoja torni k�rgus kaaristu alaosast tippu on 64 meetrit
Raekoja torni saab �les ronida ja Tallinna vanalinna teise nurga alt vaadata P�ris tornikupli servani kust paistab piire ei p��se �ksnes esimeste akendeni t�pselt tornikellani Pooltel akendel on ees metallv�rk �lej��nutel trellid Trepp on j�rsk aga kuna torn pole k�rge siis pole see probleem L�hedalasuva restorani Olde Hansa k��gist levib trepikotta piparkoogi l�hn Kitsas trepp v�imaldab tulla-minna vaid �hel k�lastajal Niisiis pole �helt k�ljelt teisele saamine k�ige lihtsam ent trepiorvad annavad vahepeal v�imaluse m�ni kiirem v�i teises suunas liikuv k�laline m��da lasta Tornitrepil on 115 astet Kellar�du asub 34 meetri k�rgusel Tornis saab tutvuda kirjutistega torni ajaloost t�nap�evast ja Vanast Toomast
Vana Toomas
Vana Toomas on t�nap�eval oluline Tallinna s�mbol Raekoja tippu asetati see tuulelipp aastal 1530 Kuuldavasti oli tuulelipu modelliks talupoeg Poisina hiilgas ta Tallinna baltisaksa eliidi korraldatud kevadistel ammuv�istlustel mille k�igus lasti ammunooltega posti otsa p�stitatud puust v�rvilist papagoid Temal �nnestus ainsana p�rast pikaleveninud v�istlust see alla lasta Tema madal s�nnij�rgne staatus ei v�imaldanud aga talle auhinda anda Selle asemel sai ta t�nu linnapeale igavese au linnavalvurina Vapper s�jasulane p�sis vahipostil kuni 1944 aastani mil torn 9 m�rtsi pommir�nnakus p�lema s�ttis 1952 aastal taastati tornikiiver ja �les seati Vana Tooma koopia 1996 aastal tornikiiver renoveeriti ja torni tippu asetati uus j�rjekorras juba kolmas Vana Toomas Originaal 1530 aasta Vana Toomas on praegu raekoja iidses keldris
Sisustus
Mida olulisem on ruum seda luksuslikum on selle sisustus Raesaali seinu katsid vanasti maalid ja piltidega seinavaibad mis erinesid praegustest Keskaegsest kallihinnalisest m��blist on s�ilinud t�helepanuv��rsed raepingid �ks u 1370 aastaist p�rinevate v�rejate k�lgleenidega ja 15 sajandi alguses valmistatud medaljonidega kaunistatud seljatoega teine 15 sajandi alguses nikerdatud reljeefk�lgleenidega Justitia figuuriga 1629 ja linna vapiga raidreljeefid 1652 manitsustahvel 1651 8 kohtum�istmisteemalist l�netimaali nikerdfriis ja 6 kroonl�htrit 17 saj II pool
1667 aastal kaeti raesaali l��ne- ja idaseina p�hjapoolsed l�igud nikerdatud puitfriisiga mille elegantselt keerduvasse palmikv��ti kombineeriti osavalt jahistseenid ja muud nikerdatud figuraalsed reljeefid Friisi 12 osa valmistas meister Elert Thiele kes Tallinna kodanikuks sai 1661 ja suri 1674 �lej��nud 8 friisitahvlit l�petas p�rast tema surma muude kaunistust��de k�rvalt Joachim Armbrust elas Tallinnas alates 1692 suri umbes 1703 Need paigutati saali l��ne- ja idaseina l�unapoolsetesse l�ikudesse Armbrust kujundas oma friisi k�rgbarokselt lopsaka ja vol��mse lillornamendiga Friiside kohal asub 8 piibliteemalist maali mille autor on l��beklane Johann Aken surnud 1689 Riias Raad tellis need raesaali l�netiv�ljade katteks Maalide keskne teema on kohtum�istmine Saalomoni kohus Kristus Pilaatuse ees Simson ja Delila Seeba kuninganna jt
Traditsioon maalida raekodadesse moraliseerivaid kohtum�istmisteemalisi kompositsioone p�rineb Madalmaadest kus seda praktiseeriti juba 13 sajandil Sujuv valguse ja varju vaheldus ning s�rav ja soe koloriit on Tallinna raekoja istungitesaali t�nini kaunistavate Akeni maalide peamisi v�lusid
Eriline v��rtus on meie p�evini s�ilinud b�rgermeistrite pingi k�lgtugedel 14 sajandist p�rineva pingi k�lgleenil on kujutatud Tristani ja Isolde kohtumine ning Simsoni v�itlus l�viga 15 sajandist p�rineva pingi otsatoed on kaunistatud Taaveti ja Koljati v�itlust kujutava stseeniga ning stseeniga kus Delila l�ikab maha Simsoni juuksed Viimane reljeef kujutab Aristotelese sattumist n�iduslikku Phyllise v�rku Phyllis ajanud Aristotelesel pea nii segi et see lubanud tal enda seljas isegi ratsutada Selle pildiga tahetakse m�ista anda et naiselik kavalus teeb vahel v�imatugi v�imalikuks Muuseas on seda kujutist t�lgendatud ka nii et �kskord olevat jutukas raeh�rra rae saladused oma naisele v�lja lobisenud Et teda karistada ja h�bistada sunniti teda oma naisele hobuseks olema Hiljem on liidetud kaks skulptuuri Ristija Johannese pea ja Veronika r�tt Nende autor on Clawes Sittow tuntud maalikunstniku Michel Sittowi isa
Raekojas on k�ik raiutud kividetailid sambad kaared m�ned kivid ja puunikerdused v�rvitud ja kullatud Allegoorilised moraliseerivad s�žeed kujutavad truudust ja salakavalust n�rkust ja j�udu mehisust ja �iglust Sama eesm�rk on raeh�rrade jaoks m�eldud manitsustahvlil Aastal 1651 Raeh�rra kes sa ka ei oleks astudes raekotta ametitalitusele heida �ra selle ukse ees k�ik eraelu �rritused viha �lekohus vaen s�prus meelitused; �hiskonnale alista oma isik ja mure sest nii nagu sina oled teistele �iglane v�i eba�iglane n�nda esined sina ka Jumala kohtu ees kohtualusena
Raekoja ruume kasutati eri otstarveteks Peale raeistungite korraldati seal pidustusi ja teatrietendusi Keldrikorrusel asusid laoruumid ja veinikelder esimesel korrusel arkaadk�igu taga olid kaubasaal ja piinakamber P�hiruumid olid teisel korrusel; siin asusid kodanikesaal raesaal k�mmerei varakamber ja raek��k Raekoda k�eti keldrikorrusel asunud kalorifeeri – �husoojendi – abil
Tallinna raekojas mis restaureeriti aastatel 1971–1975 toimuvad praegu pidulikud vastuv�tud teatrietendused ja kontserdid Esimesel korrusel saab raekoja k�lalisteraamatute abil �levaate kuulsatest k�lalistest kes raekojas aegade jooksul on k�inud Nende hulgas kelle autogramme n�ha saab on Venemaa viimane keiser Nikolai II ja Suurbritannia kuninganna Elisabeth II Keldris ootab k�lastajaid Vana Toomas aastast 1530 ning ajaloolised maketid linnam��rist -v�ravatest ja keskaegsetest hoonetest P��ningul on v�ljas 2002–03 aasta kaevet��de leiud uudistamiseks v�ljas
Tallinna rae piltvaibad
1547 lasi Tallinna raad Raekoja seinte tarbeks kududa seina- ja pingivaibad Vaibad on kootud looduslike tekstiiliv�rvidega v�rvitud villasest l�ngast Need valmistati Madalmaades Enghieni linnas K�igile vaipadele on tellija tunnusena sisse kootud kolm Tallinna vappi vappide kohal on kudumise aasta 1547 Alates 1937 aastast kuuluvad vaibad Tallinna Linnamuuseumi varade hulka Raekojas paiknevad nende koopiad
Seitse Tallinna raekoja piltvaipa tellis Madalmaadest raeh�rra Arent Pakebusch Ta maksis ette 150 marka P�rast vaipade valmimist 1548 aastal tasus ta veel 3415 marka ja 4 killingit Kahel �le 8 meetri pikkusel piltvaibal on kujutatud vana testamendi s�ndmusi Iisraeli riigi kuldaja kuninga Saalomoni elust Viiel l�hemal pingivaibal on v�rvirohked taimornamendid Vaibad pandi raekoja saali vaid eriti pidulikel puhkudel Kaunis tapeet elavdas ruumi ja muutis �htlasi tuulet�kkeplaadi �lesandeid t�ites r�sked kiviseinad soojemaks
Tallinna raekoda tellis Oxfordist ettev�ttelt Hines of Oxford keskaegsete gobel��nide koopiad Elvira Liiver Holmstr�mi s�nul on ime et k�ik gobel��nid on s�ilinud 1909 aastal tahtis linnavolinikust �rimees Albert Koba vaibad maha m��a ja saadud raha eest kooli v�i haigla ehitada S�da vaipade saatuse �le j�udis Tallinna ajalehtede esik�lgedelt isegi Riia ja Peterburi ajakirjandusse Avalikkuse survel vaipu ei m��dud
Esimese maailmas�ja ajal viidi vaibad pitseeritud kastis Moskvasse T�nu Jaan Poskale naasid need koos Tartu rahuga Eestisse Linnamuuseumi varade hulgas on vaibad 1937 aastast
Raad
Juba 1248 aastal kinnitas Taani kuningas Erik IV Tallinnale L��beki linna�iguse millele toetudes alustas raekojas t��d hansakaupmeeste seast valitud Tallinna raad Sellega astus Tallinn Euroopa �igusruumi Linnavalitsus t��tas raekojas kuni 1970 aastani T�nap�evani munitsipaalomandis olev maja t�idab oma ajaloolist �lesannet linna esindushoonena
�ks olulisimaid vabalinna privileege oli luua linnan�ukogu ehk magistraat Magistraadi �lesanne oli j�rgida linna kasu ja h�vangut Raad andis v�lja seadusi s�lmis kokkuleppeid tal oli oma pitsat Raad m�ntis raha m��ras inimesi ametisse valvas korra ja kaubanduse �le linnas k�sutas linna vara juhatas linna kaitset korraldas kindlustuste ehitamist ja s�jav�e �lalpidamist pidas kohut ja j�lgis kohtuotsuste t�itmist Raad p��ras t�helepanu linlaste olmele ja v�ljan�gemisele Raad oli seega k�rgeim linnav�im
Alguses kuulusid rae koosseisu vaid raeh�rrad – n�unikud kes valiti kaupmeeste seast 13 sajandi teisest poolest oli raeistungite eesotsas kaks b�rgermeistrit Raeh�rrade arv ei olnud p�siv 16 sajandi l�pul oli neid 14 �ldiselt k�ikus raeh�rrade arv 19 ja 25 vahel
Raeh�rrade eesotsa kuulusid tol ajal 4 b�rgermeistrit Hiljemalt 16 sajandi keskpaigast kuulus rae koosseisu ka s�ndik Lisaks oli rae teenistuses palgalisi kes ei kuulunud rae koosseisu kirjutaja kohtuteenrid majahoidja jne Rae t��vormiks olid istungid mida reeglina peeti raekojas kirjutajatoas v�i P�havaimu kirikus kus toimusid raeliikmete �hised jumalateenistused �ks b�rgermeistritest reeglina k�ige kogenum ja parem seadustetundja oli eesistuja kes juhatas raeistungeid �he aasta jooksul Sellele k�rgele ametipostile asudes k�sis eesistuja tingimata teistelt raeh�rradelt kas nad on tema kandidatuuriga n�us
Raad tegutses aasta kaupa kahes vahetuses korraga olid ametis vaid pooled raeliikmed kes moodustasid nn istuva ehk istungeid pidava rae Aastaks tagasi t�mbunud osa raest nimetati vanaks v�i puhkavaks raeks Kuna algselt oli raeh�rra amet auamet oli raeh�rradel istungitest vaba aastat vaja oma elu ja majanduse korraldamiseks Siiski osalesid vana rae liikmed oluliste otsuste langetamises v�i t�itsid avalikke ameteid n�iteks arveraamatupidaja kemmereri v�i P�havaimu seegi eestseisja oma
Rae koosseisu valiti vaid laitmatu mainega kaupmehi Raeh�rra amet oli eluaegne raeh�rra pidi olema s�ndinud seaduslikust abielust ja omama kinnisvara Tallinna piires kuid ei tohtinud teenida elatist k�sit��ga st pidi kuuluma kaupmeeste hulka V�ltimaks v�imu kuritarvitamist ei valitud rae koosseisu korraga vendi ega isa ja poega; valimiste juures ei tohtinud viibida kandidaadi sugulased ega h�imlased Valimised m��rati tavaliselt toomap�evaks 20 detsembriks ja see v�ib olla p�hjus miks raekoja tuulelipp kannab nime Vana Toomas Raekoja uksed suleti ja b�rgermeister teatas kandidaatide nimed igale positsioonile kandideeris kaks inimest Asi otsustati salajasel h��letusel vajalik oli absoluutne h��lteenamus P�rast valimisi avati raekoja uksed ja kogu raad kogunes raekoja avatud akende juurde Valju h��lega teatas eesistuja uute raeh�rrade nimed v�ljakule kogunenud linlased aga tervitasid neid
Igal vabal linnal oli �igus m�nte vermida M�ntimine toimus ainult rae korraldusel Selleks olid linnal m�ndikoda ja m�ndimeister Keskajal paberraha veel ei tuntud kasutusel olid ainult m�ndid Iga m�nt oli just niipalju v��rt kui temas sisalduv metall
Tallinna raad kui iseseisva linna s�mbol
Valitseja vahetumine ei toonud reeglina kaasa olulisi muudatusi rae tegevusse Eraldi peat�ki Tallinna omavalitsuse ajaloos moodustab aga asehaldusaeg mil keisrinna Katariina II 1785 aasta linnadeseadus – nn armukiri linnadele – asendas rae kui linnavalitsuse ajutiselt linnaduumaga Rae endised funktsioonid taastas 1796 keiser Paul I
Murranguline etapp Tallinna linnavalitsuse ajaloos algas 26 m�rtsil 1877 kui Aleksander II ukaasiga kehtestati Balti linnades 1870 aasta Venemaa �ldine linnaseadus Raad asendati valitava volikogu duuma ja linnaametiga uprava Linnavolikogu valis ka linnapea Esimesed Tallinna linnavolikogu valimised toimusid 24–25 novembril 1877 Uue volikogu esimene istung peeti 22 detsembril 1877; esimeseks linnapeaks valiti sel istungil Oscar Arthur von Riesemann Raad j�i p�sima vaid kohtuasutusena
9 juulil 1889 kehtestati Balti provintsides Venemaa 1864 aasta kohtuseadus millega Tallinna raad likvideeriti Rae viimane pidulik istung peeti 17 novembril 1889
Raad on magistraadi l�hem vorm See t�hendas keskajal vabade linnade eesotsas seisvat kogu Tallinna linnaomavalitsuse ehk rae tekkeaeg ei ole t�pselt dateeritav Selle v�iks paigutada 1230 aastatesse mil juba olemasolevasse kindlustatud eestlaste asulasse ja selle �mbrusesse hakkasid kogunema taani saksa skandinaavia ja slaavi p�ritolu k�sit��lised-kaupmehed Esimest korda mainitakse Tallinna raadi consilium consulum civitatis Taani kuninga Erik IV 15 mail 1248 antud �rikus millega Tallinnale kinnitatakse L��beki �iguse kasutamise luba Siitpeale j�i Tallinna raad ligi 6� sajandiks linnaelu juhtivaks institutsiooniks
Linnade iseseisvumine oli ajalooline samm mis vabastas linna kuninga ja feodaalide v�imu alt Viimastele tundus aga selliste linnade olemasolu jumala ja inimeste seaduste rikkumisena See v�it ei tulnud kergesti ja v�itlust kroonis edu vaid seet�ttu et linnad p�rgisid iseseisvusele kogu Euroopas
Oma tegevuses l�htus raad L��beki �igusest ning andis igal aastal v�lja m��rusi ja korraldusi bursprake willk�re mis linnaelanikele avalikult v�lja kuulutati T�htsate otsuste langetamisel pidi raad arvestama gildide seisukohti kusjuures m�jukaim oli Suurgild Rae ja suurgildi tihedatele suhetele viitab asjaolu et m�lemad kasutasid oma vapil sama kujutist valget risti punasel taustal M�ne aasta p�rast 1255 aasta augustis kinnitati Tallinna �igused uuesti kuu aja p�rast koostati aga esimene Tallinna koodeks milles oli 99 artiklit Koodeksist on s�ilinud 14 p�rgamendilehte 15 leht on katkine aga tekst on j��nud puhtale 16 lehele
Tallinna rae seadusandlus
�laltoodud raem��rus sisaldub koondk�sikirjas mille varasemad osad on �les t�hendatud 16 sajandi esimestel aastatel hilisemad 1550 aastatel Leidub ka �rakirju tekstidest mille algversioonid p�rinevad 15 sajandi algusest P�hiosas sisaldab k�ide erinevate k�sit��ametite skraasid lisaks maalrite kangrute kiviraidurite seppade kullasseppade pagarite pistemaakrite sadulseppade lihunike voorimeeste m�ndrike k��snerite ja kingseppade skraade versioone 15-16 sajandist Lisaks nendele on �les t�hendatud raem��rusi sealhulgas reformatsiooniaegseid kirikuelu �mberkorraldusi puudutavaid �igusakte aastatest 1524–1525 Oluline osa sellest mis Tallinna rae tegevusest usupuhastusega seoses teada on n�iteks esialgne uus kirikukorraldus n�udmised pildir��ste k�igus r��vitud kirikuvara v�ljaandmise kohta ja sellega seoses teade pildir��ste toimumisest �ldse p�rineb nimelt sellest s�ilikust
1525 aasta 22 jaanuari m��rus oli ajendatud asjaolust et Tallinna jutlustajavendade konvendi laialisaatmisel ei �nnestunud rael olulist osa konvendi varast �le v�tta Vennad olid v��rtuslikuma vallasvara ning dokumendid �ra peitnud suures osas ilmselt Harju-Viru vasallide juurde ent osalt ka Tallinna kodanike majadesse 12 jaanuaril 1525 p�rast konvendi laialisaatmist v�eti kloostri juhtkond prior Augustinus Emsinckhoff lektor ja subprior Thomas de Reken ning prokuraator David Sliper vahi alla Neid sunniti avaldama andmeid kloostri varanduse ja privileegide asukoha kohta K�igi kolme aruanded on s�ilinud ent dateerimata Otsustades nendes kirjades leiduvate vihjete j�rgi prokuraatori ja priori vahelistele l�bir��kimistele vara v�ljaandmise �le koostati aruanded t�en�oliselt p�rast raem��ruse v�ljastamist Arvatavasti oli raele m��ruse v�ljaandmise ajaks teada et Tallinna kodanike kodudes v�ib konvendi vara leiduda selle t�psem asupaik polnud aga teada V�listada ei saa sedagi et m�ne varjaja kohta oli rael l�hemaid andmeid v�i v�hemalt oletusi ent soovimata j�uv�tteid kasutada kutsuti esmalt �les konvendi vara vabatahtlikult v�lja andma M��ruse s�nastus on huvitav Nimelt on m�rkimisv��rne et ei p��rduta mitte linna kodanike v�i elanike poole vaid k�igi poole kes on linnaga seotud Nagu �eldud ei paigutanud dominiiklased oma vara mitte ainult Tallinna elanike juurde ja selle kohta v�is rael andmeid olla v�ljaspool linna elavate inimeste karistamine oli raele juriidiline probleem P��rdumist nii vaimulike kui ka ilmalike poole tuleb pidada tolleaegse kantseliidi formaalsuseks sest ka vaimulike vastutuselev�tmine tollases siiski veel katoliiklikus linnas pidi rae jaoks olema v�ga k�sitav Osa v�ljendeid mis puudutavad vendade vara laialijagamist on kindla juriidilise sisuga ja viitavad sellele et �leandmine toimus k�igi vallasvara deponeerimise reeglite j�rgi pole v�listatud et koguni linna kohtuv�imu osalusel Millised need reeglid olid pole teada – �kski keskaegse Tallinna s�ilinud �igusakt niisugust menetlust ei kirjelda V�imalik et kasutati m�nda universaalsemat tsiviil�igust
Teated selle kohta kas rae �leskutsel oli tulemusi v�i mitte puuduvad V�ib aga oletada et midagi olulist ei saavutatud – raedokumentide seas pole pikemaid inventare kloostri vara kohta Konvendi arhiivi aegsed �mberkorraldused vajaksid eraldi uurimist Mainitud m��rus on vaid �ks n�ide sellest kui energiliselt sekkus ilmalik v�im usupuhastuse ajal kirikuellu
Linna kasvades koodeksit t�iendati ja kohandati kohalikele tingimustele sobivaks Koodeksi viimases 16 sajandist p�rinevas variandis oli juba 320 artiklit Hoolimata s�steemitusest oli koodeks v�ga ulatuslik seaduste kogu mis haaras linna elu k�iki k�lgi Kord aastas loeti rahvale kogu linna�igus ette et keegi ei saaks seaduserikkumist teadmatusega vabandada
Tallinna rae vahtkond
Tallinna rael oli oma vahtkond Vahis�durite �lesanne oli linnas korda hoida ja raekoja tornis vahti pidada Nad pidid kohe teada andma kui linnale olid l�henemas vaenuv�ed v�i kuskil oli tulekahju lahti l�inud Kui linna ohustas �nnetus t�mbasid vahis�durid kellar�dul asuvat h�irekella H�irekella valmistas Tallinna suurt�kimeister Hinrik Hartmann Kella alumisel serval on kiri Au olgu jumalale k�rges Issanda aastal 1586 Iga�ks hoidku oma tuld ja l�ket et sest linnale mingit kahju ei tekiks Kuni 20 sajandi alguseni t�mmati kellatila n��rist igal t�istunnil vastavalt tundide arvule 21 sajandi algusest juhib kellatila l��ke elektroonilise s�steemi abil raekoja esifassaadil asuv kell
Vaata ka
P�havaimu kirik
Raeapteek
Raevangla
Raevangla fotomuuseum
Viited
Kirjandus
Tallinna raekojale endine v�limus? Kaja 6 august 1935 nr 183 lk 1
Koostaja Raisma Mariann 2004 "Tallinna raekoda Tallinn Town Hall" Tallinn Kunst ISBN 9949-407-25-7
B�ckler Teddy Tallinna raekoda Uurimine ja restaureerimine 1952–2004 Tallinn 2004 ISBN 9949-10-779-2
Kangropool Rasmus 1982 Tallinna raekoda Tallinn
Rannu Jelena 1983 Mineviku Tallinn Tallinn Perioodika
Hahn K-Rutt 2001 Tallinna vanalinn ehk k�nelused kummitusega Tallinn Tallinna Kultuuriv��rtuste Amet ja Muinsuskaitseinspektsioon
Masso Tiit 1983 100 ehitist Tallinn Valgus
1975 Eesti Kunsti Ajalugu Tallinn Kunst
V�lislingid
Linda-Mari V�li EPL 3 jaanuar 2009
tallinnee 3 juuli 2013
Eesti Filmiarhiiv vaadatud 28 juulil 2013
Eesti Filmi andmebaas vaadatud 28 juulil 2013
Postimees 25 november 2013
Postimees 16 juuli 2008
Postimees 20 veebruar 2004
Postimees 6 juuli 2006
Tants on kunstiliik milles tundeid elamusi ja suhtumist v�ljendatakse liigutuste ja poosidega; ka selle kunstiliigi teos Tantsu saatmiseks m�eldud muusika on tantsumuusika
Ajalugu
Tants on vanimaid kunstiliike see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde Praeguseni on tantsul tihe seos r�tmimuusika laulu pantomiimi ja teatrikunstiga Vanimad tantsud matkivad tegelikkust t��liigutusi loomi ja muud seesugust
Algul esitas tantsu selle looja alles hiljem eristusid elukutselised tantsijad Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana-Kreekast kus see kaasnes jumalakultusega n�iteks Apolloni pidustustega Keskajal kirik p�lgas tantsu kuid ei suutnud selle arengut pidurdada �itsele puhkes rahvatants 15 sajandil tekkis rahvatantsu k�rvale seltskonnatants See oli algul k�rgseltskonna harrastus arenes 19 sajandil rahvalikumaks kadrill polka valss ja on 20 sajandil �ldrahvalikuks muutudes j�tnud rahvatantsu varju Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks Klassikaline tants kujunes 16–17 sajandil 19 ja 20 sajandi vahetuses s�ndinud vabavormilisem plastika on m�jutanud ka klassikalist balletti
Liigitus
Tantsitakse �ksi paaris v�i hulgakesi
Eristatakse rahvatantsu seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu
Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks
Peotantsust on v�ljakujunenud kindlatele reeglitele vastav v�istlustants V�isteldakse standardtantsude aeglane valssfokstrott tango jne ja ladina-ameerika tantsude kategoorias samba rumba džaiv jne kategoorias
Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks n�iteks tantsuansambli Leigarid repertuaar ja folklooril p�hinevaks autoritantsuks n�iteks tantsuansambel S�prus repertuaar
Vaata ka
melbourne shuffle
Ballett
Capoeira
Hiphoptants
K�hutants
Rivitants
Rahvatants
Seltskonnatants
Stroof
Ergutustants
Ball
N��distants
Vaata ka
Koreograafide loend
Tantsijate loend
Tantsude loend
V�lislingid
Tapa on vallasisene linn L��ne-Viru maakonnas Tapa valla keskus Tapa linn asub 77 km Tallinnast 133 km Narvast ja 112 km Tartust
Tapa linna territooriumil asub Eesti kaitsev�e Tapa s�jav�elinnak ning Tapa raudteejaam on oluline raudtees�lmpunkt
Ajalugu
Tapa k�la on kirjas�nas esmakordselt mainitud 1482 ja m�isat 1629 aastal saksa keeles Taps
1870 aastal rajati Ambla kihelkonna Tapa m�isa maale Tapa raudteejaam Peterburi-Tallinn-Paldiski raudteeliinil 1876 aastal avati liiklus Tapa-Tartu raudteeliinil ja Tapa muutus sellega raudtees�lmeks Tapa raudteejaama l�hi�mbrusesse hakkas seej�rel tekkima alevik 1917 aastal sai Tapa aleviks 1926 aastal aga linnaks
1927 aastal taotles Tapa linnavalitsus linna liitmist Virumaa k�lge
Tapa linn oli aastatel 1950–1962 Tapa rajooni keskus 2005 aastal �hines omavalitsuslik Tapa linn koos Lehtse ja Saksi vallaga Tapa vallaks muutudes seejuures vallasiseseks linnaks
Alates 1990 aastast oli ametis �igeusu Tapa ja Podolski piiskop Viktor
Halduslikud muudatused
kuni 1950 J�rva maakonna koosseisus
1950–1962 Tapa rajooni koosseisus
1962–1964 Paide rajooni koosseisus
1964–1990 Rakvere rajooni koosseisus
alates 1990 L��ne-Viru maakonna koosseisus
Raudtees�lmpunkt
19 sajandi 60 aastatel hakati Venemaa keisririigis intensiivselt raudteid ehitama Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Balti Raudtee Seltsi 1907 aastast Balti raudtee Tallinna–Peterburi raudtee mille ehitamist alustati 1869 aastal ja l�petati aasta hiljem 1875 aastal alustati Tapa–Tartu raudtee harutee ehitamist ja juba j�rgmisel aastal oli seegi valmis
1876 aastal ehitati siinsesse p�lisesse kuusemetsa esimene maja – Tapa raudteejaama hoone Millest sai alguse ka Tapa kui j�udsasti kasvav raudteelaste asula Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud ehitati hobupostijaam apteek kauplused k�rts koolid v��rastemajad rajati v�iket��stused Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku 19 sajandi l�pus oli Tapa „Waldorfi" v��rastemaja Peterburi keskklassi „tervise parandamise paik" t�nu kosutavale metsa�hule
1910 aasta paiku lammutati osa Tapa puidust jaamahoonest ja asemele ehitati telliskivihoone kuhu paigutati einelaud ja ooteruumid Alles 1980 aastatel seoses Tallinnas avatud Muuga sadama k�ikulaskmisega rekonstrueeriti jaamahoonet
1916 aastal ehitati paekivist depoohoone auruvedurite remondiks 1960 aastatel seda rekonstrueeriti 1988 aastal anti k�iku uus depookorpus Aastate jooksul kujunes Tapa vagunite remonditsehh Eesti suurimaks kaubavagunite remondiettev�tteks
AS EVR Cargo Tapa depood jaguneb t�nap�eval kaheks veduri- ja vagunidepooks Veduridepoo tegeleb erinevat t��pi vedurite tehnohoolduse ja suuremahuliste remontt��dega veduri rattapaaride treimise ja C36 t��pi vedurite rataste formeerimisega Vagunidepoo tegeleb vagunite depoo- ja kapitaalremondiga vaguni rattapaaride treimise ja formeerimisega vagunite v�rvimise ja muude vagunite remondit��dega Depood asuvad Tapa linna idaservas 19 ha suurusel territooriumil kus tootmispinda on 8000 m2<ref>< ref>
Militaarminevik
Eesti kaitsev�gi 1918–1940
P�rast Vabaduss�da paigutati Tapa m�isa s�jas v�idukalt tegutsenud soomusrong "Kapten Irv" ja soomusrong nr 3 ning 1 augustil 1923 formeeriti nendest 1 soomusrongir�gement 30 novembril 1934 liideti 1 Tapal ja 2 Valgas r�gement �heks Soomusrongir�gemendiks asukohaga Tapal R�gement paiknes Tapal kuni oma tegevuse l�petamiseni jaanuaris 1941 kui N�ukogude okupatsiooniv�imud Eesti s�jav�e likvideerisid
Okupatsiooniv�ed 1940–1991
Tapale rajatud lennuv�lja ehitamist alustati Punaarmee poolt 1939 a s�gisel Baaside lepingu alusel Aastate jooksul suurenes N�ukogude armee poolt Eestis kasutatava Tapa lennuv�lja territoorium �heksa ruutkilomeetrini Lennuv�li tekitas Tapal ulatusliku keskkonnareostuse – p�hja- ja pinnavette imbus petrooli ja teisi naftasaadusi
N�ukogude okupatsiooni ajal asus endise Soomusrongir�gemendi territooriumil kuhu aastate jooksul ehitati juurde mitmesuguseid hooneid ja rajatisi insener-tehniline �ppev�eosa 14 km� Tapal asusid j�rgmised okupatsiooniv�eosad v�eosade arv ja nimed muutusid aegade jooksul<ref>< ref>
�hukaitsev�ed
656 �hukaitse h�vituslennuv�epolk
1196 �ksik side ja raadiotehnilise teenindamise pataljon
384 �ksik kopterieskadrill
188 Seniitraketipolk
207 �hut�rjeraketibrigaad
1 �hut�rjeraketidivisjon
Raadiotehnikav�ed
2311 41 Raadiotehniline pataljon
Tagalav�ed diviisi lahingjuhtimine jm
91�ksik lennuv�lja tehnilise tagamise pataljon
304 H�vituslennuv�e suunamispunkt
1507 �ppe ja treeningpunkt
Maav�ed
242 Pavlovi s�jav�emetskond
3001 Metsavarumisjaoskond
Tapa linna raudteepiirkonna ja jaama s�jav�ekomandatuur
106 �ppe-Inseneribrigaad
�huj�ud
961 Liikuv lennuv�e remondit��koda
Raudteev�ed
�ksik raudtee-sidepataljoni osad
�ksik raudtee-autotranspordipataljoni osad
Eesti kaitsev�gi alates 1991
Tapal loodi p�rast okupatsiooniv�gede lahkumist 1994 aastal Eesti kaitsev�e suurt�kipataljon pioneeripataljon ja �hut�rjepataljon Eelmainitud v�eosad liideti 2004 aastal kokku Tapa v�lja�ppekeskuseks mis omakorda reorganiseeriti 2008 aastal Kirde kaitseringkonna keskuseks 2014 aastast on Tapal 1 jalav�ebrigaadi staap
Rahvastik
Poliitika
Linnavolikogude esimehed
1930–1934 August Pallon
1934–1940 Helmi Kaber
1993–1996 Rain Sepping
1996–1999 Algur Kaerma
1999–2001 Ilmar M��r
2001–2005 Algur Kaerma
Linnapead
1927–1929 Ernst Grimm Krimm
1929–1930 Johannes Ruuse linnapea kt
1930–1935 T�nis R�hn
1935–1940 Jaan Maidre nimi kuni aastani 1936 Felix-Eduard M�rtin Martin
1991–1996 Raivo Raid
1996–1997 Garri Raagmaa
1997–2001 Voldemar Nellis
2001–2005 Kuno Rooba
2005- Alari Kirt
Transport
Tapa linn on raudtees�lmpunkt kus saab kokku Tallinn-Tapa raudtee Tapa-Narva raudtee ja Tapa-Tartu raudtee Tapa linna l�bib ka riigi p�himaantee number 5 P�rnu-Rakvere-S�meru ning siit saab alguse riigi tugimaantee number 24 Tapa-Loobu
Tapal peatuvad k�ik linna l�bivad Elroni idasuuna riigisisesed Tallinn-Tartu Tallinn-Narva Tallinn-Rakvere Tartu-Tallinn Narva-Tallinn Rakvere-Tallinn ja Go Raili rahvusvahelised Tallinn-Moskva Tallinn-Peterburi Moskva-Tallinn Peterburi-Tallinn reisirongid
Vaata ka
Edasi Kommunismile
Valgej�e elektrijaam
Tapa Jakobi kirik
Tapa Ristija Johannese kirik
Tapa Jakobi kogudus
Tapa linnavolinike loend 1934
Tapa linnavolinike loend 1939
Tapa lipp
Tapa vapp
Tapa muuseum
Viited
Tapa vallutamine oli 9 jaanuaril 1919 Eesti Vabaduss�jas toimunud s�jaline operatsioon strateegilistelt t�htsa Tapa transpordis�lme vallutamiseks pealetungivate Punaarmee �ksuste valdusest
Eesti Rahvav�e soomusrongid ja soomusrongide dessantgrupid vallutasid tagasi 1919 aasta alguses alanud vastupealetungioperatsiooni k�igus Tapa raudtees�lme p�rast l�hikest �gedat lahingut soomusrongide nr 1 ja 3 dessantosade poolt Soomusrongid ise j�rjekorras nr 1 3 ja 2 parandades kogu aeg raudteed ja sildu toetasid dessante perioodiliselt oma suurt�kkide tulega Operatsioon algas kell 5 hommikul ja kella 9 paiku oli alev Eesti v�gede valduses Punaarmee P�hjarinde 7 armee 6 K�tidiviisi v�e�ksuste vastupanu Tapa �mbruses ei olnud eriti visa Operatsiooni tulemusena saadi s�jasaaki ja 78 vangi Eesti v�gede kaotused lahingus olid 4 meest haavatuna
Eellugu
6 jaanuari hilis�htul andis Viru rinde juhataja kindralmajor Aleksander T�nisson k�igile rinde v�eosadele k�su 7 jaanuari hommikul �le minna �ldpealetungile kusjuures soomusrongid pidid vallutama Tapa raudteejaama Soomusrongid nr 1 2 ja 3 koosseis kokku 61 ohvitseri 387 s�durit 48 kuulipildujat ja 5 suurt�kki seisid sel p�eval purustatud tee t�ttu Kehra ja Aegviidu jaamade vahel
7 jaanuari hommikul algas Eesti v�gede �ldpealetung kogu rindel Tapa vallutamine soomusrongide poolt oleks samal p�eval lennult s�ndinud kui vastane poleks p��dnud seda sildade ja raudtee l�hkumisega takistada et v�ita aega oma puruksl��dud v�eosade korraldamiseks ja varuv�gede juurdetoomiseks Purustatud raudteesilla parandamine Leppk�la kohal kestis kuni 7 jaanuari kella 1500-ni Teed parandades j�udsid soomusrongid �htu eel Lehtsesse
8 jaanuari udusel varahommikul s�itsid soomusrongid nr 1 2 ja 3 numbrite j�rjekorras Lehtsest v�lja Kui kell 0710 umbes 50 meetrit Lehtse sillast eemale j�uti panid eesliinil paiknenud Punaarmee ratsa- ja jalav�elased Toisi m�isa poole jooksu Dessant saadeti neile j�rele ja poole tunniga olid Toisi ja Lehtse m�isad vallutatud Saagiks langesid 3 kuulipildujat mitmek�mne kastit�ie lintidega mitu hobust regedega ja 6 punav�elast 47 k�tipolgu 1 roodust Erilist vahvust ilmutas siin s�dur Estam kes isiklikult punav�elastelt �he kuulipilduja �ra v�ttis Soomusrongi nr 3 mehed v�tsid sealsamas 5 vangi samuti 47 k�tipolgust
Kaugemale seekord ei j�utud Selgus et poolteist kilomeetrit Lehtsest ida pool olev Soodla j�e sild oli punaarmeelaste poolt eelmisel �htul plahvatusega purustatud ja vajas parandamist Rongidelt saadeti v�lja luurajad Tapa ja Ambla �mbrusse ja kui nad hilis�htul teadetega tagasi tulid kutsus �ldjuht kapten Karl Parts kell 2200 soomusrongide �lemad kaptenid Anton Irve Oskar Luiga alamkapten Jaan Lepa formeeritava soomusrongi nr 4 �lema nooremleitnant Hans Jaaksoni varustus�lema s�jav�eametnik Mihkel Piperali ja liikumis�lema Julius Trubocki enda juurde
Kapten K Parts teatas et j�rgmisel hommikul j�tkavad rongid pealetungi eesm�rgiga vallutada Tapa Soomusrong nr 2 alamkapten J Lepa juhatusel sai �lesandeks tegutseda p�hja pool raudteed ja vallutada raudteest vasakul asuv Tapa alevi osa ning oma kontrolli alla v�tta Tapa-Rakvere sild Soomusrongide nr 1 ja 3 �hendatud dessant leitnant Eduard Nepsi �ldjuhatusel pidi peale tungima l�una pool raudteed V�ljas�idu ajaks oli m��ratud kell 0500 Rongidel taheti dessant viia Tapale v�imalikult l�hedale ja dessandi v�ljasaatmise aeg pidi selguma operatsiooni ajal kusjuures erik�suta tuli dessant saata v�lja siis kui rongid j��vad seisma ja soomusrong nr 1 avab suurt�kist tule
Kuna Tapat kaitses mitu 6 k�tidiviisi polku kes olid vastupealetungi ette valmistamas siis v�is Tapa vallutamine �nnestuda ainult ��rmiselt kiire l�biviimise juures Sidet polnud soomusrongidel kellegagi luua sest Lehtseni v�lja j�udes olid soomusrongid jalav�est ette j�udnud Kuid ka Punaarmeel olid selles piirkonnas suuremad j�ud ainult Tapal Vastase v�itlusmoraal oli luurajate teatel madal Tartu kommunistlik polk oli laiali jooksnud teistes v�eosades valitses segadus
Lahingu k�ik
9 jaanuari hommikul kell 5 s�itsid lahingukorras soomusrongid j�rjekorras nr 1 3 ja 2 Lehtsest v�lja saates ette luurajaid ja min��re Formeerimisel olev soomusrong nr 4 leitnant H Jaaksoni juhatusel j�i Lehtsesse sealse jaama kaitseks Soomusrongi nr 3 suurt�kimehel ei pidanud aga n�rvid vastu ning see lasi oma m�rsu Tapa poole teele N��d avasid ka soomusrongid nr 1 ja 2 suurt�kitule Tapa peale
Kell 0700 hakkasid soomusrongide dessandid �le v�ljade ahelikus Tapa poole liikuma Oli veel k�llaltki pime hakkas alles koitma Vaevalt olid esimesed mehed vagunist v�ljunud kui kostis laske metsast Raudteeputka juurest metsa jooksnud punaarmeelased avasid tule rongide suunas Esimestena vagunist v�ljunud dessantmehed avasid tule taanduva vastase pihta hilisemad v�ljujad ei teadnud aga punaarmeelaste �iget asukohta ja olid sunnitud varjuma raudtee l�heduses P�hjapoolt avasid punased rongide pihta p�ssi- ja kuulipildujatule kuid rongide tulega sunniti vastane 20 minuti jooksul vaikima
J�nesejaht M�nnikum�el
Kuna ohvitseridele oli vastav korraldus antud juba varem ei kulunud dessandi liikumise alguseks Tapa suunas kuigi kaua aega Kui dessant j�udis metsa all edasi m�nisada sammu oli ta punaste kannul Metsas p�genesid punaarmeelased kiiresti ida suunas kuid siiski taandumisel peatusid p��rdusid �mber lasid p�ssid dessandi peale t�hjaks ja j�tkasid liikumist S�gav lumi ei lasknud arendada suurt liikumiskiirust Niisugune "j�nesejaht" kestis kuni soomusrongide dessant oli l�binud v�sa ja v�lja j�udnud metsa idaservale Tapa m�isa p�ldude ��rde Rebasem�e joonele Oldi sunnitud peatuma et v�tta meeskond korralikult ahelikku
Paistis nagu m�tleksid punaarmeelased lagedal v�ljal avaldada visa vastupanu Dessandi juht hindas olukorda ja leidis et juhul kui punaarmeelased v�tavad lahingu vastu on nad paremas seisukorras sest neid on rohkem ja teiseks olid punaarmeelaste p�ssid t��kidega mis soomusronglastel puudusid Vasakul metsa ��res olid talud kus oli vaja kontrollida punaste kohalolekut Selleks saatis dessandi juht sinna v�ikese patrulli Patrull ei j�udnud veel taludeni kui sealt tuli vastu kohalik elanik ja teatas et k�las punaarmeelasi ei ole S�numitoojaks osutus kohalik kooli�petaja kes muretses hiljem k�last hobuse haavatute transportimiseks rongile
Metsast v�ljumisel v�eti dessant vastase poolt tugeva tulega vastu Esimeste haavatute seas oli Soomusrongi nr 2 dessandi juht kapten August T�nishof ja 3 kooli�pilast neist R Kask ja O J�rgens j�id rivvi edasi Dessandi juhiks j�i leitnant Oskar Enkelberg Teinud tuleettevalmistuse t�usis soomusronglaste ahelik p�sti eesm�rgiga minna r�nnakule Ka punaarmeelaste ahelik t�usis p�sti Vahemaa poolte vahel ei �letanud 400 sammu Sel hetkel jooksis raudtee poolt metsa sihis kahe aheliku vahelt l�bi j�nes Hetkeks unustati s�jategevus ja m�lemad pooled hakkasid tulistama j�nest kes aga vigastusteta metsa lippas
Niipea kui j�nes kadus tormas soomusronglaste ahelik kallale vastasele kes alul lasi vastu kuid p��rdus siis �mber ja alustas taandumist Tapa poole M�nnikum�e metsaserval oli langenud punaarmeelasi ning soomusronglastele langes s�jasaagiks p�sse ja kaks kuulipildujat Talude juurest said soomusronglased k�tte m�ned 46 k�tipolgu vangid Eriti kuri oma meeste peale oli �ks punaarmeelane kes oli postil magama j��nud ja seel�bi vangi sattunud Pahameele p�hjuseks oli see et miks valvatavad jalga lasksid ilma et valvajat oleksid �ratanud
Tapa alevi vallutamine
Dessant liikus �le lageda olles tulevahetuses taanduva vaenlasega M�nnikum�e metsa j�udes hargnes dessant laiali �ksikutesse salkadesse mist�ttu puudus �levaade �ldisest tegevusest J�udnud vastastikuse tulevahetuse ja v�ikeste peatustega l�bi metsa Tapa alevi l�hedusse selgus et punaarmeelased on veel alevis ja korraldavad vastupanu Lisaks v�eti dessant tugeva tule alla vasakult tiivalt surnuaia suunast Ilma suurt�kitule toetuseta osutus edasip��s raskeks
Vahepeal olid t�nu raudtee parandusele ka soomusrongid edasi liikunud M�rgates vastase kuulipildujaid surnuaial suunati rongidelt sinna suurt�kituli N�htavasti oli tuli tabav kuna punaarmeelased alustasid taandumist Soomusronglaste aheliku vasak tiib vabanes risttule alt kuid alevi ees leidis dessant veel siiski t�sist vastupanu Punaarmeelased olid asunud majade vahele ja v�tsid sealt l�heneva dessandi tule alla Kaasasolevate kerge- ja raskekuulipildujate tulega suruti vastane alevi hoonete varju kus nad kasutasid iga t�navanurka soomusronglaste dessandi tulistamiseks
P�rast seda kui dessandi vasak tiib oli saanud suurt�kitule toetust j�udis ta edasi ja oli juba ette j�udnud paremast tiivast Samuti oli m��da metsa serva liikunud patrull j�udnud Tapalt ida poole N�htavasti sellest m�jutatuna taandusid punaarmeelased sissepiiramise v�ltimiseks kiiresti alevi idaservalt Valgej�e suunas Tapal asunud punaste pataljoni staap ja m�ned osad p�genesid Seenek�la poole Viljandi kommunistlik pataljon j�i aga soomusrongide seljataha Kella 0900 ajal langes Tapa soomusrongide dessantide k�tte
V�ljaj�udmine Valgej�eni
Eesti v�gedel oli k�sk v�tta oma kontrolli alla Tapa-Rakvere maantee sild ning seet�ttu suundus dessant Tapa idaservast m��da maanteed silla poole Teed m��da taandusid punased Pannes t�hele soomusronglaste l�henemist p�hja poolt maanteesillale suundus osa punaseid raudteesilla poole kuhu oli ette j�udnud osa l�una pool raudteel liikuvast dessandist ning need vangistasid enne raudteesilda osa punaseid vahetult enne Tapa vallutamist oli kihutuskoosolekut pidanud
Lahingute l�ppedes oli vastane t�iesti pea kaotanud Tihti juhtus et punaste p�genike p��dmisel �he-kahe soomusronglase k�eviipel suurest takistusest �le liiguti v�i s�nakuulelikult �le aiatraadi v�i muu t�kke ligineti isegi ka j�est l�bi rinnuni vees k�ies Erilist vahvust ilmutas soomusrongi nr 1 vanemallohvitser Karl Lipand kes nelja mehega punaste v�eosale loodepool Tapal kallale tungis ja 40 punav�elast �hes 60 p�ssi ja 100 k�sigranaadiga vangistas
Punased kes p��dsid taanduda �le maanteesilla sattusid soomusrongi nr 2 dessandi k�tte vangi sest dessant j�udis maanteesilla sulgeda Dessant v�ttis silla oma valve alla ja asetas selle juurde valvet�kke �lej��nud mehed p��rdusid rongile mis vahepeal oli j�udnud Tapa jaama Selgus et Valgej�e raudteesilla olid punased ikkagi rikkuda j�udnud Nii ei saanud soomusrongid teha kiiret l��ki Rakvere peale mida v�imaldanuks lahingu tagaj�rjel tekkinud olukord
Vastuv�tt
Juba kell 9 saabusid soomusrongid Tapa semafori juurde Alevi elanike r��m oli piiritu vabastajaid kostitati leiva ja piimaga Eriti vaimustatud olid raudteet��lised kes olid suutnud jaama veev�rki purustamisest hoida
Soomusronglaste erilise poolehoiu ja lugupidamise v�itsid Tapa teemeistrid kes parandasid raudteed suure agarusega ka vaenlase suurt�kitule all T��korda oli j��nud pumbamaja ja venelasest pumbamees t�i v�idur��msalt keldrist v�lja masinarihmad mis ta punaarmeelaste eest sinna oli peitnud Veepump lasti kohe t��le panna et soomusrongide vedurid jaamas saaksid vett
Tulemused
Soomusrongide tegevuse kohta Tapa vallutamisel telegrafeeris rinde staabi �lem 9 jaanuaril kell 1925 Tallinna operatiivstaabi �lemale j�rgmist
Soomusrongide kaotused olid k�igest neli haavatut Nende Tallinna toimetamise andis kapten Parts varustus�lem Piperali hoolde Langenuid soomusronglaste poolel ei olnud vaenlasel aga v�hemalt 100
Soomusrongide dessandi pealetungi h�lbustas tunduvalt asjaolu et dessant viidi rongiga otse punaarmeelaste keskele Dessandi ootamatu ilmumine ja kiire pealetung ei andnud vastasele v�imalust end koguda ega osutada pidevat vastupanu Samuti ei suutnud punaarmeelased piisavalt organiseeritult kasutada oma raskekuulipildujaid ja kaudtuletoetust Vastase suurt�kituli ei teinud m�rkimisv��rset kahju ei soomusrongidele raudteel ega rongide dessandile
Tapa vallutamisega avanesid soomusrongide ees kaks j�rgmist l��gisuunda – Narva ja Tartu peale
M�lestuse j��dvustamine
Maximilian Maksolly �limaal
Maximilian Maksolly 1926 aasta �limaal "Tapa vallutamine 9 jaanuaril 1919" kujutab soomusrongilt nr 3 v�lja saadetud dessanti M�nnikum�e l�histel<ref>< ref>
Kunstnikule n�itas ja kirjeldas soomusrongide lahinguteed soomusrongi Kapten Irv �lem major Paul Villemi Kunstniku jaoks seati kohalikud v�eosad v�itluskorda ja demonstreeriti lahingut
2006 aastal maalis Soomes kunstnik Eino Kajalainen �limaalist koopia Maali m��tmed on 56 x 225 sentimeetrit ning see on tehtud Soomusrongir�gemendi fotograafi Karl Pormeistri foto ja teose "Eesti Vabaduss�da" esimese osa v�rvilise repro j�rgi Maali tellijaks oli Kaitseliidu Viru maleva Tapa �ksikkompanii pealik Jaan Viktor kes p�hjendanud seda j�rgmiselt
M�lestustahvel Tapa jaamahoonel
13 oktoobril 1932 andis soomusrongi nr 1 �lem kolonel Karl Tallo Kaitseliidu J�rva maleva Tapa malevkonna pealikule ja Tapa linnapeale teada oma ja 1 diviisi �lema kindral Aleksander T�nissoni soovist et Tapa kui s�jaliselt t�htsa asula vabastamine punaste k�est saaks mingil viisil j��dvustatud �ks v�imalus oleks m�lestustahvli asetamine Tapa jaama seinale
13 novembril 1933 arutas k�simust Kaitseliidu Tapa malevkonna pealiku O Stokeby kutsel Tapa malevkonna staabis selleks kokkukutsutud komisjon j�rgmises koosseisus Soomusrongir�gemendi ja ohvitseridekogu poolt major Erich Bartelt Tapa linnapea T�nis R�hn Tapa jaama�lem R Blauhut Tapa politseikomissar O Wichmann Tapa linna majaperemeeste seltsist J Ruuse Tapa Naiskodukaitsest S Stokeby Tapa Naisseltsist M Puusepp 1 soomusrongir�gemendi �leajateenijate kogust E Jakustand Kaitseliidu Tapa �ksik-patareist A Kuusk Tapa Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsist A K�tt ja Tapa S�numed toimetusest Evald Tiits
Koosolek otsustas �ksmeelselt Tapa vabastamise m�lestuseks kinnitada Tapa raudteejaama p�hjapoolsele seinale pronksist m�lestustahvel vastava pealkirja ja Soomusrongir�gemendi embleemiga Tahvel m��tudega 665x133 cm ja kaaluga �le 200 kg valmistati Johannes Mittuse valut��kojas Tallinnas
9 jaanuaril 1934 Tapa vabastamise 15 aastap�eval paigutati vaksali seinale pronksist m�lestustahvel kirjaga "9 jaanuaril 1919 murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal" Selle �nnistas sisse Tapa Jakobi koguduse �petaja Jaan Gnadenteich avamisel pidas k�ne ka kindral Johan Laidoner M�lestustahvli valmistamiseks tehti korraldava komisjoni poolt tapalaste seas korjandus Selle heaks annetasid Tapa Majaomanike Selts – 50 kr Tapa jaama�lem �he ametkonnaga – 41 kr Naiskodukaitse Tapa jaoskond – 21 kr Tapa Noorsookasvatuse Selts – 10 kr jne Loteriidest saadi 101 kr k�ik kokku 366 kr Pronkstahvli valamine maksis 240 kr �lej��nud raha kulutati tahvli paigaldamisele ja avamisp�eva pidustustele
Tapa S�numete 1934 artiklis avaldas m�lestustahvli korraldav toimkond t�nu k�igile annetajatele ja kaasaaitajatele "kes v�imaldasid nii kergesti l�bi viia j��davalt Tapa ajalukku s�iluva kauni �rituse"
N�ukogude okupatsiooni alguses v�eti m�lestustahvel seinalt maha K�sitledes tapalasi m�lestustahvli edasise saatuse kohta olevat seda viimati n�htud jaama pagasiaida nurgas Tahvli edaspidine saatus on teadmata
Taasavamine
M�lestustahvel taasavati pidulikult 20 veebruaril 1993 Tahvel valmis aasta varem Tapa muinsuskaitsjate ja tolleaegse linnavalitsuse algatusel eestvedaja Jaan Viktor Pronksist tahvli valmistas Tallinna kunstnik Tiiu Kirsipuu Soomusrongir�gemendi fotograafi Karl Pormeistri s�ilinud klaasnegatiivist tehtud foto j�rgi
Taasavamise pidulik s�ndmus algas Jakobi kirikus jumalateenistusega Kirikust liikus pikk rongk�ik Tapa jaama perroonile kus oli kaitseliitlaste ja kuperjanovlaste valve Valge kanga all oli varem paigaldatud kuuseokstega p�rjatud m�lestustahvel M�lestustahvli �nnistas sisse piiskop Einar Soone K�nelesid linnapea Raivo Raid volikogu esindaja Kalju Kuld ning k�lalised – teede- ja sideminister Andi Meister ning kaitseministeeriumi n�unik ja s�jaajaloolane Hannes Walter Piduliku p�eva l�petas �htus��k Tapa restoranis Kahjuks oli kohale tulnud ainult kolmandik kutsututest Vist ei oldud veel harjutud niisuguste isamaaliste s�ndmustega
Viited
Kirjandus ja v�lislingid
Raamatud
Allandi H 2007 Tapal paiknenud soomusrongir�gement s�nas ja pildis 1923–1940 Tapa Tr�kk Pakett AS
Vabaduss�ja Ajaloo Komitee 1937 1996 Eesti Vabaduss�da 1918–1920 1 k�ide Tallinn Mats ISBN 9985-51-028-3
�un M; Noormets T; Pihlak J 2003 Eesti soomusrongid ja soomusronglased 1918–1941 Tallinn Sentinel
Artiklid
Gr�nfeldt I Virumaa Teataja 23 veebruar 2007
M L "Vabaduss�ja j��dvustamisest piltides" S�dur 1926 nr 43 44
Parts K Soomusrongide tegevusest Vabaduss�ja murrang-ajaj�rgul P�hja Viru rindel S�dur 1928 nr 6 8
Parts K "Kas v�it v�i surm!" Uudisleht 22 aprill 1931
Parts K "Kas v�it v�i surm! Tapa lahingu strateegiline t�htsus" Uudisleht 25 aprill 1931
Viktor J "Tapa vallutamine s�jalise operatsioonina ehk vabastamine punaste ikkest 9 jaanuaril 1919" S�numed 19 jaanuar 2008 lk 1
V�lislingid
Tarbekunst ka rakenduskunst on kunstiharu mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega
Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt j�rgmisi alasid
Keraamika
Klaasikunst
Metallehist��
Nahkehist��
Puitehist��
Sepis
Tarbegraafika
Tekstiilikunst
Vaibakunst
M�isted
Aaderdamine
Sidumisbatika
V�lislingid
Kai Lobjakas Sirp 16032007
Tartu l�unaeesti keeles Tarto on Eesti suuruselt teine linn L�una-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna halduskeskus Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline �likool – 1632 aastal asutatud Tartu �likool – ning Eesti vanim t�nini tegutsev teater Vanemuine
Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030 L�bi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu Dorpat Dorpt D�rpt Derpt Jurjev jts Tartu vanalinn on muinsuskaitseala
T�htsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus Riigikohus Haridus- ja Teadusministeerium Tartu Vangla Ravimiamet ja P�llumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet PRIA
Tartu Raekoja platsil paikneb linna keskpunkt selle t�hise koordinaadid on
Nimi
L�bi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu Tarbatum Dorpat Dorpt D�rpt Derpt Jurjev jts
Nime "Tarbatum" kasutati kuni 16 sajandi 1 pooleni Tartu m�rkimiseks ladinakeelsetes �rikutes ja kroonikates<ref name"EEvana">< ref>
S�mboolika
Linna ametlike s�mbolite seas on Tartu lipp Tartu vapp Tartu logo ja tunnuslause ning viimati 2014 aastal kinnitatud Tartu j�elipp Ametlikke s�mboleid kasutatakse vastavalt iga s�mboli kohta kinnitatud kasutuskorrale N�iteks heisatakse Tartu lipp linna ametiasutustele logo kasutatakse linna �rituste reklaamides ja meenetel j�elippu tarvitatakse peamiselt Tartut kodusadamaks pidavatel laevadel Emaj�el ja Peipsil
Mitteametlikeks s�mboliteks v�ib pidada tuntumaid vaatamisv��rsusi nagu Tartu raekoda Kivisild Kaarsild ja Tartu toomkirik tuntud tartlasi v�i ka v�ljam�eldud olevusi nagu Tartu vaim
Geograafia
Tartu linn asub Suur-Emaj�e m�lemal kaldal ainsas kohas selle j�e ��res kus �rgoru neemikud ulatuvad j�e l�hedale ja Kalmistu paljandil paljandub Devoni liivakivi Kesklinnas asub looduslik k�rgendik Toomem�gi mille �mber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnas�da J�eoru n�lvad v�lja arvatud on Tartu �mbruse maastik pigem tasane k�nklikud L�una-Eesti maastikud j��vad l�una poole
Ajaloolise kesklinna �mber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad mis kujunesid j�e ja kaubateede ��rde Kaugemale j��vad 20 sajandil arenenud nooremad linnaosad Tartu ilme kujundab suuresti Emaj�gi mis jagab linna kaheks J�e paremkaldal asuvad kesklinnast �lesvoolu Supilinn allavoolu Karlova ja Ropka t��stusrajoon �les �rgoru n�lvadele T�htvere Vaksali Ropka ning edasi 19 sajandil linnast v�lja ehitatud raudtee tagused linnaosad Veeriku Maarjam�isa Tammelinn R�nilinn ja Variku Vasakkaldal on j�e ��res �lej�e Annelinn ja Ihaste orun�lvadel Raadi-Kruusam�e ja Jaamam�isa M�ningal m��ral on linna arengut piki j�ge piiranud soised luhad kuid n��dseks on Tartu laienenud igas suunas kunagiste m�isate aladele mis on andnud ka nimed mitmele linnaosale
Linna keskelt poolitava Emaj�e t�ttu on Tartu jaoks �limalt t�htsad sillad Algselt oli neid ainult �ks ning suur osa liiklusest toimus parvedega 2014 aastaks on sildade arv Emaj�el kasvanud kuueni neist kaks on jalak�ijate sillad Allavoolu lugedes Kroonuaia sild Vabadussild Kaarsild jalak�ijatele V�idu sild Turusild jalak�ijatele ja S�pruse sild 2015 aastaks lisandub Ihaste sild mis �hendab Annelinna ja Ropka linnaosad
J�e paremkallas Supilinn Veeriku Karlova jne moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% 219244 hektarit ja vasakkallas �lej�e Annelinn jne umbes 44% 170444 hektarit
Veekogud
Linnas on peale Emaj�e teisigi veekogusid Raadi j�rv Jaamam�isa oja Vanemuise tiik Tamme G�mnaasiumi tiik Supilinna tiik Anne kanal botaanikaaia tiik jt tiigid Ohtralt on v�ikseid tiike Ihastes Praeguseks kadunud on Meltsi tiik ja Kooluj�gi
Haljasalad
Kuna Tartu kesklinn on saanud s�dades suuri purustusi asub taastamata j��nud kvartalites arvukalt parke Seda peetakse suures osas Teise maailmas�ja j�rgse linnaarhitekti Arnold Matteuse teeneks kes tahtis hoida vabu alasid tulevase v��risarhitektuuri tarbeks mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel N�ukogude arhitektuuri t�is ehitada
Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks Kunagise linnapea Roman Muguri suust on k�ibele l�inud Tartu linnapea v�rdlemine metsavahiga Et j�ekaldaid palistavate puude t�ttu v�ib Tartu kesklinnast teha fotosid kus maju peaaegu ei paistagi on kasutatud ka etteheitena Ent ehkki juba 1990 aastatest on ajakirjanduses korduvalt v�etud s�na kesklinna parkide t�isehitamise poolt eelk�ige puudutab see Keskparki Pirogovi platsi ja endisel Holmi saarel asuvat parki ei ole t�nini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud
Vanemate parkide hulka kuulub Toomem�gi kuhu kujundas romantilise pargi 19 sajandi alguses Tartu �likooli arhitekt Johann Wilhelm Krause Samas n�eb m�epealne praeguseks v�lja hoopis teistsugune kui Krause aegadel puud on suureks kasvanud ning varju j��nud alustaimestik on kidur Seegi on tekitanud vaidlusi mil m��ral ja kuidas peaks parki uuendama
Kliima
Ajalugu
Tartu tekkis kohas kus p�hja-l�una suunas minevad teed �letasid olulise veetee Emaj�e Arvatavasti 6–8 sajandi paiku rajati Toomem�ele linnus
Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030 aastal kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "r�ndas tšuude v�itis nad ning asutas Jurjevi linna" Nimi Jurjev tuleneb Jaroslav Targa ristinimest Juri
Tartu Tarbatu muinaslinnuse vallutamine ristis�dijate poolt 1224 aastal t�hendas muistse vabadusv�itluse l�ppu Mandri-Eestis Mahap�letatud linnuse asemele p�stitati kivist piiskopilinnus praeguse t�hetorni kohal ning Tartust sai j�rgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262 Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka mis elatus Venemaa ja L��ne-Euroopa vahelisest kaubandusest Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut
Tartu esimene �itseaeg l�ppes Liivi s�jaga 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana Moskva tsaaririigile vene ajalookirjanduses kasutati sellel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev Юрьев-Ливонский seej�rel 1583–1625 Poolale vaheajaga 1601–1603 mil linn kuulus Rootsile 1625 aastal l�ks linn j�llegi Rootsi kuningriigile Sagedased s�jad purustasid enamuse endisest hiilgusest lisaks k��ditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale
Rootsi alluvuses alustas linnas 1632 aastal tegevust �likool – Academia Gustaviana – mis tegutses Tartus kuni 1699 aastani Linna l�hedale Ropka m�isa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestv�ttel kooli�petajaid ettevalmistav �petajate seminar 1699 aastal koliti �likool s�ja jalust P�rnusse kus see tegutses 1710 aastani; seda perioodi tuntakse t�nap�eval Academia Gustavo-Carolina nime all
P�hjas�ja k�igus langes linn j�lle Vene v�gede k�tte Rootslaste tagasip��rdumist kartes k��ditati 1708 aastal linnakodanikud ning p�letati linn t�ielikult maha Maa oli s�jast kurnatud ja vaene peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud 1775 h�vis 2 3 linnast J�rgneva �lesehitust�� k�igus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla
1802 aastal avati Tartus Aleksander I k�sul j�llegi �likool mis tegutseb t�naseni 19 sajandi esimesel poolel oli Tartu �likool k�ige suurem �likool kogu Vene riigis Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus Anti v�lja ajalehte Postimees tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts Eesti �li�pilaste Selts ja �petatud Eesti Selts ning Vanemuine Tartu sai raudtee�henduse 1876 aastal 1893 aastal muudeti venestamise k�igus linna nimi ametlikult Jurjeviks saksa transkriptsioonis Jurjew V�ltimaks vene nime kasutati eesti ja saksa keeles nimesid Taaralinn Embach-Athen Embachstadt Musenstadt am Embach-Ufer
Esimene maailmas�da ja Vabaduss�da m��dusid Tartus suuremate purustusteta 2 veebruaril 1920 s�lmiti Tartus Eesti Vabariigi ja N�ukogude Venemaa vahel Tartu rahu ja 14 oktoobril 1920 Soome ja N�ukogude Venemaa vahel
S�dadevahelisel ajal laienes linn kiiresti muuhulgas rajati T�htvere linnaosa Raadi m�isa rajati Eesti Rahva Muuseum Linnas tegutsesid �likool Eesti Teaduste Akadeemia ja Pallase k�rgem kunstikool
Teises maailmas�jas sai Tartu r�ngalt kannatada H�visid 2 3 elamispinnast Kivisild Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm N�ukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks 1960 aastatel algas hoogne elamuehitus Annelinnas 1960 aastal valmis Kaarsild ja 1980 aastal S�pruse sild mis �hendab Annelinna Karlovaga rajati �likooli uus f��sikahoone ning raamatukogu Linnas paiknenud suure s�jav�elennuv�lja t�ttu oli Tartu kinnine linn v�lismaalasi Tartusse ei lubatud
Tartu Katseremonditehases valmistati veoauto GAZ raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne N�ukogude aja l�ppu Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist Esimese suurema partii tellis Tallinna Autobussikoondise AS Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning v�iksemad kogused Kohtla-J�rvele Narva ja P�rnusse Viimasena valmistati Tartus Scania linnal�hiliinibusse Scania Omniline mis Eestis s�idavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all 2007 aasta s�gisest tehas likvideeriti ja tootmine l�petati
1980 aastate l�pust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud s�jas purustatud kesklinna uuesti t�is ehitama Taastati s�jast saadik varemeis seisnud Jaani kirik Riiklikest institutsioonidest toodi Tartusse Riigikohus ja 2002 aastal ka Haridus- ja Teadusministeerium
Rahvastik
Tartu elanike arv �letas 100 000 piiri 1977 aastal ning on selle l�hedal p�sinud t�naseni 1989 aastal elas Tartus 113 420 inimest Aastal 2000 oli elanike arv 101 169 2005 aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000 kuigi loomulik iive linnas on positiivne Statistikaameti andmetel oli 1 jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965 Rahvastikuregistri andmeil oli 1 augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest Neist 80% olid eestlased 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad 2008 aasta 14 veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku 1 jaanuaril 2012 oli Tartus 95 074 registreeritud elanikku 2011 aasta rahvaloenduse andmetel oli Tartus 31 detsembri seisuga 97 600 alalist elanikku neist 44 274 naised ja 53 326 mehed Eestlasi oli 79 700 ehk 817%
2013 aasta 31 detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest neist 454 419 naist ja 43 428 meest Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0-6 aastat 11 884 vanuses 7-18 aastat 59 353 vanuses 19-64 aastat ja 16 911 v�hemalt 65-aastased Linna asustustihedus oli 2511 in km2
Elanike arv
Rahvastik rahvuse j�rgi
Haldus
Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud t�itevorgan Tartu linna valitsemise �ldp�him�tted valitsemisalaga seotud m�isted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu linna p�him��ruses Alates 1998 aastast on Tartus v�imul olnud Reformierakond kuhu on kuulunud ka k�ik linnapead
Linnapead
Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad Linnapea institutsioon loodi 18 sajandi l�pul esimeseks linnapeaks sai August von Kymmel 1787–1788 1797–1876 oli raad taastatud seej�rel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer 1877 Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht 1917 N�ukogude ajal t�itsid linnapea funktsiooni Tartu linna rahvasaadikute n�ukogu t�itevkomitee esimehed kes praktikas aga olid mitte s�ltumatud omavalitsusjuhid vaid allusid linna parteikomiteele Eesti taasiseseisvumise j�rel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21 novembril 1991 Ants Veet�usme
Taasiseseisvumise j�rgsed Tartu linnapead
21 november 1991 – 11 november 1993 Ants Veet�usme asus volikogu esimeheks
11 november 1993 – 31 oktoober 1996 V�ino Kull asus volikogu esimeheks
31 oktoober 1996 – 3 aprill 1997 T�nis Lukas avaldati umbusaldust
24 aprill 1997 – 10 september 1998 Roman Mugur astus tagasi
10 september 1998 – 23 september 2004 Andrus Ansip asus majandusministriks
23 september 2004 – 26 aprill 2007 Laine J�nes asus kultuuriministriks
26 aprill 2007 9 aprill 2014 Urmas Kruuse asus tervise- ja t��ministriks
alates 9 aprillist 2014 Urmas Klaas
Linnaosad
Tartul ei ole halduslikke linnaosi erinevalt Tallinnast Vanima asustusega on kesklinn �lej�e ja Supilinn Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on Annelinn
Allolev tabel v�imaldab sorteerimist nii et linnaosasid saab j�rjestada nii elanike arvu kui ka pindala j�rgi Andmed p�rinevad 2001 ja 2006 aastast 2012 aasta rahvastikuandmed p�rinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga
}
Haridus
Lasteaiad ja -s�imed
Kesklinna lastekeskus
Annike
Helika
Hellik
Kannike
Karoliine
Kelluke
Kivike
Klaabu
Kr�ll
Lotte
Meelespea
Midrimaa
M�mmik
Nukitsamees
Piilupesa
Ploomike
Poku
P�kapikk
P��supesa
Ristikhein
Rukkilill
Sass
Sipsik
Sirel
Triinu ja Taavi
T�ruke
T�htvere
Mesipuu
Maarjam�isa lasteaed
Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiar�hmad
P�hi- ja keskkoolid
Tartu Aleksander Puškini Kool
Tartu Emaj�e Kool
Tartu Herbert Masingu Kool
Tartu Kesklinna Kool
Tartu Hiie Kool
Tartu Maarja Kool
Tartu Kroonuaia Kool
Tartu Veeriku Kool
Hugo Treffneri G�mnaasium
Miina H�rma G�mnaasium
Tartu Jaan Poska G�mnaasium
Tartu Annelinna G�mnaasium
Tartu Descartes'i Kool
Tartu Forseliuse Kool
Tartu Karlova Kool
Tartu Kivilinna Kool
Tartu Hansa Kool
Tartu Variku Kool
Tartu Mart Reiniku Kool
Tartu Raatuse Kool
Tartu Tamme G�mnaasium
Tartu T�iskasvanute G�mnaasium
Tartu Kristjan Jaak Petersoni G�mnaasium
Erakoolid
Tartu Erakool
Tartu Kristlik P�hikool
Tartu Katoliku Hariduskeskus
Tartu Waldorfg�mnaasium
Rahvusvaheline kool
Kutsekoolid
Tartu Kutsehariduskeskus
Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool
Tartu Kunstikool
Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond
Iluravi Rahvusvaheline Erakool
K�rgkoolid
Tartu �likool
Eesti Maa�likool
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal
Eesti Lennuakadeemia
Tartu K�rgem Kunstikool
EKBL K�rgem Usuteaduslik Seminar
Tartu Teoloogia Akadeemia
Tartu Tervishoiu K�rgkool
Kaitsev�e �hendatud �ppeasutused
Balti Kaitsekolledž
Tallinna Tehnika�likooli Tartu Kolledž
Mainori K�rgkooli Tartu �ppekeskus
Majandus
T�htis majandusharu on t��stus Enam kui 20 t��tajaga Tartu t��tleva t��stuse ettev�tete �le toodangu m��k oli 2011 aastal umbes 400 miljonit eurot
Traditsiooniliselt on t�htsaim toiduaine- ja joogit��stus osa toodangust umbes 1 3 Suurimad ettev�tted on A Le Coq jookide m��k 76 miljonit eurot veski Tartu Mill konservitehas Salvest ning endine Pere leivatehas
Metalli- masina- ja aparaadit��stuse osa toodangust on ligi 1 3 Suurim on aparaaditehas Hanza Mechanics m��gituluga 49 miljonit eurot
Puidut��stuse osa toodangust on ca 1 9 ning peaaegu sama osakaal toodangu m��gist on tr�kit��stusel
Suuremad ettev�tted on Kodumaja tehased ning tr�kikoda Kroonpress
Ettev�tlus
2013 aasta l�pu seisuga olid Tartu k�mme suurimat t��andjat ettev�tluses j�rgmised O� Playtech 487 t��tajat Kodumaja AS 459 AS HANZA Mechanics Tartu 420 MAXIMA Eesti O� 335 Tulundus�histu Tartu Tarbijate Kooperatiiv 311 AS G4S L�una-Eesti 310 AS A Le Coq 304 Rimi Eesti Food AS 286 AS Palmako 279 ja AS Kroonpress 262 2012 aasta l�puga v�rreldes olid neist t��tajate arvu kasvatanud vaid kolm Playtech 17 A Le Coq 1 ja Palmako 9 v�rra; k�igi teiste t��tajate arv oli langenud enim TTK-l -95
Hotellid
Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisv��rsused
Barclay Hotell
Hotell Draakon
Hansa Hotell
Hotell Dorpat
Hotell Tartu
Kantri Hotell
Hotell London
Hotell Pallas
Park Hotell
Raadim�isa Hotell
Rehe Hotell
Kaubanduskeskused
Emaj�e �rikeskus
Tartu Kaubamaja
Tartu Vana Kaubamaja
Eeden
L�unakeskus
Annelinna keskus
Tasku Keskus
Tartu Kaubahall
Omavalitsuse eelarve 2015 aastal
Tartu linna 2015 aasta eelarve kogumaht oli 139 434 869 eurot Linna p�hitegevuse tulude eelarve oli 1122 miljonit eurot mida oli 29 miljonit eurot ehk 3% enam kui 2014 aasta eelarve t�itmine �ksikisiku tulumaks moodustas p�hitegevuse tuludest 53% ehk 597 miljonit eurot kasv 2014 aasta t�itmisega v�rreldes 4% Toetusi oli eelarves 334 miljonit eurot -2% enamjaolt riigieelarvest tasandus- ja toetusfondist hariduskuludeks P�hitegevuse kulude eelarve oli 1062 miljonit eurot 67 miljonit eurot ehk 7% enam kui 2014 aasta eelarve t�itmine 56% p�hitegevuse kuludest ehk 592 miljonit eurot oli planeeritud hariduskuludeks sellest omakorda 70% koolieelsete lasteasutuste ning p�hihariduse eelarves Majanduse valdkonda planeeriti 12 miljonit eurot +2% millest 79 miljonit eurot kulus �histranspordile bussiveoteenuse ost AS-ilt SEBE sotsiaalkaitsele 97 miljonit eurot +11% ning kultuurile 92 miljonit eurot +3% Keskkonnakaitse kulud olid 48 miljonit eurot +12% sellest valdav osa 33 miljonit eurot t�navapuhastusele Personalikulud moodustasid 512 miljonit eurot +6% majandamiskulud 40 miljonit eurot 0% ning toetused 143 miljonit eurot +10% 2015 aasta l�puks n�gi eelarve ette laenukohustusi 551 miljonit eurot mis moodustaks 49% linna p�hitegevuse tuludest kohaliku omavalitsuse �ksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on lubatud kuni 60%
Alates 2013 aastast on Tartu linnas kasutusel kaasav eelarvemenetlus 1% tollasest linna investeeringueelarvest 140 000 eurot eraldatakse linlastele avaliku ideev�istluse ja h��letuse raames otsustamiseks Tartu oli Eestis esimene omavalitsus kus kaasav eelarve kasutusele v�eti
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Tartu on Eesti meditsiini s�da Eestis koolitatakse arste vaid Tartu �likooli arstiteaduskonnas Tulevaste arstide praktikabaasiks on Tartu �likooli Kliinikum ja selle allasutused Seet�ttu on Tartu tervishoid mitme teise piirkonnaga v�rreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga
Tervishoiualast t��d Tartus korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond 2013 aasta alguse seisuga h�lmab see umbes 40 linnas tegutsevat apteeki 5 veterinaarapteeki umbes 35 perearstikeskust firma v�i f��silisest isikust ettev�tjana umbes 40 hambaarsti v�i hambaravikliinikut koolitervishoidu terviseedendust jpm
Sotsiaalhoolekannet korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond Selle alla kuulub laste eakate ja puudega inimeste hoolekanne abi toimetulekuraskustega elanikele v�ltimatu sotsiaalabi abi t��tutele mitmesugused projektid ning toetused samuti 2013 aasta alguse seisuga 6 lastele ja 8 t�iskasvanutele m�eldud hoolekandeasutuse t�� p�evakeskused varjupaigad hoolde- turva- ja lastekodud
Kultuur
Tartus on mitmekesine kultuurielu linnas tegutseb mitu teatrit ja kino arvukalt muuseume ja kontserdipaiku mitmed koorid ja ansamblid kultuuriasutused ja -organisatsioonid Hulk kultuuritegevust on koondunud k�rgkoolide �mber n�iteks on Tartu �likoolil oma kammerkoor ja koolist on v�lja kasvanud �li�pilasteater Tartus toimub arvukalt kultuuri- muusika- ja kirjandusfestivale tantsu- ja laulupidusid
Linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond Enamik Tartu muuseume on linna allasutused linnale kuulub ka Oskar Lutsu nimeline Tartu Linna Keskraamatukogu koos filiaalidega
Tartu kuulub alates 2015 aastast teaduskultuurilinnade v�rgustikku 2015 aastal tahab Tartu esitada taotluse liitumiseks UNESCO kirjanduslinnade v�rgustikuga
Teatrid
Teatritest vanim suurim ja tuntuim on 1870 aastal loodud Vanemuine mis tegutseb juba pikka aega kolmežanriteatrina draama ooper ja ballett
Suveetendustest on v�lja kasvanud Emaj�e Suveteater Tartu �likooli juures tegutsenud n�iteringide traditsioonist Kalev Kudu juhitud Tartu �li�pilasteater �ks Tartu nooremaid kuid k�rgelt hinnatud teatreid on avangardistlik Tartu Uus Teater mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik Ivar P�llu Kammerlikus Sadamateatris toimuvad v�iksemad m�nikord monoetendused T�helepanu on p�lvinud ka Uru noorteteater
Laulukoorid
EM� Meeskoor Gaudeamus
Miina H�rma G�mnaasiumi segakoor
Tartu Akadeemiline Meeskoor
Tartu Noortekoor
Tartu Poistekoor
Tartu �likooli Kammerkoor
Tartu Neidudekoor Kurekell
Tartu �likooli Akadeemiline Naiskoor
Tartu Lastekoor Maarjalill
Muuseumid
Tartus tegutseb �le 20 muuseumi Nende seas on nii riiklikke linna haldusalasse kuuluvaid kui ka k�rgkoolide ja eraettev�tete muuseume Tuntumateks v�ib pidada Eesti Rahva Muuseumi Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Spordimuuseumi Tartu Kunstimuuseumi Tartu Linnamuuseumi ning Tartu �likooli muuseume Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka Tartu �likooli botaanikaaed ning AHHAA Teaduskeskus
Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina Eesti Spordimuuseum on riiklik muuseum Linna alluvuses olevaist muuseumitest on m�ned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid 19 sajandi Tartu linnakodaniku muuseum Laulupeomuuseum Oskar Lutsu majamuuseum ja KGB kongide muuseum Eramuuseumitest teatakse ehk enim Tartu �lletehase muuseumi
Uusi muuseumihooneid pole Tartus pikemat aega rajatud ning paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes Tartu �likooli muuseum tegutseb ajaloolises Tartu toomkirikus ja Tartu t�hetornis Toomem�el linnamuuseum Pistohlkorsi majas �lej�el kunstimuuseum Barclay de Tolly majas raeplatsil Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum n�ukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides 2016 aastal avatakse siiski Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus hoone mille ettevalmistust��d ja ehitus on k�inud juba aastaid
Kinod
Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati T�nap�eva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes Vanim neist on N�ukogude ajal ehitatud Ekraan Riiam�el suurim Tasku kaubanduskeskuses tegutsev Cinamon Vanemaid kultuuriv��rtuslikke filme n�itab Tartu Elektriteater
Traditsioonilised kultuuri�ritused
Armastusfilmide festival tARTuFF
Emaj�e festival
Emaj�e suvi
Kirjandusfestival Prima Vista
Rahvusvaheline puhkpillifestival M�rtsub Pill
Tartu l��tspillifestival
Taaralinna taaderant – Tartu noorte folkloorip�ev
Tartu Hansap�evad
Tartu laulupidu
Tartu linna p�ev
Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival
Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival
Tartumaa trallam – Folkloorifestival Baltica raames toimuvad �ritused
�li�pilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus kordam��da Eestis L�tis ja Leedus toimuv festival sai algse Tartus
Skulptuurid linnaruumis
Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele p�hendatud m�lestusm�rgid Tuntumate seas neist on Barclay de Tolly monument kesklinnas Barclay platsil Gustav II Adolfi monument Tartu �likooli peahoone taga Kuningaplatsil Kristjan Jaak Petersoni monument Toomem�el Jaan T�nissoni monument T�nissoni platsil Hugo Treffneri monument �lej�e pargis Eduard Tubina monument Vanemuise teatri uue maja ees ning Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur Vallikraavi ja �likooli t�nava nurgal �heks Tartu s�mboliks Tartu Vabaduss�ja m�lestussamba Kalevipoja k�rval Emaj�e paremkaldal on kujunenud ka purskkaevuskulptuur Suudlevad tudengid Raekoja platsil Nimetamata ei saa j�tta ka Emaj�e vasakpoolsel kaldal asetsevat Mare Mikofi skulptuurigruppi 100 000 tartlase s�nni t�histamiseks ja sama autori Maanaisi Tartu Kunstimuuseumi n�itusemaja ees Raekoja platsil
N�ukogude ideoloogiat kandnud monumentidest p�lvis enim t�helepanu kahtlemata Eesti P�llumajanduse Akadeemia peahoone n��dse Kaitsev�e �hendatud �ppeasutuste hoone ette p�stitatud Lenini m�lestussammas Esimene istuva Lenini kuju paigaldati sinna juba 1949 aastal kuid selle dolomiidist osa ei pidanud ilmastikule vastu 1952 aastal asendati see Eesti skulptorite Garibaldi Pommeri Ferdi Sannamehe ja August Vommi seisva Leniniga See oli esimene eestlaste p�stitatud Lenini monument ning p�sis oma kohal 1990 aastani mil Kaitseliidu aktivistid eesotsas Harri Hennuga selle omaalgatuslikult maha v�tsid T�naseni on alles Enn Kippeli noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud eestlase Meelise ja Latgale v�rsti Vjatško kuju Kassitoomel mis pidi s�mboliseerima eestlaste ja venelaste s�prust ning Raadi m�isa parki rajatud m�lestusm�rk N�ukogude "vabastajatele"
Arhitektuur
Tartu s�dade- ja tulekahjuderohke ajalugu on j�tnud tugeva j�lje linna arhitektuuri Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn p�rineb sellest ajast tollasel kujul vaid �ksainus ehitis – Tartu Jaani kirik mis on terrakotaskulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne Teisest keskaegsest kirikust – Toomem�ele p�stitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust – on s�ilinud suurejoonelised varemed �lej��nud keskaegsest linnast on alles vaid t�hiseid m��rifragmente hilisemate hoonete sees
Vanematest ehitistest on Tartus imekombel s�ilinud v�hesed unikaalsed on umbes 13–14 sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15 sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomem�el M�lemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist Jaani kiriku muudab eriti v��rtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur
1784 aastal rajati Rostockist p�rit linna ehitusmeistri m��rseppmeister Johann Heinrich Bartholom�us Walter kavandi kohaselt Tartu raekoda mis on s�ilinud t�naseni ja Tartu kivisild mis h�vis Teises maailmas�jas
Praegune Tartu kesklinn on valdavalt klassitsistlik See ehitati 19 sajandi esimesel poolel mil linn taastati p�rast 1775 aasta hiigeltulekahjut Ehitustegevust hoogustas �likooli taasavamine 1802 aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati �likooli peahoone ehitati 1803–1809 ning aja jooksul j��tmaaks muutunud Toomem�ele p�stitati �ppehooneid ja rajati park �ppehoonete ansambli autor on �likooli arhitekt Johann Wilhelm Krause M�rkimisv��rne on veel 18 sajandil ehitatud osalt barokne osalt varaklassitsistlik raekoda arhitekt Johann Heinrich Bartholom�us Walter Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku �ldilmega linnaansambel millele polnud vastet kogu Baltikumis Paraku h�vis kaks kolmandikku taastatud linnast Teises maailmas�jas taas
Kesklinna �mber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – Supilinn Karlova ja �lej�e Ehkki 20 sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka juugendelementidega hooneid moodsamatega asendada hinnatakse Tartu puitrajoone t�nap�eval milj��v��rtuslikena Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli J����r kunagise laulu j�rgi h��dnime "v�ike puust linn" Agulitest kaugemal T�htveres ja Tammelinnas arenesid 20 sajandi I poolel eramajade rajoonid
Funktsionalistliku arhitektuuri n�idetena on huvipakkuvad 1932 aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto loodud Villa Tammekann ning 1938 aastal avatud turuhoone arhitekt Voldemar Tippel
N�ukogude ajal ehitati kesklinna �mbrusse mitmeid hruštšovkasid; peamiseks paneelelamute rajooniks kujunes Annelinn kus valmis kaks mikrorajooni Nii Eesti Vabariigi kui ka N�ukogude korra aegne linnaarhitekt Arnold Matteus s�ilitas s�japurustustest j��nud t�hemikke s�dalinnas rohealadena et hoida linnas kohti tulevase parema arhitektuuri tarbeks T��stusettev�tted koondusid Ropka t��stusrajooni
Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis v�ib mainida Tigutorni Tartu Kaubamaja uut hoonet ning Emaj�e �rikeskust ehk rahvasuus Plaskut
Liiklus
Tartu �histranspordiliinid
Valdav osa Tartu liiklusest on autoliiklus seda kasutatakse nii inimeste transpordil kui ka kaubaveoks R��bastranspordi t�htsus on tagasihoidlik see piirdub maapealse rongiliiklusega Trammi- ja trolliliiklus Tartus puudub
Oluline transpordis�lm on Tartu bussijaam Linnasiseses �histranspordis oli 2012 aasta juuli alguse seisuga 25 bussiliini kogupikkusega 491 kilomeetrit millel s�itis igap�evaselt 51 bussi 2011 aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS SEBE
2011 aasta seisuga oli Tartus 467 t�navat �ldpikkusega 336 km Neil liikles 36 444 s�iduautot neist eraomanduses 27 160 5445 veoautot 360 autobussi ja 1414 mootorratast Inimkannatanutega liiklus�nnetusi oli aasta v�ltel 118 neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest Linnas oli 25 bussiliini kogupikkusega 491 km ja 276 bussipeatust<ref>< ref>
Lisaks Tartu raudteejaamale asuvad linna piires ka Aardla raudteepeatus ja Kirsi raudteepeatus Raudtee on oluline peamiselt linnav�lise liikluse seisukohalt mitte linnasiseseks liikumiseks N�ukogude ajal oli Tartu t��stusele t�htis ka sadamaraudtee mille kaudu liikusid kaubad ja k�tus kuni Tartu sadamani Emaj�el; t�nap�eval on sadamaraudtee demonteeritud
Kuigi Emaj�gi on kogu pikkuses laevatatav kasutatakse Emaj�ge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks Kesklinnas asuvat Tartu sadamat kasutavad �ksnes reisilaevad tuntumad neist on Pegasus Vanemuine ja J�mmu arvukate mootorpaatide jt vees�idukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja -slippi 2014 aastal avati Karlova sadam kus on ka bensiinijaam vees�idukitele J�eliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita kuid politsei on kasutanud vajadusel mootorpaate
Looduskaitse
Kuna Tartu linna piiridesse j��b lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon mis on esitletud s��stva arengu p�him�tteid kajastavas ning Tartu edumeelse arendamise ja sihikindla v�ljaarendamise p��dlusi kirjeldavas dokumendis – Tartu Agenda 21<ref>< ref> Dokumendis on toodud Tartus looduskaitset n�udvate objektide loetelud Objektidena on toodud nii looduslikke vaatamisv��rsusi looduskooslusi taimi linde loomi
Tartus on eri aegadel kaitse alla v�etud 44 loodusobjekti 2 parki 3 alleed 1 paljand 1 koobastik 1 selektsiooniaed 1 haruldaste taimede kaitseala rohkesti puid ja puuder�hmi Aja jooksul on m�ned neist h�vinud
Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle l�hikonnas kaitse all 26
M�ningaid kaitstavaid loodusobjekte
Aruk�la koopad
Devoni liivakivipaljand
Ebatsuugaallee Tartu s�jav�ekalmistul
Raadi park
Tammeallee Riia t�naval
Toomem�gi koos Kassitoomega
Kavandamisel on suur Ropka-Ihaste looduskaitseala
Sport
Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu �likool Rock tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka Tartus tegutseb Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans �ks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on Tartu �likooli Akadeemiline Spordiklubi
Tartus asuvad veekeskus Aura Keskus ja siseruumidega Tamme staadion Linna spordielu korraldab sihtasutus Tartu Sport
Jooksuv�istlustest on linnas peetud Tartu S�gisjookse mis on kandnud ka nime Tartu Linnamaraton Rattav�istlustest toimub Tartu rattamaraton Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – Tartu maraton – kannab k�ll Tartu nime aga selle distants ei ole juba mitu k�mnendit Tartut l�binud
2001 aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline v�imlemisturniir Miss Valentine mida korraldab V�imlemisklubi Janika
S�pruslinnad
Varem on Tartul olnud s�prussidemed ka Leninakaniga Armeenias n��dne Gjumri 2006 aastast korraldab Tartu s�pruslinnade rahvusk��kide p�evi<ref>< ref>
Tartu partnerlinnad on Aigina Kreeka Peterburi Venemaa Siena Itaalia Ningbo Hiina Rahvavabariik ja Gaziantep T�rgi
2013 aastal olid Tartus esindatud �heksa riigi konsulaaresindused Costa Rica Leedu Moldova Peruu Rootsi Soome Tšiili Ungari ja Venemaa
Vaata ka
Tartu t�navate loend
Tartu linnavolinike loend 1939
Tartu Suurt�ht
Tartu �uekohus
Tartu Kolgata baptistikogudus
Tartu Maarja kogudus
Tartu Maarja kogudusemaja
Tartu Peetri kogudus
Tartu Peetri kirik
Tartu Lembitu veski
Tartu Tiigi veski
Tartu linnam��r
Tartu ilukirjanduses
Aasta tegu
Tartu linnasiire
Tartu lauluv�ljak
Idaringtee
Tartu P�ha Vaimu kirik
Tartu maarjalaat
Hullunud Tartu
Tampere maja
Tartu kirjastuste loend 1918–1940
Tartu medal
Lenini monument Tartus
Muuli leprosoorium
Tartu keskkatlamaja
Tartu vaim
M�isad Tartu linnas
Tartu Biotehnoloogia Park
E-kunstisalong
Kirjandus
"Tartu" koguteos Tartu Tartu linn 1927
Aili Raendi "Isikunimelised t�navad Tartus" Tallinn Eesti Raamat 1987
Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn Teaduste Akadeemia Kirjastus 2001
Malle Salupere "Tuhandeaastane Tartu Nooruse ja heade m�tete linn" Tartu �likooli Kirjastus Tartu 2004
"Tartu ajalugu ja kultuurilugu" koostanud Heivi Pullerits Tartu Ilmamaa 2005
Johannes Risingh "K�ne Tartu linnast" Tartu Ilmamaa 2009
Mart Siilivask & T�nis Kimmel "Tartu I S�dalinn ja Toometagune" Tallinn Solnessi Arhitektuurikirjastus 2009
Johannes Lott "Tartu-Veszpr�m Тарту Веспрем s�pruslinnade sidemetest" Tallinn Perioodika 1975
Viited
V�lislingid
Raimu Hanson Tartu Postimees 26 november 2008
Priit Rajalo ERR 29 detsember 2008
Teater on mitmet�henduslik s�na
Teater kreeka keelest theatron vaatem�ngupaik on s�na- muusika- tantsulavastusi esitav kunstiasutus kus etendatakse n�idendeid oopereid operette ja ballette
Teater on koht teatrietenduste andmiseks – teatrihoone kultuurimaja t�nav tanavateater
Teater on kunstiliik lavakunst teatrikunst
Teatrietendus s�nnib n�itekirjaniku n�itlejate lavastaja ning kujundaja teatrikunstniku koost��s Neil on rohkesti abilisi valgustajad helitehnikud r�tsepad riieturid jumestajad ehk grimeerijad ja lavat��lised
N�itekunsti sugemeid leidus juba loodusrahvaste tavades n�iteks enne jahile minekut korraldati maagilisi m�nge millega paluti jumalailt head saaki M�ngu�nn pidi tooma �nne ka tegelikku ellu
Aastatuhandete jooksul arenes sellistest kombetalitustest n�itekunst Eri rahvail on see isesugune Teater kui meelelahutusasutus tekkis Vana-Kreekas Etendused toimusid amfiteatris On teada et 534 e m a korraldati esimene trag��diate v�istlus Etendati ka kom��diaid Kreeklasi j�ljendasid roomlased ka nemad hakkasid etendama n�idendeid sealhulgas palju kreeka omi Roomas etendati areenil ka veriseid vaatem�nge trikke loomadega jms millest on hiljem arenenud tsirkus
Keskajal paikset ja p�sivat teatrit polnud esinesid r�ndn�itlejad miimid ja žongl��rid 10 sajandil hakkas katoliku kirik korraldama p�hade ajal kirikus v�i kiriku ees v�ljakul piibliainelisi vaatem�nge 13 sajandil osales piiblit seletavais v�i usuimesid kujutavais m�steeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond Neile hiigeletendustele kus m�ngiti korraga mitmel s��rjalt p�stitatud laval kogunes terve linn Etendati ka moraliteesid – m�ngulisi lugusid pahede ja vooruste v�itlusest Kunstide �ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit J�udsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus Sellest ajast p�rineb Euroopas tavap�raseks j��nud nn karplava
R�mekoomiline laadateater commedia dellarte m�ngis p�hiliselt v�ljas; r�ndn�itlejad kellest iga�ks kehastas �ht kindlat t��pi improviseerisid m�tlesid teksti v�lja etenduse jooksul Inglise teater puhkes �itsele William Shakespearei eluajal Prantslast Moli�re'i peetakse t�nini �heks s�ravaimaks kom��diate autoriks Hispaania n�itekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calder�n de la Barca looming
Prantsusmaal kujunesid l�plikult klassitsismile omased aja koha ja tegevuse �htsuse reeglid Pierre Corneille ja Jean Racinei loomingus 18 sajandil valgustusaja suurimad n�itekirjanikud olid Denis Diderot Voltaire ja Gotthold Ephraim Lessing Friedrich Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse ta m�jutas ka romantikuid Johann Wolfgang von Goethe 19 sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund Victor Hugo Alfred de Musset jt 19 sajandi l�pus seadis naturalism eesm�rgiks argise t�etruuduse Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning �hiskonnakriitilise realismiga t�usid esile Henrik Ibsen August Strindberg ja Gerhart Hauptmann Ps�hholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tšehhov Maurice Maeterlinck oli s�mbolismi meister Isiksuse ja hulga konflikti k�sitlesid p�rast I maailmas�da ekspressionistid Georg Kaiser ja Ernst Toller
Poliitilise teatri lipukandja Bertolt Brecht arendas eepilise teatri teooria P�rast II maailmas�da olid m�jukad eksistentsialism Jean-Paul Sartre ja absurditeater Samuel Beckett ja Eug�ne Ionesco
N�item�ng rahvusliku �rkamise ajal
Lydia Koidula "Saaremaa onupojaga" 1870 aastal Vanemuise seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel v�hen�udlikuma maitsega kui baltisaksa teater piirdudes k�lakom��diate ja romantiliste melodraamadega ehkki m�lemad vahendasid piiratult ja varjatult ka �hiskondlikke hoiakuid T�eliselt �llatav on aga kiirus millega linnade eestlastest alamrahvas ja talupojad selle neile seni v��ra kunstiliigi n��d omaks v�tsid 1880 aastail kattis maad – linnu ja k�lasid – juba �le saja m�ngupaiga
Nagu laulu- ja pasunakoorid olid n�iteringidki peaasjalikult rahvusliku liikumise vormiks ja uuet��bilise seltskondliku suhtlemise kooliks mis aga sugugi ei v�listanud ka puhast m�ngulusti Kogu selle asjaarmastajaliku arenguj�rgu v�ltel oli juhtiv teater Tartu Vanemuine mis August Wiera k�e all kujunes juba poolkutseliseks teatriks Kunstiliselt asetus selle k�rgaeg 1880 aastatesse kui katsetati ka maailmaklassikaga Hiljem j�i Wiera oma jantide ja laulum�ngudega kiiresti esile t�usva harituma kihi n�udmistest eemale
Vaata ka
Teatri m�isteid
Teatrite loend
N�itekirjanike loend
Teatrin�itlejate loend
Teatrilavastajate loend
Teatrikriitikute loend
Teatriteadus
Eesti teater
Muusikal
Kirjandus
Phyllis Hartnoll "L�hike teatriajalugu" Inglise keelest t�lkinud �lo Vihma Eesti Raamat Tallinn 1989
Małgorzata Semil Elzbieta Wysińska "T�nap�eva teatri leksikon" Poola keelest t�lkinud ja t�iendanud Hendrik Lindepuu SE&JS Tallinn 1996
Teenindus service ehk teenindamissf��r ehk tertsiaarne sektor tertiary sector ehk teenindussektor service sector on majandussektor milles osutatakse teenuseid Teised kaks majandussektorit on sekundaarne sektor ja primaarne sektor
Teenindussektori olemus ja iseloomulikud jooned
Teenindussektor h�lmab v�ga palju inimtegevuse valdkondi mille �hisjooneks on teenuse osutamine Teenustena v�ib k�sitelda iga tegevust kus inimene panustab oma aega teadmisi ja oskusi t��sse mis ei loo ainelist kaupa kuid annab kliendi jaoks v��rtusliku tulemuse muul moel
Teenindussf��ris pakutavaid teenuseid saab jaotada kahel viisil
Sihtr�hma j�rgi
�riteenusteks – teenused mis on m�eldud riigiasutustele ja ettev�tetele N�iteks t�navapuhastus v�i kaubavedu;
isikuteenusteks – teenused mis on suunatud eraisikutele N�iteks teater juuksur v�i tervisekindlustus
Teenusepakkuja j�rgi
avalikeks teenusteks – teenused mida osutavad riik v�i omavalitsus ja neid pakutakse kas maksumaksjalt varem kogutud raha arvelt tasuta v�i siis mingi tasu n�iteks riigil�ivu eest Avaliku sektori teenused on n�iteks riigi- ja korrakaitse riigivalitsemine �ldharidus ja tervishoid
erasektori teenusteks – teenused mida osutavad �ksikisikud v�i ettev�tted ning mille eesm�rk on pakkujale tulu teenida N�iteks autopesu v�i massaaž
Teenindussektori iseloomulikud jooned
Teenindussektoris tegeletakse vahetult inimesega n�iteks nagu arst tegeleb patsiendiga
Masinaid ja t��riistu kasutatakse teenindussektoris v�hesel m��ral
Teenindussektor sisaldab suures koguses tehinguid ja paberit��d kuid tulu on tehingu pealt suhteliselt v�ike
Kvaliteet on teenindussektoris v�hem k�egakatsutavam ja tavaliselt on koguse m��ramine palju raskem kui t��stussektoris
Vigade tegemise oht on suurem kui t��stussektoris
Kliendid on otseselt kaasatud teenuse tootmisprotsessi
Suur r�hk on inimfaktoril
Teenindussektoris pakutavad teenused on mittemateriaalsed enne osutamist raskesti demonstreeritavad ning formeeruvad alles teenindussituatsioonis ja ei pruugi oma vormi s�ilitada
Teenindusharud ja teeninduse roll majanduses
Enamikus Euroopa riikides on teenindav majandus muutunud juhtivaks majandussektoriks Arenenud riikides t��tab seal 70–80% h�ivatutest ja selles sektoris luuakse k�ige rohkem uusi t��kohti Tertsiaarne sektor on oma allharude poolest k�ige mitmek�lgsem majandussektor Kui 1970 aastatel domineerisid teenuste koguekspordis veondus ja puhkemajandus siis praegu on teenustevahetus mitmekesistunud esikohale on t�usnud �riteenused ja eriti finantsteenused mis on �htlasi ka info�hiskonna tunnussektoriks Maailma suurim teenuste eksportija on USA
Teenindusharud
Haridus
Tervishoid iluteenused ja sotsiaalkindlustus
Riigivalitsemine ja riigikaitse
Sideteenused ehk kommunikatsiooniteenused
Kommunaalteenused
Kaubandus majutus ja toitlustus
Finantsteenused
Transport
Ehitus
�riteenindus
Puhketeenused kultuuriteenused ja turism
Meelelahutust��stus
Teenindussektori areng
Majanduse arenedes on teenindusettev�tete t�htsus aina suurenenud Teenindussektori osakaal hakkas t�usma 1960 aastatel ja teenindusmajandusele �leminek on ka �ks postindustriaalse �hiskonna tunnustest Enamikus l��neriikides muutus teenindussektor majanduses domineerivaks 1980 aastatel Teenindusmajandus on kasvamas k�ikjal mitte ainult l��neriikides Sellise muutuse p�hjuseid on olnud mitmeid n�iteks inimeste sissetulekute t�us naiste h�ivem��ra suurenemine demograafilised muutused ja linnastumine Samal ajal on t�heldatud et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal v�ib olla k�llaltki erinev Selle �heks p�hjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning t��j�u oskuste mittevastavust teenidussektoris vajaminevatele Teenused on domineeriv j�ud kogu majanduses ja seet�ttu tuleb nende arendamisele p��rata suurt t�helepanu
Teenindussektor Eestis
Eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osat�htsus oluliselt Eesti taasiseseisvumise esimestel k�mnenditel 1990–2000 mil primaarsektori osat�htsus v�henes 16%-lt 5%-le sekundaarsektor omakorda v�henes 40%-lt ligikaudu 20%-le ning v�ljat�rjutud sektorid asendusid tertsiaarsektoriga Teenindussektor oli 2013 aasta seisuga k�igis Eesti maakondades suurima osat�htsusega majandussektor ja selles sektoris h�ivatute osakaal moodustas 655% t��ga h�ivatutest Statistikaameti andmetel on 2013 aastal teenindussektoris t��tavate inimeste osakaal suurim Harjumaal kus tertsiaarsektori h�ivatute osakaal on 731% k�igist maakonna h�ivatutest V�ikseim on see Saaremaal kus teenindusega on h�ivatud 425% t��j�ust
Eestis on teenindussektor p�rast taasiseseisvumist kasvanud kiiresti �heks p�hjuseks on �leminek plaanimajanduselt turumajandusele – plaanimajanduse tingimustes arendati �lem��ra forsseeritult t��stust ja p�llumajandust Teise p�hjusena saab v�lja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise T�nu sellele on suurenenud Eestit k�lastavate turistide arv ja kaubavahetus l��neriikidega; veoteenuste kasvuga on kaasnenud ka muude teenuseliikide areng
Vaata ka
Primaarne sektor
Sekundaarne sektor
Kvaternaarne sektor
Viies sektor
Viited
Tehnika on koondm�iste masinate kohta samuti viis midagi teha vt metoodika Eesti Ents�klopeedia j�rgi on tehnika loodusseaduste ja -n�htuste tundmisel ning loodusj�udude ja -varade rakendamisel p�hinevate teadmiste t��v�tete ja -oskuste kogum See on k�ige �ldisem Aristoteleselt p�rinev m��ratlus mille k�rval on ka kitsamaid
Tehnika valdkonnad
Elektroonika Elektrotehnika Kliimatehnika K�lmutustehnika Laevandus Lennundus Masinad Masinaehitus Materjalid Materjaliteadus Mehhatroonika Metallurgia M�endus Raketindus Tr�kindus T��riistad
Viited
Vaata ka
Tehnikateadlaste loend
Inseneride loend
Televisioon l�hend TV on elektroonilise teabelevi �ks vorme mis v�imaldab pildi video ja heli �lekannet ja vastuv�ttu Televisiooni v�ib k�sitada ka kui tele�lekande organiseerimisega seotud tegevuse asutuste v�i vastavate telejaamade v�rgustikku
Televisiooni�lekandeid v�tab vastu ja taasesitab televiisor
Liigitus
Tehniline
Televisiooni v�ib jagada
telepildi lahutusv�ime j�rgi tavalahutusega televisiooniks k�rglahutusega televisiooniks ja 3D-televisiooniks
edastatavate signaalide j�rgi analoogtelevisiooniks ja digitaaltelevisiooniks
edastusv�rgu liigi j�rgi maapealseks televisiooniks vt DVB-T kaabeltelevisiooniks sh arvutiv�rgul p�hinevaks nt IPTV ja satelliittelevisiooniks
Eesti televisioon
Vaata ka
Televisioon Eestis
Seriaalide loend
Telesaadete loend
Teletegijate loend
Telekava
Teletekst
Videolaenutus
Mobiiltelevisioon
V�lislingid
Tervis on t�ieliku f��silise vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund mitte ainult haiguse v�i n�truse puudumine Maailma Terviseorganisatsiooni definitsioon aastast 1946<ref>< ref>
Viited
Transport ladina trans �le ja portare kandma ehk veondus on inimeste materjalide jms teisaldamine �hest kohast teise
Transpordi kui majandusvaldkonna ise�rasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud n�udlus – vajadus toodete j�rele mis eeldavad kohalevedu v�i isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas
Transpordiliigid means of transport kujutavad endast erinevaid vahendeid millega transporditakse objekte tooteid sh inimesi �hest kohast teise Peamiselt toimub transport maa maanteed raudteed �hu vee meri siseveekogu ja torujuhtmete kaudu
Paljud jaotusv�rgud kasutavad nimetatud transpordivahendite kombinatsioone N�iteks naftat pumbatakse l�bi torujuhtmete laevale et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi �le kanda veoautodele et vedada bensiin jaem��jatele v�i k�tte�li tarbijatele K�igil neil transpordiliikidel on omad miinused ja plussid
Selle millised veoviisid on riigi v�i selle piirkonna majanduses oluliseks m��rab �ra kolm tegurite r�hma geograafilised maapinna reljeef territooriumi suurus majandusgeograafiline asend majanduslikud majanduse arengutase ja sellest tulenev transpordin�udlus ja poliitilised riiklik transpordipoliitika suhted teiste riikidega riigi kaitsevajadused tegurid
Erinevate transpordiliikide kasutamise ulatus v�ib riigiti m�rkimisv��rselt erineda N�iteks tehakse Eestis keskmiselt 40% vedudest autotranspordiga �lej��nu aga raudteetranspordiga ka transiitveod l�bi Eesti Merevedusid sadamast sadamasse ning vedusid j�gedel ja j�rvedel Eestis ei tehta
Transpordi arengule on aidanud kaasa maailma rahvastiku kiire kasv kaupade ja energeetiliste ressursside naftasaadused kivis�si maagaas jne tarbimise suurenemine elanikkonna koondumine linnadesse urbaniseerumine linnade kiire kasv ja teaduslik-tehniline progress Euroopa Liidus annab transport keskmiselt 7% SKT-st USA-s moodustab transport isegi 16% SKT-st
�ldkasutatava transpordi koguvedu oli NSV Liidus 1974 aastal 49393 miljardit tkm ENSV-s 18 510 miljonit tkm
Transpordiliigid
Kaubaveoteenuste osutamine klientidele toimub maismaal maanteedel raudteedel ja siseveekogudel merel ja �hus Vanimateks transpordiliikideks on maismaa- ja meretransport Sajandeid on toimunud suurte kaubakoguste vedamine merel purjelaevadega Enne autode leiutamist toimus maismaal kaupade vedu hobuvankritega j�gedel v�ikeste j�elaevadega Raudteevedudega tehti algust 19 sajandi keskpaigast Lennuvedudeni on j�utud aga alles 20 sajandi teisest k�mnendist
Maanteetransport
Maanteetransport on reisijate v�i kauba transportmine teedel Esimesteks maanteetranspordi vahenditeks olid hobused h�rjad v�i koguni inimesed J�rjest kasvava kaubanduse ja t��stusrevolutsiooniga olid paremad teed h�davajalikud John Loudon McAdam 1756–1836 l�i esimese kaasaegse maantee Ta t��tas v�lja odava sillutise mis koosnes mullast ja kividest tuntud kui killustikkate ning ta t�stis teed m�ned meetrid k�rgemale �mbritsevast maastikust mis aitas kaasa vee�ravoolule
Transpordi teedel v�ib laias laastus jagada kaheks kaubavedu ja inimeste transport L�hikeste vahemaade ja kergemate v�iksemate saadetiste jaoks kasutatakse kaubikuid v�i pikapi Suurte vedude jaoks on m�istlikum kasutada veoautosid
Inimeste reisijate transport teedel toimub kas isiklike autode �histranspordi v�i kaugliinibusside vahendusel
Positiivsed k�ljed
Tasuv majanduslikult efektiivne
Kiire kohaletoimetamine
Ideaalne l�hikeste vahemaade l�bimiseks
Ideaalne kergriknevate kaupadent puu-ja k��giviljad vedamiseks
Lihtne j�lgida kauba asukohta
Lihtne suhelda juhtidega
Ideaalne kullerteenus
Negatiivsed k�ljed
Hooletu s�it v�ib kaupu vigastada
Liikluseeskirjad v�ivad p�hjustada viivitusi
Halb ilm
Liiklusummikutest p�hjustatud viivitused
Raudteetransport
Raudteetransporti kasutatakse enamasti pikkade vahemaade l�bimiseks
Positiivsed k�ljed
Kiire kohaletoimetamine
Suur mahutavus
Energias��stlik
Kuluefektiivne
Turvaline
Usaldusv��rne
Negatiivsed k�ljed
Etten�gematud ajalised viivitused nt taristu tehniliste rikete korral
S�ltuvus raudteevedude korraldaja ajakavast
Lennutransport
Lennutransport lennundus on k�ige kiirem pikamaatranspordi vahend kosmoselaeva j�rel
Maailmas on viis peamist tsiviilsete transpordilennukite tootjat Airbus Euroopa Boeing USA Bombardier Kanada Embraer Brasiilia ja United Aircraft Corporation Venemaa
Igal suvalisel ajahetkel on ainu�ksi USA-s �le 5000 lennuki samaaegselt �hus Igal aastal t�useb �hku �le 64 miljoni kaubandus- ning eralennuki<ref name"airplanes">< ref>
Positiivsed k�ljed
Kiire kohaletoimetamine tavaliselt kulub aega vaid 24 kuni 48 tundi
Klientide tellimused t�idetakse kiirelt
Tellijate ooteaeg l�hike
K�rgtasemeline teenindus
Negatiivsed k�ljed
Lendude hilinemised ja v�i t�histamised
Tollimaksu ja aktsiisimaksu piirangud
Kulukas
Mere- ja siseveetransport
Meretransport on olnud suurim kauba vedaja l�bi teadaoleva ajaloo �htlasi on ta k�ige odavam kuid aeglaseim kauba transportimisviis K�ige modernsemad kaubanduslaevad saab liigitada j�rgnevalt puistlastilaevad konteinerlaevad tankerid puurlaevad k�lmutuskonteineritega laevad Ro-ro-laevad ranniku��rsed kauplemislaevad praamid kruiisilaevad liinilaevad ja mitmeotstarbelised laevad
Meretransport on efektiivne l�hikesteks reisideks ja nauditavateks kruiisideks kus inimesed saavad kasutada mitmeid pardal olevaid mugavusi n�iteks ujulad kinod erinevad restoranid baarid ��klubid jne
Siseveetransport sealhulgas j�ed ja kanalid on alternatiivne ning keskkonnas�bralik viis kaupade transportimiseks
Positiivsed k�ljed
Ideaalne raskete ja mahukate kaupade transportimiseks
Sobib vedama tooteid mis s�ilivad kaua
Negatiivsed k�ljed
Pikaajalised tarnet�htajad
Halb ilm
Raske j�lgida t�pset transiitkaupade asukohta
Tolli- ja aktsiisimaksu piirangud
V�ib olla kulukas
Muud meetodid
Torutransport on kaubavedu l�bi toru K�ige sagedamini saadetakse vedelikke ja gaase ning suru�hu abil saab pneumaatiliste torude kaudu transportida ka tahkeid kapsleid Torujuhtme trassid on praktiliselt piiramatud kuna neid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla Pikim gaasijuhe on Alberta et Sarina mis asub Kanadas ja on 2911 km pikk Pikim naftajuhe on Transiberian mis on �le 9344 km pikk ning ulatub Venemaa arktilistelt naftav�ljadelt Ida-Siberist L��ne-Euroopasse
S�ltuvalt torujuhtmete eesm�rgist saab need jagada kolmeks
Kogumise torujuhtmed Need on v�iksemad omavahel �hendatud torujuhtmed mis moodustavad keerulisi v�rgustikke ning mille eesm�rgiks on tuua nafta v�i maagaas mitmetesse l�hedal asuvatesse kaevudesse reoveepuhastuseks
Transport torujuhtmed Peamiselt pikad suure l�bim��duga torud mille abil transporditakse tooteid nafta maagaas rafineeritud naftasaadused linnade riikide ja isegi mandrite vahel
Jaotustorustikud Koosnevad mitmest omavahel �hendatud torujuhtmetest ning on v�ikese l�bim��duga mille kaudu transporditakse tooteid l�pptarbijatele Toiteliinide kaudu jagatakse gaas eramajapidamistesse ning ettev�tetesse
Lisaks kemikaalidele transporditakse ka vett ning �lut
Eesti transport
Vaata ka
Maismaatransport
Loomtransport
Veetransport
Naftajuhtmed
Gaasijuhtmed
Veejuhtmed
Kanalisatsioon
Energia�lekandeliinid
Suborbitaalne transport
Logistika
P�idlak��t
Side
S��stev transport
Teleportatsioon
Euroopa Liidu transpordipoliitika
Viited
V�lislingid
Tulirelv on relv mille haavlilaeng kuul miin m�rsk v�i muu keha paisatakse raua��nest v�lja p�ssirohu v�i m�ne muu p�leva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagaj�rjel
Esimesed k�situlirelvad v�eti kasutusele 15 sajandi esimesel poolel S�jategevuses hakkati suurt�kke kasutama 16 sajandil
Tulirelv koosneb relva rauast sile- v�i vintraudne lukustus- ja l��kmehhanismist sihikust v�i sihtimisseadmetest k�sirelvadel kabast suurt�kidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast
Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga k�situlirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurt�kkideks
Eestis
Eesti �igusruumis
Liigitatakse tulirelvi pikkuse ja relvaraua pikkuse j�rgi<ref>< ref>
Loetakse tulirelva oluliseteks osadeks relvaraud lukk padrunipesa trummel ja adapter<ref>< ref>
Vaata ka
Tulirelvade loend
Viited
Turism on reisimine v�ljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse �ri v�i muul eesm�rgil ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine
M�ned turismi definitsioonid lisavad piirava tingimusena et turismireisi sihtkoht peab olema reisija alalisest asukohast v�hemalt 50 miili 80 km kaugusel sihtkohas viibimise kestus peab j��ma alla aasta ja reisi eesm�rgiks olevad tegevused ei tohi olla sihtkohas tasustatud Vahel eristatakse ka v�hemalt �ht ��bimist sisaldavaid ja �hep�evaseid turismireise
Turismiga tegelevat inimest nimetatakse turistiks Maailma Turismiorganisatsioon World Tourism Organization m��ratleb turiste inimestena kes "reisivad v�ljaspool nende tavap�rast elukeskkonda j��vatesse kohtadesse kauem kui 24 tunniks kuid mitte kauemaks kui aastaks puhkuse �ri v�i muudel eesm�rkidel mis pole seotud k�lastatavas paigas tasustatava tegevusega"<ref>< ref>
Sihtkoha j�rgi v�ib turismi jagada sise- ja v�listurismiks esimene h�lmab reisimist �he riigi piires teine rahvusvahelisi reise
Turismist on saanud kogu maailmas populaarne puhkuseviis 2010 aastal reisis maailmas �hest paigast teise enam kui 940 miljonit rahvusvahelist turisti – 66% rohkem kui 2009 aastal Rahvusvahelise turismi k�ive kasvas 2010 aastal 693 miljardi euroni 919 miljardi USA dollarini Langustendents tugevnes 2009 aastal ja teravnes m�nes riigis 2009 aasta gripipandeemia m�jul veelgi nii et 2009 aastal langes rahvusvaheline turism 4% ehk 880 miljoni reisini ning k�ive langes hinnanguliselt 6%
Turism on eluliselt t�htis selliste maade nagu Prantsusmaa Egiptus Kreeka USA Hispaania Itaalia ja Tai majandusele samuti sellistele saareriikidele nagu Bahama Fidži Maldiivid Filipiinid ja Seišellid kuna turismisektori teenused ja kaubad toovad neile raha ja ettev�tetes on arvukalt t��kohti Turism kui majandusharu h�lmab ja seob mitmesuguseid teenuseid nagu transport majutus toitlustamine suveniirid ekskursioonid kultuuri�ritused meelelahutus jms
Gustav Vilbaste soovitas turismi eestikeelseks vasteks terminit huvir�nd
Turismi ajalugu
Inimajaloo algusest saati on inimesed eri eesm�rkidel maailmas ringi r�nnanud Juba antiikajal reisisid �hiskonna rikkamad liikmed k�ll puhkuse k�ll l�bu- v�i teadmistejanu nimel teistesse piirkondadesse Vana-Rooma �likud k�lastasid Vahemere piirkonna kuurorte Baiaes Pompeis ja Hierapolises filosoofid v�tsid ette retki Aleksandriasse ja L�his-Ida iidsetesse templitesse
Enne rongiliikluse arengut oli t�nap�evase turismi eelk�ijaks nn Grand Tour 17 kuni 19 sajandil mil Suurbritannia ja P�hja-Euroopa k�rgklassi haritud noormeeste seas oli levinud k�ia �leeuroopalisel retkedel Retked v�isid kesta aastaid ja neid n�hti �likoolij�rgse haridustee �he etapina Reisi eesm�rgiks peeti antiik- ja renessansskultuuri p�randite ning Mandri-Euroopa aristokraatlike kommetega tutvumist Aja jooksul kujunesid v�lja t��pilised reisiplaanid „kohustuslik oli j�rgem��da aega veeta Pariisis Šveitsis ja erinevates Itaalia linnades Oma muljed j��dvustati reisikirjades mis v�isid hiljem saada kodumaal m��gihittideks
T��stusrevolutsioon t�i endaga kaasa raudteedev�rgu rajamise mis esimest korda ajaloos v�imaldas pikemaid reise ette v�tta ka kesk- ja hiljem alamklassi liikmetel Suurbritannias toimusid muudatused k�ige varem Esimene ametlik reisifirma Cox & Kings moodustati 1758 aastal Maailma esimene kruiisilaev Prinzessin Victoria Luise ehitati Hamburgis 1900 aastal <ref>< ref>
Turismi liigid
Massiturism
Massiturismi laiast levikust hoolimata puudub sellel siiani �heselt kokkulepitud definitsioon kuid seda iseloomustavad teatud korduvad elemendid
Massiturism sai alguse transpordi kiirest arengust 20 sajandi 60 ja 70 aastatel mis v�imaldas suurel hulgal inimestel kiiresti ja odavalt pikki vahemaid l�bida
Turistide peamiseks eesm�rgiks on passiivne puhkus ja l�bu kohalikust kultuurist ja eluolust huvitutakse v�he
Kohalik majandus on s�ltuv turistide pidevast v�i hooajalisest voolust Massiturismiga kaasneb tihti m�ra saaste ja suured turistidele suunatud ehitusprojektid hotellid ja ostukeskused<ref>< ref>
Massiturismi sihtkohtadeks on tihti troopilised ja ranniku��rsed piirkonnad P�hja-Ameeriklaste seas on populaarsed Havaii Florida ja Kariibi mere saared eurooplaste seas Vahemere rannik ja Kanaari saared ning m�lema seas sellised Kagu-Aasia riigid nagu Tai Indoneesia ja Filipiinid
Taliturism
Taliturismi arengu h�lliks peetakse Sankt Moritzit Šveitsis kus 1865 aastal j�id mitmed hotellid esmakordselt avatuks ka talvisel perioodil ja koerterakendiga Kliima soojenemisel v�ib m�nes piirkonnas lumikatte paksus ja kestus hakata v�henema v�hendades turistide arvu ja taliturismiga tegelevate ettev�te sissetulekut
Eestis asuvad peamised taliturismi sihtkohad Otep�� Haanja ja Karula k�rgustikes ning Ida- ja L��ne-Virumaal Talviti on enamasti avatud ka j��teed mandri ja saarte vahel <ref>< ref>
Loodusturism
�koturism
Kultuuriturism
Meditsiiniline turism
Meditsiinilise turismi korral l�hevad arenenud maade elanikud riikidesse kus teatud terviseprotseduurid on l�hteriigi omadest odavamad v�i l�hema ooteajaga Selles suhtes erineb meditsiiniline turism olukorrast kus v�hem arenenud piirkondade elanikud reisivad arenenud riikidesse saamaks arstiabi mis nende kodukohas ei ole k�ttesaadav Meditsiinilise turismi peamisteks l�hteriikideks on USA Suurbritannia ja L��ne-Euroopa riigid sihtriikideks Kesk- ja L�una-Ameerika Ida-Euroopa ning L�una- ja Kagu-Aasia maad Populaarsed on ilukirurgia ja viljakusravi protseduurid ning muud keerukad operatsioonid n�iteks liigese- s�dame- ja hambakirurgia Meditsiiniline turism v�hem arenenud riikidesse v�ib kaasa tuua teatud riske Patsient v�ib ebah�gieenilistest arstiabi tingimustest nakatuda haigustesse v�i saada muid terviset�sistusi probleeme v�ib tekkida ka juriidilist laadi<ref>< ref>
Religiooniturism
Religiooniturism v�etakse ette usulistel v�i moraalsetel p�hjustel selle alla k�ivad palver�nnakud p�hapaikadesse ja p�hadesse linnadesse misjonit��d kloostrites viibimised ja usuteemalised kokkutulekud Religiooniturismi ajalugu ulatub tagasi antiikaega selle sihtkohad ja t�htsus erinevad religiooniti Kristlaste palver�nnakud on seotud Jeesus Kristuse ja p�hakute s�nni- elu- ja surmapaikadega lisaks ka paavsti elupaigaga Vatikanis Moslemitel on kombeks v�hemalt kord elus ette v�tta hadž ehk palver�nnak Mekasse
Kristlike palver�ndurite sihtkohad keskaegses Eestis on olnud Pirita klooster Tallinna Toomkirik Vastseliina linnusekabel ja Padise klooster neist tuntuim oli Vastseliina<ref>< ref>
Nišiturism
M�ned nišiturismi n�ited
Ekstreemturism – ekstreemturismi eesm�rk on k�lastada ohtlikke piirkondi ja v�i tegeleda ekstreemspordiga Ekstreemturismi alla v�ib kuuluda m�gedes k�rbedes kanjonites vihmametsades koobastes ja vulkaanide �mbruses v�i muudes ohtlikuks tunnistatud paikades n�iteks Tšernob�li l�hedal v�i s�jaseisukorraga riikides viibimine<ref>< ref>
H�vinguturism – tuntud ka kui "viimase v�imaluse turism" turistide eesm�rgiks on k�lastada mitmesuguseid h�vimisohus loodusobjekte H�vinguturism on hiljutise tekkega turismiharu millel on tihedaid sidemeid �koturismi ja s��stva turismiga Populaarseteks sihtkohtadeks on n�iteks Kilimanjaro m�e lumine tipp ja Suure Vallrahu korallriffid<ref>< ref>
Katastroofiturism – turism piirkondadesse mis on hiljuti �le elanud m�ne inim- v�i loodusteguritest p�hjustatud katastroofi Katastroofiturismi peamiseks eesm�rgiks on emotsionaalse p�nevuse kogemine Katastroofiturism tekitab vastakaid arvamusi kuna see v�ib �hest k�ljest h�irida p��ste- ja koristust��de l�biviimist teisest k�ljest suurendada rahva teadlikkust katastroofi tagaj�rgedest ja aidata heategevuslikel organisatsioonidel kannatanute jaoks abivahendeid koguda Eestis v�ib katastroofiturismi sihtkohaks liigitada iga-aastase Soomaa viienda aastaaja �leujutused
Kosmoseturism – kosmoseturism on alles arenev turismiharu 2013 aasta septembri seisuga on kosmosereisi v�imalust pakkunud ainult Venemaa Kosmoseagentuur kuid l�hiaastatel alustavad reise mitmed erafirmad nagu SpaceX ja Virgin Galactic
LGBT-turism – suunatud gei lesbi bi- ja transseksuaalsetele turistidele kes soovivad reisida LGBT-s�bralikesse paikadesse<ref>< ref> v�i v�tta osa homoparaadidest
Popkultuuriturism – tuntud filmide kirjanduse v�i muusikaga seotud asukohtade k�lastamine
Seksiturism – seksiturismi k�igus soovib turist osa v�tta seksuaalsest tegevusest reisides piirkondadesse kus prostitutsioon on legaalne v�i korrakaitse v�hem hoolas Inim�igusorganisatsioonid on s��distanud seksiturismi inimkaubandusele ja lapsprostitutsioonile kaasa aitamises<ref>< ref>
Sporditurism – sporditurism h�lmab spordi�ritustele reisimist eesm�rgiga neist osa v�tta kas v�istleja v�i pealtvaatajana
Turismi m�ju
Majandusele
Turism aitab luua uusi t��kohti nii otseselt luues t��d turiste teenindavale personalile kui ka kaudselt jaem��gi- ja transpordisektoreid kasvatades Turistide jaoks loodud infrastruktuuri n�iteks kaubanduskeskusi l�bustusasutusi ja transpordis�lmi saavad kasutada ka kohalikud Maapiirkondades v�ib turism aidata kaasa v�ikeettev�tete loomisele Turistidelt laekub kohalikku majandusse makse mida v�hemarenenud piirkondades v�ib kasutada koolide ja haiglate ehituseks<ref nameSimm>< ref>
Negatiivsest k�ljest v�ib esile tuua nn lekkeefekti mille tagaj�rjel suur osa turismitulust viiakse sihtriigist v�lja Selle p�hjuseid on mitu alates v�lismaise p�ritoluga hotellikettidest ja reisiagentuuridest kuni reklaamikuludeni ja vajaduseni turistide tarbeks tooraineid sisse tarnida<ref>< ref> Et turiste �ldse kohale meelitama hakata on enne tarvis arendada kohalikku infrastruktuuri mis vaesemates piirkondades v�ib t�hendada kohalike elanike maksuraha kasutamist v�i kulukaid v�lisinvesteeringuid<ref>
Mill R C 2002 The Tourism System Kendall Hunt Publishing Company< ref> Uuringud on n�idanud et ligikaudu 70% turistide kulutustest Tais ei j�� lekkeefekti t�ttu sihtriiki
�hiskonnale
M��duka mahuga turism aitab kohalikel k�sit��vormidel tavadel ja kultuuris�ndmustel s�ilida kuna elanikud hakkavad teadvustama oma erilisust ja atraktiivsust Kohalik kultuurimaastik v�ib isegi rikastuda kokkupuutel teiste maailmavaadetega Samas massiturism avaldab erodeerivat m�ju kohalikule identiteedile ning turistide k�itumise tagaj�rjel v�ivad tekkida probleemid ummikute m�ra ja saastatuse t�ttu Kohalikud elanikud v�idakse isegi turismipiirkondadest v�lja t�rjuda
Keskkonnale
Loodus- ja �koturism aitavad t�mmata t�helepanu loodusrikkuste kaitse vajadusele n�idates nende v��rtust puutumata kujul Mitmel juhul v�ib loodusobjektide rahaline v��rtus turismi t�mbeallikana �letada selle objekti loodusvarade kasutuselev�tust saadavat tulu Liialt intensiivne turism hakkab avaldama survet piirkonna ressurssidele nagu vesi k�tus toormaterjalid ja toit kuna need kuluvad k�lastajate tarbeks �ks turist v�ib keskmiselt p�eva jooksul kulutada samasuguse koguse vett mis arengumaa talupojal piisaks 100 p�eva jooksul riisi kasvatamiseks �he golfiv�ljaku �lalpidamiseks vajalik vesi kataks 10 000 elanikulise linna veevajaduse
Vaata ka
Hotell
Kanuumatk
Loodusrada
Loodusretk
Matkaklubi
Militaarretk
Purjetamine
Ratsamatk
Reisib�roo
Reisikiri
Sanatoorium
Turismiasjaline
Turismiinfokeskus
Turismitalu
Turismitoode
Vaatamisv��rsus
Viited
V�lislingid
Kehtiv alates 1 september 2008
"Vabadus viib rahva barrikaadidele" "La Libert� guidant le peuple" on Eug�ne Delacroix' maal aastast 1830
Maal valmis 1830 aasta Juulirevolutsiooni m�jul Sellel on kujutatud v�itlust Pariisi t�navail mida pidasid k�sit��lised t��lised ja demokraatidest haritlased V�istlejate ees sammub naisena kujutatud s�mboolne Vabadus k�es kolmev�rviline rahvuslipp ja p�ss peas s�durim�ts
Esmakordselt eksponeeriti maali Pariisi Salon'is Salon de Paris 1831 aasta mais Riik ostis selle ka kohe �ra
Veebruaris 2013 kritseldas 28-aastane naine maali alaosale umbes 30 sentimeetrise grafiito<ref>< ref>
Viited
Kirjandus
Voldemar Eller "Rinnahoidja Delacroix' maalile" maali "t�iendamisest" ajakirja N�ukogude Kultuur 1941 nr 3 kaanevinjetil almanahhis "Raamat on" III Tallinn 2003 lk 156–157
Vang on vanglas karistust kandev v�i eelvangistuses viibiv isik
Vaata ka
s�javang
vangla
vangilaager
vangi dilemma
Vatikani vang
Vapp on heraldika reeglite j�rgi keskaegse relvastuse elementidest koostatud embleem
mida isik n�iteks riik valitseja maakond linn vald �ri�hing sugukond suguv�sa perekond v�i �ksikisik kasutab p�siva tunnusena
Uuemal ajal nimetatakse vappideks ka eriti riikide embleeme mis ei ole koostatud heraldika reeglite j�rgi
Ka t�nap�evaste s�jav�e�ksuste embleemid v�ivad olla vapikujulised ja j�rgida heraldika reegleid
Ajalugu
Vapid tekkisid L��ne-Euroopas 12 sajandil kui ristir��tlite kilpe hakati kaunistama v�rviliste maalingutega V�rvilised s�mboolsed kilbim�rgised olid kaugele n�htavad mist�ttu raudr�� alla varjuv r��tel oli �ratuntav R��tlid hakkasid oma vappi kandma nii lahingutes kui ka turniiridel Vapi p�hielementideks kujunes kilp ja kiiver algselt gooti stiilis
Heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama r��tlite isikuvappe Vappe hakati kasutama ka lippudel pitsatitel r�ivastel ja muudel esemetel Vappide hulga suurenemine tingis kindlate reeglite koostamise Teoreetiliselt ei tohiks olla kahte t�iesti �hesugust vappi Konkreetse isikuga seotud vapp muutus p�randatavaks
Valitsejatel oli �igus anda teenete eest vapikandmise �igus sageli koos aadlitiitli ja maavaldustega Sellisest vapist kujunes privilegeeritud isiku staatuse tunnus Nii tekkisid perekonnavapid sugukonnavapid valitsejate vapid linnavapid anti v�i kinnistati koos linna�igusega maavapid millest arenesid v�lja riigivapid
13 sajandil levima hakanud linnapitsat oli ei pruukinud olla seotud hilisema linnavapiga Linnapitsatitel kujutati tihti v�ravaid m��ri liinnavaateid kaitsep�hakuid jne Hiljem v�idi pitsatipilt kasutusele v�tta vapina
16 sajandi alguses toimus �leminek renessanss-stiilile mis andis ruumi vappide kunstilisele arengule Vapikilbi figuure stiliseeriti kunstiliselt senised ranged vormid ja nad muutusid elegantsemaks Vapi stiliseeritud kujundid v�imaldasid edasi anda isikuomadusi aateid ideid rahvuslikku ja riiklikku kuuluvust n�udmata lugemisoskust ega keeletundmist
Vaata ka
Eesti vapp
Maailma riikide vapid
Linnade vapid
Haldus�ksuste vapid
Aadlisuguv�sade vapid
�li�pilasorganisatsioonide vapid
Riigivapp
V�lislingid
Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Veterinaaria ladina keeles veterinaria ehk loomaarstiteadus ehk veterinaarmeditsiin on teadus mis sarnaselt meditsiiniga uurib looma v�lja arvatud inimese organismi normaalset ja patoloogilist ehitust ja talitlust haiguslikke seisundeid ravi diagnostikat Lisaks tegeleb loomaarstiteadus loomade toiduainete kontrolliga seonduvaga
Veterinaarmeditsiini eriala
Loomaarsti�ppe raamistik EVs on korraldatud VV m��rusega Arsti�ppe loomaarsti�ppe proviisori�ppe hambaarsti�ppe �mmaemanda�ppe �e�ppe arhitekti�ppe ja ehitusinseneri�ppe raamn�uded
Veterinaarmeditsiini harud
Dermatoloogia
Iht�opatoloogia -
Kardioloogia
Kirurgia –
Nefroloogia
Preventiivne veterinaaria
Seadusandlik baas
Maailma Loomade Tervise Organisatsioon ingl k World Organization of Animal Healthl�hend OIE mille liige ka Eesti Vabariik on tegeleb maismaa- ning veeloomade kohta k�iva seadusloomega
Veterinaaria standard
Aastal 2012 v�tsid OIE liikmesmaad vastu uue veterinaaria standardi mis koosneb ka
Maismaaloomade Tervisekoodeksist
ja
Veeloomade Tervisekoodeksist
Standardid nimetatud loomade nii maismaa- kui veeloomade tervise ja heaolu loomahaigustest teavitamise korra leviku ja raviga seotud kriteeriumide kohta Samuti rahvusvahelised loomsete saaduste ja nende k�itlemise kauplemise tootmine t��tlemine turustamine l�pptarbijale jne eeskirjad ja loomatervishoiualased veterinaarn�uded
Vaata ka
Veterinaaria m�isteid
Loomaarstide loend
Loomakliinikute loend
Viited
Kasutatud publikatsioonid
Meditsiinis�nastik PBogovski RKull SOotsing L Trapido Meditsiinis�nastik lk 434 2004 ISBN 9985-829-55-7
Arsti�ppe loomaarsti�ppe proviisori�ppe hambaarsti�ppe �mmaemanda�ppe �e�ppe arhitekti�ppe ja ehitusinseneri�ppe raamn�uded VV m��rus 3 peat�kk LOOMAARSTI�PE � 9-13
Member CountriesWorld Organization of Animal Health OIE
New standard on veterinary legislationWorld Organization of Animal Health OIE New standard on veterinary legislation Paris May 2012
Terrestrial Animal Health Code 2012World Organization of Animal Health OIE 2012
Aquatic Animal Health Code 2012World Organization of Animal Health OIE 2012
V�lislingid
Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis septembrist 1814 juunini 1815 Kongressi eesm�rgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonis�dadest Napoleoni s�dadest ja Saksa-Rooma riigi l�petamisest tekkinud probleeme Tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi �mberjoonistamine Prantsusmaa Napoleon I rajatud Varssavi hertsogkonna Hollandi Reini��rsete riikide Saksimaa ja mitmete Itaalia territooriumide piiride kehtestamine ning m�jusf��ride loomine mille kaudu Austria keisririik Suurbritannia ja Iirimaa �hendkuningriik taas Bourbonide valitsetav Prantsusmaa ja Venemaa keisririik lahendasid kohalikke ja piirkondlikke probleeme Viini kongress oli esimene rahvusvaheliste kohtumiste seerias mis sai tuntuks kui kongressis�steem mis oli p��e p�stitada Euroopas rahumeelselt j�udude tasakaal ja eeskujuks hilisematele organisatsioonidele nagu Rahvasteliit ja �hinenud Rahvaste Organisatsioon
Vahetu taust oli Napoleoni Prantsusmaa kaotus ja alistumine mais 1814 mis tegi l�pu 25 aastasele peaaegu katkematule s�jale L�bir��kimised j�tkusid vaatamata puhkenud v�itlusele mille vallandas Napoleoni dramaatiline tagasitulek eksiilist ja v�imu taasv�tmine Prantsusmaal saja p�eva ajal m�rtsis–juulis 1815 Kongressi "l�ppakt" allkirjastati �heksa p�eva enne tema l�plikku kaotust Waterloo all 18 juunil 1815
Tehnilises m�ttes ei olnud "Viini kongress" n�uetekohane kongress see ei korraldanud kunagi plenaaristungit ja enamus arutelusid toimus mitteametlikult n�ost-n�kku istungitel suurriikide Austria Prantsusmaa Venemaa Suurbritannia ja m�nikord Preisimaa vahel teiste delegaatide piiratud osalusega v�i osaluse v�imaluseta Teisest k�ljest oli kongress esimene juhtum ajaloos kus Euroopa mastaabis tulid riikide esindajad lepingute koostamiseks kokku mitte ei saatnud s�numitega kullereid pealinnad vahel Viini kongressi kokkulepe vaatamata hilisematele muudatustele koostas Euroopa rahvusvahelise poliitika raamid kuni Esimese maailmas�ja puhkemiseni aastal 1914
Eellugu
Osaline kokkulepe toimus juba Pariisi rahuga Prantsusmaa ja Kuuenda koalitsiooni vahel ning Kieli rahuga mis h�lmas seoses Skandinaaviaga t�statunud k�simusi Pariisi rahu m��ras et "peamine kongress" toimub Viinis ja et kutsed antakse k�igile riikidele kes k�imasolevas s�jast m�lemal poolel osa v�tsid Avamine oli planeeritud 1814 aasta juulisse
Osalejad
Neli suurriiki ja Bourbonide Prantsusmaa
Neli suurriiki moodustasid varem Kuuenda koalitsiooni tuuma Napoleoni l��asaamise ootel v�ljendasid nad oma �hist seisukohta Chaumont'i lepinguga m�rtsis 1814 ning s�lmisid Pariisi rahu Bourbonidega nende restauratsiooni ajal
Austriat esindas v�lisminister v�rst Metternich ja tema �raolekul parun Johann von Wessenberg Kuna kongressi istungid olid Viinis oli keiser Franz II h�sti informeeritud
Suurbritanniat esindas alguses v�lisminister Castlereagh vikont; siis p�rast Castlereagh' naasmist Inglismaale veebruaris 1815 Wellingtoni hertsog; ja viimastel n�dalatel p�rast Wellingtoni lahkumist kohtumaks Napoleoniga Saja p�eva ajal Clancarty krahv
Kuigi Venemaa ametlikku delegatsiooni juhtis v�lisminister krahv Karl Robert Nesselrode oli keiser Aleksander I ka Viinis ja pidas ennast oma ainsa t�ievolilise esindajana
Preisimaad esindasid kantsler v�rst Karl August von Hardenberg ning diplomaat ja �petlane Wilhelm von Humboldt Kuningas Friedrich Wilhelm III oli ka Viinis m�ngides oma rolli kulisside taga
Prantsusmaad "viiendat" suurriiki esindas v�lisminister Charles-Maurice de Talleyrand-P�rigord samuti t�ievoliline minister Dalbergi hertsog Talleyrand oli juba Louis XVIII jaoks Pariisi rahu l�bi r��kinud; kuningas siiski umbusaldas teda ja pidas salaja ka Metternichiga kirja teel l�bir��kimisi
Neli muud Pariisi rahu allakirjutajat
Need ei olud Chaumont'i lepingu osalised kuid �hinesid Pariisi rahuga
Hispaania – markii Pedro G�mez Labrador
Portugal – t�ievolilised saadikud Pedro de Sousa Holstein Palmella krahv; Ant�nio de Saldanha da Gama; Joaquim Lobo da Silveira
Rootsi ja Norra – krahv Carl L�wenhielm
Genova vabariik – markii Agostino Pareto vabariigi senaator
Muud
Taani – v�lisminister krahv Niels Rosenkrantz Kuningas Frederik VI oli ka Viinis
Madalmaad – Briti suursaadik Hollandi �ukonnas Clancarty krahv ja parun Hans Christoph Ernst von Gagern
Šveits – iga kanton saatis oma delegatsiooni Charles Pictet de Rochemont Genfist m�ngis peamist rolli
Kirikuriik – kardinal Ercole Consalvi
Saksa k�simustes
Baieri – krahv Maximilian von Montgelas
W�rttemberg – krahv Georg Ernst Levin von Wintzingerode
Hannover siis personaalunioonis Briti krooniga – krahv Georg zu M�nster Kuningas George III keeldus tunnustamast Saksa-Rooma riigi l�petamist aastal 1806 ja s�ilitas Braunschweig-L�neburgi kuurv�rstina eraldi diplomaatilise personali perekonna kinnisvara Braunschweig-L�neburgi hertsogkonna asjade korraldamiseks kuni kongressi tulemusel loodi Hannoveri kuningriik
Mecklenburg-Schwerin – Leopold von Plessen
Peaaegu igal Euroopa riigil oli Viinis delegatsioon – rohkem kui 200 riiki ja v�rstisuguv�sa olid kongressil esindatud Lisaks olid esindajad linnadest korporatsioonidest usuorganisatsioonidest n�iteks kloostrid ja erihuvigruppidest n�iteks Saksa kirjastajate delegatsioon kes n�udis autori�iguste seadust ja pressivabadust
Kongressi kulg
Esialgu lootsid nelja v�itnud riigi esindajad v�listada Prantsusmaa t�sisest osalemisest l�bir��kimistel kuid Talleyrand suutis esimestel l�bir��kimiste n�dalatel osavalt "siseringi" siseneda Ta sidus end l�bir��kimiste kontrollimiseks kaheksa v�iksema riigi komiteega sealhulgas Hispaania Rootsi ja Portugal Kui Talleyrand oli suutnud kasutada seda komiteed enda siseringi surumiseks siis ta lahkus sellest komiteest loobudes taas oma liitlastest
Suuremate liitlaste otsustamatus kuidas korraldada oma asju v�iksemate riikide �hisproteste p�hjustamata viis esialgse konverentsi protokolli koostamiseni kuhu Talleyrand ja Hispaania esindaja markii Pedro G�mez Labrador kutsuti 30 septembril 1814
L�ppakt
L�ppakt mis sisaldas k�iki eraldi lepinguid allkirjastati 9 juunil 1815 m�ned p�evad enne Waterloo lahingut See sisaldas
Venemaa keisririik sai enamuse Varssavi hertsogiriigist Kongressi-Poola ja tal lubati alles j�tta Soome mille ta annekteeris Rootsilt Vene-Rootsi s�jaga aastal 1809 ja hoidis kuni aastani 1917
Preisi kuningriik sai kaks viiendikku Saksimaast osa Varssavi hertsogkonnast Poseni suurhertsogkond Danzigi vabalinna ja Reinimaa Vestfaali
38 riigi Saksa Liit loodi varasemast 360 Saksa-Rooma riigi osastisriigist Austria keisri juhtimisel Ainult osa Austria ja Preisimaa territooriumidest arvati liitu
Holland ja L�una-Madalmaad ligikaudu t�nap�evane Belgia �hendati konstitutsioonilisse monarhiasse Madalmaade �hendatud kuningriik kuhu kuningas tuli Oranje-Nassau d�nastiast Londoni kaheksa artiklit
Et kompenseerida Oranje-Nassau perekonnale Nassau maade kaotamine Preisimaale moodustasid Madalmaade �hendatud kuningriik ja Luksemburgi Suurhertsogiriik Oranje-Nassau d�nastia v�imu all personaaluniooni kusjuures Luksemburg kuid mitte Holland kuulus Saksa Liitu
Aasta varem Kieli rahulepinguga Taanile loovutatud Rootsi Pommeri loovutati Preisimaale
Kinnitati Schleswig Holstein ja Lauenburgi kuulumist Taani kuningale ehkki Holstein ja Lauenburg kuulusid Saksa Liitu
Garanteeriti Šveitsi neutraliteet
Hannover loobus Lauenburgi hertsogkonnast Taani kasuks kuid suurenes endise M�nsteri peapiiskopkonna ja endise Preisimaa ala Ida-Friisimaa lisamisega ning sai kuningriigiks
Enamus Baieri W�rttembergi Badeni Hessen-Darmstadti ja Nassau poolt aastatel 1801–1806 saadud territooriume j�id neile alles Baieri sai veel Reinimaa Pfalzi ning osi W�rzburgist ja Frankfurdist Hessen-Darmstadt s�ilitas vastutasuks Vestfaali hertsogkonnast Preisimaa kasuks loobumisest linna
Austria keisririik taastas kontrolli Tirooli ja Salzburgi �le; endiste Ill��ria provintside �le; Ternopili piirkonna �le saadud Venemaalt; sai Lombardia-Veneetsia Itaalias ja Dubrovniku Dalmaatsias Endine Austria territoorium Edela-Saksamaal j�i W�rttembergi ja Badeni kontrolli alla ja Austria Madalmaad j�id samuti tagasi saamata
Habsburgide v�rstid taastasid kontrolli Toskaana ja Modena �le
Paavsti v�imu alune Kirikuriik taastas oma endise ulatuse v�ljaarvatud Avignon ja Comtat Venaissin mis j�id Prantsusmaa osaks
�hendkuningriik kindlustas kontrolli Kapimaa �le L�una-Aafrikas; Tobago �le; Tseiloni �le; ja mitmete muude kolooniate �le Aafrikas ja Aasias Teised kolooniad nagu n�iteks Hollandi Ida-India ja Martinique tagastati eelmistele omanikele
Sardiinia kuningas sai tagasi Piemonte Nizza ja Savoia ning saavutas kontrolli Genova �le l�petades taastatud vabariigi l�hikeseks j��nud v�ljakuulutamise
Parma Piacenza ja Guastalla hertsogkonnad anti Napoleoni naisele Marie Louisele
Lucca hertsogkond loodi Bourbon-Parma d�nastia jaoks kes pidi p�rima Parma p�rast Marie Louise surma
Sitsiilia kuningas Ferdinand IV Bourbon taastas kontrolli Napoli kuningriigi �le p�rast Bonaparte seatud kuningat Joachim Murat kes toetas Napoleoni saja p�eva ajal ja algatas Naapoli s�da r�nnates Austriat
Orjakaubandus m�isteti hukka
Laevatamisvabadus tagati paljudel j�gedel eriti Reinil ja Doonaul
Poola-Saksi kriis
K�ige vastuolulisem teema kongressil oli nn Poola-Saksi kriis Venelased ja preislased pakkusid tehingut mille j�rgi enamus Poola jagamisel Preisimaale ja Austriale j��nud osadest l�heks Venemaale kes looks Poola kuningriigi personaalunioonis Venemaaga Poola kuningas oleks Aleksander Kompensatsiooniks v�isid preislased saada kogu Saksimaa mille kuningat peeti troonilt t�ugatuks kuna ta ei �elnud Napoleonist k�llalt kiiresti lahti Austerlased prantslased ja britid ei n�ustunud selle plaaniga ja s�lmisid Talleyrandi �hutusel 3 jaanuaril 1815 salalepingu lubadusega minna vajadusel Vene-Preisi plaani �rahoidmiseks s�tta
Kuigi �kski kolmest riigist ei olnud s�jaks valmis ei tabanud venelased bluffi �ra ja rahumeelne otsus saavutati 24 oktoobril 1814 mille j�rgi Venemaa sai enamuse Varssavi hertsogkonnast kui "Poola kuningriigi" – nn Kongressi-Poola – kuid ei saanud Poznańi piirkonda Poseni suurhertsogkonda mis anti Preisimaale ega Krak�wit millest sai vabalinn Preisimaa sai 40% Saksimaast millest hiljem moodustati Saksimaa provints �lej��nu sai kuningas Friedrich August I tagasi Saksimaa kuningriigina
Teised muudatused
Kongressi peamised tulemused peale Prantsusmaa poolt ajavahemikus 1795–1810 annekteeritud territooriumide kaotuse kinnitamist mis oli juba lahendatud Pariisi rahuga oli Venemaa mis sai enamuse Varssavi hertsogkonnast ja Preisimaa mis sai Vestfaali ja Reinimaa p�hjaosa suurenemine Kinnitati Saksamaa konsolideerumine ligikaudu 300 Saksa-Rooma riigi l�petatud aastal 1806 osastisriigist kuni 39 palju paremini hallatava riigini millest 4 olid vabalinnad Need riigid moodustasid l�dva Saksa Liidu Preisimaa ja Austria juhtimisel
Esindajad kongressil leppisid kokku mitmete teiste territoriaalsete muudatuste osas Kieli rahuga loovutas Taani-Norra kuningas Norra Rootsi kuningale See tekitas rahvusliku liikumise mis viis Norra Kuningriigi loomiseni 17 mail 1814 ning seej�rel personaalunioonini Rootsiga Austria sai Lombardia-Veneetsia P�hja-Itaalias samas l�ks enamus �lej��nud P�hja-Kesk-Itaaliast Habsburgide d�nastiatele Toskaana suurhertsogkond Modena hertsogkond ja Parma hertsogkond Kirikuriik anti paavstile tagasi Piemonte-Sardiinia kuningriik taastati p�hiosas ja talle anti ka Genova vabariik L�una-Itaalias lubati Napoleoni �emehele Joachim Murat'le algselt j�tta Napoli kuningriik kuid tema toetus Napoleonile saja p�eva ajal viis Ferdinand IV Bourboni troonile taastamiseni
Oranje v�rstile loodi suur Madalmaade �hendatud kuningriik sealhulgas nii vana �hendatud Provintside Vabariik kui ka varem Austria valitsetud territooriumid L�una-Madalmaades Oli ka muid v�hemt�htsaid territoriaalseid muudatusi sealhulgas t�htsad territoriaalsed saavutused Saksa kuningriikidele Hannoverile sai Ida-Friisimaa Preisimaalt ja mitmed teised territooriumid Loode-Saksamaal ja Baierile sai Reinimaa Pfalzi ja territooriume Frangimaal Lauenburgi hertsogkond l�ks Hannoverilt Taanile ja Rootsi Pommeri annekteeriti Preisimaa poolt Šveits suurenes ja muutus neutraalseks Šveitsi palgas�durid olid paarsada aastat Euroopa s�dades t�htsat rolli m�nginud ja kavas oli panna sellisele tegevusele j��davalt piir
S�dade ajal kaotas Portugal oma linna Olivenza Hispaaniale ja soovis seda tagasi Portugal on ajalooliselt Suurbritannia vanim liitlane ja saavutas tema toetusega Olivenza taastamisn�ude lisamise l�ppakti artiklisse 105 mis v�itis et kongress "sai aru et Olivenza okupeerimine on ebaseaduslik ja tunnustas Portugali �igusi" Portugal ratifitseeris l�ppakti aastal 1815 kuid Hispaania ei allkirjastanud seda L�ppude l�puks oli parem kuuluda Euroopasse kui olla �ksi ja Hispaania n�ustus 7 mail 1817 l�puks lepinguga; siiski ei antud Olivenzat kunagi Portugalile tagasi ja see k�simus on siiani lahendamata Suurbritannia ja Iirimaa �hendkuningriik sai Hollandi ja Hispaania arvelt osi L��ne-Indiast ja j�ttis endale endised Hollandi kolooniad Tseiloni ja Kapimaa samuti Malta ja Helgolandi Pariisi rahuga omandas Suurbritannia protektoraadi Joonia saarte ja Seišellide �le
Hilisem kriitika
Viini kongressi kritiseeriti sageli 19 sajandi ja hilisemate ajaloolaste poolt rahvuslike ja liberaalsete impulsside eiramise p�rast ja l�mmatava reaktsiooni kehtestamise p�rast kontinendil
20 sajandil siiski paljud ajaloolased imetlesid riigimehi kongressil kelle t�� hoidis �ra j�rgmise �leeuroopalise s�ja peaaegu sajaks aastaks 1815–1914 Lisaks tegid kongressi p�hiotsused neli suurriiki ja mitte k�ik Euroopa maad ei saanud oma �igusi kongressil kasutada Neli suurriiki p��dsid �mberkorraldustega tagada et tulevased vaidlused toimuksid viisil mis hoiaks �ra taolised kohutavad s�jad nagu olid toimunud kahel k�mnendil enne kongressi Kuigi Viini kongress s�ilitas j�udude tasakaalu Euroopas ei suutnud see kontrollida revolutsiooniliste liikumiste levikut kontinendil umbes 30 aastat hiljem
Vaata ka
Kongressis�steem
]
Vikipeedia inglise Wikipedia on mitmekeelne veebip�hine vaba sisuga ents�klopeedia mida kirjutavad �hiselt paljud vabatahtlikud
Nimi "Vikipeedia" on saadud s�nade "viki" kasutatava tehnoloogia nimetus ja ents�klopeedia liitmise teel Wiki t�hendab havai keeles "kiire" Peedia tuleb kreekakeelsest s�nast παιδεία paideia mis t�hendab haridust teadmist
Vikipeedias on erinevate keeleversioonide peale kokku �le 34 miljoni artikli neist enam kui 47 miljonit on ingliskeelses versioonis Vikipeedia populaarsus on j�rjepidevalt t�usnud ning selle k�rvale on loodud mitu s�sarprojekti n�iteks Vikis�nastik Wiktionary ja Viki�likool Wikiversity
Palju on vaieldud Vikipeedia usaldatavuse ja t�psuse �le Kritiseeritud on selle avatust vandaalidele eba�htlast kvaliteeti ja vastur��kivust mitteneutraalsust ja konsensuse v�i populaarsuse eelistamist kvalifitseeritusele Hoolimata k�igest on selle tasuta k�ttesaadavus pidev uuendamine suur hulk detailset infot ning hulk versioone eri keeltes teinud Vikipeediast �he enimkasutatavatest veebis leiduvatest infoallikatest See on hea n�ide �hendunud kollektiivsest teadvusest meelest mis vabalt iseeneslikult ja �hiselt elab ja areneb �pib ja harib ignoreerides kapitali barj��re ja �hiskonna kihistumist Ilmekas n�ide uue aastatuhande muutuvast mentaliteedist
Keeleversioonid
2015 aasta 21 jaanuari seisuga eksisteeris Vikipeedia 288 keeleversioonis Kaheksas versioonis oli iga�hes �le miljoni artikli inglis- esimene rootsi- hollandi- saksa- prantsus- varai- sebu- vene- itaalia- hispaania- vietnami- ja poolakeelses Vikipeedias �le 700 000 artikli oli veel viies versioonis jaapani- portugali- ja hiinakeelses Vikipeedias �le 100&nbsp;000 artikli oli veel 40 versioonis sealhulgas katalaani- ukraina- soome- ja norrakeelses Vikipeedias
Saksakeelne versioon on v�lja antud DVD-ROM-il ja paberteatmikuna ning planeeritakse inglise versiooni DVD-d v�i paberversiooni On mitmeid veebisaite mis peegeldavad Vikipeedia osa v�i k�ikide keeleversioonide sisu
Eestikeelses versioonis on praegu '' artiklit ja see oli 2015 aasta 21 jaanuari seisuga artiklite arvult 43 vikipeedia Alates 2005 aastast on olemas ka v�rukeelne Vikipeedia
�hes kuus k�lastab Vikipeediat ligi pool miljardit unikaalset k�lastajat Erinevate keeleversioonide peale oli Vikipeedial 2014 aasta maikuu seisuga 73�000 aktiivset kasutajat
Vaba sisu
Enne 2009 aasta juunit olid k�ik Vikipeedia artiklid avaldatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi GFDL tingimustel GFDL on �ks paljudest copyleft-litsentsidest vrdl copyright autori�igus mis lubab sisu kopeerida reprodutseerida luua sellest tuletatud t�id ning kasutada �rilistel eesm�rkidel seni kuni tunnustatakse algseid autoreid ja kui nendel tingimustel kopeeritud v�i loodud sisu j��b samade tingimuste alla 2009 aasta juunis v�eti GFDL-i k�rval kasutusele Creative Commons Attribution-ShareAlike CC-by-SA 30 litsents 2009 aasta juunist on kogu tekst kasutatav Creative Commons Attribution-ShareAlike CC-by-SA 30 litsentsi tingimustel ning suur osa tekstist on kasutatav ka GFDL-i tingimustel
Ajalugu
Vikipeedia loodi 2001 aasta 15 jaanuaril esialgu osana Nupedia projektist Nagu praegune Vikipeedia oli ka Nupedia vaba v�rguents�klopeedia projekt Nupedia artikleid kirjutasid eksperdid seej�rel vaatasid teised eksperdid artiklid enne avaldamist l�bi Projektiga alustati 9 m�rtsil 2000 ning selle omanik oli Bomis internetiportaali haldav firma Nupedia peamised juhid olid Jimmy Wales Bomise tegevdirektor ja Larry Sanger Nupedia ning hiljem ka Vikipeedia peatoimetaja Sangeri v�itel erines Nupedia teistest ents�klopeediatest selle poolest et selle sisu oli vaba suurus ei olnud piiratud ning et see oli erapooletu mis tulenes Nupedia avatud olemusest ja v�imalikust suurest kaast��tajate arvust
Alates 2003 aastast haldab Vikipeediat mittetulundus�hing Wikimedia Sihtasutus Wikimedia Foundation
Riist- ja tarkvara
Kobararvutid-serverid asuvad
Florida osariigis Ameerika �hendriikides;
Hollandis;
L�una-Koreas;
Prantsusmaal ehitamisel
Tarkvarana kasutatakse
OS – Linux;
WWW – Apache HTTP Server ja Squid cache serverid viimaste koormust jaotab Perlbal;
DB – MySQL;
Skriptid – PHP
Vaata ka
lugejatele ja toimetajatele
Citizendium
Eestikeelne Vikipeedia
Vikipeediate loend
Wikimedia Commons
Wikipedia m�lestusm�rk
Viited
V�lislingid
Viljandi ajalooliselt saksa keeles Fellin poola keeles Felin l�ti keeles Vīlande on linn L�una-Eestis Viljandi on Viljandi maakonna halduskeskus Linn asub Sakala k�rgustikul Viljandi j�rve kaldal Viljandist on Tallinna 164 km Tartusse 81 km ja P�rnusse 97 km
2000 aasta rahvaloenduse j�rgi oli Viljandis elanikke 20 756; 2004 aastal 20 454 ja 2012 aasta jaanuaris arvestuslikult 17 868<ref>< ref> Viljandi on elanike arvult Eestis kuues linn 2000 aasta rahvaloenduse andmetel oli Viljandi elanikest eestlasi 9152% venelasi 523% soomlasi 116% ukrainlasi 093% valgevenelasi 026% ja muid rahvusi 09%
Linnavalitsemine
Viljandi linnapea on alates 2013 aastast Ando Kiviberg IRL
Viljandi linnaosad
Kesklinn
Kantrek�la
M�nnim�e
Paalalinn
Uueveski
Peetrim�isa
Rahvastik
;Viljandi elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel
Majandus
T�htis majandusharu on t��stus T��tleva t��stuse ettev�tete 26 toodangu m��k oli 2012 aastal umbes 220 miljonit eurot
T�htsaimad t��stusharud
puidut��stus – ettev�tete k�ive ligikaudu 75 miljonit eurot suurima m��gik�ibega on Viljandi Aken ja Uks;
toiduainet��stus piima- ja loomas��da Tere tootmis�ksus Scandarga s��datehas;
masina- ja metallit��stus k�ive ligikaudu 40 miljonit eurot Kolmeks Viljandi Metall Tehased;
tekstiili- ja �mblust��stus k�ive ligikaudu 35 miljonit eurot Delux Toom Tekstiil Mivar-Viva
Sport
Viljandis on v�imalik harrastada k�iki levinud spordialasid T�htsamad spordirajatised on Viljandi linnastaadion Viljandi kunstmuruv�ljak Viljandi Spordihoone Viljandi Jakobsoni Koolis asuv ujula ja Viljandi J��hall
Jalgpallis on oma Meistriliiga meeskond Viljandi Tulevik Viljandi Tuleviku duubelmeeskond m�ngib 2 liigas Palju on noortev�istkondi
K�sipallis esindab Viljandit klubi Viljandi HC
Saalihokis on Viljandit teises liigas esindav Viljandi Saalihokiklubi tuntud ka nimega Viljandi Metalli saalihokiklubi m�ngupausi peab Vestmani meeskond
Kultuur
Viljandis asub teater Ugala muuseum kunstisaal Kontserte korraldatakse Sakala Keskuses Jaani ja Pauluse kirikus samuti Kultuuriakadeemias
Kuni 2011 aastani tegutses Viljandis kino Rubiin
2012 aastal taasavati Viljandi Kultuurimaja uue nimega Sakala Keskus<ref>http uudisederree indexphp?06260835
"Viljandis avatakse taas kultuurimaja" ERR UUDISED 07092012< ref>
Viljandi koolid
Viljandis tegutseb �ks riiklik p�evase �ppevormiga g�mnaasium t�iskasvanute g�mnaasium ja neli avalikus omandis olevat p�hikooli neist �ks erivajadustega lastele Viljandis on kaks kooli kus on v�imalik omandada k�rgharidust
Viljandi p�hikoolid Kaare Kool Viljandi Jakobsoni Kool Viljandi Kesklinna Kool Viljandi Paalalinna Kool
Viljandi g�mnaasiumid Viljandi T�iskasvanute G�mnaasium Viljandi G�mnaasium
Viljandi k�rgkoolid Tartu �likooli Viljandi Kultuuriakadeemia Mainori K�rgkooli Viljandi �ppekeskus
Linna maakasutus
Viljandi linna maakasutus aastal 2006
Ajalugu
Muinasaeg
Viljandi muinaslinnus v�eti kasutusele viikingiajal 13 sajandi algul kuulus Viljandi Sakala muinasmaakonda ja on oletatud et Viljandi v�is olla muinasmaakonna keskus
Aastal 1211 toimus linnuse esimene piiramine liivlaste latgalide ja saksa orduv�gede poolt Tolleaegne linnus olevat L�ti Henriku j�rgi olnud oma aja kohta k�llaltki tugev ja 1211 aastal seda p�ris vallutada ei suudetudki p�rast n�dala kestnud piiramist j�uti kokkuleppele ja linnusesse lasti preestrid kes viisid l�bi ristimise See s�ndmus on �htlasi Viljandi esmamainimine kirjalikes allikais Araabia geograafi Abū ‘Abdullāh Muḩammad al-Idrīsī maailmakaardil 1154 esineva t�hekombinatsiooni FLMWS seostamine Viljandiga on meelevaldne
Sakslased lasti alaliselt Viljandi kindlusesse alles p�rast Madisep�eva lahingu kaotust 1217 aastal Kuni 1223 aastani mehitati Viljandi linnust sakslastega koos Sama aasta 29 jaanuaril toimus Saaremaalt alguse saanud �lest�us mille tulemusena vangistati sakslased p�hap�evase missa ajal Sama aasta augustis p�rast kahen�dalast piiramist vallutasid sakslased linnuse tagasi
Muinasaegne asustus paiknes linnusest l�una pool Asustusj�lgi on leitud Lossipargis asuvatelt Kivi- Musu- ja Suusah�ppem�elt ning ka M�nnim�e elurajooni l�histel asuva Huntaugum�e n�lvalt
Keskaeg
Viljandi linn sai tekkida p�rast 1224 aastat mil senise puidust muinaslinnuse asemele hakati rajama kivilinnust V�imalik et linna rajamine oli kavandatud osana linnuse kaitserajatistest esimesena pakkus selle skeemi v�lja Paul Johansen Arvatakse et Viljandi sai linna�igused 13 sajandi keskel �iguste kinnitamis�rik on s�ilinud 1283 aastast Hamburgi-Riia linna�igused 14 sajandist kuulus Viljandi ka Hansa liitu Keskaegne linn paiknes linnusest p�hja pool sellest on �mber ehitatuna s�ilinud ainult Jaani kirik endine kloostrikirik
Viljandi linna �mbritsesid t�nap�eval muinsuskaitse all<ref>< ref> olevate kaitserajatistena Viljandi linnam��r ja Viljandi linnam��ri v�ravad mida �mbritses perimeetris 12 km pikkune vallikraaviga kolmest k�ljest; l�unak�lge kaitses vallikraaviga eraldatud Viljandi ordulinnus Linna l��nek�ljelt idak�ljeni asus kaarjalt linna �mbritsev m��r mis kagusuunal liitus taas linnuse m��riga Linnam��r oli 12–21 m paksune laotud maakividest Linna l��nek�ljel oli Riia e Storke v�rav loodenurgal neljatahuline torn p�hjak�ljel poolringikujulise p�hiplaaniga torn ja Tartu v�rav O-k�ljel paiknes kolmveerandringikujulise p�hiplaaniga Moskva torn ja p��suks Viljandi j�rve ��rde v�ike poolringikujulise p�hiplaaniga torn V�ravad linnam��ris olid tornideta T�iendavate kaitserajatistena oli Tartu v�rava ees oli piklik zwinger eesv�ravaga otsseinas Riia v�rava ees oli algselt ligikaudu 1 m paksuste seintega eeskaitseehitis mis aga hiljem asendati nelinurkse plaaniga zwingeriga mille l�unak�ljel oli eesv�rav
Linn purustati korduvalt Liivi s�jas 1558–1583 ja Poola-Rootsi s�dades 1600–1622 23 mille k�igus kadusid ka linna�igused
Uusaeg
Uuesti sai Viljandi linna�igused alles Katariina II ukaasiga 1783 aastal mil temast sai haldusreformi k�igus asutatud Viljandi kreisi maakonna keskus 19 sajandil kasvas linn j�udsalt T�iendava kasvuimpulsi andis 1895 aastal avatud Viljandi–M�isak�la kitsar��pmelise raudtee avamise n�ol mis suubus Valga–P�rnu raudteele 1901 aastal tegelikult 1900 valmis ka Viljandi–T�ri–Tallinna raudteeharu
S�pruslinnad
Ahrensburg
Cumberland
Esl�v
Frostburg
H�rnosand
Kretinga
Porvoo
Ternopil
Valmiera
�ritused
Viljandi p�rimusmuusika festival – igal suvel juuli l�pus toimuv rahvusvaheline p�rimusmuusika festival
Viljandi vanamuusika festival – sajanditevanuse muusika festival mis toimub igal suvel juuli keskel Eesti vanim vanamuusika festival mis sai alguse 1982 aastal Selle raames toimuvad kontserdid kirikutes saalides ja muudes paikades �le linna
Hansap�evad – iga juuni algul Viljandi linna korraldatav �ritus koos laada kontsertide ja muude etendustega
Rahvusvahelised Hansap�evad – peetakse Viljandis 4–7 juunil 2015
Rock Ramp – iga aasta augustis Viljandi Lossim�gedes toimuv rokkmuusika festival
Suurjooks �mber Viljandi j�rve – Viljandi suurim spordi�ritus toimub iga aasta 1 mail
Mulgi rattamaraton – Viljandi k�ige suurem rattaspordi�ritus
Vaata ka
Lossim�gede paljand
Viljandi Linnavolikogu
Viljandi linnastaadion
Viljandi Eesti Haridusseltsi T�tarlaste G�mnaasium
Viljandi raudteejaam
K�sti org
Viljandi m�isa kalmistu
Viljandi Garnisoni kalmistu
Viljandi Saksa s�jav�ekalmistu
Viljandi Vabaduss�jas langenute �hiskalmistu
Viljandi lennuv�li
Viited
V�lislingid
Ilmajaamee 20 jaanuar 2009
Kirjandus
V Rg Kas Viljandi sadamalinnaks? Uus Eesti 7 august 1938 nr 214 lk 2

Set Home | Add to Favorites

All Rights Reserved Powered by Free Document Search and Download

Copyright © 2011
This site does not host pdf,doc,ppt,xls,rtf,txt files all document are the property of their respective owners. complaint#downhi.com
TOP